M. R kaebus Pärnu linna vastu seonduvalt väidetavalt ebaõigesti määratud põhipalgaga ning Pärnu linnapea 18.01.2016 käskkirja nr 32/16 ja 17.01.2017 käskkirja nr 3-2/12 õigusvastasuse tuvastamise nõudes teda puudutvas osas, samuti 2017. aastaks määratud põhipalga suurendamise- ning vastavate vahesummade väljamaksmise kohustamiseks
Asja läbivaatamise kuupäev
Kohtuistung 16. mai 2017
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja – M. R; Vastustaja – Pärnu linn, esindaja Evelin Talviste
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 09.06.2017. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.M. R esitas 10.03.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse seonduvalt väidetavalt ebaõigesti määratud põhipalgaga.
2.Tallinna Halduskohtu 21.03.2017 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 16).
4.Tallinna Halduskohtu 27.04.2017 määrusega määrati kindlaks kohtuistungi toimumise aeg (tl 32).
5.Kaebaja esitas 07.05.2017 riigi õigusabi saamise taotluse ning vaidles vastu tunnistajate ülekuulamise taotlusele, mille oli esitanud vastustaja (tl 33-35).
6.Tallinna Halduskohus selgitas kaebajale 08.05.2017 kirjaga erinevaid protsessuaalseid aspekte, mida menetlusabi andmisel tuleb arvestada (tl 36). Samuti selgitati, et taotluse juurde kindlaksjäämisel saab seda kohtuistungil arutada.
7.Kohtuistung toimus 16.05.2017. Kohtuistungil kaebaja loobus riigi õigusabi saamise taotlusest ning nõustus tunnistajate ülekuulamisega. Kohtuistungil täpsustati ka kaebaja nõuet (kohtuistungi protokoll, tl 42-44).
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
8.Kaebaja leiab, et Pärnu linnapea on määranud põhipalgad ebaõigesti. Kaebaja põhipalk oleks pidanud 2016. aastal olema igakuiselt 20 euro võrra ning kokku 240 euro võrra suurem ja 2017. aastal summas 1200 eurot kuus ehk võrdne ehitusjärelevalve inseneri A. R määratud põhipalgaga. Põhipalga määramisel ei ole järgitud võrdse kohtlemise põhimõtet. Järgitud ei ole Pärnu Linnavolikogu 18.12.2014 määruse nr 47 „Pärnu Linnavalitsuse palgajuhend“ § 5 lõiget 1, milles sätestatult on põhipalk ametniku palga fikseeritud osa, mis on määratud teenistuskoha teenistusülesannete ja vastutuse ning teenistujat teenistusalaste teadmiste, oskuste, kogemuste ja hariduse põhjal. Kaebaja märgib, et hakkab alates 2017. aasta septembrist saama vanaduspensioni ja leiab, et 17.01.2017 käskkiri nr 3-2/12 „planeerimisosakonna ametnike põhipalga määramine“ on kaebaja suhtes diskrimineeriv seoses kaebaja vanusega. Ehitusjärelevalve inseneri ametijuhend on kaebajal A. Riga üks ja ka praktikas täidetavad tööülesanded on sisult samad ning teostatavate tööde hulk võrreldav. Objektide ülevaatust järelevalve teostamisel ja kasutusse lubamiseks teostatakse reeglina üheskoos. Võrdse töö eest erineva põhipalga määramisel on vastustaja kaebaja suhtes rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Vastustaja on põhipalga määramisel jätnud täielikult arvestamata kaebaja ligi 20 aasta kestel talletunud tööalased oskused ja kogemused, mida kaebaja on kogu oma teenistusaja vältel jaganud kolleegidega. Kogu teenistusaja vältel ei ole kaebaja tegevuse kohta klientidelt laekunud ühtegi suulist või kirjalikku kaebust, mida vastustaja oleks pidanud vajalikuks arutada või mille pinnalt märkust teha. Kaebaja esitas 20.01.2017 linnapeale kirjaliku avalduse, millele ei ole käesoleva ajani suulist ega kirjalikku vastust saadud. Vastamata jätmisest võib järelda üheselt, et põhipalga määramisel ei ole järgitud kaebaja suhtes avaliku teenistuse seaduse § 13 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet võrreldes samu teenistusülesandeid täitva kolleegiga. Põhipalga määramisel ei ole õige lähtuda teenistuse juhataja teenistusjuhendi kohasest töö koormusest. Lähtuma peab ehitusjärelevalve ametniku ametijuhendist, teenistuskoha teenistusülesannetest ja vastutusest ning teenistuja teenistusalastest teadmistest, oskustest, kogemustest ja haridusest. Kaebajale 2016. ja 2017. aastate põhipalga määramisel pole vastustaja lähtunud kaebaja teenistusalastest teadmistest, oskustest ega pikaajalisest kogemusest.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
9.Vastustaja palub kaebuse täies ulatuses rahuldamata jätta. Planeerimisosakonna ehitusjärelevalveteenistuse ehitusjärelevalve insener kuulub teenistujate II palgagruppi. Igale palgagrupile vastab põhipalga vahemik, mis määrab vastavasse palgagruppi kuuluvate teenistuskohtade põhipalga alam- ja ülemmäära. Teenistujate II palgagrupp – alammäär 735 eurot ja ülemmäär 1750 eurot. Teenistuja põhipalga määramisel või kokku leppimisel lähtutakse tema teenistuskohale vastavast kuu põhipalga vahemikust. See, et kaebajal ja A. Rl on sama ametijuhend, et
neil mõlemal on erialane kõrgharidus, tööks vajalik keelteoskus ja tööülesandeid täidetakse samas mahus, ei anna automaatselt alust samale palgale. Palga määramisel arvestatakse kõiki kriteeriume, nii haridust, töökogemust, töö- ja suhtlemisoskust jms. Ehitusjärelevalve teenistuse juhataja M. N sõnul peab ta M. R tööl pidevalt silma peal hoidma, tähelepanu juhtima tähtaegadele, mitmed asjad enda peale võtma, tööd ümber korraldama jne. Samuti on tulnud lahendada kodanike kaebusi M. R töö- ja suhtlemisoskuse pärast. Vastustaja selgitab, et 2016. aasta palkade määramisel arvestati ka M. R arenguvestluse tulemusi. Planeerimisosakonnas oli 2017. aastal palgatõusu jagamiseks 26 inimese vahel 810 eurot. M. R 2017. aasta palga määramisel arvestati asjaoluga, et seoses A. R teenistusse asumisega 2015. aasta augustis, paranes 2016. aastal ka M. R töö. Vastustaja leiab, et inseneride 40 euro suurune palgavahe on õigustatud. Kaebaja väide diskrimineerimise kohta, seoses vanusega, on alusetu. Linnavalitsus on M. R palga määramisel tegutsenud õiguspäraselt.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Käesolevas haldusasjas on kaebaja vaidlustanud talle 2016. aasta ja 2017. aasta osas määratud põhipalkasid. M. R täpsustas selguse huvides oma nõuet ja eesmärke veel ka kohtuistungil taotledes kokkuvõttes Pärnu linnapea 18.01.2016 käskkirja nr 3-2/16 ja 17.01.2017 käskkirja nr 3-2/12 õigusvastasuse tuvastamist teda puudutvas osas, samuti 2017. aastaks määratud põhipalga suurendamise- ning vastavate vahesummade väljamaksmise kohustamist. Arvestades asjaolu, et kaebus esitati 10.03.2017, tõusetus ühtlasi kaebetähtaja küsimus, kuid Pärnu linn menetluse (osalist) lõpetamist siiski ei taotlenud, sest formaalselt vaadatuna oli vastustajal kaebaja 20.01.2017 kirjalikule järelepärimisele vastamata (kohtuistungi protokoll, tl 42, pöördel). See kiri omakorda võiks olla tõlgendatav ka puudustega vaidena ning taolisel juhul oleks pidanud kaebuse ning vastava kohustamisnõude viivituse tõttu nagunii tähtaegseks lugema. Käesoleva vaidluse puhul kaebaja taotluste konkreetne sõnastus ja täpsus siiski väga olemuslik ei ole, sest tegelikult taandub kogu nõude sisu küsimusele sellest, et miks on teise sarnaseid tööülesandeid täitva ametniku ehk nõndanimetatud paarimehe põhipalk 40 euro võrra suurem ja kas taoline eristamine oli õiguslikult põhjendatud.
