XX kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks võimaldada vähemalt kolm korda nädalas kasutada sooja veega dušši
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, volitatud esindaja Katrin Kiisk Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Monika Raiendik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 23.05.2017 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23.05.2017 otsus haldusasjas nr 3-16-2249 muutmata.
2.Jätta rahuldamata taotlus vangistusseaduse § 50 lg 2 kohaldamata jätmiseks.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.03.2018, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-16-2249 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vanglas vahistatuna viibiv XX esitas 17.08.2016 Tallinna Vanglale taotluse, milles palus võimaldada tal igapäevaselt või vähemalt kolm korda nädalas end sooja veega pesta.
2.Tallinna Vangla jättis 14.09.2016 otsusega nr 5-8/16/19617-2 XX 17.08.2016 taotluse rahuldamata. Kinnipeetavatele võimaldatakse kooskõlas vangistusseaduse (VangS) § 50 lg-ga 2 dušši kasutada graafiku alusel üks kord nädalas. Sagedasem duši kasutamine on võimalik põhjendatud vajaduse või meditsiinilise näidustuse olemasolul. Näiteks võimaldatakse duši sagedasemat kasutamist töötavatele kinnipeetavatele. XX ei ole töötav kinnipeetav ning tuvastatud ei ole muid põhjusi, mis annaksid aluse kohelda teda teistest mittetöötavatest vahistatutest erinevalt. XX esitas Tallinna Vangla 14.09.2016 otsusele vaide, mille Tallinna Vangla jättis 10.10.2016 vaideotsusega nr 5-15/16/301-2 rahuldamata.
3.XX esitas 09.11.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 14.09.2016 otsuse nr 5-8/16/19617-2 ja 10.10.2016 vaideotsuse nr 5-15/16/301-2 tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks võimaldada XX-l end sooja veega pesta vähemalt kolm korda nädalas. Kaebaja palus tunnistada VangS § 50 lg 2 põhiseadusega vastuolus olevaks.
4.Tallinna Halduskohus võttis 10.11.2016 määrusega kaebuse menetlusse kohustamisnõudes, selgitades, et millestki ei nähtu, et Tallinna Vangla 14.09.2016 otsus ja 10.10.2016 vaideotsus võiksid rikkuda kaebaja õigusi kohustamiskaebuse esemest eraldiseisvalt ning kaebaja tahtena saab käsitada üksnes kohustamisnõude esitamist. Tallinna Vangla 14.09.2016 vastus nr 58/16/19617-2 ei ole haldusakt, vaid haldusmenetluse seaduse § 43 lg 4 p-s 2 nimetatud põhjendatud otsus toimingut mitte sooritada. Toimingu suhtes ei ole HKMS § 37 lg 2 p-st 1 tulenevalt võimalik esitada tühistamisnõuet.
5.Tallinna Halduskohus jättis 23.05.2017 otsusega XX kaebuse rahuldamata. Kohustamiskaebuse rahuldamise eelduseks on riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 5 järgi see, et haldusorganil lasub seadusest tulenev haldusakti andmise või toimingu sooritamise kohustus ning see kohustus on õigusvastaselt täitmata. Vaidlus puudub selles, et kaebaja viibib alates 14.04.2014 vahistatuna Tallinna Vanglas ning temale on olnud tagatud VangS § 50 lg-s 2 sätestatud minimaalne pesemisvõimalus. Riigikohus on leidnud, et VangS § 50 lg-st 2 ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda duši kasutamist rohkem kui ühe korra nädalas (Riigikohtu 31.12.2014 otsus nr 3-4-1-50-14). VangS § 50 lg-ga 2 ei ole keelatud duši kasutamise võimaldamine tihedamalt. Küsimus seisneb antud juhul selles, kas vastustaja on kaebaja taotluse rahuldamata jätmisel teostanud kaalutlusõigust õiguspäraselt. Vastustaja tõi vaidlustatud otsuses välja, et kaebaja puhul ei ole tegemist töötava isikuga ning tuvastatud pole muid põhjendusi, mis annaksid aluse kohelda kaebajat teistest mittetöötavatest vahistatutest erinevalt. Kuna kaebajat ei saa käsitada võrdsena kinnipeetavaga, kes töötab, on alusetud kaebaja väited ebavõrdse kohtlemise kohta.
