Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene 11. jaanuar 2018, Tartu 3-14-51331
Haldusasi
Mušvig Agajevi kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 27. novembri 2014. a otsus Mušvig Agajevi ja Tallinna Vangla apellatsioonkaebused Kirjalik menetlus Kaebaja Mušvig Agajev Vastustaja Tallinna Vangla
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tallinna Vangla apellatsioonkaebus osaliselt ning jätta Mušvig Agajevi apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 27. novembri 2014. a otsus ning rahuldada kaebus osaliselt ning mõista Tallinna Vanglalt Mušvig Agajevi kasuks välja 700 eurot mittevaralise kahju hüvitiseks.
3.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 12. veebruar 2018.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Mušvig Agajev oli aastatel 2012 kuni 2013 kinnipeetav Tallinna Vanglas. Ta esitas 17. jaanuaril 2014 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses sellega, et ta viibis 2. augustist 2012 kuni
8.oktoobrini 2013 kambrites, kus oli liiga vähe põrandapinda. Pärast seda, kui Tallinna Vangla andis M. Agajevile võimaluse taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, esitas M. Agajev
2.M. Agajev esitas 30. juunil 2014 (kohtus registreeritud 1. juulil 2014) kohtule kaebuse, milles palus Tallinna Vanglalt enda kasuks välja mõista hüvitis mittevaralise kahju tekitamise 7200 eurot.
3.Tartu Halduskohtu 27. novembri 2014. a otsusega rahuldas halduskohus kaebuse osaliselt ja mõistis kaebaja kasuks välja 1612 eurot.
3.1.Kaebuse tähtaegsuse osas leidis kohus, et ehkki riigivastutuse seaduse (RVastS) §-st 18 tulenevalt peab vangla lahendama hüvitisenõude kahe kuu jooksul, ning kui kahe kuu jooksul nõuet ei lahendata, peab isik esitama 30 päeva jooksul kaebuse halduskohtule, ei ole kaebetähtaega siiski rikutud. Halduskohus asus seisukohale, et kohaldamisele kuulub halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 3, mille järgi on võimalik juhul, kui haldusorgan viivitab kohtueelses menetluse lahendi tegemisega, esitada kaebus ühe aasta jooksul kohtueelses menetluses lahendi tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest arvates. Halduskohus leidis ka, et selliseks tõlgenduseks annab aluse see, et halduskohtumenetluse seadustik on konstitutsiooniline seadus ning võetud vastu riigivastutuse seadusest hiljem.
3.2.Kaebaja viibis Tallinna Vanglas kokku 433 päeva. 2. augustist 2012 kuni 16. septembrini 2013 oli kaebaja vahistatu. 17. septembril 2013 paigutati kaebaja vastuvõtuosakonda, kus tal oli õigus päevas ühekordsele jalutuskäigule vabas õhus, kuid väljaspool kambrit ta muidu liikuda ei saanud.
3.3.Kambri üldpindalast tuleb maha arvata tualeti pindala. Kaebaja viibis 403 päeval kambrites, kus isiklik ruum jäi alla 3 m2. Kuna kaebaja kinnipidamisrežiim ei võimaldanud tal päevasel ajal kambris väljaspool viibida, ning seda ka ainult ühe tunni vältel jalutuskäigu ajal, siis ruumi vähesuse mõju kaebajale tuleb hinnata intensiivseks. Lühiajalised kokkusaamised ei saanud seda mõju märkimisväärselt leevendada, kuna need ei olnud regulaarsed ja nende arv oli suhteliselt väike.
3.4.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Kuna halduskohus rahuldas kaebuse ca 22% ulatuses, mõistis halduskohus kaebajale tasutud riigilõivust (75 eurot) välja 16 eurot 50 senti.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
4.M. Agajev esitas apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu otsusele leides, et halduskohtu välja mõistetud hüvitis on liiga väike. Kaebaja soovib, et tema kaebus rahuldatakse täies ulatuses. Kaebaja leiab, et kohane hüvitis on 7200 eurot.
5.Tallinna Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
5.1.Kaebus on esitatud mittetähtaegselt. Nõude esitamisel tulnuks kaebajal lähtuda RVastS § 18 lg-st 2. Tallinna Vangla registreeris kahju hüvitamise taotluse 17. jaanuaril 2016. Puuduste kõrvaldamise kirja registreeris Tallinna Vangla 14. märtsil 2014 ning sellest kuupäevast hakkas kulgema kahju hüvitamise nõude lahendamise tähtaeg, mis saabus 13. mail 2014. Kohtusse oleks isik pidanud pöörduma hiljemalt 12. juunil 2014. Kaebuse halduskohtule esitas kaebaja aga alles
1.juulil 2014.
5.2.Halduskohus ei tuvastanud, et peale liikumispiirangu, mis tulenes sellest, et isik viibis vanglas vahistatuna ning vastuvõturežiimil, oleks esinenud veel mingeid asjaolusid, mis oleksid võinud süvendada rikkumise mõju.
5.3.WC ja mööbli alla jäävat pinda ei tule kambri põrandapinna suuruse arvutamisel välja arvata.
6.Tallinna Vangla vastuses M. Agajevi apellatsioonkaebusele leitakse, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Hüvitise suuruse määrab kohus oma siseveendumuse kohaselt ning lähtudes asjaoludest. Halduskohus on otsuses põhjendanud hüvitissumma kujunemist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Apellatsioonkaebuste rahuldamiseks ei ole alust.
