lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-995/30

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 31.08.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-995/30
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
31.08.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1479
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 1Seaduse reguleerimisalaHKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 203 lg 2Määruskaebuse esitamineHKMS § 47 lg 1Kohtueelne menetlusHMS § 13 lg 3Esindus ja volitus haldusmenetlusesHMS § 26 lg 2Kättetoimetamine postigaHMS § 43 lg 1Menetluse lõppemineHMS § 61 lg 1Kehtivuse eeldused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-17-995/125Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja29.01.20183-17-995/142Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium30.05.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Einar Vene, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

31.08.2017, Tartu

Haldusasja number

3-17-995

Haldusasi

Gintas Burkauskase kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seonduvalt inimväärikust alandavates tingimustes viibimisega Tallinna Vanglas perioodil 13.06.2011–15.02.2016

Menetluse alus ringkonnakohtus

Gintas Burkauskase määruskaebus Tartu Halduskohtu 22.06.2017. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja – Gintas Burkauskas Vastustaja – Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.06.2017. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kinnipeetav Gintas Burkauskas esitas esindaja vahendusel 09.06.2015 Tallinna Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse (tl 45-45p) seoses inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega Tallinna Vanglas. Taotluse kohaselt on G. Burkauskas viibinud alates aastast 2011 Tallinna Vanglas 45 kuud ning taotleb kahjutasu 300 eurot iga Tallinna Vanglas viibitud kuu eest.
2.Tallinna Vangla tagastas 10.08.2015. a vastusega (tl 47-52p) G. Burkauskase kahju hüvitamise taotluse perioodi osas 13.06.2011–08.06.2012 ning jättis perioodi osas 09.06.2012–09.06.2015 rahuldamata.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
TsÜS § 115 lg 1Tehingu tegemine esindaja kaudu
3.G. Burkauskas esitas 10.02.2017 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse (tl 44-44p), mille kohaselt taotles mittevaralise kahju hüvitamist seoses ebapiisava isikliku ruumi tagamisega Tallinna Vanglas ajavahemikul 13.06.2011–15.02.2016.
4.Tallinna Vangla tagastas 06.04.2017. a vastusega (tl 15-16p) G. Burkauskase 10.02.2017 kahju hüvitamise taotluse perioodil 13.06.2011–09.06.2015 tekitatud mittevaralise kahju osas läbivaatamatult ja jättis perioodi osas 10.06.2015–15.02.2016 rahuldamata.
5.G. Burkauskas esitas 08.05.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Tallinna Vanglalt välja mõista mittevaraline kahju 450 eurot iga vanglas veedetud kuu eest perioodil 13.06.2011–15.02.2016 selle eest, kaebaja pidi viibima Tallinna Vanglas inimväärikust alandavates tingimustes.
6.Tartu Halduskohus tagastas 22.06.2017. a määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebuse osas, milles kaebaja palub vastustajalt välja mõista mittevaraline kahju perioodi eest 13.06.2011–09.06.2015. Halduskohus tagastas kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei olnud pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Tallinna Vangla oli nimetatud perioodi osas kaebaja hüvitamistaotluse tagastanud, kuna tegemist oli korduva taotlusega. Tallinna Vangla oli 10.08.2015. a vastusega tagastanud kaebaja kahjunõude perioodi 13.06.2011–08.06.2012 osas läbivaatamatult ja perioodi 09.06.2012–09.06.2015 osas jätnud rahuldamata. Halduskohus kontrollis Tallinna Vangla poolt 06.04.2017 otsustusega kaebaja kahju hüvitamise taotluse osalise tagastamise õiguspärasust ning leidis, et kuna kaebaja 10.02.2017 kahju hüvitamise taotluses ei olnud esitatud uusi asjaolusid, võrreldes 09.06.2015. a taotlusega, siis oli kaebaja 10.02.2017. a kahju hüvitamise taotluse osaline tagastamine õiguspärane, sest tegemist oli korduva taotlusega. Perioodi osas 10.06.2015–15.02.2016 vabastas halduskohus kaebaja riigilõivust ja võttis kaebuse menetlusse.
