Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene 5. jaanuar 2018, Tartu
Haldusasi
Aleksei Bobrovnitski kaebus Viru Vangla 27. veebruari 2017. a käskkirja nr 6-3/2017-1 aj 27. aprilli 2017. a vaideotsuse nr 6-12/59-4 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 28. augusti 2017. a määrus
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised
3-17-977
Aleksei Bobrovnitski määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Aleksei Bobrovnitski Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aleksei Bobrovnitski määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 28. augusti 2017. a määrus ja saata asi menetluse jätkamiseks tagasi Tartu Halduskohtusse.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla tunnistas 27. veebruari 2017. a käskkirjaga nr 6-3/207-1 Aleksei Bobrovnitski süüdi ja karistas teda 15 ööpäevaks kartserisse paigutamisega teise kinnipeetava ähvardamise eest. A. Bobrovnitski esitas vaide distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjale, mis jäeti Viru Vangla
27.aprilli 2017. a vaideotsusega nr 6-12/59-4 rahuldamata.
A. Bobrovnitski esitas 8. mail 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla eelnevalt nimetatud käskkirja ja vaideotsuse tühistamiseks.
3.Tartu Halduskohus võttis 8. juuni 2017. a määrusega kaebuse menetlusse.
4.Viru Vangla esitas 18. juulil 2017 Tartu Halduskohtule menetluse lõpetamise taotluse, kuna Viru Vangla oli vaidlustatud käskkirja 14. juuli 2017. a käskkirjaga nr 6-3/207-2 kehtetuks tunnistanud.
5.Tartu Halduskohus andis kaebajale võimaluse põhjendatud huvi korral üle minna tühistamisnõudelt õigusvastasuse tuvastamise nõudele. Kaebaja esitas halduskohtule taotluse minna tühistamisnõudelt üle õigusvastasuse tuvastamisele eesmärgiga vältida edaspidi vanglapoolseid õigusrikkumisi, aga samuti mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamise eesmärgil.
6.Tartu Halduskohtu jättis 28. augusti 2017. a määrusega A. Bobrovnitski taotluse tühistamisnõudelt õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminekuks rahuldamata ning lõpetas kohtuasja menetluse. Halduskohus leidis määruses järgnevat.
6.1.Juhul, mil halduskohtumenetluse vältel tunnistab haldusorgan haldusakti kehtetuks, tuleb menetluse jätkamise võimaluse osas juhinduda halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2, mille kohaselt ei lõpeta kohus menetlust tühistamisnõude osas, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Tuvastamisnõude puhul tuleb arvestada ka HKMS § 45 lg-st 2 tulenevaid piiranguid.
6.2.Vaidlustatud käskkirja tunnistas Viru Vangla kehtetuks põhjusel, et käskkirjaga määratud karistus ei olnud proportsionaalne. Nii kaebuses kui taotluses nõude muutmiseks oli kaebaja märkinud, et distsiplinaarmenetlust ei viidud läbi objektiivselt, st jäeti arvestamata otsuse tegemist mõjutada võivad asjaolud. Kaebaja ei vaielnud vastu ettekandes esitatule, st sündmuste käigule. Halduskohus leidis, et asjas esitatu ei lase arvata, et käskkiri oleks õigusvastane muul alusel, kui see, et käskkirjaga määratud karistus oli ebaproportsionaalne. Olukorras, kus vangla on juba oma viga tunnistanud, ei ole kohtul vaja seda veel kord ka kohtumenetluses tunnistada. Preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebus nõuab, et esineks reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes käituda edaspidi õigusvastaselt. Halduskohus ei pidanud tõenäoliseks, et esineks reaalne oht, et vangla määraks kaebajale tulevikus ebaproportsionaalse distsiplinaarkaristuse. Uue distsiplinaarkaristuse määramist saab kaebaja kas ise oma käitumisega vältida.
