lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-177/25

Maksuõigus › Maksuotsused

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 20.12.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-177/25
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Maksuotsused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.12.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2459
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 187 lg 1, 2, 3, 7Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 326 lg 1, 2, 3Menetlusdokumendi kättetoimetamine postkasti panekugaHKMS § 181 lg 1, 3ApellatsioonitähtaegTsMS § 317 lg 1Menetlusdokumendi avalik kättetoimetamineTsMS § 322 lg 1, 2Menetlusdokumendi kättetoimetamine eluruumis ja viibimiskohas ning saaja tööandjale, üürileandjale ja maja haldajaleHKMS § 1 lg 3Halduskohtumenetlus ja selle normistikHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-17-177/15Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja22.09.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

20.12.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-177

Haldusasi

XX kaebus Maksu- ja Tolliameti 29.09.2016 vastutusotsuse nr 13-7/468-16 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22.09.2017 otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – XX Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Jane Meinson

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Menetlustoiming

Apellatsioonitähtaja ennistamise taotluse lahendamine ja apellatsioonkaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Jätta XX apellatsioonitähtaja ennistamise taotlus rahuldamata.

Tagastada XX apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 22.09.2017 otsuse peale haldusasjas nr 3-17-177 läbivaatamatult.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 02.12.2013 maksuotsusega nr 12.2-3/791-30 Green Partners OÜ-d tasuma täiendavalt makse 109 306,25 eurot. Green Partners OÜ vaidlustas maksuotsuse halduskohtus, kuid kohus lõpetas haldusasja menetluse kaebetähtaja ületamise tõttu (haldusasi nr 3-14-50241). Maksukohustuste tekkimise ajal olid Green Partners OÜ juhatuse liikmeteks XX ja YY.

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 30.08.20263-26-2632/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20263-26-1993/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.08.20263-26-2163/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 21.08.20263-26-1065/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.08.20263-26-365/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.07.20263-26-2188/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
HKMS § 131 lg 1Kirjaliku menetluse eeldused
HKMS § 28Menetlusosalise kohustused
HKMS § 38 lg 1Kaebuse sisu
HKMS § 67 lg 4Tähtaja algus ja lõpp
HKMS § 71 lg 1Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamine
HKMS § 72Kättetoimetamise üldsätted
TsMS § 3111
TsMS § 632Apellatsioonitähtaeg
2.MTA tegi 29.09.2016 vastutusotsuse nr 13-7/468-16, millega kohustas XX ja YY tasuma Green Partners OÜ maksuvõlga 101 795,67 eurot.

3-17-177

3.XX esitas 27.01.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 29.09.2016 vastutusotsuse nr 13-7/468-16 tühistamiseks. Tallinna Halduskohus jättis 22.09.2017 otsusega kaebuse rahuldamata.
4.XX esitas 10.11.2017 Tallinna Ringkonnakohtule Halduskohtu 22.09.2017 otsuse tühistamiseks.

