lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2875/2

Keskkonnaõigus › Muu keskkonnaõigus

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 17.01.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-2875/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Keskkonnaõigus › Muu keskkonnaõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
17.01.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
859
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Haldusasja number

3-17-2875

Kohtunik

Janar Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2018, Tartu

Kohtuasi

AS Barclay Hotell kaebus AS Tartu Veevärgi tegevuse peale

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada AS Barclay Hotell kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1.AS Tartu Veevärk võttis 21. novembri 2017. a reovee proovivõtuaktiga nr 307 AS-lt Barclay Hotell reovee proovid määramaks kindlaks reostustase. Proovid võeti kinnistu reovee väljavoolu viimase kanali kaevust (172) (tl 5).
2.AS Tartu Veevärk koostas 28. novembril 2017 reovee analüüsitulemused (tl 6).
3.AS Barclay Hotell esitas 27. detsembril 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõuab proovivõtuakti nr 307 õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised väited: 1) AS Tartu Veevärk täidab avalikku ülesannet (kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) § 6 lg 1). Proovivõtuaktist võrsunud vaidlus on avalik-õiguslik vaidlus; 2) proovivõtuakt on toiming; 3) Tartu Linnavolikogu võttis 14. septembril 2006 vastu määruse nr 37 „Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ning Tartu linna ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine“, mille § 17 kohaselt peab proov olema võetud kliendi juuresolekul. Sama nõue on sätestatud vastustaja tüüptingimustes. Vastustaja ei teavitanud kaebajat proovivõtmisest ja ta ei saanud viibida proovivõtu juures. Kanalisatsiooni võis sattuda kõrvalisi aineid;

Sarnased lahendid

Keskkonnaõigus
  • 19.06.20263-20-2368/66Riigikohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-22-915/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-26-532/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-25-2968/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.06.20263-26-1036/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-26-829/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

4) kaebajal lasub kohustus tasuda suuremat reovee saastetasu. Kaebaja kaasamata jätmine on kaebaja õiguste oluline rikkumine, mis toob kaasa haldusmenetluse seaduse (HMS) § 109 alusel toimingu tagajärgede kõrvaldamise.

KOHTU SEISUKOHT

4.Kaebaja tahteks on halduskohtus vaidlustada AS Tartu Veevärk reovee analüüsitulemuste tegemise aluseks olnud AS Tartu Veevärk reovee proovivõtuakti. Halduskohtu hinnangul on proovivõtuakt olemuslikult tõendi kogumise menetlust kirjeldav dokument, mille abil on lõppastmes võimalik hinnata tõendi (s.o analüüsitulemuste) lubatavust ja usaldusväärsust.
4.1.Halduskohtu hinnangul ei ole tõendi kogumise menetlust kirjeldav dokument haldusakt ega toiming. Sellisel dokumendil puudub regulatiivsus HMS § 51 mõttes, kuna sellega ei anta isikule õigusi ega panda peale kohustusi. Selline dokument ei algata ega ka lõpeta eraldiseisvat haldusmenetlust HMS § 106 lg 1 mõttes.
4.2.Haldusmenetluses tuleb tõendi kogumist käsitada menetlustoiminguna. Reeglina ei saa haldusmenetluses tehtud menetlustoimingut iseseisvalt vaidlustada, vaid seda tuleb teha koos haldusakti või lõpliku toiminguga. Praegusel juhul saaks selleks lõplikuks tegevuseks, mida kaebajal oleks õigus vaidlustada, olla avalik-õiguslikus suhtes peale pandud kohustus, nt tasuda saastetasu. Haldusmenetluse toimingut saab erandkorras vaidlustada, kui see iseseisvalt rikuks kaebaja õigusi või kui see tingiks kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või toimingu sooritamise (HKMS § 45 lg 3). Halduskohtu hinnangul ei ole praeguses asjas erandi kohaldamiseks alust. Kaebusest ja sellele lisatud dokumentidest ei nähtu, kuidas proovivõtmise akt rikub iseseisvalt kaebaja õigusi. Proovivõtuakti ja analüüsitulemuste alusel ei anta avalik-õiguslikus suhtes haldusakti ega sooritata toimingut, mis rikuks kaebaja õigusi.
5.Halduskohtu hinnangul on proovivõtuaktiga kogutud teave vajalik eraõigussuhte tarvis, kuna eelduslikult küsib AS Tartu Veevärk kaebajalt suuremat teenustasu. Ühiskanalisatsiooni kaudu reovee ärajuhtimisest võrsunud tasuvaidlused on eraõiguslikud, mitte avalik-õiguslikud vaidlused.
6.Asjaolu, et kohaliku omavalitsuse kohustus on korraldada kanalisatsiooni ülesande täitmist (KOKS § 6 lg 1), ei muuda kaebaja ja AS Tartu Veevärk vahelist vaidlust avalik-õiguslikuks.
7.AS Tartu Veevärk kui vee-ettevõtja on eraõiguslik juriidiline isik, kes mh korraldab kanalisatsioonist reovee ärajuhtimise kui avaliku huvi teenust (vt ÜVVKS § 7 lg 1).
8.Kui ühiskanalisatsioon on kohaliku omavalitsuse üksuse omandis või valduses, sõlmib ta vee-ettevõtjaga klientidele teenuse osutamiseks kontsessioonilepingu (ÜVVKS § 7 lg 2). Kui ühiskanalisatsioon on eraõigusliku juriidilise isiku omandis, võidakse ta määrata veeettevõtjaks. Mõlemal juhul on tegemist kontsessioonisuhtega. Kontsessioonisuhte olemuslikuks tunnuseks on, et avalik-õiguslik isik annab eraõiguslikule isikule (s.o kontsessionäärile) õiguse osutada avaliku huvi teenust ja kontsessionääril on õigus teenuse tarbijatelt saada tasu, seejuures kannab teenuse osutamise riski eraõiguslik isik (vt nt RKHKo 3-3-1-66-10, p 19; riski kohta vt RKHKo 3-3-1-39-12, p 21). Vee-ettevõtja sõlmib omakorda tarbijaga lepingu reovee ärajuhtimiseks (ÜVVKS § 8 lg 1), mis kohtu hinnangul on

