X.X.i (X.) kaebus Viru Vangla 29. augusti 2019. a vaideotsuse nr 612/252-2 tühistamiseks ja Viru Vangla kohustamiseks paigaldama kambrile lahtikäiv aken
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X.X.i kaebus.
2.Võtta haldusasja nr 3-19-1502 materjalide hulgast praeguse asja juurde Viru Vangla 12. augusti 2019. a vastus nr 2-4/30916-2, arst Viktoria Pronevitši seisukoht ja Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi
15.augusti 2019. a vastus nr JUR-7/2019-114.
3.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
1.Viru Vangla kinnipeetav X.X. (kaebaja) esitas 29. juulil 2019 Viru Vanglale vaide, milles taotles elukambritele seaduses ettenähtud lahtikäivate akende paigaldamist. Kaebaja leidis, et mitteavatavate akendega ohustab Viru Vangla kinnipeetavate elu ja tervist, põhjustades hingamisteede haigusi jne. Viru Vangla jättis vaide 29. augusti 2019. a vaideotsusega nr 6-12/252-2 rahuldamata. Vangla märkis, et vangistusseaduse (VangS) § 45 lõikest 1 tulenevalt ei pea olema kambri aken avatav. Ka Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusega nr REC(2006)2 kinnitatud Euroopa vanglareeglistikust ei tulene kohustust tagada vangla kambris lahtikäiv aken, kui kambris on piisav ventilatsioon. Kinnipeetavale on tagatud igapäevased jalutuskäigud värskes õhus. Normidele vastava õhuvahetuse tagavad ööpäev läbi töötavad filterelementidega varustatud ventilatsiooniseadmed. Seega ei saa mõjutada aknad kambrites õhuvahetust, sest õhuvahetus on tagatud ventilatsioonisüsteemiga, mis on projekteeritud ja reguleeritud just arvestusega, et aknad ei avane.
2.Kaebaja pöördus 15. septembril 2019 kaebusega Tartu Halduskohtusse, paludes tühistada Viru Vangla 29. augusti 2019. a vaideotsuse nr 6-12/252-2 ja kohustada Viru Vanglat paigaldama
3-19-1756 elukambritele lahtikäivad aknad. Kaebaja märkis, et Euroopa vanglareeglistiku punkti 18.2 kohaselt peab vangide eluruumil olema lahtikäiv aken, v.a piisava konditsioneerimissüsteemi olemasolu korral. Viru Vanglas puudub üldse konditsioneerimissüsteem. Viru Vangla selgitused õhuvahetuse ja selle vastavuse kohta normidele on paljasõnalised – õhuvahetuse mõõtmised on Viru Vanglas tegemata. Kaebaja sõnul kannatavad Viru Vangla kinnipeetavad pideva õhupuuduse käes ning haigestuvad vangistuse jooksul hingamisteede haigustesse ja muudesse haigustesse.
KOHTU SEISUKOHT
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
4.Kohus selgitab esmalt, et kaebajal on kaebeõigus üksnes tema enda õiguste kaitseks kaebuse esitamiseks, mistõttu saab kaebaja vaidlustada ainult selle kambri tingimusi, milles ta elab ehk mis tema õigusi saab mõjutada. Kohus käsitab seetõttu kaebuses esitatud kohustamisnõuet kaebaja elukambrisse avatava akna paigaldamiseks kohustamise nõudena. Kaebusest nähtuvalt paikneb kaebaja kambris V-814.
5.Kaebaja eesmärk on saavutada Viru Vanglas võimalus avada vajaduse korral värske õhu juurdepääsuks elukambri aken. Kaebusest järelduvalt on kaebus esitatud tervise kaitseks. Kaebaja esitas vaidemenetluse ajal halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, paludes muu hulgas esialgse õiguskaitse korras kohustada Viru Vanglat paigaldama tema kambrile lahtikäiv aken. Tartu Halduskohus jättis 16. augusti 2019. a määrusega haldusasjas nr 3-19-1502 kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus leidis, et kaebajal puudus esialgse õiguskaitse vajadus. Kohus viitas Viru Vangla hoonete omaniku Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS)
15.augustil 2019 kohtule antud selgitusele, mille kohaselt on kaebaja kambris V-814 õhuvahetus tagatud sundventilatsiooni abil. Ventilatsioonisüsteem on varustatud filtritega, et puhastada nii sissetõmmatavat kui väljapuhutavat õhku. Filtreid vahetatakse regulaarselt vastavalt mustumisastmele, mis tehakse kindlaks süsteemiautomaatika poolt ja ennetava tehnohoolduse käigus. Ventilatsioonipassi järgi on kaebaja kambri õhuvahetus 18 l/s, mis vastab projektile. RKAS-i andmete kohaselt toimib ventilatsioonisüsteem laitmatult. Lisaks viitas kohus Viru Vangla 12. augusti 2019. a vastusele, milles vangla kinnitas, et hoones on sundventilatsioon, mille puhul pole alust arvata, et see ei vastaks nõuetele. Samuti osutas kohus vangla arsti Viktoria Pronevitši seisukohale, millest selgub, et kaebajal diagnoositi 2017. a augustis bronhiaalastma ja talle koostati raviskeem. Arsti seisukoha järgi ei ole kaebaja kambrile vaja lahtikäivat akent, kuna kaebaja jalutab päeval vastava režiimi järgi ja ruumis on olemas ventilatsioon. Arsti kinnitusel ei ole otsest seost astma prognoosi paranemise ja lahtikäiva akna olemasolu vahel. Kohtu hinnangul võib eelmärgitud teabe põhjal järeldada, et elukambri akna avamise võimatus ei riiva oluliselt kaebaja õigust tervise kaitsele. Vaideotsusest ning haldusasjas nr 3-19-1502 kohtule esitatud vastustaja ja RKAS-i seisukohtadest nähtub, et kaebaja kambris toimub õhuvahetus sundventilatsioonisüsteemi abil, mis on projekteeritud arvestusega, et aknad ei avane, ning mida regulaarselt hooldatakse. Samuti nähtub haldusasjas nr 3-19-1502 esitatud arst V. Pronevitši seisukohast, et kaebajal on küll diagnoositud bronhiaalastma, kuid arst ei pea avatavat kambriakent kaebaja tervislikku seisundit silmas pidades vajalikuks, kuna kaebaja jalutab päeval
3-19-1756 vastava režiimi järgi ja ruumis on olemas ventilatsioon. Kohus möönab, et akna avamise võimaluse puudumine võib põhjustada kaebajale ebamugavustunnet ka olukorras, kus on tagatud nõuetekohane õhuvahetus. Siiski ei ole eelnevale tuginedes põhjust seda pidada asjaoluks, mis ohustaks kaebaja tervist. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajale on vanglas tagatud VangS § 55 lõikes 2 ettenähtud igapäevane vähemalt tunniajane jalutuskäik värskes õhus.