6.3.Halduskohus leidis, et üleminek tuvastamisnõudele ei ole lubatud ka hilisema mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamise eesmärgil. Riigikohus on leidnud, et isiku õigusvastane kartseris hoidmine ei ole iseenesest inimväärikust alandav. Õigusvastane kartserisse paigutamine võib olla inimväärikust alandav, kui sellega kaasnevad isikule täiendavad piirangud ja kannatused, mis ei ole otseselt vajalikud kinnipidamise režiimi järgimiseks. Kaebaja ei ole muid kaasnenuid piiranguid ega kannatusi esile toonud, mistõttu ei saa tema hilisemat kahju hüvitamise kaebust pidada perspektiivikaks.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
7.A. Bobrovnitski esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 28. augusti 2017. a määruse tühistada. Kaebaja on seisukohal, et kaebaja hoidmine 15 ööpäeva kartseris selle eest, mida ta toime ei pannud, oli ilmselgelt õigusvastane. Distsiplinaarmenetluse läbiviimisel rikuti menetlusnorme. Kartseris viibimise ajal kohaldati kaebaja suhtes ka piiranguid, näiteks keelati ära suitsetamine, spordiga tegelemine, lühi- ja pikaajalised kokkusaamised. Kell 6.00 võeti kaebajalt madrats ära ning see anti tagasi alles kell 20 õhtul. Hommikuste ja õhtuste loenduste ajal pandi kaebajale käerauad ning nendega pidi ta kandma ka madratsit. Kartserikambris oli WC muust ruumist eraldamata. Kaebaja pidi nii sööma kui magama seal ruumis.
8.Viru Vangla vastuses määruskaebusele palutakse määruskaebus rahuldamata jätta. Määruskaebemenetluses ei ole võimalik hakata vaidlema võimaliku kahju hüvitamise menetlusega seotud sisulisi küsimusi. Need väited ei kuulu distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja õigusvastasuse tuvastamise esemesse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Määruskaebus tuleb rahuldada.
10.Isik viibis vaidlustatud käskkirja alusel 15 ööpäeva kartseris. Hiljem vangla tühistas käskkirja, leides, et määratud karistus oli ebaproportsionaalne. Kaebaja oli halduskohtusse esmalt pöördunud käskkirja tühistamise nõudega, kuid eelnevalt viidatud asjaolu tõttu andis halduskohus kaebajale võimaluse põhjendatud huvi olemasolu korral minna tühistamisnõudelt üle õigusvastasuse tuvastamisele. Kaebaja esitas vastavasisulise taotluse, märkides, et põhjendatud huvi on preventiivne ja ühtlasi esineb eesmärk esitada kahju hüvitamise nõue.
11.Taotluses minna ühelt nõudelt üle teisele ei ole kaebaja küll selgitanud, millist õigushüve tema aluseta kartserisse paigutamine riivas, kuid siinkohal tuleb juhinduda riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-st 1, mille kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
12.Riigikohtu halduskolleegium asus 15. märtsi 2010. a otsuses asjas nr 3-3-1-93-09 p-s 11 seisukohale, et „isiku õigusvastane kartseris hoidmine ei ole iseenesest inimväärikust alandav. Õigusvastane kartserisse paigutamine võib olla inimväärikust alandav, kui sellega kaasnevad isikule täiendavad piirangud ja kannatused, mis ei ole otseselt vajalikud kinnipidamise režiimi järgimiseks.“
13.Lisaks leidis Riigikohus sama otsuse p-s 12, et „kartserisse paigutamisega kaasnev vabadusõiguse täiendav piirang on sedavõrd intensiivne, et sellel on vabaduse võtmise kvaliteet RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Kinnipeetava õigusvastast kartserisse paigutamist ja seal hoidmist tuleb käsitada isikult vabaduse võtmisena, millega tekitatud mittevaralise kahju rahalist hüvitamist võib isik nõuda RVastS § 9 lg 1 alusel. Kolleegiumi hinnangul kujutab kinnipeetava õigusvastaselt kartseris hoidmine niivõrd olulist isiku põhiõiguse rikkumist, et sellise käitumise õigusvastasuse tuvastamine ei ole üldjuhul kohane vahend tekitatud ebaõigluse heastamiseks. Kinnipeetava õigusvastaselt kartseris hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise kohaseks vahendiks on üldjuhul rahaline hüvitis.“ Seega järeldub kohtupraktikas esitatud seisukohtadest, et pelgalt õigusliku aluseta isiku kartserisse paigutamine toob kaasa võimaliku kahju hüvitamise nõude rahuldamise, sest isikult vabaduse võtmine on sellise kvaliteediga, mille puhul mõni muu õiguskaitsevahend ei korva isikule tekitatud kahju. Seetõttu on menetluse lõpetamine käesolevas kohtuasjas ennatlik. Haldusasi tuleb saata tagasi halduskohtusse menetluse jätkamiseks.
14.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest tuleb A. Bobrovnitski määruskaebus rahuldada ja Tartu Halduskohtu 28. augusti 2017. a määrus tühistada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.