8.Tallinna Vangla väiteid, mis puudutavad kaebuse tähtaegust, on analüüsitud Riigikohtu halduskolleegiumi 14. detsembri 2016. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-60-16, millega ennistati kaebuse esitamise tähtaeg. Riigikohus märkis, et kuigi kaebus esitati pärast kaebetähtaja möödumist, on kaebuse esitamise tähtaja ennistamine põhjendatud, kuna kaebetähtaja kulgema hakkamise regulatsioon ei pruukinud kaebajale selge olla. Kaebajale võis jääda mulje, et HKMS § 47 lg-de 2 ja 3 tõttu hakkab 30-päevane kaebetähtaeg kulgema kahju hüvitamise taotluse kohta otsuse saamisest ning vastustaja jätkuva viivituse korral on tal kaebuse esitamiseks üks aasta taotluse lahendamiseks ettenähtud tähtaja möödumisest arvates. Kaebajale ei pruukinud olla selge, et kaebus tulnuks esitada lähtudes RVastS § 18 lg 2 regulatsioonist. Eelnevast tulenevalt ei peatu ringkonnakohus pikemalt vastustaja väidetel, mis puudutavad kaebuse tähtaegsust.
9.Kinnipeetavale tagatud põrandapinna arvutamisel tuleb lähtuda Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast, mille kohaselt mitmekohalistes kambrites tuleks tagada vähemalt 3 m2 põrandapinda kinnipeetava kohta ning kui see langeb alla 3 m2, tekib tugev eeldus inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 3 rikkumiseks. Kambrisisest sanitaarsõlme ei tule arvestada kambri üldpinna hulka (Muršić vs. Horvaatia, p-d 110, 114 ja 124 ja seal toodud viited). Ka Riigikohtu halduskolleegium muutis asjas nr 3-3-1-83-16 oma senist praktikat ning asus seisukohale, et kambri põrandapinna arvestusest tuleb välja jätta kambris asuva WC pindala. Mööblialust põrandapinda ei tule kambripinna arvutamisel välja arvata, kuid oluline on hinnata seda, kas kinnipeetaval on võimalus kambris tavalisel viisil liikuda.
10.Kaebaja viibis Tallinna Vanglas 2. augustist 2012 kuni 16. septembrini 2013 vahistatu staatuses ning 17. septembrist 2013 kuni 8. oktoobrini 2013 oli kaebaja vastuvõtuosakonnas. Seega oli kaebajal sel ajaperioodil võimalik liikuda ainult ühe tunni vältel ööpäevas, mil talle tagati võimalus jalutuskäiguks värskes õhus. Muid ruumikitsikust kompenseerivaid asjaolusid ei esinenud.
11.Kaebaja viibis Tallinna Vanglas sel perioodil kokku 433 päeva. Sellest 61 päeva viibis ta kambrites, kus kaebaja isiklikus kasutuses olev põrandapind oli 2,36 m2 ja 59 päeva kambrites, kus kaebaja isiklikus kasutuses olev põrandapind oli 2,41 m2. Seda oli ka vähem, kui nägi ette toona kehtinud vangla sisekorraeeskirja § 6 lg 6, mis sätestas, et kinnipeetavale on toas või kambris ette nähtud vähemalt 2,5 m2 põrandapinda. Kaebaja viibis ka kambrites, kus isiklikus kasutuses olevat põrandapinda oli vahemikus 2,5 m2 kuni 2,99 m2 ning seda kokku 283 päeva. Ülejäänud aja viibis kaebaja kambrites, kus isiklikus kasutuses olevat põrandapinda oli üle 3 m2. Kaebajale oli 403 päeva vältel tagatud isiklikku põrandapinda vähem kui 3 m2.
12.RVastS § 9 lg 2 kohaselt tuleb mittevaraline kahju hüvitada ennekõike proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega. Mittevaralise kahju hüvitise kogusumma kindlaksmääramine on seega kohtu individuaalne ja hinnanguline otsus, mille puhul tuleb kõiki olulisi asjaolusid võtta arvesse kogumis (kolleegiumi 10. oktoobri 2013. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-38-13, p 21). Halduskohus leidis, et kohane on hüvitis 1612 eurot, mis teeb päevamääraks 4 eurot. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu väljamõistetud hüvitist tuleb vähendada. Ehkki Riigikohus on eitanud sellistes asjades konkreetsetest hüvitise päevamääradest lähtumist ja hüvitise kogusumma moodustamist läbi aritmeetilise liitmistehte (vt nt RKHKo 3-3-1-42-15, p 25), on Riigikohtu viimase aja praktikast sellistes asjades nähtav siiski see, et hüvitiste summad on jäänud vahemikku ca 1,5-3 eurot päeva eest, mil isik viibis alla 3-ruutmeetrilise isikliku pinnaga kambris (vt nt RKHKo 3-3-1-89-16; 3-31-85-16; 3-3-1-86-16; 3-3-1-90-16; 3-3-1-43-16; 3-3-1-21-16, 3-3-1-95-16). Senist kohtupraktikat arvestades on halduskohtu määratud hüvitis liiga suur. Asjas ei nähtu erandlikke asjaolusid, mis tingiksid senisest kohtupraktikast arvestataval määral kõrvalekaldumist. Muid kaebaja õigusi ei rikutud. Ajavahemikud, mil kaebaja viibis kambrites, kus isiklikus kasutuses olevat põrandapinda
oli alla 2,5 m2, vaheldusid nendega, mil see ületas 2,5 m2 või isegi 3 m2. Kaebaja olukorda raskendas mõnevõrra see, et tal oli liikumisvõimalusi väljaspool kambrit vähe, kuid seegi oli tingitud sellest, et ta oli vahistatu või viibis ta vastuvõtuosakonnas. Ringkonnakohus leiab, et kohaseks hüvitiseks käesoleval juhul on 700 eurot.
13.Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Kaebaja taotles hüvitisena 7200 euro väljamõistmist. Ringkonnakohus leidis, et kohane hüvitis on 700 eurot. HKMS § 108 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Samas sättest tuleneb ka, et kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.