2(4)
3-16-2249 Kaebaja märkis kohtumenetluses, et tal on meditsiiniline näidustus duši kasutamiseks tihemini kui kord nädalas seoses põlvevigastusega. Kaebaja viitab vangla meditsiiniosakonna poolt väljastatud tõendile, mille kohaselt vajab ta tervislikust seisundist (ei saa põlvi kõverdada ega kükitada) tulenevalt kõrgendatud WC-potiga kambrit. See, et kaebaja vajab abivahendeid tualetis käimiseks, ei tähenda samas, et tal tuleb sagedamini duši all käia. Kaebaja väidab, et sundasendis kraanikausi või pesukausi kohal pesemine tekitab ebamugavusi ja valu, kuid see ei tähenda, et kaebajal esineb selge vajadus duši kasutamiseks sagedamini kui kord nädalas. Kaebaja ei väida, et ta ei saa ennast kambris kiirkeetjat ja külma vett kasutades pesta. Euroopa vanglareeglistiku p-st 19.4 lähtudes kutsus Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) oma 2012. a raportis Eesti valitsust üles võimaldama kinnipeetavatele senisest sagedasemat duši kasutamist. Vastustaja on viidanud Euroopa vanglareeglistikule, selle soovituslikule iseloomule ning on põhjendatult jõudnud järeldusele, et kaebaja puhul puuduvad need asjaolud, millest lähtuvalt oleks põhjendatud duši kasutamine sagedamini kui kord nädalas. Kaebaja viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahendite nr 80529/13 (Eze vs Rumeenia) ja nr 42720/10 (Gomoi vs Rumeenia) asjaolud ei ole praegustega võrreldavad. EIK leidis neis asjades, et EIÕK art-t 3 on rikutud, võttes arvesse vanglate üldisi hügieenitingimusi, toitu ja ülerahvastatust. Põhjendamatud on kaebaja väited VangS § 50 lg 2 vastuolust põhiseaduse §-dega 11 ja 18 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-ga 3. Kuna VangS § 50 lg 2 ei piira duši kasutamise võimaldamist rohkem kui ühe korra nädalas või EIÕK sätetega arvestamist õigusnormi tõlgendamisel, ei ole asjakohane algatada sätte osas põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.XX palub 22.06.2017 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus, rahuldada tema kaebus ja tunnistada VangS § 50 lg 2 põhiseadusega vastuolus olevaks. Halduskohus on leidnud, et isik saab end pesta, kasutades kambris olevat kraanikaussi ja veekeedukannu, ent pole samas arvestanud, et kambris puudub vee äravool. Selleks, et end pesukausi kohal pesta, peaks kaebaja kasutama sundasendit (põlvi kõverdama, kükitama). Seda ei saa ta tervislikel põhjustel teha. Kaebajal on tarvis end sooja veega pesta rohkem kui kord nädalas ning tal puuduvad tegelikud võimalused seda pesukausi ja veekeedukannu abil teha. Kuna kinnipeetavale on võimaldatud iga päev vähemalt üks tund värskes õhus sportida, peab ta saama end ka vastavalt pesta. Halduskohtu viidatud CPT raportid on küll soovitusliku iseloomuga ega anna kinnipeetavatele subjektiivseid õigusi, kuid kuna CPT on Eestile juba 2012. a-l soovitanud võimaldada kinnipeetavatele sagedasemat duši kasutamist, on nüüdseks õigusriigile siiski kohane vastavaid meetmeid praktikas ka rakendada. Seda toetab EIK praktika.