tulenevalt suhte olemusest eraõiguslik leping. Ühelt poolt osutab eraõiguslik isik teisele eraõiguslikule isikule reovee ärajuhtimise teenust ning teisel isikul on kohustus tasuda selle teenuse eest. AS-i Tartu Veevärk vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise tüüptingimuste § 18 lg 1 kohaselt sõltub reovee ärajuhtimise teenuse hind reovee reostumusest ning hind kehtib kalendrikuust, millal proovid võeti, järgmise proovivõtmiskuuni. Seega kontsessionääri (s.o AS Tartu Veevärk) ja tarbija (s.o kaebaja) vaheline õigussuhe on eraõiguslik ning sellest suhtest võrsunud reovee ärajuhtimise teenuse tasuvaidlused lahendatakse maakohtus (vt nt RKTKo 3-2-1-125-10, p-d 29–34; RKTKo 3-2-1-154-11; RKTKo 3-2-1-1-15).

9.Kaebaja on ekslikult märkinud, et temal on kohustus tasuda saastetasu. Saastetasu tasumise kohustus on vee-ettevõtjal. Saastetasu kui keskkonnatasu maksab isik, kes on saanud keskkonnaloaga või seadusega sätestatud muul alusel õiguse eemaldada looduslikust seisundist loodusvara, väljutada keskkonda saasteaineid või kõrvaldada jäätmeid või on teinud seda vastavat õigust omamata (keskkonnatasude seadus § 5 lg 1). Kaebaja seaduses sätestatud kohustatud isikuks pole, kuna reovee puhastamisega tegeleb AS Tartu Veevärk.
10.Kaebaja saab oma õigusi kaitsta maakohtus ja vaielda AS Tartu Veevärk nõudele vastu mh väitega, et analüüsitulemuste aluseks olnud teavet ei kogutud kooskõlas seadusega. Maakohus hindab, kas tõend on lubatav ja usaldusväärne või mitte (nt tsiviilkohtumenetluse seadustik § 238).
11.Eeltoodust tulenevalt on halduskohus seisukohal, et kaebajal ei ole õigust halduskohtus vaidlustada AS Tartu Veevärk tegevust tõendi kogumisel. Kuna vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, tuleb kaebus tagastada (HKMS § 4 lg 1 ja § 121 lg 1 p 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20263-24-1473/40Riigikohtu halduskolleegium
  • 28.05.20263-23-1918/19Riigikohtu halduskolleegium