11.Menetlusosaliste argumente ja esitatud tõendeid hinnates tuleb asuda seisukohale, et kaebus ei ole põhjendatud. Vastustaja on lähtunud Pärnu Linnavolikogu 18.12.2014 määrusega nr 47 kehtestatud Pärnu Linnavalitsuse palgajuhendi viiendast paragrahvist ning üheteistkümnenda paragrahvi lõigetest 1 ja 3. Põhipalga olemus tuuakse välja palgajuhendi viiendas paragrahvis. Palgajuhendi üheteistkümnes paragrahv puudutab palga ja töötasu määramise korda, mis seonduvalt käesoleva vaidlusega otseselt asjassepuutuv ei ole. Palgajuhendi § 5 lg 1 kohaselt on põhipalk ametniku palga või töötaja töötasu fikseeritud osa, mis on määratud teenistuskoha teenistusülesannete ja vastutuse ning teenistuja teenistusalaste teadmiste, oskuste, kogemuse ja hariduse põhjal. Sama paragrahvi teine lõige reguleerib teenistuskohtade palgagruppidesse jaotamist, kusjuures kaebaja kuulub teenistujate teise palgagruppi, mille põhipalga alammäär on 735 eurot ja ülemmäär 1750 eurot. Selles ei ole ka vaidlust. Palgajuhendi § 5 lg 4 kohaselt lähtutakse teenistuja põhipalga määramisel või kokku leppimisel tema teenistuskohale vastavast kuu põhipalga vahemikust. Eeltoodust nähtub ja järeldub, et lähtuvalt ametniku teenistusalastest oskustest on vastustajal põhipalga määramise juures teatav kaalutlusruum ning olenemata kattuvast ametijuhendist ei pea kõik vastava palgagrupi põhipalgad ühesugused olema. Kaebaja on viidanud võimalikule vastuolule avaliku teenistuse seaduse paragrahvis 13 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega ning sama seaduse paragrahvi 61 lõikega 2, kuid tegelikult selles osas mingisugust vastuolu ei ole. ATS § 61 lg 2 kohaselt on põhipalk fikseeritud palga osa, mis on määratud ametikoha teenistusülesannete ning ametniku teenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal.
12.Palgajuhendiga reguleeritakse palga määramise ja maksmise korda. Vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 63 lõikele 1 nähakse palgajuhendis ette ametikohale vastav põhipalk või põhipalga vahemik. Olukorras, kus põhipalga vahemiku ettenägemise võimalus tuleneb avaliku teenistuse seadusest ja on aktsepteeritav, ei saa eeldada, et kõigile määratakse täiesti võrdsed põhipalgad. Seega ei saa ettenähtud vahemiku raames määratud põhipalkade puhul olla ka tegemist võrdse kohtlemise põhimõtte eiramisega avaliku teenistuse seaduse paragrahvi 13 tähenduses. Haldusasja materjalist ei nähtu ka seda, et vastustaja ei oleks ehitusjärelevalve inseneride põhipalkade suurusi üldse kaalunud või need suvaliselt määranud. Vastustaja on pidanud planeerimisosakonna teise ehitusinseneri ehk kaebaja paarimehe tegevust korrektsemaks ja tulemuslikumaks. See nähtub haldusasja materjalide juurde esitatud pooleliolevate menetluste loetelust (tl 30-31) ning ka tunnistajatena üle kuulatud planeerimisosakonna juhataja ning ehitusjärelevalve teenistuse juhataja ütlustest, ühest mõnevõrra rohkem, teisest vähem, kuid kokkuvõttes see vastustaja põhimõttelist seisukohta küsitavaks ei muuda. Küsimustes, mis eeldavad erinevate asjaolude kaalumist, ei saa kohus haldusorgani rolli üle võtta, küll aga hinnata seda, kas vastavates kaalutlustes ei esine ilmselgeid vigu. Antud juhul seda ei nähtu. Seetõttu ei ole kaebuse rahuldamiseks alust.
13.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2017 kohtuotsuse
RESOLUTSIOON:
Jätta M. R apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 09.06.2017 otsus haldusasjas nr 3-17-577 muutmata.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.