Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene 25. jaanuar 2018, Tartu 3-16-2187
Haldusasi
Vjatšeslav Koguti kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 19. jaanuari 2017. a otsus Vjatšeslav Koguti apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Vjatšeslav Kogut Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 19. jaanuari 2017. a otsus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 26. veebruar 2018).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla 19. mai 2016. a käskkirjaga nr 6-4/363 otsustati kohaldada kinnipeetav Vjatšeslav Koguti suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ning spordisaali ja spordiväljakute kasutamise keelamist. Käskkirja kohaselt on kaebaja oma käitumisega provotseerinud teisi kinnipeetavaid ning vajalik on ära hoida pingetest tekkivaid kinnipeetavatevahelisi arveteklaarimisi.
2.Pärast seda, kui V. Koguti poolt esitatud kahju hüvitamise taotlus jäeti Viru Vangla poolt rahuldamata, esitas V. Kogut kaebuse halduskohtule, milles palus välja mõista hüvitis Viru Vangla poolt kolme kuu pikkuse õigusvastase lukustatud kambris pidamisega tekitatud mittevaralise kahju eest. Kaebuse kohaselt kaotas ta lukustatud kambrisse paigutamise tõttu töö ning rikuti ära tema kontaktid välisilmaga. Käskkirja aluseks olev ettekanne on koostatud kuu aega
pärast väidetavat kaebaja käitumist, vangla ei tea selle toimepanemise täpset kuupäeva ning kaebaja käitumine pole tõendatud.
3.Tartu Halduskohtu 19. jaanuari 2016. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 2 p-d 1-5 võimaldavad kohaldada kinnipeetavale vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist raske õiguserikkumise ärahoidmiseks või kinnipeetava suhtes, kes süstemaatiliselt rikub vangistusalaste õigusaktide nõudeid, kahjustab oma tervist, on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega või on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Vaidlusaluse käskkirja järgi oli julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks samal kuupäeval laekunud teave, et kaebaja on oma käitumisega provotseerinud kaaskinnipeetavaid ja tekitanud osakonnas pingeid. Seetõttu peeti vajalikuks isoleerida kaebaja edasiste õiguserikkumiste ennetamiseks ja turvalisuse tagamiseks teistest kinnipeetavatest.
3.2.Kaebaja väitel puuduvad vanglal tõendid tema teo kohta ning väidab ka seda, et intsident leidis aset aprillis, kuid julgeolekumeetmeid hakati kohaldama alles mais. Julgeolekumeetmete kohaldamise aluseks oleva sündmuse toimumise ajast olulisem on see, millal informatsioon selle tulemusena tekkinud või tekkida võivast ohust ametnikeni jõudis. Riigikohtu seisukohtade kohaselt (RKHKo 3-3-1-88-14 ja 3-3-1-63-09) ei pea julgeolekuabinõude kohaldamiseks üldse olemas tõsikindlaid tõendeid ning piisav on põhjendatud kahtlus sellise ohu kohta, mis ei võimalda jääda tagajärge ootama. Julgeolekuabinõude kohaldamise käskkiri on materiaalselt ja formaalselt õiguspärane.
3.3.Kaebajale on tagajärjed lukustatud kambrisse paigutamisest tulenenud seadusest ja sellega ei ole alandatud kaebaja inimväärikust ega põhjustatud vangistusega paratamatult kaasnevate kannatustega võrreldes suuremaid kannatusi.
3.4.Kaebaja on leidnud, et lukustatud kambrisse paigutamise tõttu sai ta helistada vaid korra nädalas, kuid jätab tähelepanuta, et Viru Vangla direktori 23. jaanuari 2013. a käskkirjaga nr 11/19 kinnitatud „Viru Vangla kodukorra“ p 13.9.1.1 järgi polnudki tal subjektiivset õigust nõuda telefoni kasutamist rohkem kui kord nädalas.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.V. Koguti apellatsioonkaebuses palutakse tühistada kohtuotsus ja uue otsusega kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Ei ole võimalik tõendada seda, mida pole olnud. Kaebaja ei ole midagi 2016. a aprillikuu kestel toime pannud.
4.2.Vanglal ei ole mingeid materjale, mis kinnitaksid millegi toimepanemist kaebaja poolt. Vangla 19. mai 2016. a õiendis räägiti mitte ainult kaebajast, vaid mitmest kinnipeetavast, kuid isoleeriti ainult kaebaja. Julgeolekumeetmete kohaldamisel ei uuritud asjaolusid ega teostatud kaalumist.
