Ahti Paltseri kaebus Maksu- ja Tolliameti 14. detsembri 2016. a vastutusotsuse nr 13-7/00649-26 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Ahti Paltseri, volitatud esindaja vandeadvokaat Rene Varul Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Jaanek Lips
Kohtuistung
9.jaanuaril 2018
Resolutsioon
1.Jätta Ahti Paltseri kaebus haldusasjas nr 3-17-593 rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 12. märts 2018. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Maksu- ja Tolliameti (MTA) 18.09.2013. a maksuotsusega nr 12.2-3/117237-2 (I kd, tl 25– 27) vähendati OÜ Taluhoov 2013. a jaanuari- kuni juunikuu käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu kokku summas 53 366,99 eurot, jäeti rahuldamata tagastusnõuded summas 1471,63 eurot, määrati tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 25 196,17 eurot ja nõuti tagasi alusetult tagastatud maksusumma 26 699,19 eurot. Maksuotsuse kohaselt deklareeris OÜ Taluhoov käivet kokku summas 125 980,87 eurot ja käibemaksu kokku summas 25196,17 eurot ning sisendkäibemaksu kokku summas 53 366,99 eurot. OÜ Taluhoov ei ole kontrolli käigus esitanud raamatupidamisdokumente ja ei ole andnud infot tegevuse kohta. Kaupade võõrandamisest ja teenuse osutamisest tekkinud maksustava käibe deklareerimine on käibemaksukohustuslasena registreeritud isiku kohustus. Maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel lähtutakse maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest. Maksumenetluses eeldatakse maksumaksja poolt esitatud andmete õigsust. Seoses OÜ Taluhoov poolt müügiarvete mitteesitamisega ei ole võimalik hinnata maksukohustuslase poolt käibedeklaratsioonidel deklareeritud käibe ja sellelt arvestatud käibemaksu õigsust, mille tõttu ei anna maksuhaldur käibe osas hinnangut ja deklareeritud käivet ei muuda.
OÜ Taluhoov juhatuse liikmed olid perioodil 05.03.2013 kuni 09.05.2013. a Ahti Paltseri ja alates 09.05.2013. a Mario Merimets.
2.MTA kohustas 14.12.2016. a vastutusotsusega nr 13-7/00649-26 (I kd, tl 7–17) Ahti Paltserit tasuma solidaarselt OÜ-ga Taluhoov (registrikood 11996652) maksuvõla summas 24 237,77 eurot. Summa koosneb maksustamisperioodide 02.2013 kuni 04.2013 käibemaksuvõlast, mis on jäetud OÜ Taluhoov poolt tähtaegselt tasumata (vastutusotsuse p 6.2.). Endisele juhatuse liikmele A. Paltserile heidetakse ette teadlikku deklareerimiskohustuse rikkumist, valeandmete esitamist, osaühingu maksukohustuse täitmata jätmist ja osaühingust raha välja viimist. Samuti kohustas MTA vastutusotsusega Mario Merimetsa tasuma solidaarselt OÜ-ga Taluhoov maksuvõla summas 10 484,86 eurot.
3.Ahti Paltseri esitas esindaja kaudu MTA 14.12.2016. a vastutusotsuse nr 13-7/00649-26 peale vaide, mille MTA jättis 13.02.2017. a vaideotsusega nr 6-1/3590-2 rahuldamata (I kd, tl 28–30).
