AARIKA OÜ kaebus Sotsiaalkindlustusameti 30.11.2017 ülesütlemisavalduse nr 17-12/48389 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – AARIKA OÜ, volitatud esindaja advokaat Kaarel Berg Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Leila Siiroja
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine, menetlusväliste isikute toimikuga tutvumise õiguse piiramine ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Piirata menetlusväliste isikute juurdepääsu 20.12.2017 esitatud kaebuse lisadele 5– 10 ja 12–13 ning vastustaja 28.12.2017 vastuse lisadele 2–22, kuna need sisaldavad andmeid kolmandate isikute eraelu ja tervise kohta.
2.Jätta kaebaja taotlus 20.12.2017 esitatud kaebuse lisa 11 osas menetlusväliste isikute toimikuga tutvumise õiguse piiramiseks rahuldamata.
3.Tagastada AARIKA OÜ kaebus.
4.Jätta AARIKA OÜ esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
5.Määruse punkti 2 jõustumisel tagastada kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1–3 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määruse resolutsiooni punkti 4 peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
1.Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) kui tellija ja AARIKA OÜ kui täitja vahel on 22.01.2016 sõlmitud „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise leping nr 3.6-4.4/32“ (edaspidi leping) kehtivusega kuni 31.12.2020.
2.SKA tegi 17.11.2016 ettekirjutus-hoiatuse nr 1.1-13.1/24828-6, millega kohustas AARIKA OÜ-d viima sotsiaalse rehabilitatsiooni osutamine kooskõlla sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 67 punktiga 1 (resolutsiooni punkt 1) ning sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määruse nr 66 lisaga 1 (resolutsiooni punkt 2). Ettekirjutus-hoiatuses tehti hoiatused sunniraha rakendamiseks.
3.SKA koostas 03.08.2017 riikliku järelevalve akti nr 1.1-13.1/32634-15, milles leidis, et 17.11.2016 ettekirjutuse täitmine ei ole tõendatud ning edastas ettekirjutuse kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks.
4.SKA esitas AARIKA OÜ-le 30.11.2017 „Lepingu nr 3.6-4.4/32 ülesütlemisavalduse“ nr 1712/48389 (edaspidi ülesütlemisavaldus), mille resolutsioon oli järgmine: „6. Tulenevalt eeltoodust ja lepingu punktist 3.3: 6.1 Ütleb Sotsiaalkindlustusamet ühepoolselt lepingu üles. 6.2 Täitja ei tohi sõlmida alates 01.12.2017 uusi kokkuleppeid teenuse osutamiseks. 6.3 Täitjal tuleb esitada tellijale vastavalt lepingu punktile 2.1.8 seni esitamata arved 2017. aastal osutatud rehabilitatsiooniteenuste eest ja arve aluseks olevad dokumendid hiljemalt 19. jaanuariks 2018. 6.4 Tellija võtab kõikide täitja juures rehabilitatsiooniteenust saavate klientidega personaalselt ühendust 8. detsembriks 2017 ja abistab neid uue suunamisotsuse saamisel ning uue teenuseosutaja leidmisel. 6.5 Käesolev lepingu ülesütlemisavaldus allkirjastatakse digitaalselt ning see jõustub alates 01.01.2018.“
5.AARIKA OÜ esitas 20.12.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse 30.11.2017 ülesütlemisavalduse tühistamiseks ning taotles esialgse õiguskaitse korras ülesütlemisavalduse kehtivuse või alternatiivselt selle täitmise peatamist, samuti SKA keelamist teha ülesütlemisavalduse punktis 6.4 nimetatud toiminguid. Kaebaja leiab, et leping on haldusleping, kuna lepinguga on kaebajale antud riigi ülesande täitmine ning sellel on kõik olulised halduslepingu tunnused. Esialgse õiguskaitse taotlust põhjendab kaebaja järgmiselt:
5.1.Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja eesmärgiks kaebuse esitamisel on saavutada 30.11.2017 ülesütlemisavalduse tühistamine ning lepingu täitmise jätkamine kuni 31.12.2020. Kuna ülesütlemisavaldusega soovis vastustaja lepingu lõpetada alates 01.01.2018, siis on ilmselge, et selleks ajaks puudub praeguses asjas lõplik kohtulahend. Kaebaja peamiseks tegevusalaks on SHS § 56 lg-s 3 kirjeldatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine. Kaebaja 2017. aasta käive oli 30.11.2017 seisuga kokku 163 717,71 eurot, millest 144 252,72 eurot (88,11%) on lepingu alusel vastustajalt saadu, 13 792,68 eurot (8,42%) Haigekassalt saadu ning 5672,31 eurot (3,47%) Teraapiafondist saadu. Käibest lepingu alusel saadava tasu (88,11%) kadumine alates 01.01.2018 tooks kaasa kaebaja maksejõuetuse ning tegevuse lõppemise, mis on pöördumatult kahjulik tagajärg. Lisaks juhib kaebaja tähelepanu, et ülesütlemisavalduse punkti 6.4 kohaselt võtab vastustaja kõikide kaebaja juures rehabilitatsiooniteenust saavate klientidega personaalselt ühendust hiljemalt 08.12.2017 ja abistab neid uue suunamisotsuse saamisel ning uue teenuseosutaja leidmisel (vt ka kaebuse lisa 12). Vastustaja on juba asunud tegema toiminguid, mis riivavad kaebaja majanduslikke huve, kuna kaebaja patsientide ümbersuunamine vähendab talle makstavat tasu. See tähendab, et 01.01.2018 seisuga võib vastustaja tegevus olla kaebaja majanduslikke huve juba pöördumatult kahjustanud.
5.2.Peamiseks avalikuks huviks on, et kaebaja poolt osutatava rehabilitatsiooniteenuse osutamine ei katkeks. Kaebuse esitamise hetke seisuga osutab kaebaja lepingu alusel sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust 251 inimesele, kellest 5 on sügava puudega, 197 raske puudega ning 54 keskmise puudega. Esialgse õiguskaitse kohaldamise korral jätkub kaebaja poolt nendele inimestele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine kuni 31.12.2020. Järelikult on avalik huvi tagatud, mitte kahjustatud. Ülesütlemisavalduse põhjal ei saa järeldada, et kaebaja rehabilitatsiooniteenuse osutamise sisuline kvaliteet seaks kaebajalt teenust saavad isikud ohtu või kahjustaks neid. Kaebajale tehtud etteheited käsitlevad puudujääke asjaajamises ja dokumendihalduses, mille üks põhjuseid seisneb selles, et kaebaja on seadnud enda inimressursi kasutamisel prioriteediks patsiendid, mitte asjaajamise ja dokumendihalduse. Avalikud huvid ei saa kahjustada, kui kaebaja jätkab kohtumenetluse ajaks lepingu täitmist. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral võivad avalikud huvid saada kahjustada. Lepingu lõppemise korral alates 01.01.2018 on tõenäoline, et kõiki kaebajalt teenust saanud isikuid ei jõuta uute teenuseosutajate juurde suunata. Samuti suurendaks sedavõrd suure arvu inimeste korraga ümbersuunamine uute teenuseosutajate koormust sellisel määral, et teenuse katkematut osutamist ei ole võimalik tagada või ei õnnestu uut teenuseosutajat sootuks leida. Sügava ning raske puudega inimeste jaoks on sarnase rehabilitatsiooniteenuse osutajaid äärmiselt piiratud hulk. See tähendab, et oluline osa teenust vajavatest inimestest jääb teenusest ilma või katkeb teenuse osutamine pikemaks ajaks, millisel juhul võib tekkida vajadus alustada rehabilitatsiooniplaani täitmist algusest peale uuesti.
5.3.Kokkuvõtvalt on esialgse õiguskaitse kohaldamise korral avalikud huvid tagatud, kuid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saavad kaebaja õigused pöördumatult kahjustatud. Kaebus pole ilmselt perspektiivitu.
6.Kohus jättis kaebuse 21.12.2017 määrusega käiguta, andes tähtaja riigilõivu 15 eurot tasumiseks. Samuti andis kohus SKA-le tähtaja esialgse õiguskaitse taotluse osas seisukoha esitamiseks.
6.1.SKA märkis 28.12.2017 vastuses, et lepingu ülesültemine ei ole vaidlustatav halduskohtus, kuna sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise leping ei ole haldusleping. Tegemist on eraõigusliku kokkuleppega, millega võetakse üle sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustus. Eelnõu 693 SE seletuskirja kohaselt mõistetakse kohustuse ülevõtmise all üksiku võlaõigusliku kohustuse ülevõtmist ehk kohustatud isiku vahetust, mille käigus toimub kohustuse üleandmine seniselt võlgnikult (õigustatud isikult) uuele võlgnikule (riik).
6.2.Kui kohus peaks aga leidma, et lepingu ülesütlemine on vaidlustatav halduskohtus, siis palus SKA jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, kuna avalik huvi ja kolmandate isikute huvi kaalub kaebaja esialgse õiguskaitse vajaduse üle. Avalikes huvides on, et sotsiaalteenuseid, sh loakohustusega tegevusalal osutatavaid teenuseid, pakutaks ühiskonna abivajavatele liikmetele nõuetekohaselt ning seejuures avalikku ressurssi õiguspäraselt kasutades ning ebakorrektne teenusepakkumine ei jätkuks. Kaebaja tegevusel on oluline mõju kolmandatele isikutele (teenusesaajatele), kes on olnud teenuse saajateks, mida riik rahastab, kuid tegelikult pole nende abivajadus vajalikus ulatuses ja ajal kaetud.
6.3.2017. aastal on kaebaja kliendid pöördunud korduvalt SKA poole sooviga vahetada teenuse osutajat, kuna teenust ei osutatud SHS-is ja lepingus sätestatud tingimustel. Selle tõttu jäid kliendid ilma neile vajalikust rehabilitatsiooniteenusest kaebaja juures ning viibis ka teenuse osutamine uue teenuseosutaja juures. Lepingu ülesütlemise tingis asjaolu, et kaebaja rikkus neid
lepingutingimusi, mille täpne järgmine on SKA huvi. Ka ülesütlemisavalduses on märgitud, et kaebaja poolt toime pandud rikkumiste tõttu tekkis olukord, kus rehabilitatsiooniplaani mitteõigeaegse esitamise tagajärjel pikenes lapse puude ekspertiisi tegemise aeg, dokumentide mitteõigeaegsel esitamisel inimesed ei saanud inimesed neile vajalikke teenuseid või ei saanud neid õigeaegselt, arvete mitteõigeaegne esitamine takistas Sotsiaalkindlustusametil rehabilitatsiooniteenuse eelarve juhtimist.
KOHTU PÕHJENDUSED
Juurdepääsupiirangu kohaldamine
7.SKA esitas 28.12.2017 kohtule taotluse, et kohus kuulutaks menetluse vastustaja lisade osas kinniseks, kuna need sisaldavad endas kolmandate isikute eraelu puudutavaid andmeid. Ka kaebaja on palunud kohtul piirata menetlusväliste isikute õigust dokumentidega tutvumiseks kaebuse lisade 5–13 osas. Tervise kohta käivad andmed kuuluvad delikaatsete isikuandmete hulka (isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 2 punkt 3). Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 89 lg-st 2 ja 3 tuleneb, et kui toimikus olev või selle juurde kuuluv menetlusdokument sisaldab andmeid, mille suhtes on seadusega nähtud ette juurdepääsupiirang, võimaldatakse menetlusvälisel isikul dokumendiga tutvuda osas, milles see ei sisalda piiratud juurdepääsuga teavet, või kujul, milles tal ei ole võimalik piiratud juurdepääsuga teabega tutvuda. Kolmandate isikute tervise ning eraelu andmeid sisaldavad nii vastustaja 28.12.2017 menetlusdokumendi lisad 2–22 kui ka kaebuse lisad 5–10, mistõttu rahuldab kohus menetlusosaliste taotlused ning piirab menetlusväliste isikute juurdepääsu nimetatud dokumentidele.
8.Kaebuse lisa 11 osas, mis puudutab väljavõtet kaebaja majandusaruandest, jääb kohtule kaebaja taotlus juurdepääsupiirangu kohaldamiseks ärisaladusele tuginedes arusaamatuks. Juurdepääsupiirangu kohaldamiseks ei piisa üksnes vastavale alusele viitamisest, vaid kohus peab veenduma, et vastav alus ka tegelikult esineb. Kaebaja ei ole mingilgi määral motiveerinud, milline ärisaladus sisaldub kaebuse lisas nr 11. Nimelt on konkurentsiseaduse § 63 lg 1 kohaselt ärisaladus selline teave ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada, eelkõige oskusteavet puudutav tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise metoodika, tootmissaladuste ja -protsesside, tarneallikate, ostu-müügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta. Kohtu hinnangul kaebuse lisa 11, mis sisaldab kaebaja käibe ülevaadet seisuga 30.11.2017 sellist teavet ei sisalda. Sel põhjusel jätab kohus kaebaja taotluse menetlusväliste isikute juurdepääsu piiramiseks kaebuse lisale 11 rahuldamata. Kohus märgib, et ka kaebuse lisa 11 avaldamisel menetlusvälistele isikutele kohaldub HKMS § 89. Kaebuse tagastamine
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 1 järgi vaadatakse tsiviilasi läbi tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. HKMS § 4 lõike 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Seega on pädeva kohtu määramisel oluline, kas tegemist on avalik-õiguslikust või eraõiguslikust suhtest tuleneva vaidlusega. Kohtute pädevuse piiritlemisel on otsustavaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom. Pooltevaheline lepinguõiguslik vaidlus on tsiviilõiguslik ja tuleb läbi vaadata tsiviilkohtumenetluse korras maa- ja linnakohtus ka siis, kui lepingu lõpetamine on
vormistatud haldusaktiga. Samuti ei ole otsustava tähtsusega suhteid reguleerivale lepingule antud nimetus (vt Riigikohtu erikogu 23.09.2003 määrus asjas nr 3-3-4-1-03, punkt 8).
10.Kohus ei nõustu kaebajaga, et leping on käsitatav halduslepinguna haldusmenetluse seaduse
7.ptk või halduskoostööseaduse tähenduses ning selle ülesütlemine on vaidlustatav halduskohtus. Lepinguga ei anta kaebajale riikliku teenuse osutamist, s.t tegemist ei ole rehabilitatsiooniteenuse osutamise lepinguga vms, vaid tegemist on rahastamislepinguga, millega riik võtab endale kohustuse tasuda teenuse eest õigustatud isiku (s.t isik kes rehabilitatsiooniteenust saab) nimel. Seejuures ei nähtu õigusaktidest, et sarnaselt ravi rahastamise lepingule oleks tegemist halduslepinguga (vt ravikindlustusseaduse § 35 lg 2). Nimelt sätestab SHS § 65 lg 1, et tasu maksmise kohustuse ülevõtmise leping on kokkulepe, millega SKA ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja lepivad kokku korras, millega SKA võtab õigustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse. Et rehabilitatsiooniteenuse osutamine ei toimu halduslepingu alusel rõhutab ka SHS eelnõu seletuskiri 98 SE, mis viitab 2014. aasta seletuskirjale 693 SE.
11.Et tegemist on eraõigusliku suhtega nähtub ka eelnõu seletuskirjast, kus on märgitud, et lepinguga tekib SKA ja sotsiaalteenuse osutaja vahel eraõiguslik suhe, mis tuleneb riigi ja õigustatud isiku vaheline avalik-õiguslikust suhtest, mille kohaselt võtab riik tasu maksmise kohustuse õigustatud isikult üle ning õigustatud isiku ja sotsiaalteenuse osutaja vahelisest tsiviillepingust, millest tuleneb tasu maksmise kohustus (mis lasub nüüd riigil). Seega on tegemist eraõigusliku kokkuleppega tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks ning sellised vaidlused alluvad maakohtule.
12.Vastavalt HKMS § 121 lg 1 punktile 1 tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt selgitab kohus kaebuse tagastamisel võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 punkti 1 alusel. Kohus selgitab, et kaebuse esitajal on õigus pöörduda Harju Maakohtusse, kelle pädevusse kuulub tsiviilõiguslike vaidluste läbivaatamine. Teiste taotluste lahendamine
13.Kuna kaebus ei kuulu lahendamisele halduskohus, siis jääb kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kohus märgib, et esialgse õiguskaitse taotlus jääks rahuldamata ka olukorras, kus kaebuse läbivaatamine oleks halduskohtu pädevuses, kuna avalik huvi ja kolmandate isikute õigused rehabilitatsiooniteenusele eraldatud rahaliste vahendite õiguspäraseks kasutamiseks ja teenuse nõuetekohaseks toimimiseks on ülekaalukamad kaebaja huvist majandustegevusega jätkata (HKMS § 249 lg 3). Ehkki lepingu eesmärgiks ei ole sotsiaalteenuste osutamine, vaid nende tasumine, siis on avalikes huvides, et teenuseid mille eest tasumise kohustuse on endale riik võitnud pakutaks ühiskonna abivajavatele liikmetele nõuetekohaselt ning seejuures avalikku ressurssi õiguspäraselt kasutades. Asja materjalidest ilmneb, et lepingu ennetähtaegse ülesütlemise tingis kaebaja väidetavalt õigusvastane tegevus lepingu täitmisel ning rikkumised on olnud olulised. Seejuures tegi SKA juba 17.11.2016 kaebajale ettekirjutuse viia sotsiaalse rehabilitatsiooni osutamine kooskõlla õigusaktide nõuetega, mille täitmist kontrolliti 2017. aasta augustis ning tuvastati, et ettekirjutust ei ole täidetud. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja
tegevusel on ka mõju kolmandatele isikutele (teenusesaajatele), kes formaalselt on olnud teenuse saajateks, mida riik rahastab. Lisaks nähtub, et puudused kaebaja tegevuses on olnud ka sellised, mis ei võimalda riigil teenuse osutamiseks kavandatud rahasid juhtida ja kavandada. Sel põhjusel ei pea kohus võimalikuks kohustada vastustajat jätkama lepingulist suhet teenusepakkujaga, kelle puhul ei ole teenuse nõuetekohane osutamine isikutele tagatud. Nii kaebusest kui ka vastustaja seisukohast nähtub, et vastustaja on juba kaebaja klientidega ühendust võtnud ning korraldab neile vajaliku teenuse jätkamist. Seega ei saa kaebaja klientide huvid ega teenuse järjepidevus tema tegevuse lõpetamisel kohtumenetluse ajal kahjustatud.
14.Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 15 eurot tuleb kaebajale määruse jõustumisel tagastada (HKMS § 104 lg 5 punkt 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Prigoda
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.