apellatsioonkaebuse

Tallinna

5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 21.11.2017 määrusega XX apellatsioonkaebuse käiguta ning andis XX-le 15-päevase tähtaja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotluse esitamiseks. Muu hulgas palus kohus XX-l selgitada, millest tingitult ei olnud võimalik XX-le menetlusdokumente kätte anda kohtule avaldatud aadressil (XXX).
6.XX esitas 15.12.2017 ringkonnakohtule taotluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Taotluse kohaselt ei ole XX saanud kätte Tallinna Halduskohtu 20.06.2017 määrust, milles halduskohus teavitas pooli, et teeb asjas kohtuotsuse avalikult teatavaks 22.09.2017. Kuna kaebaja taotles kaebuses asja lahendamist kohtuistungil, arvas XX kuni halduskohtu otsuse kättesaamiseni, et asjas toimub kohtuistung. Tallinna Halduskohtu 20.06.2017 määrus on XXle põhjendamatult kätte toimetatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 326 alusel ehk postkasti jätmisega. Enne TsMS § 326 alusel kättetoimetamist tuleb kasutada teisi, leebemaid kättetoimetamise viise, nagu tähitud kirja saatmine, kohtukordniku või -ametniku kasutamine, eluruumis, äriruumis, maja haldajale jms kättetoimetamine, millisel juhul on kättetoimetamine usaldusväärselt dokumenteeritud. Sedavõrd tähtsaid dokumente, nagu otseselt inimese põhiõigusi puudutavaid kohtumäärusi ja -otsusi ei ole põhjendatud lugeda kättetoimetatuks postkasti panekuga. See kättetoimetamise viis peaks olema kõige viimane võimalus. Ka Ametlikes Teadaannetes avaldamine rikub isiku õigusi vähem. XX oli 2017. a suvel puhkusel ning lisaks viibis tööülesannete tõttu korduvalt erinevates välisriikides. Seetõttu ei ole ta saanud 2017. a suvel kätte ühtegi kohtumäärust. Riigikohus on rõhutanud, et kirjaliku menetluse puhul on põhjendatud hakata lugema apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega otsuse reaalsest kättetoimetamisest. Lisaks ei sisalda Tallinna Halduskohtu 22.09.2017 otsus märget apellatsioonitähtaja lõpu kindla kuupäeva kohta. XX sai Tallinna Halduskohtu 22.09.2017 otsuse kätte 20.10.2017, kuid kohtuotsuse saatmise ümbrikule on märgitud „jätta postkasti” ning kohtuametniku poolt on käsitsi ümbrikule kirjutatud „Käesolev dokument loetakse Teile kättetoimetatuks alates 12.10.2017 (TsMS § 3111)”. Green Partners OÜ väidetava maksuvõla asjaolusid ei ole varasemalt kohtumenetluses arutatud ega kontrollitud. Seega on tekkinud olukord, kus äriühingule ja eraisikule on pandud suur rahaline kohustus, ilma et kohus oleks seda kordagi sisuliselt arutanud.
7.MTA palus 20.12.2017 seisukohas jätta apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ennistamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.HKMS § 187 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista apellatsioonitähtaega (HKMS § 187 lg 3 p 2).
9.HKMS § 181 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Kaebaja viited Riigikohtu praktikale, mille kohaselt on kirjalikus menetluses oluline, et edasikaebuse esitamise tähtaeg hakkaks kulgema edasikaevatava otsuse reaalsest kättetoimetamisest, ei ole asjakohased. Haldusasjades seob HKMS § 181 lg 1 lause 1 erinevalt TsMS § 632 lg-st 1 apellatsioonitähtaja kulgema hakkamise 2(6)

3-17-177 kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisega. Tegemist on halduskohtumenetluses kehtiva erisusega, mida ei saa jätta kohaldamata lähtuvalt Riigikohtu praktikast tsiviilasjades. HKMS § 1 lg 3 kohaselt kohaldatakse halduskohtumenetluses TsMS-i üksnes HKMS-s sätestatud juhtudel, arvestades halduskohtumenetluse erisusi.