4.Ahti Paltseri esindaja esitas 13.03.2017. a Tartu Halduskohtule kaebuse (I kd, tl 2–6), milles nõuab MTA 14.12.2016 vastutusotsuse nr 13-7/00649-26 tühistamist. Kaebaja leiab, et MTA ei tohi heita Ahti Paltserile ette seda, et ta ei oma nõuetekohaseid dokumente või ei esita neid MTA-le, ja et ta oleks enda juhatuse liikme perioodil deklareerinud sisendkäibemaksu osas valeandmeid. Ahti Paltseri ei olnud OÜ Taluhoov maksumenetluse alustamisel ega vastutusotsuse menetlemise ajal OÜ Taluhoov juhatuse liige. Kaebuse kohaselt ei vastuta Ahti Paltseri selle eest, et järgmine juhatuse liige Mario Merimets on 2013. a augustis hakanud teostama deklaratsioonide parandusi perioodi osas, mil OÜ Taluhoov juhatuse liige oli Ahti Paltseri, esitamata selliste paranduste kohta mittemingisuguseid alusdokumente ning pannes toime makuspettuse. Selline tegevus ei saa tuua kaasa Ahti Paltseri vastutust. Vastutusotsusest jääb mõistmatuks, milles seisneb A. Paltseri rikkumine ja tahtlik või raskelt hooletu käitumine. Pärast juhatuse liikme volituste lõppemist ei olnud A. Paltseril kohutust hoida ja säilitada raamatupidamisdokumente. Seda ei ole etteheidetud ka OÜ-le Taluhoov. MTA ei saa vastutusotsuse menetluses muuta OÜ Taluhoov maksuotsuse olulisi järeldusi. MTA on rikkunud uurimiskohustust.
5.Vastuses kaebusele vaieldakse kaebusele vastu (I kd, tl 38–44). Kaebajale heidetakse ette tahtlust oma ametiajal varjata esindatava õiget käibemaksukohustust ning selle tasumist võimaldanud vahendite (232 000 euro) kõrvaldamist äriühingust läbi AS-i Tavid perioodil 20.03.2013–03.05.2013. a osaühingust sularaha väljaviimise läbi. Kaebuse vastuväited vastutusotsusele on deklaratiivsed ja paljasõnalised. Maksuhalduril on õigus nõuda kaebajalt maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks teavet. Kaebaja on põhjendamatult leidnud, et küsimustele vastamise nõue olevat õigusvastane, mis viitab kaasaaitamiskohustuse tahtlikule rikkumisele. M. Merimetsa kinnitusel asus ta osaühingu juhatuse liikmeks tasu eest ja andis paberid tagasi isikule (eeldatavasti kaebajale), kes ta juhatuse liikmeks kutsus. Seega on tõenäoline, et kaebajal oli tegelikkuses võimalik dokumentide esitamine ja dokumente ei esitatud teadlikult. Kaebaja ei ole täitnud kaasaaitamiskohustust, mistõttu on asjakohatu vastustajale esitatud etteheide uurimiskohustuse eiramisest. Vastustaja on lähtunud maksuotsusest, mingit vastuolu maksu- ja vastutusotsuse vahel ei esine. Kohtu seisukoht
6.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kohtuistungil pooled võrreldes eelmenetlusega uusi põhjapanevaid asjaolusid ei esitanud.
7.Kaebaja peab vastutusotsust õigusvastaseks, kuna ta leiab, et ta ei pea vastutama pärast 09.05.2013. a OÜ Taluhoov juhatuse liikme kohustustest vabanemist teadliku deklareerimiskohustuse rikkumise, valeandmete esitamise, osaühingu maksukohustuse täitmata jätmise ja osaühingust raha välja viimise eest.
8.Halduskohus on seisukohal, et kaebaja seisukohtadega nõustumiseks ja kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
9.Halduskohus märgib vastuseks kaebusele, et HKMS § 165 lg 2 kohaselt, kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetega mittenõustumist on vaidlustatud haldusaktis ja vaideotsuses juba põhjendatud, ei pea kohus seda põhjendust otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendustega nõustumisele. Kaebaja kaebuses esitatud põhjendused kattuvad suuresti vaides esitatuga, millele on vastustaja vaideotsuses (I kd, tl 28– 30) vastatud. Kohus nõustub vaideotsuse järeldustega.