5.Viru Vangla vastuses apellatsioonkaebusele palutakse jätta see rahuldamata, viidates seni menetluses esitatud seisukohtadele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Kaebaja põhiseisukoht on, et tema provotseeriv käitumine ei ole tõendatud. Samas piirdub tema seisukoht vaid paljasõnalise väitega, et tegu pole tõendatud, kuid ta ei esita ei kohtumenetluses ega kohtueelses menetluses selgitusi ega põhjendusi, mis oleks seotud konkreetse etteheidetava teoga. Nimelt viidatakse julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirjas vanglaametniku õiendile, mille
kohaselt oli kaebaja aprilli keskpaiku määrinud K2 eluosakonna viies kambris prill-lauad kreemiga „Capsicam“, mis on kõrvetava toimega (tl 17p). Tegemist on väga spetsiifilise ja konkreetse teo kirjeldusega. On usutav, et kui see tegu oleks kaebajale omistatud alusetult, oleks kaebajal lihtne ära näidata, miks ta ei saanud seda tegu toime panna (nt et tal puudus juurdepääs sellisele kreemile või kambritele, puudus põhjus selliseks tegevuseks vms). See, et kaebaja konkreetseid asjaolusid seoses etteheidetava teoga ei vaidlusta, viitab kaudselt sellele, et seda tegu ei ole kaebajale omistatud alusetult. Lisaks ei pea ringkonnakohus tõenäoliseks seda, et vangla või konkreetne õiendi koostanud vanglaametnik mõtleks välja sellise spetsiifilise teo toimepanemise ning omistaks selle kaebajale. Vangla riskiks sellisel juhul väga tõenäoliselt võimalusega, et isik, kellele selline väljamõeldud tegu omistati, suudab kergelt kaalukate argumentidega ära tõendada, miks tema sellist tegu toime panna ei saanud. Sellise süü fabritseerimise ilmsikstulekul algatataks aga arvestatava tõenäosusega distsiplinaarmenetlus nende vanglaametnike suhtes, kes isikule väljamõeldud tegu omistada püüdsid. Ei ole usutav, et vanglaametnikud sellise võimalusega riskiksid.
8.Kohtumenetluses on kaebaja väitnud ka seda, et õiendis ei ole viidatud konkreetsele kuupäevale, millal sündmus aset leidis; et ei ole koostatud ettekandeid; ei ole esitatud kaebusi kannatanud kinnipeetavatelt ega ole fikseeritud salvikahjustusi arsti poolt (tl 47). Kaebaja etteheited keskenduvad seega jällegi sellele, et teo toimumine või selle tagajärjed pole piisavalt täpselt fikseeritud. Samas jätab kaebaja tähelepanuta selle, et selle teoga seoses ei algatatud kellegi suhtes distsiplinaarmenetlust. Kuskilt ei tulene, et mingi õigusvastase teo toimepanemine vanglas oleks alati fikseeritud samasuguste tõenditega ja täpsusega, nagu tavapäraselt fikseeritakse karistatava distsipliinirikkumise toimepanemine (et vanglaametnikud kirjutavad ettekanded, kus fikseerivad muuhulgas täpselt teo toimepanemise kuupäeva; et kannatanute vigastused fikseerib arst jne). On arusaadav, et kui info sellest, et teo toimepanijaks oli just kaebaja, jõudis vanglaametnikeni tagantjärgi, ei fikseeritud enam kõiki neid asjaolusid nii täpselt. Lisaks on usutav, et sellise soojendava kreemi tekitatud hõõguva tunde pärast nahal arsti poole ei pöördutagi, sest inimesed mõistavad ise, et ehkki see tunne võib olla ebameeldiv, kaob see peagi pärast salvi mõju möödumist. Ka konkreetse teo toimepanemise aja näitamata jätmine ei sea kahtluse alla seda, et niisugune sündmus aset leidis. Seetõttu ei kahanda ka eelnimetatud kaebaja etteheited vangla seisukoha, et kaebaja sellise rikkumise toime pani, usaldusväärsust.
9.Lisaks eeltoodule välistab kaebaja kahju hüvitamise nõude rahuldamise ka see, et 19. mai 2016. a otsus täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise kohta on kaebaja varasema tühistamiskaebuse alusel läbinud kohtuliku kontrolli ning see kaebus on Tartu Ringkonnakohtu 6. aprilli 2017. a otsusega haldusasjas nr 3-16-1457 rahuldamata jäetud. Seega on kohtumenetluses loetud see käskkiri õiguspäraseks. Pole mingit alust asuda käesolevas asjas teistsugusele seisukohale. Järelikult on ekslik kaebaja seisukoht, et julgeolekumeetmeid kohaldati kaebaja suhtes õigusvastaselt ning sellega tekitati kaebajale kahju.
10.Kaebaja poolt täiendavates seisukohtades viidatud Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-95-09 ei tingi teistsugust järeldust, sest seal ei asuta ringkonnakohtu poolt väljatooduga võrreldes teistsugusele järeldusele. Teistsugusele seisukohale ei vii ka kaebaja poolt viidatud õiguskantsleri kiri, seda juba muuhulgas seetõttu, et õiguskantsleri arvamused ei ole konkreetses kohtuasjas kohtule siduvad. Kaebaja poolt viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu 29. mai 2012. a lahend asjas nr 1856/10 ei ole käesoleva asja lahendamisel asjakohane, kuna selles asjas olid vaidluse all teistsugused küsimused.
11.Muid argumente, miks võis kaebajale olla tekitatud kahju, apellatsioonkaebusest ei nähtu. Ka ringkonnakohus ei näe neid võimalusi. Seega ei ole kaebajale julgeolekuabinõude kohaldamisega kahju tekitatud. Seetõttu tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. Riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel oli kaebaja vabastatud.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.