6.Kohus võtab haldusasja nr 3-19-1502 materjalide hulgast praeguse asja juurde Viru Vangla
12.augusti 2019. a vastuse nr 2-4/30916-2, arst V. Pronevitši seisukoha ja Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi 15. augusti 2019. a vastuse nr JUR-7/2019-114.
7.Kohus ei pea tõenäoliseks ka kaebuse rahuldamist. Lisaks ülaltoodule põhjendab kohus oma seisukohta järgmiselt. VangS § 45 lõike 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, samuti peab kambris olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. VangS § 45 lõike 1 järgi ei pea vangla kambril olema lahtikäivat akent. Riigikohtu halduskolleegiumi 21. aprilli 2010. a otsusest asjas nr 3-3-1-14-10 (punkt 8) järeldub, et VangS § 45 lõige 1 reguleerib ammendavalt nõudeid vangla kambri aknale ning vanglas ei ole kohustuslikud õigusnormid, mis näevad ette, et igal eluruumi toal peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken (praegu näeb sellise nõude ette majandus- ja taristuministri 2. juulil 2015 vastu võetud määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 3 lõige 3). Kohus leiab, et selline Riigikohtu arusaam on kooskõlas ka vangla eripäraga. Kaebaja märkis, et viidatud Riigikohtu otsus on tehtud arestimaja ajutiste olude kohta ning pole kohaldatav Viru Vanglas, kus inimesed kannavad aastatepikkuseid karistusi. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Riigikohus on selles otsuses selgitanud, kuidas tuleb mõista VangS § 45 lõiget 1. VangS § 45 lõike 1 sõnastusest nähtuvalt kohaldatakse seda sätet ka kinnipeetavate, st süüdimõistetute suhtes. VangS § 45 lõikes 1 ega ka Riigikohtu eelmainitud otsuses ei ole viidatud sellele, et kõnealuse sätte kohaldamisel tuleks teha erandeid pikka vangistust kandvate süüdimõistetute osas. Kohtupraktikas on ka varem käsitletud Viru Vangla kambrite mitteavatavate akende ja õhuvahetuse küsimust. Kohtud on järjekindlalt asunud seisukohale, et kambris akna avamise võimaluse puudumine ei ole õigusvastane ja akna avamiseks puudub vajadus juhul, kui õhuvahetus on tagatud ventilatsioonisüsteemi abil. Kohtud on teinud kindlaks, et Viru Vanglas on õhuvahetus tagatud toimiva sundventilatsioonisüsteemiga. (Vt nt Tartu Ringkonnakohtu
5.novembri 2010. a otsus haldusasjas nr 3-10-157, 15. veebruari 2018. a otsus haldusasjas nr 3-16-1831 ja 27. märtsi 2019. a otsus haldusasjas nr 3-17-1469.)
8.Eelöeldule tuginedes asub kohus seisukohale, et kaebaja õiguste riive praeguses asjas on väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine oleks ebatõenäoline. Seetõttu tagastab kohus kaebuse kohustamisnõude osas HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel.
9.Kaebaja palus ka tühistada Viru Vangla 29. augusti 2019. a vaideotsuse nr 6-12/252-2. Kuna kohus tagastab kaebuse põhivaidluses, kohaldub vaideotsuse vaidlustamisele HKMS § 45 lõikes 4 sätestatud kaebeõiguse piirang. HKMS § 45 lõige 4 sätestab, et vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, olenemata vaide esemest. Kaebusest ei nähtu, et vaideotsus saaks praeguses asjas rikkuda eraldiseisvalt, st vaide esemest sõltumata kaebaja õigusi. Kohus leiab seetõttu, et kaebajal puudub
3-19-1756 kaebeõigus vaideotsuse iseseisvaks vaidlustamiseks ning kaebus tuleb selles osas tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel.
10.Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot. HKMS § 104 lõike 5 punkt 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lõike 2 alusel. Kuna kaebus tagastatakse HKMS § 121 lõike 2 punktide 1 ja 21 alusel, jääb riigilõiv kaebajale tagastamata.
11.HKMS § 175 lõike 3 ja § 178 lõike 3 alusel asendab kohus avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.