10.Kohus peab vaatamata sellele vastuseks kaebusele vajalikuks rõhutada järgmisi asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Halduskohus on seisukohal, et kaebuse seisukohti ei saa toetada. Viimatises vastutusotsuse üle peetud kohtuvaidluses on Riigikohtu halduskolleegium oma 2. veebruari 2018. a kohtuotsuse 3-15-2813 punktis 16.2. pidanud vajalikuks korrata varasemas kohtupraktikas väljendatud seisukohta, mille kohaselt: “Eelkirjeldatud lähenemise (vastutuskohustus kui aktsessoorne kõrvalkohustus) põhjuseks on asjaolu, et vastutusotsuse sisuks ei ole mitte tasutava maksusumma määramine ega äriühingu juhatuse liikme karistamine rikkumise eest, vaid varem fikseeritud kehtiva äriühingu maksuvõla sissenõudmine n-ö uuelt kohustatud isikult temale vastutuskohustuse panemisega“.
11.Käesoleval juhul puudub vastutusotsusel igasugune karistuslik iseloom. Asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et OÜ Taluhoov poolt on muudetud kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal esitatud deklaratsioone, mis on viinud vastustaja osaühingule maksuotsuse tegemisele. Kaebaja leiab ekslikult, et teda on karistatud järgmise juhatuse liikme toime pandud maksupettuse eest. Kohus saab vastutusotsusest ja asjas kogutud tõenditele tuginedes aru, et kaebajale on vastutuskohustust kohaldatud nende rikkumiste eest, mis on toime pandud tema juhatuse liikmeks oleku ajal tema enda poolt. Tõsi, need rikkumised on tuvastatud maksuotsuses ajal, mil kaebaja juhatuse liikme staatus oli ümber vormistatud Mario Merimetsale. Kohtu hinnangul on üheselt tõendatud, et kaebajalt on vastutusotsusega asutud sisse nõudma varasemalt fikseeritud maksuvõlga. Sõltumata sellest, mis oli kaebajast hilisema juhatuse liikme motiiviks parandusdeklaratsioonide esitamisel, on vastustaja õigustatult ja kehtivat õigust järgides eeldanud deklareeritu õigsust. Asjas kogutud tõendid tõendavad üheselt, et kaebaja poolt on osaühingu nimel toimunud aladeklareerimine, mida kinnitab üheselt vahendite sularahas kaebaja poolt isiklikult väljavõtmise võimalus. Kohus on käesoleva otsuse punktides 1 ja 2 refereerinud maksu- ja vastutusotsust. Kohtu hinnangul on vahetult osaühingut (maksuotsus) ja nii kaebajat kui osaühingut (vastutusotsus) koormavad haldusaktid samasisulised.
12.Halduskohus, tutvunud veelkord kaebuses ja kaebaja volitatud esindaja poolt kohtuistungil avaldatud seisukohtadega, on veendunud, et käesoleval juhul on vaidlustatud vastutusotsus kooskõlas asjakohase kohtupraktikaga. Nõustuda ei saa kaebajaga, et vastustaja on vastutusotsuses (I kd, tl 7–17) erinevalt maksuotsusest (I kd, tl 25–27) määranud kaebajale tasumisele kuuluva maksusumma. Kohus on maksuotsuse ja vastutusotsuse kõrvutamisel veendunud, et tegelikkuses on kehtiva äriühingu ehk OÜ Taluhoov suhtes fikseeritud
maksuvõla tasumise kohustus vastutusotsusega pandud solidaarselt kaebajale. Kusjuures mingit vastuolu maksuotsuse ja vastutusotsuse faktilistes ja õiguslikes asjaoludes kohus kaebaja õigusi kaaludes ei tähelda.
13.Halduskohus nõustub vastustajaga, et kaebaja õigusi saab vastutusotsus puudutada ainult selles osas, millega vastutusotsus kohustab A. Paltserit tasuma solidaarselt OÜ-ga Taluhoov maksuvõlga, mille tõttu puudub kohtul alus vastutusotsuse kontrollimiseks seonduvalt Mario Merimetsa kohustamisega solidaarselt osaühinguga maksuvõla tasumiseks.
