Korrakaitse › Vanglad

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Aleksei Bobrovnitski esitas 21.06.2016 Viru Vanglale pöördumise, milles juhtis tähelepanu asjaolule, et alates 01.03.2016, mil ta saabus Viru Vanglasse, on teda hoitud kambrites, kus puudub värske õhk, kuna aknad ei käi lahti. Värske õhu puudumise tõttu esinevad pöördumise esitajal tihti tugevad peavalud ja nina on pidevalt kinni. A. Bobrovnitski palub pöördumises parandada tema kinnipidamistingimusi ja tagada juurdepääs värskele õhule.

Viru Vangla 28.07.2016. a vastuse nr 6-14/18549-4 kohaselt luges vangla isiku pöördumise märgukirjaks ning selgitas, et nõuetele vastav siseõhu kvaliteet kindlustatakse Viru Vanglas õigesti organiseeritud ja reguleeritud õhuvahetusega. Normidele vastava õhuvahetuse tagavad vanglas ööpäevaringselt töötavad filterelemendiga varustatud ventilatsiooniseadmed. Vangla vastuse kohaselt on Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) raportid, millele pöörduja on viidanud, Eestile soovituslikud, mitte kohustuslikud.

A. Bobrovnitski esitas Viru Vangla 28.07.2016. a vastuse peale 02.08.2016 edasikaebusena pealkirjastatud dokumendi, mida Viru Vangla tõlgendas vaidena ning tagastas selle 09.09.2016. a vaideotsusega nr 6-12/197-4. Vaideotsuse kohaselt ei taga vaide esitamine vastuskirja nr 6-14/18549-4 peale isikule tema õiguste kaitset, sest nimetatud vastuskirja näol ei ole tegemist haldusaktiga, mis puudutaks isiku õigusi.

A. Bobrovnitski esitas 12.09.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada Viru Vangla tegevuse, mis seisneb selles, et teda peetakse ruumis, kuhu ei pääse juurde värske õhk, õigusvastasus ning kohustada tagama Viru Vanglat talle ligipääs värskele õhule. Kaebuse kohaselt on Viru Vangla konstrueeritud nii, et aknaid ei saa ruumi tuulutamiseks avada. Värske õhu puudumise tõttu on kaebajal sagedased tugevad peavalud ja eriti suveperioodil on ruumis väljakannatamatult lämbe. Kaebaja väitel tekitatakse talle sellega suuri füüsilisi kannatusi. Kaebaja palus vabastada teda riigilõivu tasumise kohustusest.

Tartu Halduskohus jättis 21.09.2016. a määrusega kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ja kaebuse käiguta. Halduskohus märkis, et kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt on arvestades halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 1,455 eurot. Seega on kaebajale menetlusabi andmise majanduslik eeldus täidetud, kuid Riigikohtu praktika kohaselt peab kohus hindama ka seda, kas antud juhul on piisav alus eeldada, et kavandatavas menetluses osalemine on kaebajale edukas. Kaebaja esitas kohtule tuvastamis- ja kohustamiskaebuse, mille eesmärgiks on kambris talle piisava õhuvarustuse tagamine. Halduskohus märkis, et tuvastamiskaebuse eelduseks oleks antud juhul vanglapoolne õigusvastane tegevus, mis tuleneks näiteks mõnest toimingust, s. o haldusaktist. Halduskohus nõustus vangla vaideotsuses tooduga ja leidis, et sellise tuvastamiskaebuse esitamine on ilmselgelt perspektiivitu. Samuti märkis halduskohus, et halduskohtumenetluses ei ole võimalik kaevata täitevvõimu üldaktide ehk seaduste ja määruste peale. Halduskohus leidis, et ka kohustamiskaebus ei ole antud juhul lubatav. Vastavalt seadusele ja kehtivale kohtupraktikale tuleb enne kohustamiskaebuse esitamist kohtule esitada taotlus vanglale, mis on jäetud rahuldamata. Samuti märgib halduskohus, et kohustamiskaebuse eelduseks on tühistamiskaebuse esitamine, mida antud juhul ei ole esitatud. Seega oleks ka nimetatud kaebuses menetlusabi andmine perspektiivitu. Halduskohus jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale riigilõivu 15 eurot tasumiseks 15-päevase tähtaja alates määruse jõustumisest.