7.G. Burkauskas esitas Tartu Halduskohtu 22.06.2017. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale määruskaebuse, millega palub halduskohtu määrus tema kaebuse tagastamise osas tühistada ja kaebus kogu perioodi osas (13.06.2011–15.02.2016) menetlusse võtta. Kaebaja väitel ei ole ta 09.06.2015 esindaja vahendusel Tallinna Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotlust esitanud ning ei olnud teadlik ka Tallinna Vangla 10.08.2015. a vastusest nr 5-37/15/172-2. Ei Tallinna Vangla ega esindaja ei ole teda sellest teavitanud. Kaebaja väidab, et ta sai nendest dokumentidest teada Tartu Halduskohtu 22.06.2017. a määrusest. Kuna kaebust kohtule ei ole esitatud, siis leiab kaebaja, et tal on õigus esitada Tallinna Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotlus teistkordselt isiklikult, mida ta 10.02.2017 ka tegi. Kaebaja leiab, et Tallinna Vangla 10.08.2015. a vastus käesolevas asjas asjasse ei puutu. Kaebaja märgib, et HKMS §-s 47 ei ole sätestatud, et kui kahju hüvitamise taotlus tagastatakse, siis ei ole kaebuse esitajal õigust kohtusse pöörduda. Kaebaja leiab, et ta on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks on tema kaebus jagatud perioodideks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 22.06.2017. a määruse resolutsiooni p-i 1 tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Halduskohus on õigesti kindlaks teinud, et kaebajal ei olnud perioodi osas 13.06.2011–09.06.2015 kohustuslik kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbitud ning seetõttu tuli kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel osaliselt tagastada. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Kaebaja väitel ei ole ta 09.06.2015 esindaja vahendusel Tallinna Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotlust esitanud ning ei olnud teadlik ei taotlusest ega Tallinna Vangla vastusest sellele. Tallinna Vangla on halduskohtule esitanud koopia G. Burkauskase nimel Tallinna Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlusest, mis on 08.06.2015 vandeadvokaat Denis Piskunovi poolt digiallkirjastatud ning registreeritud Tallinna Vanglas 09.06.2015 nr-ga 5-37/15/172-1. Sellele on lisatud G. Burkauskase volikiri, mis kannab kuupäeva 30.03.2015, millega G. Burkauskas on volitanud TÜ Auxilio poolt palgatud advokaadil end esindama seoses kahjunõude esitamisega Tallinna Vanglas seoses inimväärikust alandavates tingimustes kinnipidamisega. Volikirjas on märgitud, et see kehtib kõigis kahjunõude menetlemise etappides alates esmase nõude esitamisest, menetluses Eesti Vabariigi kohtutes, kuni menetluse lõpuni Euroopa Inimõiguste Kohtus. Samuti on volikirja kohaselt MTÜ-l Auxilio edasivolitamise õigus ja advokaadibürool Magnusson, sh vandeadvokaadil Denis Piskunov, volitus esindada esindatavat kahjunõude esitamisega Tallinna Vangla vastu.
10.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 13 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus kasutada haldusmenetluses esindajat ning menetlusosaline võib esindada menetlusosalist kõigis menetlustoimingutes, mida seadusest tulenevalt ei pea menetlusosaline tegema isiklikult. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt antakse esindusõigus haldusmenetluses kirjaliku volitusega. vangistusseaduse § 11 lg 1 kohaselt kohaldatakse vangistusseaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades vangistusseaduse erisusi. Haldusmenetluses esindaja kasutamise õiguse osas vangistusseadus erisusi ette ei näe. HMS § 13 lg 3 kohaselt kohaldatakse haldusmenetluses esindusele tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) sätteid. TsÜS § 115 lg 1 teise lause kohaselt kehtib esindaja tehtud tehing esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Asja materjalidest ei nähtu, et esindusõigus oleks lõppenud või volitus oleks tagasi võetud.
11.Seega oli vandeadvokaat D. Piskunovil esindusõigus kaebaja nimel 08.06.2015 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamiseks. Samuti ei ole volitatud esindaja väljunud kahju hüvitamise taotluse esitamisel volikirjaga antud esindusõiguse piiridest. Esindaja poolt esindusõiguse raames tehtud tehingud hakkavad kehtima esindatava suhtes selliselt, nagu oleks vastava tehingu teinud esindatav ise (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.05.2010. a määrus asjas nr 3-2-1-42-10, p 30). Kaebaja väide, et ta ei olnud teadlik ei vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlusest ega Tallinna Vangla vastusest sellele, ei muuda neid dokumente olematuteks ega kehtetuteks. HMS § 61 lg 1 kohaselt kehtib haldusakt üldjuhul adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates. HMS § 26 lg-s 2 on sätestatud, et kui menetlusosalisel on esindaja, võib dokumendi saata ka üksnes esindajale. Tallinna Vangla 06.04.2017. a vastuse kohaselt on Tallinna Vangla 10.08.2015. a vastuse kaebaja esindajale 10.08.2015 kätte toimetanud. Asjaolu, et volitatud esindaja ei ole kaebajat sellest informeerinud, ei anna kaebajale õigust korduva kahju hüvitamise taotluse esitamiseks. Uue taotluse saaks kaebaja esitada üksnes juhul, kui esineksid asjaolud, mis võiksid tingida haldusmenetluse uuendamise. Halduskohus on vaidlustatud määruses teinud kindlaks, et selliseid asjaolusid ei esinenud. Kaebaja ei ole määruskaebuses sellele vastu vaielnud. Esindaja ja esindatava omavahelise informatsiooni vahetamise küsimus on esindaja ja esindatava sisesuhte küsimus. Isegi juhul, kui kaebaja volitatud esindaja on rikkunud kaebaja suhtes