14.Halduskohus nõustub maksuhalduri seisukohaga kaebaja tegevuse käsitlemisel tahtliku deklareerimis-, tasumis- ja tagamiskohustust rikkuvana ning et rikkumise ja maksuvõla vahel on põhjuslik seos.
15.Vaidlust ei saa olla selles, et kaebaja on juhatuse liikmena vastutav osaühingu selle maksuvõla eest, mis langeb sellesse perioodi, kui ta oli seaduslik esindaja, s.o 2013. aasta veebruarist kuni aprillini (MKS § 96 lg 1, § 40 lg 1, § 8 lg 1).
16.Kaebaja ei ole omapoolsete tõenditega kummutanud vastustaja poolt tuvastatud põhilist asjaolu, et asjas kogutud tõenditega, milleks on Tavid AS 04.08.2016 a vastus MTA-le (I kd, tl 140–141) koos lisadega (I kd, tl 142–162) on tõendatud, et kaebaja Ahti Paltseri on OÜ Taluhoov juhatuse liikmena osaühingu arvelduskontole laekunud sularaha summad välja võtnud ajavahemikus 20.03.2013– 03.05.2013. a, mistõttu on lõppkokkuvõttes olnud võimatu maksuvõla sissenõudmine osaühingult ning on olnud raskendatud vastustajal ka käibemaksukohustuse õige tuvastamine sel ajal kui kaebaja oli juhatuse liikmeks. Kaebaja tegevus oli maksukohustust varjava loomuga. Seda nii deklareerimisel kui ka vahendite sularahas väljavõtmisel, sest esialgne deklareeritu on ca kaks korda väiksem kui sularahas osaühingu vahenditest saadu.
17.Halduskohus nõustub vastustajaga, et seaduse kohaselt ei oma tähtsust asjaolu, et OÜ Taluhoov üksikjuhtumi kontrolli alustati 23.08.2013. a, ehk pärast seda kui osaühingu ainukeseks juhatuse liikmeks oli saanud M. Merimets (MKS § 8 lg 1 ja § 40 lg 1), sest osaühing ei olnud selleks ajaks lõppenud (RKHKo 3-15-2813 p 15 ja otsuses viidatud kohtupraktika) ja kohtupraktikas ei ole oluliseks peetud äriühingu maksuvõla kindlaks tegemise aega (TlnRngKo 3-11-2679).
18.Tartu Halduskohtu 28.03.2017. a otsuse asjas 3-16-1920 (I kd, tl 121–123) valguses on üheselt tõendatud, et kaebajale on vastustaja poolt antud asjakohaste korraldustega võimalus enne vastutusotsuse andmist (juulis 2016) omapoolsete selgituste ja tõendite andmiseks ning esitamiseks. Kaebaja on sisuliselt sellest keeldunud, pidanud õigeks korralduse halduskohtus vaidlustamist ja vastava vaidluse maksuhalduriga lõppkokkuvõttes kaotanud. Halduskohtu hinnangul laieneb kaasaaitamiskohustus maksuotsuse menetluse kõrval ka vastutusotsuse menetlusele. Kaebaja on võtnud ise endalt võimaluse kasvõi maksustamise seisukohalt õige info (MKS § 60 lg 1, § 62 lg 1) maksuhaldurile edastamiseks, mistõttu ei saa halduskohtu hinnangul olla põhjendatud ka tema poolt vastustajale tehtud õiguslik etteheide uurimiskohustuse rikkumisest. Vastustaja saab uurida üksnes neid asjaolusid, mis on üksikjuhtumi kontrollis selgunud või millele on kohustatud isikud osundanud. Mõeldav ei ole, et vastustajale oleks etteheidetav see, kui kaebaja avab halduskaebuses mingid väidetavad faktid tehingute, sisendkäibemaksu ning müügikäibemaksu kohta ja siis süüdistab maksuhaldurit nende väidetavate faktide kontrollimata jätmises. Seetõttu ei saa nõustuda ka kaebajaga, et käesoleva kaasuse asjaolud oleks sarnased RKHKo 3-3-1-56-16 p-s 23 käsitletuga ja annaksid aluse halduskohtule kaebuse rahuldamiseks motiivil, et kaebajal ei olnud pärast juhatuse liikme kohustuste lõppemist kohustust säilitada ja hoida osaühingu raamatupidamisdokumente ning asjakohast infot vastustajale anda. Kaebajat ei süüdistata
otseselt raamatupidamisdokumentidega seonduvalt, vaid selles, et ta eiras juhatuse liikme kohustuste täitmise ajal õiget deklareerimiskohustust koos sellest faktilisest asjaolust tulenevatega minetustega.
