Maksuõigus › Maksuotsused

jaanuar 2006 kuni veebruar 2008 eest tasumisele käibemaks summas 31 199,60 eurot ja tulumaks summas 58 544,27 eurot. Maksuhaldur on asunud seisukohale, et AS H.A.K.S, kelle initsiatiivil ja teadmisel toimus fiktiivsete arvate väljastamine, on toime pannud maksupettuse , esitades maksuhaldurile teadlikult ja tahtlikult valeandmeid eesmärgiga vähendada oma maksukohustust ning viia äriühingust raha maksuvabalt välja. Maksuotsuse õiguspärasuse osas on toimunud maksuvaidlus haldusasjas 3-15-1306, mille tulemusena jäi AS H.A.K.S kaebus rahuldamata, vaidlus lõppes 26.02.2015 Riigikohtu määrusega, millega jäeti kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. 28.05.2015 esitas maksuhaldur AS-ile H.A.K.S. intressinõude nr 13-3/85963, kohustades teda tasuma maksuotsusega määratud maksusummalt arvestatud intressivõlga summas 90 448,30 eurot. 05.06.2015 esitas AS H.A.K.S. intressinõudele vaide, milles taotles intressinõude kehtetuks tunnistamist. 26.06.2015 vaideotsusega jättis maksuhaldur AS H.A.K.S. vaide intressinõudele rahuldamata. 3.16.07.2015 esitas AS H.A.K.S. Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus intressinõude ja vaideotsuse tühistamist. Tartu Halduskohus ja Tartu Ringkonnakohus jätsid AS H.A.K.S kaebuse rahuldamata. Riigikohus rahuldas 03.05.2017 kohtuotsusega AS H.A.K.S. kassatsioonkaebuse haldusasjas 3-31-80-16, kuna leidis, et vaideotsuses puuduvad põhjendused ja kaalutlused. Tulenevalt Riigikohtu lahendist vaatas maksuhaldur uuesti läbi AS H.A.K.S taotluse maksuvõla kustutamiseks ja tegi uue otsuse 13.07.2017 nr 13-1/0284, millega jäeti AS H.A.K.S taotlus rahuldamata intressivõla kustutamiseks. AS H.A.K.S on pöördunud kaebusega Tartu Halduskohtu poole 16.08.2017 eelnimetatud otsuse tühistamiseks, intressinõude arvestamise ja sissenõudmise õigusvastaseks tunnistamiseks ja uue otsuse tegemiseks kohustamiseks. 4.Kohus tegi kaebuse käiguta jätmise määruse 19.09.2017 ja 05.10.2017 nõuete täpsustamise osas ning kaebaja täitis kohtunõuded 16.10.2017. Kohus võttis kaebuse 18.10.2017 menetlusse. Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused 5.Kaebaja on märkinud, et vastustaja on taaskord menetlenud kaebaja taotlust intressivõla kustutamiseks formaalselt. Vastupidisel juhul (arvestades sellega, et tegemist on asja lahendamisega teises ringis) ei oleks vastustajal tekkinud probleemi kaebusele vastamisega ja maksumenetluse materjalide esitamisega kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, kuna taotluse nõuetekohase ja sisulise lahendamise korral oleks vastustajal väljakujunenud selge positsioon vaidluse asjaolude ja problemaatika kohta ning maksumenetluse materjalid oleksid nõuetekohaselt korrastatud ja valmis kohtule esitamiseks.

6.Kaebaja on märkinud, et vaidlus ei saanud lahendust ka taotluse läbivaatamisega teisel ringil, kuna maksuhaldur ei hinnanud järjekordselt intressivõla tekkimisega seonduvaid asjaolusid, jättes hindamata kaebaja argumendid ja tõendid intressi ebaõiglase arvestamise kohta perioodi 15.10.2008-22.05.2012 eest, täidetud ei ole Riigikohtu juhist. 13.07.2017 otsuse tühistamise korral oleks maksuhaldur igal juhul kohustatud AS H.A.K.S taotluse uuesti läbi vaatama. Kaebaja on märkinud, et vastustaja seisukohast on ilmne, et taotluse uue läbivaatamise korral ei hakka vastustaja käsitlema intressivõla arvestamise ja sissenõudmise ebaõiglust sisuliselt, kuigi MKS § 114 lg 3 seda eeldab ja Riigikohus on eelviidatud asjas ka vastustaja tähelepanu sellele juhtinud.