Kaebaja esitas 29.09.2016 määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 21.09.2016. a kohtumääruse resolutsiooni p 1 tühistada. Kaebaja leiab, et Viru Vangla õigusvastane tegevus on ilmne ning juhul, kui teda riigilõivu tasumisest ei vabastata, piirab see tema õigust kohtu poole pöörduda. Kaebaja arvates ei ole kahtlust selles, et teda hoitakse õigusvastastes tingimustes ning see on piinamine ja alandav kohtlemine. Kaebaja märgib, et tal on kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Kaebaja esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 21.09.2016. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale, millega halduskohus jättis tema menetlusabi taotluse rahuldamata. Kaebaja palub määruskaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 21.09.2016. a määrus ning teha uus määrus, millega vabastada ta riigilõivu tasumisest ning rahuldada kaebus.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt ei ole kaebajale HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel menetlusabi andmine keelatud. Kui eeldada, et menetluskuludeks on kaebuselt esitatav riigilõiv 15 eurot, siis arvestades kaebaja sissetulekuid menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel, ning arvestades sealt maha seaduse ning Riigikohtu praktika kohaselt (RKHK 12.03.2014. a määrus asjas nr 3-3-1-82-13, p 12; RKÜK 12.04.2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15) ette nähtud summad, ei ületa menetluskulud eeldatavasti kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, milleks käesoleval juhul on 1,455 eurot ((40-28-9,09)/4x2).

Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et lisaks HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatule tuleb menetlusabi andmisel hinnata HKMS § 111 lg 1 kohaselt ka kaebuse perspektiive. HKMS § 111 lg-s 1 on sätestatud, et taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega ka vaatamata kaebaja majanduslikule seisundile ei anta menetlusabi juhul, kui kohus hindab kaebuse edulootusi väheseks.

Kaebuse kohaselt on kaebaja palunud tuvastada Viru Vangla tegevuse, mis seisneb kaebaja hoidmises ruumides, kus puudub värske õhu juurdepääs, õigusvastasus ja kohustada Viru Vanglat tagama kaebajale juurdepääs värskele õhule.

leidis, et kohustamisnõude osas on kaebus perspektiivitu, kuna kohustamiskaebus ei oleks antud juhul lubatav. Halduskohus märkis, et vastavalt seadusele ja kehtivale kohtupraktikale tuleb enne kohustamiskaebuse esitamist kohtule esitada taotlus vanglale, mis on jäetud rahuldamata. Samuti märkis halduskohus, et kohustamiskaebuse eelduseks on tühistamiskaebuse esitamine, mida antud juhul esitatud ei ole. Sellest tulenevalt leidis halduskohus, et nimetatud kaebuses oleks menetlusabi andmine perspektiivitu. Ringkonnakohtu hinnangul saab halduskohtu sellistest põhjendustest järeldada, et halduskohtu arvates on kohustamisnõue seetõttu perspektiivitu, et kaebaja ei ole esitanud vastavat taotlust esmalt vanglale. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

või toimingu sooritamiseks esmalt esitada selleks pädevale haldusorganile. Kuna haldusasja materjalide juurest puudusid kaebaja poolt 21.06.2016 ja 02.08.2016 Viru Vanglale esitatud pöördumised, siis nõudis ringkonnakohus need määruskaebemenetluse raames välja ning võtab asja juurde. HKMS § 210 lg 4 teise lause kohaselt võib määruskaebust läbivaatav kohtukoosseis vajaduse korral koguda uusi tõendeid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik võtta seisukohta küsimuse kohta, kas kohustamistaotlus on varasemalt vanglale esitatud või mitte, ilma vastava dokumendiga tutvumata, sest vangla võib olla sellise taotluse näiteks ebaõigesti määratlenud märgukirjaks.

on 21.06.2016 Viru Vanglale esitatud pöördumises kirjeldanud enda kinnipidamistingimusi ja õigusnorme, mille vastu on tema arvates vangla eksinud ning palunud parandada enda kinnipidamistingimusi ja tagada juurdepääs värskele õhule. Viru Vangla on 28.07.2016. a vastuse kohaselt tõlgendanud seda kaebaja pöördumist märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 1 p 1 alusel märgukirjaks. MSVS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on märgukiri isiku pöördumine, millega isik teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks. Kuna 21.06.2016. a pöördumises on kaebaja sõnaselgelt palunud vanglal parandada tema kinnipidamistingimusi ja tagada talle juurdepääs värskele õhule, osundades samal ajal õigusnormidele ja kohtupraktikale, mille vastu vangla seniste tingimuste puhul on tema arvates eksinud, siis on ringkonnakohtu hinnangul kaebaja 21.06.2016. a pöördumise puhul tegemist taotlusega haldusmenetluse seaduse § 14 lg 1 ning RVastS § 6 lg 3 esimese lause mõttes ning vangla on ebaõigesti käsitlenud seda märgukirjana. Seega on kaebaja varasemalt kohustamistaotluse haldusorganile esitanud.

vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega on kinnipeetava isiku poolt kohustamisnõude esitamisel vajalik eelnevalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Ringkonnakohtu hinnangul on Viru Vangla õigesti käsitlenud kaebaja poolt 02.08.2016 vanglale esitatud pöördumist vaidena Viru Vangla 28.07.2016. a vastuse peale. Kaebaja on selles sõnaselgelt märkinud oma soovi vaidlustada vangla 28.07.2016. a vastust tema 21.06.2016. a pöördumisele ning korranud oma soovi, et talle tagataks võimalus viibida kambris, kus on lahtikäiv aken ja piisavalt värsket õhku.

põhjendusega, et Viru Vangla 28.07.2016. a vastusega nr 6-14/18549-4 ei ole piiratud isiku õigusi või vabadusi. Riigikohtu praktika kohaselt ei või kohus, kontrollides kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist, piirduda formaalse kontrolliga, vaid peab veenduma, kas ka tegelikult esinesid alused, millele viidates isiku taotlus kohustuslikus kohtueelses menetluses tagastati (Riigikohtu halduskolleegiumi 29.04.2014 määrus asjas nr 3-3-1-78-13, p-d 18-20; 18.03.2013. a määrus asjas nr 3-3-2-2-12, p 11.2; 20.06.2013. a määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 8). Kuna kaebaja 21.06.2016. a pöördumise puhul oli ringkonnakohtu hinnangul tegemist kohustamistaotlusega ning Viru Vangla ei ole 28.07.2016. a vastusega kaebaja taotlusele seda rahuldanud, vaid üksnes selgitanud, et vangla arvates on kaebajale kambris piisav õhuhulk tagatud, siis sisuliselt on tegemist vangla keelduva otsusega. Seetõttu ei pruugi ringkonnakohtu hinnangul olla vaide tagastamine põhjendusega, et kaebaja õigusi ei ole Viru Vangla 28.07.2016. a vastusega rikutud, õiguspärane. Järelikult on halduskohus ebaõigesti leidnud, et kohustamisnõude esitamine halduskohtule ei oleks käesoleval juhul lubatav.

perspektiivituks. Riigikohus on 18.05.2016. a määruses asjas nr 3-3-1-34-16, milles oli samuti vaidlustatud vangla kambris värske õhu puudumist, kaebaja menetlusabi taotluse lahendamisel leidnud, et sellist kaebust ei ole alust pidada perspektiivituks ega kaebajale

väheoluliseks. Viidatud Riigikohtu lahendis oli esitatud hüvitamiskaebus kambris värske õhu puudusest tulenenud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kui Riigikohus ei pidanud kambrisse värske õhu juurdevoolu tagamata jätmise tõttu esitatud hüvitamiskaebuse edulootusi menetlusabi andmiseks ilmselgelt vähesteks, siis ringkonnakohtu puudub alus ka samasisulise kohustamiskaebuse edulootusi väheseks pidada, sest kohustamiskaebusega on isikul sellises olukorras isegi parem oma õigusi kaitsta kui hüvitamiskaebusega, sest kaebaja eesmärgiks on saavutada olukord, kus talle oleks kambris tagatud piisav värske õhu juurdevool.

tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kuna käesolevas asjas on kaebaja esitanud kohustamisnõude, mis tagab kaebaja õiguste kaitset tuvastamisnõudest paremini, siis ei oleks tuvastamisnõude esitamine käesolevas asjas HKMS § 45 lg 2 esimese lause alusel lubatav ning selles osas oleks kaebus ilmselgelt väheste edulootustega. Seega ringkonnakohus nõustub halduskohtu lõppjäreldusega, et tuvastamiskaebuse eduväljavaated oleksid käesoleval juhul vähesed ja tuvastamisnõude esitamiseks menetlusabi andmine ei oleks põhjendatud.

ka Viru Vangla 28.07.2016. a vastuse nr 6-14/18549-4, millega sisuliselt keelduti kaebaja taotlust rahuldamast, tühistamisnõue, tuleb halduskohtul hinnata kaebuse menetlusse võtmise käigus vastavalt HKMS § 120 lg 1 p-le 3 ning vajaduse korral teha kaebajale ettepanek kaebuse muutmiseks.

Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebemenetluse raames saab ringkonnakohus võtta seisukoha üksnes vaidlustatud halduskohtu määruse sisu ulatuses. Pärast käesoleva määruse jõustumist jätkab halduskohus toimingutega, mis on vajalikud kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks (HKMS § 120). Kaebuse sisulise lahendamisega hakkab halduskohus tegelema alles pärast kaebuse menetlusse võtmist. Seega ei saa ringkonnakohus määruskaebemenetluses sisuliselt menetleda kaebaja poolt halduskohtule esitatud kaebust.

21.09.2016. a määruse resolutsiooni p 1 tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab kaebaja menetlusabi taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

Einar Vene

Maili Lokk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.