Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. detsember 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-17-577
Haldusasi
MR kaebus Pärnu linnapea 18. jaanuari 2016. a käskkirja nr 3-2/16 ja 17. jaanuari 2017. a käskkirja nr 3-2/12 õigusvastasuse tuvastamiseks teda puudutavas osas, põhipalga suurendamiseks alates 2017. aasta jaanuarist ning Pärnu linna kohustamiseks maksma kaebajale välja palk vähem makstud osas
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 9. juuni 2017. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – MR Vastustaja – Pärnu linn, volitatud esindaja Evelin Talviste
Menetluse alus ringkonnakohtus
MR apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta MR apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 9. juuni 2017. a otsus haldusasjas nr 3-17-577 muutmata.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 19. jaanuaril 2018 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-17-577
Pärnu linn palus jätta kaebuse rahuldamata.
Planeerimisosakonna ehitusjärelevalveteenistuse ehitusjärelevalve insener kuulub teenistujate II palgagruppi. Igale palgagrupile vastab põhipalga vahemik, mis määrab vastavasse palgagruppi kuuluvate teenistuskohtade põhipalga alam- ja ülemmäära (teenistujate II palgagrupp – alammäär 735 eurot ja ülemmäär 1750 eurot). See, et kaebajal ja AR-l on sama ametijuhend, erialane kõrgharidus, tööks vajalik keelteoskus ja tööülesandeid täidetakse samas mahus, ei anna alust nõuda sama palka. Palga määramisel arvestatakse kõiki kriteeriume, sh haridust, töökogemust, töö- ja suhtlemisoskust jms. Ehitusjärelevalve teenistuse juhataja MN sõnul peab ta MR tööl pidevalt silma peal hoidma, tähelepanu juhtima tähtaegadele, mitmed asjad enda peale võtma, tööd ümber korraldama jne. Samuti on tulnud lahendada kaebusi MR töö- ja suhtlemisoskuse pärast. 2016. a palkade määramisel arvestati ka MR arenguvestluse tulemusi. 2017. a palga määramisel arvestati asjaoluga, et seoses AR teenistusse asumisega 2015. aasta augustis paranes 2016. aastal ka MR töö. Kaebaja väide diskrimineerimise kohta seoses vanusega on alusetu.
3-17-577 Palgajuhendi § 5 lg 1 kohaselt on põhipalk ametniku palga või töötaja töötasu fikseeritud osa, mis on määratud teenistuskoha teenistusülesannete ja vastutuse ning teenistuja teenistusalaste teadmiste, oskuste, kogemuse ja hariduse põhjal. Palgajuhendi § 5 lg 2 reguleerib teenistuskohtade palgagruppidesse jaotamist. Kaebaja kuulub teenistujate teise palgagruppi, mille põhipalga alammäär on 735 eurot ja ülemmäär 1750 eurot. Palgajuhendi § 5 lg 4 kohaselt lähtutakse teenistuja põhipalga määramisel või kokkuleppimisel tema teenistuskohale vastavast kuu põhipalga vahemikust. Lähtuvalt ametniku teenistusalastest oskustest on vastustajal põhipalga määramisel kaalutlusruum ning olenemata kattuvast ametijuhendist ei pea kõik vastava palgagrupi põhipalgad olema ühesugused. ATS § 61 lg 2 kohaselt on põhipalk fikseeritud palga osa, mis on määratud ametikoha teenistusülesannete ning ametniku teenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal. Puudub vastuolu ATS §-s 13 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega. Vastavalt ATS § 63 lg-le 1 nähakse palgajuhendis ette ametikohale vastav põhipalk või põhipalga vahemik. Põhipalga vahemiku ettenägemise võimalus tuleneb ATS-st. Vastustaja on pidanud planeerimisosakonna teise ehitusinseneri tegevust korrektsemaks ja tulemuslikumaks. See nähtub pooleliolevate menetluste loetelust ja planeerimisosakonna juhataja ning ehitusjärelevalve teenistuse juhataja ütlustest. Ilmseid kaalumisvigu ei esine.
3-17-577 teenistusülesandeid täitva ametniku töö, kaebajat tuli rohkem kontrollida ning suunata ja tema tegevus pälvis rohkem kaebusi ja kriitikat. Üksnes statistiliste andmete põhjal, nt menetluste arv, ei ole võimalik töötajaid võrrelda. Kaebaja tööd juhtivatel ametnikel on kõige paremad teadmised selle kohta, kas kõige keerukamad tööülesanded, mida tuli täita ehitusjärelevalve inseneril, täitis kaebaja või AR. Tõenditest, eriti arenguvestluse kokkuvõttest nähtub, et kaebaja tööülesannetega ei olnud ka tema vahetu ülemus rahul. Seetõttu ei tulnud linnapeal põhipalkade määramisel eelnevalt just selles küsimuses MN seisukohta küsida.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.