Korrakaitse › Vanglad

artikkel 3 ja juhindutud ei ole Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast, kus on kinnipeetaval õigus ruumile, mille standardiks on 4 m2 isiku kohta. Tallinna Vangla on kahju hüvitamise nõude läbivaadanud 06.04.2017 otsustusega nr 5-37/17/14-2 , mille kohaselt on tagastatud G.B. kahju hüvitamise taotlus perioodi 13.06.201109.06.2015 osas ning perioodi 10.06.2015-15.02.2016 osas on jäetud mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamata. 2.G.B. esitas 08.05.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse , milles taotles mittevaralise kahju hüvitamist 450 eurot iga Tallinna Vanglas veedetud kuu eest perioodil 13.06.2011-15.02.2016 inimväärikust alandavate vanglatingimuste eest. 3.Tartu Halduskohus on kohtumäärusega 22.06.2017 tagastanud kaebuse perioodi 13.06.201109.06.2015 osas (jõustunud 13.11.2017), vabastanud kaebaja riigilõivu tasumisest ja võtnud menetlusse kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes perioodi 10.06.2015-15.02.2016 osas. Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused

4.G.B.

on pöördunud kohtu poole kaebusega, milles taotleb mittevaralise kahju hüvitamist 450 eurot iga Tallinna Vanglas veedetud kuu eest mil kaebaja pidi viibima inimväärikust alandavates tingimustes. 5.Kaebaja väidete kohaselt olid kambrid ülerahvastatud ja põrandapinda oli lubatust vähem ühe isiku kohta kambris (väiksem kui 4 m2), mis ei ole kooskõlas kohtupraktikaga; kambrites puudus ventilatsioon, kambrites ei olnud kuuma vett, tualettruum on üldkasutatav ja asus koridoris, samuti ei jätkunud söömise ajal kõigile laua ümber kohti. Kaebaja märgib, et asus lukustatud kambris, kus sai jalutuskäigul käia 1 tund päevas. Riideid tuli pesta külma veega ja pesu tuli kuivatada samas kambris, mistõttu olid kambrid niisked ja õhk umbne. Kaebaja selgituste kohaselt levisid kambrites bakterid ning ta sai endale seenhaiguse. Kaebaja on viidanud ka sellele, et jalutusboksid olid väiksed. Lisaks oli kambrites mitteküllaldane valgus, mis rikkus silmi, mille tulemusena silmanägemine halvenes; magada tuli õhukestel poroloonmadratsitel, mis muutis keha valulikuks ja tuimaks. Kaebaja viitab Euroopa vanglareeglistikule, et duši kasutamine peab olema võimaldatud kaks korda nädalas. 6.Eeltoodu kohaselt peab kaebaja vangla kambritingimusi inimväärikust alandavaks, mis kaebaja arvates on aluseks mittevaralise kahju hüvitamisel. Kaebaja toob näiteid kambritingimuste kohta kambrite kaupa ja viitab Euroopa Kohtu lahenditele. Kaebuse lõpus rõhutab kaebaja, et vangla kambrites peab olema ehitatud torustik vee jaoks ning tualettruum peab olema kambris. Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused 7.Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri andmetel paiknes kaebaja perioodil 10.06.2015-15.02.2016 Tallinna Vanglas järgmistes kambrites: perioodidel 10.06.2015-24.08.2015 ja 02.09.2015-10.11.2015 kambris nr 33; perioodil 24.08.2015-27.08.2015 kambris nr 83; perioodil 27.08.2015-02.09.2015 kambris nr 77; perioodil 10.11.2015-16.12.2015 kambris nr 144; perioodil 16.12.2015-21.12.2015 kambris nr 79; perioodil 21.12.2015-20.01.2016 kambris nr 144; perioodil 20.01.2016-15.02.2016 kambris nr 210.