19.M. Merimetsa kirjalike seletustega (I kd, tl 131-135) ja nende alusel on vastustaja tõendanud oma põhjendatud kahtluse, miks on tõenäoline, et kaebajal oli tegelikkuses 2013. aasta augustis–septembris, mil alustati üksikjuhtumi kontrolli ja tehti maksuotsus, ligipääs ka osaühingu raamatupidamisdokumentidele. Vastustaja on tuvastanud seetõttu õigesti maksuotsuse andmise faktilised ja õiguslikud asjaolud. Nimelt, et kaebaja on rikkunud teadlikult deklareerimis- ja maksukohustust ning tasumiskohustust, kusjuures osaühingu tasumiskohustuse täitmine on tema poolt ka sisuliselt võimatuks tehtud. Vastutusotsus tuvastab õigesti aga põhjusliku seose kaebaja tegude ja tagajärje vahel. M. Merimetsale etteheidetavaid tegusid ei ole vastustaja poolt alusetult kaebajale omistatud. Kuna vastustaja on AS Tavid kaudu tuvastanud sularahas kaebaja poolt isiklikult välja võetud summad, siis on vastustaja kohtu hinnangul õigesti tuvastanud kaebaja poolt ebaõige deklareerimiskohustuse täitmise ning lugenud eluliselt usutavaks M. Merimetsa deklareeritud käibe. M. Merimetsa poolt deklareeritud käibe ülemäärasus on välistatud asjas kogutud tõendite kohaselt. Vastustaja on õigustatult lähtunud põhimõttest, et deklareeritu õigsust tuleb eeldada (KMS § 11 lg 1), seda isegi selles valguses, et asjas kogutud tõenditest nähtub kaebaja poolt M. Merimetsa tegevuse orkestreerimise võimalus, kuna viimase väitel palgati ta tasu eest osaühingu seadusliku esindaja rolli. Käesolevas asjas on kaebaja poolt tasumisele kuuluv maksusumma määratud tegelikkuses juba maksuotsusega (vrdl RKHKo 3-3-1-48-10) nagu eelpool rõhutatud, mistõttu on vastustaja õigesti lugenud kaebaja vastupidised väited ainetuteks. Seda eelkõige põhjusel, et osaühingu laekumistest, mis võimaldasid vahendite sularahas väljavõtmist, nähtub vaieldamatult kaebajapoolne käibe aladeklareerimine. Nii maksu- kui vastutusotsuse motiveerimisnõuded on täidetud, tõendamiskoormis on üle läinud kaebajale. Kaebaja ei ole omapoolsete tõenditega nende haldusaktide järeldusi kummutanud. Kaebaja kannab vastust üksnes tema ametiajal äriühingus toimunud rikkumiste eest. Täitmata on temapoolne hoolsuskohustus. Vastustaja lähtub põhjendatult kaebaja tahtlikust tegevusest. Ükski kaebuse väide üksikult ega koostoimes ei anna alust vastutusotsuse tühistamiseks.
20.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel tuleb kaebus rahuldamata jätta.
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt peab kaebaja seoses kaebuse rahuldamata jätmisega kandma ise oma menetluskulud, mille vastustajalt väljamõistmist kohtuistungil taotleti. Vastustaja ei ole aga menetluskulude hüvitamist taotlenud, mille tõttu jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.