7.Tallinna Vangla palub 25.08.2017 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. VangS § 50 lg-st 2 ei tulene kinnipeetavale tingimusteta ja üldist subjektiivset avalikku õigust kasutada dušši tihemini kui kord nädalas (Riigikohtu 31.12.2014 otsus nr 3-4-1-50-14, p 34.1; 16.03.2017 otsus nr 3-3-1-83-16, p-d 5.5, 17). Arvestades, et pesemise ajaks on võimalik tõsta pesukauss kõrgemale pinnale (nt kraanikauss, laud, pink), ei ole kaebajal mingit vajadust pesukausi kõrval kükitada, põlvi painutada või neid mingil muul moel koormata. Alusetud on ka kaebaja väited kambris vee äravoolu puudumise kohta. Kambris nr 314, kus kaebaja viibib, on olemas nii kraanikauss kui ka tualettpott. Seega on kambris olemas toimiv kanalisatsioon. 3(4)
3-16-2249 Kaebaja väited igapäevase ühetunnise aktiivse sporditegevuse kohta värskes õhus on vastuolus tema poolt väidetud terviseseisundiga. Juhul, kui kaebajal ei ole võimalik terviseseisundist tulenevalt kükitada, põlvi painutada vms põlvi koormavaid tegevusi teha, on arusaamatu, millise aktiivse sporditegevusega kaebaja jalutusboksis tegeleb.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Apellatsioonkaebus ja taotlus VangS § 50 lg 2 põhiseadusevastaseks tunnistamiseks jäävad rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Riigikohus on leidnud, et kui vangla otsustab VangS § 50 lg 2 alusel, kas kinnipeetavale lubada dušši kasutada sagedamini kui ühe korra nädalas, peab ta kaalutlusõigust teostades arvestama, et tagatud oleks mh inimväärikus (Riigikohtu 31.12.2014 otsus nr 3-4-1-50-14, p 32). Praegusel juhul ei nähtu ringkonnakohtule, et kaebaja inimväärikust oleks rikutud sellega, et talle pole võimaldatud sooja veega dušši võtta vähemalt kolm korda nädalas. Asjaolu, et kinnipeetavatele pole tagatud võimalust end rohkem kui kord nädalas duši all sooja veega pesta, on vangistusega paratamatult kaasnev ebameeldivus. VangS § 50 lg 2 võimaldab põhjendatud juhtudel lubada kinnipeetavatel dušši kasutada ka sagedamini kui kord nädalas. Muul ajal saab kaebaja end sooja veega pesta oma kambris, kasutades selleks kiirkeedukannu, kraanikaussi või pesukaussi. Tegemist on traditsioonilise pesuviisiga, mille kasutamine ei saa iseseisvalt riivata kaebaja inimväärikust. Vaidlust ei ole, et kaebaja kambris on olemas nii veeklosett, voolava veega kraanikauss kui ka kiirkeedukann ning lisaks on temale võimaldatud kord nädalas kasutada sooja veega dušši.
10.VangS § 55 lg-s 2 sätestatud õigusest jalutada värskes õhus vähemalt üks tund päevas ei tulene kinnipeetava õigust kasutada dušši sagedamini kui kord nädalas. Nagu eelnevalt hinnatud, on kaebajal võimalik soovi korral teha jalutuskäigu järel vajalikke hügieenitoiminguid ka kambris. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kui kaebaja ei saa põlvevigastuse tõttu end kõverdada, on tal võimalik kas ise või selleks oma kambrikaaslase abi paludes tõsta pesukauss sellisele kõrgusele, et tal ei tule pesemise käigus kükitada. Kuna kambris on olemas veeklosett, on põhjendamatu kaebaja etteheide vee äravoolu puudumise kohta.
11.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja menetluskulud tuleb seega jätta tema enda kanda. Vastustaja ei ole apellatsioonimenetluses menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.