8.Vaidlusalusest 251 päeva pikkusest perioodist (10.06.2015-15.02.2016) paiknes kaebaja enam kui poole, see on 144 päeva avatud osakonna kambris nr 33, kus tal oli kogu päeva vältel võimalus viibida soovi korral ka kambrist väljaspool. Ülejäänud päevadel piirdus kaebaja liikumisvõimalus igapäevase vähemalt ühetunnise jalutuskäiguga värskes õhus, kuna 14 päeval oli kaebaja distsiplinaarkaristuste kandmiseks paigutatud kartserikambritesse (77, 79, 83) ning 93 päeval kohaldati tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid ja kaebaja oli paigutatud eraldatud lukustatud kambritesse (144, 210) – seega kaebaja liikumisvabaduse piiramine 107 päeval tulenes vangistust reguleerivatest õigusaktidest (VangS § 65 lg 3 ning VSkE § 8 lg 4) ning oli tingitud kaebaja enda käitumisest. 9.Tallinna Vangla väidab, et kaebajal oli põrandapinda kambrites, kus ta viibis, piisavalt ning vangla edastab ka vaidlusaluse perioodi kohta tabeli kambrite põrandapindade kohta. Vastustaja lisab, et kambrites oli avatav aken ruumi tuulutamiseks, töötas keskküttesüsteem, kambritesse oli antud soovi korral lugeda ajalehti ja raamatuid, nädalas kord said kinnipeetavad kasutada dušši ja igapäevaselt oli juurdepääs veekraanile; kaebajal oli oma koht magamiseks, oma madrats ja voodipesu. Vangla on märkinud, et 13.02.2017 registreeritud kaebaja vaides ei ole kaebaja esitanud muude olmetingimuste nõuetekohasuse üle pretensioone kui kambri põrandapind ning selles osas tuleb jätta nõue läbivaatamata. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 10.Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele. 11.Kohus märgib, et menetleb käesolevas asjas G.B. taotlust mittevaralise kahju hüvitamise nõudes perioodi 10.06.2015-15.02.2016 osas seonduvalt väidetavalt ebapiisava põrandapinnaga Tallinna Vangla kambrites.

isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus märgib, et siseriikliku kohtupraktika kohaselt, mis toetub EIK seisukohtadele, võib isikul olla kinnipidamistingimustest tulenevalt õigus mittevaralise kahju rahas hüvitamisele juhul, kui kinnipidamisega kaasnev isikuõiguste riive ületab kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme (RKHK 15. märtsi 2010 otsus asjas nr 3-3-1-93-09, p 11). 16.Kaebaja on taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist 450 eurot iga Tallinna Vanglas veedetud kuu eest. 17.Kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas, mis puudutab ebapiisavat põrandapinda Tallinna Vangla kambrites , milles kaebaja on pidanud viibima. Seega on käesolevas asjas kõne all üksnes kambrite põrandapinna suurus. 18.Kohus märgib, et kinnipeetavale tagatud põrandapinna arvutamisel tuleb lähtuda Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast, mille kohaselt mitmekohalistes kambrites tuleks tagada vähemalt 3 m2 põrandapinda kinnipeetava kohta ning kui see langeb alla 3 m2, tekib tugev eeldus inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 3 rikkumiseks. Kambrisisest sanitaarsõlme ei tule arvestada kambri üldpinna hulka (Muršić vs. Horvaatia, p-d 110, 114 ja 124 ja seal toodud viited). Ka Riigikohtu halduskolleegium muutis asjas nr 3-3-1-83-16 oma senist praktikat ning asus seisukohale, et kambri põrandapinna arvestusest tuleb välja jätta kambris asuva WC pindala. Mööblialust põrandapinda ei tule kambripinna arvutamisel välja arvata, kuid oluline on hinnata seda, kas kinnipeetaval on võimalus kambris tavalisel viisil liikuda. 19.Kohus viitab vangla vastusele, mis on kohtuotsuse p-des 7 ja 8 välja toodud ning vangla poolt esitatud tabelile (I kd tl.91), et põrandapinda on kaebajal olnud kambrites perioodil 10.06.2015 kuni 15.02.2016 enamjaolt tunduvalt rohkem kui 3 m2 isiku kohta ( nii arvestatuna WC-ga või WC-ta). Asja materjalide kohaselt on magamiseks kahekorruselised narid ning mööbel on paigutatud mõistlikult, et oleks võimalik mööbli vahel liikuda ning et see võtaks võimalikult vähe ruumi. Kaebaja on viibinud kambrites maksimaalselt koos kolme-nelja kinnipeetavaga ning mõne aja ka kahekesi ja üksi. Nimetatud tabelit jälgides on näha, et arvestuslik põrandapind oli piisav ning kooskõlas Vangla sisekorraeeskiri (VSkE) § 6 lg 6 sätetega ja kohtupraktikaga. 20.Eeltoodule viidates jätab kohus kambri põrandapinna osas mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 21.Menetluskuludest: HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Tartu Halduskohus vabastas 22.06.2017 kohtumäärusega G.B. kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot tasumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.