informeerimiskohustust, ei mõjuta see esindaja poolt tehtud tehingute, käesoleval juhul kahju hüvitamise taotluse esitamise ning vangla vastuse vastu võtmisest tingitud õiguslike tagajärgede kehtivust. Seega ei ole õige kaebaja määruskaebuses esitatud seisukoht, et Tallinna Vangla 10.08.2015. a vastus asjasse ei puutu ning kaebajal oli õigus korduv kahju hüvitamise taotlus esitada.

12.Eeltoodust tulenevalt on Tallinna Vangla 06.04.2017. a vastusega õigesti kaebaja 10.02.2017. a kahju hüvitamise taotluse perioodi osas 13.06.2011–09.06.2015 tagastanud, sest nimetatud perioodi osas oli tegemist korduva taotlusega. Haldusmenetlus seoses perioodi eest 13.06.2011–09.06.2015 kahju hüvitamise taotlemisega lõppes HMS § 43 lg 1 p 1 kohaselt 10.08.2015 kaebaja volitatud esindajale Tallinna Vangla 10.08.2015. a vastuse kättetoimetamisega. Kaebajal oli alates sellest kuupäevast õigus vaidlustada vastavat Tallinna Vangla otsustust halduskohtus 30 päeva jooksul.
13.Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuse esitaja väitega, et ta oli kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud nõuetekohaselt. HKMS § 47 lg 1 teise lause kohaselt võib kohustusliku kohtueelse menetluse korral kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Vastavalt Riigikohtu praktikale ei ole kaebuse esitamine kohtule lubatav, kui kaebaja ei ole käitunud kohtueelses menetluses nõuetekohaselt ja kohtueelne haldusmenetlus on lõpetatud õiguspäraselt vaide tagastamisega (Riigikohtu halduskolleegiumi 29.04.2014. a määrus asjas nr 3-3-1-78-13, p 19). Sama põhimõte on ringkonnakohtu hinnangul kohaldatav ka VangS § 11 lg-s 8 sätestatud vangla tekitatud kahju hüvitamise taotlemise korral. Kuna perioodi osas 13.06.2011–09.06.2015 on vangla 06.04.2017. a vastusega õigesti kaebaja kahju hüvitamise taotluse tagastanud, siis ei ole kaebaja selle perioodi osas kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Järelikult on halduskohus õigesti selles osas kaebuse tagastanud. Kaebuse osaliselt tagastamisest on tingitud ka kaebuse jagamine perioodideks, sest halduskohus saab kaebuse menetlusse võtta vaid perioodi osas, milles kaebus on lubatav.
14.Ringkonnakohus märgib, et õige ei ole ka kaebaja määruskaebuses esitatud väide, et ta sai volitatud esindaja poolt Tallinna Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlusest ja Tallinna Vangla 10.08.2015. a vastusest sellele teada alles Tartu Halduskohtu 22.06.2017. a määrusest. Tallinna Vangla on juba 06.04.2017. a vastuses kaebaja kahju hüvitamise taotlusele osundanud kaebaja esindaja poolt esitatud kahju hüvitamise taotlusele ja Tallinna Vangla 10.08.2015. a vastusele.
15.Seega jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.06.2017. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

Tanel Saar

Maili Lokk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium