Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-17-1712 28.12.2017 Roby Koik Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla 21.07.2017 otsuse nr 6-27/519-2 ja 09.08.2017 vaideotsuse nr 1-11/452-2 tühistamiseks ning vangla kohustamiseks lubada kambrisse televiisor Funai Kaebaja – Juri Kolesnikov Vastustaja – Tartu Vangla, esindaja Raini Jõks Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Juri Kolesnikovi kaebus haldusasjas nr 3-17-1712 rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
3.Kaebuselt tasumisele kuulunud riigilõiv jätta Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule hiljemalt 29.01.2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lõike 1 punkt 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tartu Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).
1.Kinnipeetav Juri Kolesnikov esitas 10.07.2017 Tartu Vanglale taotluse isiklike asjade laost televiisori Funai kambrisse saamiseks. Tartu Vangla jättis 21.07.2017 otsusega nr 6-27/519-2 taotluse rahuldamata.
2.Juri Kolesnikov esitas vangla 21.07.2017 otsuse peale vaide. Vangla jättis 09.08.2017 vaideotsusega nr 1-11/452-2 vaide rahuldamata.
3.Juri Kolesnikov esitas 15.08.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 21.07.2017 otsuse nr 6-27/519-2 ja 09.08.2017 vaideotsuse nr 1-11/452-2 tühistamiseks ning vangla kohustamiseks lubada kambrisse televiisor Funai ja veekeedukann Severin.
4.Kohus tagastas 27.09.2017 määrusega kaebuse veekeedukannu osas ning võttis kaebuse menetlusse järgmiste nõuete osas: tühistada Tartu Vangla 21.07.2017 otsus ja 09.08.2017 vaideotsus ning kohustada vanglat lubama kambrisse televiisor Funai. Sama määrusega vabastas kohus kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel.
Vastustaja palus 27.10.2017 vastuses jätta kaebuse rahuldamata.
6.Kohus otsustas 01.11.2017 määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses. Kohus andis menetlusosalistele võimaluse esitada uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavad avaldused ning menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid hiljemalt 11.12.2017 ning muud menetlusdokumendid hiljemalt 18.12.2017. Kohus teatas, et otsus tehakse avalikult teatavaks 28.12.2017 kell 12.00.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja on seisukohal, et Tartu Vangla 21.07.2017 otsus ja 09.08.2017 vaideotsus on õigusvastased, mistõttu tuleb need tühistada ja kohustada vastustajat lubama kambrisse televiisor Funai. Kaebaja põhjendas oma seisukohta järgmiselt. 1) Kaebajal on kambris kineskoopteleviisor Hyundai. Selle ekraani diagonaal on liiga väike, mistõttu on kaebajal sellel kuvatavat nägemisprobleemide tõttu raske vaadata. Kineskoobi valgus ja vilkumise sagedus paneb kaebaja silmad vett jooksma ja valutama. Samuti on see televiisor liiga suur ja raske, muutes kambri läbiotsimise keerulisemaks. Samal põhjusel on seda raske vedada ka kaebaja paigutamisel teise kambrisse. 2) Kinnipeetav Andrei Holostov kinkis vanglast vabanemisel kaebajale televiisori Funai. Televiisori Funai ekraani diagonaal on suurem ja sellel ei ole kineskoopi. Seetõttu oleks kaebajal seda hoopis parem vaadata. Samuti on televiisor Funai palju õhem ja kergem, muutes kambri läbiotsimise lihtsamaks. Samal põhjusel on seda hõlpsam vedada kaebaja paigutamisel teise kambrisse. 3) Seega on põhjendatud, et vangla lubaks televiisori Hyundai asemel kambrisse televiisori Funai.
8.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja põhjendas oma seisukohta järgmiselt.
3-17-1712
1) Kaebaja ei vaidlusta asjaolu, et vanglal on õiguslik alus täiendavalt keelata vangla julgeolekut ohustavaid esemeid. Samuti ei sea kaebaja kahtluse alla, et eseme keelatus ei pruugi tuleneda ainult esemest endast (näiteks relvad, tera- ja torkeriistad), vaid võib tuleneda ka eseme saamise viisist (näiteks on keelatud posti teel saada toiduaineid ja hügieenivahendeid, sest nende läbiotsimine keelatud ainete avastamiseks on raskendatud). 2) Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 vastu võetud vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 57 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures üksnes vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. Televiisor ei ole vanglateenistuse vahendusel soetatud. Kui kinnipeetav on saanud teiselt kinnipeetavalt kinkelepingu alusel elektriseadme, ei saa selle kasutamise lubamise üle otsustamisel olla ainsaks hinnatavaks teguriks see, et seade kuulub kinnipeetavale ning selle kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirju ega vangla korda. Oluline on hoopis seadme saamise viis. 3) Põhjus, miks teiselt kinnipeetavalt kinkena saadud eseme kasutamist ei lubata, on see, et puudub kindlus, et kinkimine on toimunud vabatahtlikult. Kingitud asja kasutamise lubamine loob vanglas soodsa olukorra erineval viisil tekkinud võlasuhete lahendamiseks, väljapressimiseks ning nõrgematelt kinnipeetavatelt esemete äravõtmiseks. Samuti võib selline ese muutuda kinnipeetavate omavaheliste arveteklaarimiste ja seksuaalse ärakasutamise objektiks. Kõik eelviidatud tegevused seavad ohtu eelkõige kinnipeetavad endid. Tõsikindlalt ei saa võtta ka kinkija kinnitust, et ta tegutses vabatahtlikult, sest ta ei pruugi julgeda vaba tahte puudumist tunnistada. Eeltoodust tulenevalt võib teiselt kinnipeetavalt kingituseks saadud seadme lubamine kambrisse tuua kaasa olukorra, mis ohustab vangla julgeolekut ja korda. Seetõttu on selline seade vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 4 ja § 15 lg 2 p 3 alusel keelatud. Seadme kasutamisele piirangu seadmise õiguse annab vanglale VangS § 41 lg 2. 4) Põhiseaduslik õigus ja kaebaja huvi kasutada seaduslikul teel omandatud eset ei kaalu praegusel juhul üles vangla kohustust tagada üldine julgeolek vanglas. 5) Kui kaebaja leiab, et tema kasutuses oleva televiisori vaatamine halvendab nägemist ja tal on seda suuruse tõttu raske transportida, on tal õigus anda televiisor lattu hoiule. See aga ei tekita kaebajale õigust nõuda, et talle tehtaks erand ja lubataks tal kasutada kinkena saadud televiisorit.
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
9.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
10.Vaidlus käib selle, kas kaebajal on õigus saada kambrisse kasutamiseks isiklike asjade laos asuvat televiisorit, mille talle kinkis teine kinnipeetav.
11.VSKE § 57 lg 1 järgi on kinnipeetaval õigus hoida enda juures vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. Vaidlust ei ole selle üle, et kõnealust televiisorit kaebajal vanglasse saabumisel kaasas ei olnud ning ta ei ole seda soetanud ka vanglateenistuse vahendusel.
3-17-1712 VSKE § 57 lg 1 välistab kinnipeetava jaoks võimaluse omandada asju teistelt kinnipeetavatelt, sealhulgas kinkelepingu alusel.
12.Vangla selgitas, mille alusel ja miks on selline regulatsioon kehtestatud. VangS § 15 lg 2 p 3 kohaselt on kinnipeetavale keelatud esemed, mis võivad ohustada vangla julgeolekut või korda. Vangla selgitas, et põhjus, miks teiselt kinnipeetavalt kinkena saadud eseme kasutamist ei lubata, on see, et puudub kindlus, et kinkimine on toimunud vabatahtlikult. Kingitud asja kasutamise lubamine loob vanglas soodsa olukorra erineval viisil tekkinud võlasuhete lahendamiseks, väljapressimiseks ning nõrgematelt kinnipeetavatelt esemete äravõtmiseks. Samuti võib selline ese muutuda kinnipeetavate omavaheliste arveteklaarimiste ja seksuaalse ärakasutamise objektiks. Kõik eelviidatud tegevused seavad ohtu eelkõige kinnipeetavad endid. Tõsikindlalt ei saa võtta ka kinkija kinnitust, et ta tegutses vabatahtlikult, sest ta ei pruugi julgeda vaba tahte puudumist tunnistada. Eeltoodust tulenevalt võib teiselt kinnipeetavalt kingituseks saadud seadme lubamine kambrisse tuua kaasa olukorra, mis ohustab vangla julgeolekut ja korda.
13.Õiguskirjanduses leitakse, et VangS § 15 lg 2 sisaldab kooskõlas põhiseaduse § 32 lg-tega 1 ja 2 omandipõhiõigusesse sekkumise aluseid kinnipidamiskohas (vt L. Madise, P. Pikamäe, J. Sootak, Vangistusseaduse kommenteeritud väljaanne, 2014, lk 62). VangS § 15 lg 2 p 3 ja lg 3 alusel ongi justiitsminister kehtestanud VSKE § 57 lg 1, millest tuleneb kinnipeetavale keeld kasutada kambris eset, mis on omandatud teiselt kinnipeetavalt kinkelepingu alusel. Vangla on õigesti leidnud, et praegusel juhul on vangla kohustus tagada vanglas julgeolek ja kord kaalukam kui kaebaja õigus ja huvi kasutada kingiks saadud televiisorit. Kaebajal on praegu kambris isiklik televiisor. Kui kaebaja ei soovi seda enam kambris kasutada, saab ta televisioonisaateid jälgida vangla televiisorist selleks ette nähtud ajal (VangS § 31 lg 1). Kaebaja omandipõhiõiguse piiramine on praegusel juhul põhjendatud. VSKE § 57 lg-st 1 tulenev piirang vangla julgeoleku ja korra kaitsmise eesmärgil on vajalik ja proportsionaalne.
14.Eeltoodust tulenevalt on Tartu Vangla 21.07.2017 otsus ja 09.08.2017 vaideotsus õiguspärased. Vangla on õigesti keeldunud lubamast kaebajale kambrisse kinkena saadud televiisorit Funai. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
15.Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega peab kaebaja kandma menetluskulud (HKMS § 108 lg 1). Kuna vastustaja ei ole asjakohases korras vastavat taotlust esitanud, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1). Riigilõiv kaebuselt, millest kohus kaebaja vabastas (tl 17–18) jääb riigi kanda (HKMS § 118 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.