ja 18. augustil 2017 esitatud venekeelsed kahjunõuded, kuna isiku kontol oli pöördumiste tõlkimiseks raha olemas. A. Streltsov keeldus vangla pakkumisest pöördumiste tõlkida saatmiseks enda vanglasiseselt isikuarvelt ja kinnitas seda allkirjaga.
2.A. Streltsov esitas 2. septembril 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks, kuna Viru Vangla keeldus 22. augusti 2017. a otsusega nr 6-16/95-2 läbi vaatamast tema venekeelset vaiet ja kahju hüvitamise taotlust.
3.Tartu Halduskohus tagastas 3. oktoobri 2017. a määrusega A. Streltsovi kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.
4.A. Streltsov esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 3. oktoobri 2017. a määrusele. Lisaks esitas ta taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel.
5.Tartu Halduskohus jättis 17. oktoobri 2017. a määrusega A. Streltsovi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 3. oktoobri 2017. a
määruse peale rahuldamata, jättis määruskaebuse käiguta ning andis täiendava tähtaja 15 euro riigilõivu tasumiseks.
6.A. Streltsov esitas 19. oktoobril 2017 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 17. oktoobri 2017. a määrusele.
7.Tartu Ringkonnakohus jättis 20. novembri 2017. a määrusega A. Streltsovi määruskaebuse rahuldamata.
8.A. Streltsov esitas 28. novembril 2017 määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 20. novembri 2017. a määruse peale.
9.Riigikohus jättis 18. detsembri 2017. a määrusega A. Streltsovi määruskaebuse menetlusse võtmata.
10.Tartu Halduskohus tagastas 2. jaanuari 2018. a määrusega A. Streltsovi Tartu Halduskohtu
3.oktoobri 2017. a määruse peale esitatud määruskaebuse, kuna sellelt ei olnud tasutud riigilõivu. Halduskohus märkis, et Tartu Halduskohtu 17. oktoobri 2017. a määrus, millega jäeti kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata, jäeti määruskaebus käiguta ning kohustati kaebajat määruskaebuselt riigilõivu summas 15 eurot tasuma seitsme päeva jooksul alates määruse jõustumisest, jõustus Riigikohtu 18. detsembri 2017. a määrusega. Sellest tulenevalt hakkas riigilõivu tasumise seitsmepäevane tähtaeg kulgema 19. detsembrist 2017 ning viimane päev riigilõivu tasumiseks oli 27. detsembril 2017. Halduskohus märkis, et 2. jaanuari 2018. a määruse tegemise seisuga ei olnud kaebaja riigilõivu tasunud. Halduskohus tagastas kaebaja Tartu Halduskohtu 3. oktoobri 2017. a määruse peale esitatud määruskaebuse HKMS § 2891, kuni 31. detsembrini 2017. a kehtinud redaktsioonis § 206 lg 1 ning § 187 lg 3 p 3 ja lg 4 alusel.
11.A. Streltsov esitas 7. jaanuaril 2018 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 2. jaanuari 2017. a määruse peale. A. Streltsov palub vaidlustatud määruse tühistada, sest halduskohus otsib lihtsalt põhjuseid, miks tema kaebus läbi vaatamata jätta. Kui kaebaja peaks 15 eurot riigilõivu ära maksma, ei saa ta osta endale esmatarbekaupu, tellida ajakirju ega koguda raha jalatsite ostmiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Määruskaebuse esitaja on palunud vabastada end ka riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 1. jaanuarist 2018 riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Kaebaja on esitanud määruskaebuse Tartu Halduskohtu 2. jaanuari 2018. a määruse peale 7. jaanuaril 2018. HKMS § 1 lg 4 kohaselt tehakse halduskohtumenetluse toiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Seega on kaebaja Tartu Halduskohtu 2. jaanuari 2018. a määruse peale esitatud määruskaebus riigilõivuvaba. Kuna kaebajal puudus vajadus esitada menetlusabi taotlust määruskaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks, jätab ringkonnakohus kaebaja menetlusabi taotluse tähelepanuta.
13.HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 204 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.
Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning sisaldab taotlust ja põhjendusi. Alates 1. jaanuarist 2018 esitatud määruskaebuste puhul ei ole vaja enam riigilõivu tasuda. Seega saab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtta. Kuna käesolevas asjas on vaidluse all kaebaja 6. oktoobril 2017 esitatud määruskaebuse tagastamise küsimus, ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida käesoleva määruskaebuse lahendamiseks vastustaja seisukohta.
14.Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 2. jaanuari 2018. a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 2. jaanuari 2018. a määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohust järgmist.
15.Halduskohus on 2. jaanuari 2018. a määrusega tagastanud kaebaja 6. oktoobril 2017 esitatud määruskaebuse, sest kaebaja jättis määruskaebuse esitamisel tasumata riigilõivu. Riigilõivu tasumise kohustus tulenes kaebajale Tartu Halduskohtu 17. oktoobri 2017. a määrusest, millega halduskohus jättis kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata ja andis kaebajale tähtaja riigilõivu tasumiseks. Tartu Halduskohtu 17. oktoobri 2017. a määrus jõustus
18.detsembril 2017, kui Riigikohus jättis kaebaja määruskaebuse menetlusse võtmata. Seega ei ole käesoleval hetkel enam vaidluse all küsimus, kas halduskohus on õigesti jätnud kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata, millega kaebajal tekkis kohustus maksta riigilõivu, kui ta soovis oma määruskaebuse menetlemist. Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta
7.jaanuari 2018. a määruskaebuses esitatud väited kaebaja väljaminekute kohta, sest need ei ole määruskaebuse lahendamise seisukohast asjakohased.
16.Kaebajal oli tulenevalt Tartu Halduskohtu 17. oktoobri 2017. a määrusest kohustus tasuda riigilõiv. Halduskohus on käesolevas asjas vaidlustatud määruses õigesti leidnud, et riigilõivu tasumise tähtaeg oli 27. detsember 2017. Halduskohus tegi kindlaks, et kaebaja jättis riigilõivu tasumata. Kaebaja ei ole ka määruskaebuses väitnud, et ta on riigilõivu tasunud. Seega selle üle vaidlust ei ole, et kaebaja ei ole maksnud Tartu Halduskohtu 3. oktoobri 2017. a määruse peale esitatud määruskaebuselt riigilõivu, kuigi tal oli jõustunud halduskohtu määruse alusel riigilõivu tasumise kohustus. Riigilõivu tasumata jätmise tõttu on halduskohus õigesti kaebaja määruskaebuse HKMS § 2891, § 206 lg 1 (kuni 31. detsembrini 2017 kehtinud redaktsioonis) ning § 187 lg 3 p 3 ja lg 4 alusel tagastanud.
17.Eeltoodust tulenevalt jääb A. Streltsovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
2.jaanuari 2018. a määrus muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.