10.HKMS § 181 lg 1 teine lause sätestab, et kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aega ei teatatud kohtuistungil või kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg teatati kohtuistungil, millelt puudumiseks oli menetlusosalisel mõjuv põhjus, ning menetlusosalisele ei ole teadet kohtuotsuse teatavakstegemise aja kohta eelnevalt kätte toimetatud, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates. Kuigi nimetatud säte reguleerib peamiselt apellatsioonitähtaja kulgema hakkamist istungimenetluses läbi vaadatud haldusasjades, peab ringkonnakohus seda sätet kohalduvaks ka olukordades, kus asi on läbi vaadatud kirjalikus menetluses, kuid menetlusosalisele ei ole toimetatud kätte teadet kohtuotsuse teatavakstegemise aja kohta. Seega tuleb praeguses asjas HKMS § 181 lg 1 teise lause kohaldatavuse kindlaks tegemiseks välja selgitada, kas Tallinna Halduskohtu 20.06.2017 määrus oli kaebajale enne halduskohtu otsuse tegemist kätte toimetatud.
11.Haldusasja toimikust ja kohtute infosüsteemi andmetest nähtub, et Tallinna Halduskohtu 20.06.2017 määrus (II kd, tl 9-10) on 21.06.2017 kaebajale saadetud tähtkirjaga aadressil XXX, Tallinn. Postiasutus on proovinud tähtkirja kaebajale kätte anda kahel korral, s.o 22.06.2017 kell 12.13 ja 27.06.2017 kell 17.15, kuid see ei õnnestunud kummalgi korral (II kd, tl 11). Kohus saatis Tallinna Halduskohtu 20.06.2017 määruse kaebajale korduvalt samal aadressil 30.06.2017, kuid ka sel korral ebaõnnestusid mõlemad kirja kätteandmise katsed (04.07.2017 kell 12.14 ja 10.07.2017 kell 17.33; II kd, tl 13). Määruse teistkordsel kaebajale saatmisel oli ümbrikule tehtud märge: „Käesolev dokument loetakse teile kättetoimetatuks alates 10.07.2017 (TsMS § 326)“ (II kd, tl 12). Lisaks eeltoodule on Tallinna Halduskohtu 20.06.2017 määrus saadetud 20.06.2017 kaebajale elektrooniliselt aadressidel XXX, CCC ja AAA. Kõigis nendes e-kirjades sisaldus kohtu palve saata viivitamatult kirja ja selle manuste kättesaamise kohta elektroonilisel teel kinnitus e-posti aadressile [email protected]. Kaebaja ei ole neilt aadressidelt halduskohtu 20.06.2017 määruse kättesaamist kinnitanud, kuigi oli saatnud eelnevalt kohtule 27.01.2017 kaebuse aadressilt CCC (I kd, tl 1), 30.03.2017 maksekorralduse aadressilt III (I kd, tl 28) ning 16.06.2017 seisukoha aadressilt AAA (II kd, tl 3). Hoolimata sellest, et kaebaja oli varasemalt saatnud kõik kohtule edastatud menetlusdokumendid erinevatelt e-posti aadressidelt, oli ta märkinud nendes menetlusdokumentides enda aadressina XXX, Tallinn (I kd, tl 3; II kd, tl 5). Seega on kohus põhjendatult proovinud kaebajale menetlusdokumente kätte toimetada aadressil XXX, Tallinn ning elektronposti aadressidel, millelt kaebaja oli ise kohtule menetlusdokumente edastanud.
12.Kohtule esitatavas kaebuses tuleb märkida muu hulgas kaebaja aadress ja sidevahendite andmed (HKMS § 38 lg 1 p 1). Vastavalt HKMS § 28 lg-le 3 peab menetlusosaline teatama kohtule ja teisele menetlusosalisele viivitamata oma aadressi ja sidevahendi andmete muutumisest, sealhulgas andmete ajutisest muutumisest, kohtumenetluse kestel. HKMS § 121 lg 2 p 2 annab kohtule õiguse tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuses märgitud aadressil, elektronposti aadressil ega kaebaja registrijärgsel aadressil ei ole võimalik kaebajale kohtudokumente ka korduval katsel kätte toimetada, kaebaja ei ole teatanud kohtule oma aadressi muutumisest ning dokumendi kättetoimetamata jätmine takistab asja lahendamist. Seega on kohtule õige aadressi ja sidevahendite edastamine halduskohtumenetluses olulise tähtsusega ning andmete õigsuse ja ajakohasuse üle peab kandma hoolt kaebaja ise. XX on märkinud kohtule esitatud menetlusdokumentides enda aadressiks XXX, Tallinn, mis on ka tema registrijärgne elukoha aadress. Seetõttu sai kohus arvestada, et sellel aadressil on kaebajale menetlusdokumentide kättetoimetamine võimalik.

3(6)

3-17-177 Pelgalt puhkusel või lähetusel viibimine ei välista menetlusosalise kohustust tagada, et talle oleks võimalik menetlusdokumente kätte toimetada mõistliku aja jooksul.