Kaebaja leiab, et tema õigused saavad efektiivselt kaitstud vaid siis, kui kohus, tühistades vaidlustatud otsuse, annab ise hinnangu vaidluse faktilistele asjaoludele ja tuvastab perioodi 15.10.2008 - 22.05.2012 eest arvestatud intressi sissenõudmise õigusvastasuse, millega vastustaja peab arvestama taotluse uuel lahendamisel. Kaebaja leiab, et asjaolude hindamine MKS § 12 ja § 114 lg 3 rakendamise kontekstis ( intressi arvestamise ebaõigluse tuvastamine) on halduskohtu pädevuses. Kaebaja on leidnud, et maksuhaldur on viivitanud maksumenetluse alustamisega, mille tulemusena on maksukohustuslasel õigus nõuda ebamõistliku menetlusasja osas intressinõude kustutamist. 7.Kaebaja taotleb pärast nõuete täpsustamist tühistada Maksu- ja Tolliameti 13.07.2017 otsus nr 13-1/0284, kohustada Maksu- ja Tolliametit lahendama uuesti AS. H.A.K.S. 05.06.2015 taotlus maksuvõla osaliseks kustutamiseks, arvestades kohtuotsusega ja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud. Kaebaja pool on esitanud menetluskulude nimekirja. Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotluse 8.Vastustaja on märkinud, et 22.05.2012 tegi maksuhaldur maksuotsuse, millega määras AS-ile H.A.K.S ajavahemiku jaanuar 2006 kuni veebruar 2008 eest tasumisele käibemaksu summas 31 199,60 eurot ja tulumaksu summas 58 544,27 eurot. Maksuhaldur jõudis maksuotsuses seisukohale, et AS H.A.K.S, kelle initsiatiivil ja teadmisel toimus fiktiivsete arvete väljastamine, on toime pannud maksupettuse, esitades maksuhaldurile maksudeklaratsioonides teadlikult ja tahtlikult valeandmeid, eesmärgiga vähendada oma maksukohustust ja viia äriühingust raha maksuvabalt välja.

12.Vastustaja on seisukohal, et Maksu- ja Tolliameti 13.07.2017 otsus nr 13-1/0284 on

põhjendatud ja õiguspärane ning puudub alus otsuse tühistamiseks. AS H.A.K.S kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Jätta menetluskulud kaebaja enda kanda. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus

13.Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Maksuhaldur on teinud 13.07.2017 otsuse nr 13-1/0284, millega on jäetud rahuldamata AS H.A.K.S taotlus maksuvõla osaliseks kustutamiseks. Otsuse andmise õiguslikuks aluseks on MKS § 12 ja § 114 lg 3 sätted. Kohus märgib, et otsus vormistatakse siis, kui maksuhaldur vormistab maksumaksja taotlusele vastuse. Koostatud otsused võivad olla nii maksumaksjale koormavad kui ka soodustava iseloomuga. 14.Antud asjas hindab kohus 13.07.2017 maksuhalduri otsuse nr 13-1/0284 õiguspärasust, millega on jäetud rahuldamata AS H.A.K.S taotlus maksuvõla kustutamiseks. Varasemalt on Riigikohus asunud sama taotluse lahendamise asjas seisukohale, et maksuhaldur ei ole piisavalt kaalutlenud ja hinnanud maksuvõla kustutamise taotlust sellekohast otsust tehes ning seega on Riigikohus tühistanud haldusasjas 3-15-1805 maksuhalduri otsustuse osas, milles Maksu- ja Tolliamet jättis rahuldamata maksuvõla kustutamise taotluse. Nimetatud asjaolu tingis maksuhalduril uue otsuse tegemise ning maksuhaldur tegi uue otsuse 13.07.2017 nr 13-1/0284. 15.Tulenevalt MKS § 12 kui maksuhaldurile on seadusega antud volitus kaaluda abinõu kohaldamist või valida erinevate abinõude vahel, teostab maksuhaldur kaalutlusõigust volituse piires ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve. Tulenevalt MKS § 114 lg 3 võib riiklike maksude maksuhaldur maksukohustuslase põhjendatud kirjalikul taotlusel kustutada tema maksuvõla, kui selle sissenõudmine on lootusetu või oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, sealhulgas vääramatu jõu tõttu, samuti kui tulumaksuvõlg tekkis maksukohustuslase vara realiseerimisest kolmanda isiku võla tagatisena täitemenetluses või pankrotimenetluses. Maksuhalduril on õigus nõuda eelnimetatud asjaolude kindlaks tegemiseks vajalike dokumentide esitamist. Sellisel juhul võib maksuhaldur teha otsuse 30 päeva jooksul dokumentide esitamisest arvates. Maksuvõla kustutamisele laieneb sama seaduse § 111 lõikes 5 sätestatu. 16.Kaebaja on palunud halduskohtul kontrollida MKS § 12 ja § 114 lg 3 kohaldamist vastustaja poolt, et kohus annaks hinnangu vaidlustatud otsuse aluseks olevatele asjaoludele ja tühistaks vaidlustatud otsuse. Kaebaja on seisukohal, et vastutaja ei kaalunud taotluse aluseks olevaid asjaolusid ega hinnanud tõendeid. Kaebaja on leidnud ka, et maksuhaldur on viivitanud maksumenetluse alustamisega. Kaebaja viitab Riigikohtu lahendile haldusasjas nr 3-3-1-78-14, milles Riigikohus leiab, et maksukohustuslasel on võimalik taotleda maksuhaldurilt ebamõistliku menetlusasja osas intressinõude kustutamist MKS § 114 lg 3 alusel. Lisaks leiab kaebaja (viidates lahendile haldusasjas nr 3-3-1-80-16), et käesolevas vaidluses on Riigikohus kinnitanud eelnimetatud praktika kohaldatavust ka kaebaja olukorras, kus maksuhaldur oli maksukohustuse kindlaksmääramise menetluse läbiviimisega viivituses 3,5 aasta jooksul. 17.Asja materjalidest nähtuvalt on kogu maksumenetlus kestnud vaid 4,5 kuud (vastustaja selgitused kohtuotsuse p 10). Seega nõustub kohus maksuhalduriga, et maksumenetlus, mille tulemusena määrati kindlaks AS H.A.K.S poolt täiendavalt tasumisele kuuluvad

maksukohustused, millega on seotud intressivõla kustutamise menetluses kõne all olev intressikohustus , viidi läbi mõistliku menetlustähtaja jooksul. Tegemist ei ole ebamõistlikult kauakestva menetlusega. Kohus märgib, et maksuhaldur on menetlust läbi viinud MKS § 10 lg 3 nõuetele vastavalt. Antud juhul ei ole tegemist ülemäära kauakestva menetlusega, mis võiks tuua kaasa maksuvõla kustutamise. Tegemist ei ole ka vääramatu jõuga ega ka sellega, et intressivõla sissenõudmine oleks ebaõiglane kaebajast mitteolenevate asjaolude tõttu. 18.Tulenevalt nimetatud sättest viib maksuhaldur menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse.

20.Kaebaja on kohtumenetluse käigus (haldusasjas 3-15-1805) korduvalt selgitanud, et ta eeldas maksuhaldurilt intressinõude menetlemisel kaalutlusõiguse teostamist ja maksuvõla kustutamist MKS § 114 lg 3 alusel. Kustutamise taotluse esitas ta vaidemenetluses, kuna varem ei olevat olnud see võimalik, sest maksuhaldur jättis ta haldusmenetluses ära kuulamata. Kaebaja on seisukohal, et ajavahemiku 15.10.2008 (kriminaalmenetluses maksuarvestuse koostamine) kuni 22.05.2012 (maksuotsuse tegemine) eest ei ole temalt õiglane nõuda intressi. Tegu oli ebamõistliku menetlusajaga ning kaebaja pidi ootama maksuotsuse tegemist 3,5 aastat ning intressivõlg ületab juba põhivõla.

22.Kohus nõustub siinjuures vastustajaga, et kohtuotsusega haldusasjas 3-12-1306 on tuvastatud, et kaebaja on jätnud teadlikult oma maksukohustused täitmata ja deklareerinud valeandmeid. Asjas on tuvastatud, et kaebaja oli teadlik oma maksuvõlast ning seega leiab kohus, et kaebaja oleks saanud oma intressinõude tekkimist vältida, kui oleks maksukohustuse koheselt täitnud. 23.Kohus rõhutab, et intressinõue on tekkinud kaebaja enda käitumisest, kuna on viivitatud põhimakse sooritamisega ja võlgnevus on tasutud alles 2015. aastal. Kohtuotsusega haldusasjas 3-12-1306 on tuvastatud , et kaebaja on teadlikult jätnud aastatel 2006-2008 maksukohustused täitmata ja deklareerinud valeandmeid. Selles asjas on kohtulahend jõustunud. 24.Mis puudutab maksumenetluse läbiviimist maksuhalduri poolt , siis kogu maksumenetlus kestis vaid 4,5 kuud, mille tulemusena määrati kindlaks AS H.A.K.S poolt täiendavalt tasumisele

kuuluvad maksukohustused ning mis viidi läbi nõuetekohase menetlustähtaja jooksul ehk mõistliku menetlusaja jooksul ja ei saanud olla kaebajale koormav. Riigikohus on oma kohtulahendis (3-3-1-80-16) rõhutanud punktis 19, et intressi maksmise kohustus ei saanud olla kaebajale üllatuslik. 25.Kohus nõustub maksuhalduriga, et intressivõla sissenõudmine on põhjendatud ja puudub alus maksuvõla osaliseks kustutamiseks. Kohus märgib, et Maksu- ja Tolliameti 13.07.2017 otsus nr 13-1/0284 on põhjendatud, motiveeritud, antud selleks pädeva isiku poolt kehtiva õiguse alusel, on õiguspärane, käesolevas asjas kaalutletud ning puudub alus selle tühistamiseks. Samas ei ole põhjust seada kahtluse alla maksuhalduri poolt intressi väljaarvestamist ning seega kaebaja taotluse rahuldamata jätmine intressivõla kustutamiseks on põhjendatud. Samas on haldusasjas 3-15-1805 Riigikohtu lahendiga (3-3-1-80-16) tuvastatud, et kuigi kaalutlusõigus puudus, ei mõjutanud see rikkumine siiski intressinõude sisulist õiguspärasust ning Riigikohtu lahendi punkti 31 kohaselt on märgitud, et intressinõue on õiguspärane ja ei ole aegunud. Eeltoodu alusel on tuvastatud intressinõude õiguspärasus. 26.Sama haldusasja raames on Riigikohus märkinud ka, et teave maksuintressi maksmise kohustuse, intressi suuruse (0,06%) ja arvutusmetoodika kohta sisaldus 22.05.2012 maksuotsuses ning enne maksuotsuse andmist kuulati kaebaja ära. Teave arvestusliku intressi kohta oli kättesaadav e-maksuametis ning seega ei olnud intressi maksmise kohustus kaebajale ootamatu ning ei vajanud iseseisvat tutvustamist. Kohtu arvates on kaebaja välja toonud väited intressi sissenõudmise õigusvastaseks tunnistamiseks ainult seepärast, et oleks põhjust 13.07.2017 otsuse nr 13-1/0284 tühistamiseks, kohtu arvates on kaebus ülesehitatud otsitud põhjustel ning on seega põhjendamatu. Kui kohus oleks tuvastanud nõude õigusvastasuse, oleks kohus ka saanud kaebuse rahuldada. 27.Kohtu arvates on maksuhaldur rakendanud asjas uurimispõhimõtet ning suhelnud kaebajaga kirjalikult, mis nähtub toimiku materjalidest (maksuhalduri poolt antud selgitused ja vastused kaebajale). Maksuhaldur on hinnanud intressivõla tekkimisega seonduvaid asjaolusid ning on täitnud Riigikohtu juhised ning ei ole viivitanud maksumenetlusega. Seega puudub alus, mis annaks maksukohustuslasele õiguse nõuda ebamõistliku menetlusaja osas intressinõude kustutamist.

Maksuhaldur ei ole rikkunud kaebaja suhtes MKS § 114 lg 3 ja § 12 sätteid. Mis puudutab kaalutlemist maksuhalduri poolt, siis on kaalutlusotsuse tegemine haldusorgani pädevus, millesse kohus ei sekku. Kohtu ülesanne on ainult jälgida, et seda tehakse volituste piires ja on kooskõlas õiguste põhimõtetega. Kohus märgib, et maksuhaldur on toonud välja kaevatavas otsuses kaalutlused (tl 7-8) , millest on lähtutud otsuse vastuvõtmisel ning mis on kohtu arvates täiesti piisavad ning AS H.A.K.S maksukohustused, millega seonduvalt tekkis intressikohustus, määrati kindlaks ja kuulusid tasumisele 22.05.2012 koostatud maksuotsuse alusel. Eeltoodu alusel jätab kohus rahuldamata kaebuse haldusakti tühistamise nõudes. 28.Kaebaja on esitanud ka kohustamisnõude kohustamaks maksuhaldurit lahendama uuesti AS H.A.K.S 05.06.2015 taotlus maksuvõla osaliseks kustutamiseks lähtudes kohtuotsusest. Kuna kohus jätab rahuldamata kaebaja tühistamisnõude, jääb rahuldamata ka kohustamisnõue uue otsuse tegemiseks saatmiseks. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusakti või toimingu õigusvastasus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-62-09, p 11). Seega peaks kohustamisnõude rahuldamiseks olema eelnevalt tunnistatud kaevatav otsus õigusvastaseks ning mis oleks seetõttu tühistatud. Kohus märkis eespool, et kaevatav

13.07.2017 otsus nr 13-1/0284 on õiguspärane, seega jääb rahuldamata ka kaebaja poolt esitatud kohustamisnõue. 29.Eeltoodu alusel jätab kohus tervikuna kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast.

30.Menetluskuludest: Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Maksuhaldur ei ole omapoolselt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.