13.HKMS § 72 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse halduskohtumenetluses kättetoimetamisele TsMS §-e 306-315, 317 ja 319-327. TsMS § 326 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. TsMS § 322 lg-s 2 nimetatud isikule võib menetlusdokumendi sel viisil kätte toimetada üksnes juhul, kui kättetoimetamine ei ole võimalik saajale või tema esindajale isiklikult. TsMS § 326 lg 2 kohaselt on kättetoimetamine TsMS § 326 lg-s 1 nimetatud viisil lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule TsMS § 322 lg 1 või § 323 kohaselt. TsMS § 326 lg 3 näeb ette, et TsMS § 326 lg-s 1 nimetatud juhul märgitakse kättetoimetatava saadetise ümbrikule kättetoimetamise kuupäev.
14.Halduskohus on põhjendatult ja nõuetekohaselt lugenud Tallinna Halduskohtu 20.06.2017 määruse kaebajale kättetoimetatuks alates 10.07.2017 TsMS § 326 alusel postkasti jätmisega (II kd, tl 12). Kaebajale on proovitud Tallinna Halduskohtu 20.06.2017 määrust sisaldavat saadetist üle anda erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega (II kd, tl 11 ja II kd, tl 13; vt käesoleva määruse p 10) ning kohtule ei ole teada, et menetlusdokumenti oleks olnud võimalik kätte anda mõnele eluruumis viibivale muule isikule TsMS § 322 lg 1 kohaselt. Kuna postiaadress, mille kaudu üritas kohus määrust korduvalt kaebajale kätte toimetada, oli kaebaja enda poolt kohtule avaldatud ja tegemist oli tema registrijärgse aadressiga ning kaebaja ei olnud kinnitanud määruse kättesaamist elektrooniliselt aadressidelt XXX, CCC ega AAA, oli kohus õigustatud rakendama TsMS § 326 regulatsiooni ja lugema määruse kaebajale kättetoimetatuks alates 10.07.2017. Nimetatud kuupäeva seisuga oli Tallinna Halduskohtu 20.06.2017 määruses avaldatud kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajani (22.09.2017) jäänud üle kahe kuu. Kaebaja ei olnud ka varasemate kohtu dokumentide kättesaamist kohtule kinnitanud, kuid hoolimata sellest oli ta kohtu nõudmised täitnud (I kd, tl 28-29; II kd, tl 3-5p). Seetõttu saab eeldada, et kaebaja oli ka Tallinna Halduskohtu 20.06.2017 määruse tegelikkuses enne Tallinna Halduskohtu 22.09.2017 otsuse tegemist kätte saanud ja oli teadlik otsuse avalikult teatavaks tegemise ajast. Tallinna Halduskohus käsitles 20.06.2017 määruses ka haldusasja läbivaatamise vormi ning pidas hoolimata kaebaja taotlusest kohtuistungi korraldamiseks HKMS § 131 lg 1 p 2 alusel võimalikuks vaadata asi läbi kirjalikus menetluses. Halduskohtu hinnangul ei olnud asja lahendamiseks vajalik ega otstarbekas korraldada kohtuistungit menetlusosaliste ära kuulamiseks ja tõendite vahetuks uurimiseks. Menetlusosalistel oli võimalik esitada kõik seisukohad, taotlused ja selgitused kirjalikus menetluses ning asja läbivaatamine kohtuistungil ei oleks andnud asja lahendamisele juurde täiendavat väärtust (Tallinna Halduskohtu 20.06.2017 määruse põhjendava osa p 8).
15.Halduskohtul puudus vajadus teha kaebajale kättetoimetamist vajav määrus avalikult teatavaks TsMS § 317 alusel. TsMS § 317 lg 1 p-st 1 tulenevalt on menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise esmasteks eeldusteks asjaolud, et isiku aadressi ei nähtu registrist või isik ei ela sellel aadressil. Samuti eeldab avalik kättetoimetamine, et isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumenti kätte saama volitatud isikule või muul TsMS 6. osas sätestatud viisil. Menetlusdokumendi võib avalikult kätte toimetada alles siis, kui kõik teised kätteandmise vahendid ei ole tulemust andnud (Riigikohtu 07.01.2015 määrus nr 3-2-2-3-14, p 7 ja seal viidatud lahendid).

4(6)

3-17-177

16.Eeltoodust tuleneb, et asjas ei kohaldu HKMS § 181 lg 1 teine lause, vaid sama sätte esimeses lauses sisalduv üldreegel, mille kohaselt hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kuna Tallinna Halduskohus tegi otsuse avalikult teatavaks 22.09.2017, oli viimane päev otsusele apellatsioonkaebuse esitamiseks 23.10.2017 (arvestades sealjuures HKMS § 67 lg 4 teises lauses sätestatut, et kui tähtpäev ei lange tööpäevale, möödub tähtaeg järgmisel tööpäeval). Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse 10.11.2017, s.o enam kui kahenädalase hilinemisega.
17.HKMS § 181 lg 3 sätestab, et kui apellatsioonkaebus esitatakse pärast apellatsioonitähtaja möödumist, otsustab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise HKMS §-s 71 sätestatut arvestades. HKMS § 71 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus. Tähtaja ületamiseks mõjuva põhjuse ilmnemise korral tuleb ennistamise kaalumisel muu hulgas arvestada asja olulisusega isiku õiguste jaoks, samuti õigushüvedega, mida ennistamine võib kahjustada (Riigikohtu 21.06.2013 määrus nr 3-3-1-30-13, p 12). Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest sisaldub HKMS §-s 150. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul (vt Riigikohtu 19.04.2006 määrus nr 3-3-1-26-06, p 12). Üldjuhul on selliseks mõjuvaks põhjuseks objektiivne takistus (nt haigus, ettenägematu liiklustakistus, lähedase surm vms). Tegemist peab olema sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Kohus ei pea tähtaja ennistamist otsustades analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud (vt Riigikohtu 19.01.2001 määrus nr 3-3-1-59-00).
18.Tallinna Halduskohtu 22.09.2017 otsus on loetud kaebajale kättetoimetatuks tema eluruumi juures olevasse postkasti jätmisega 12.10.2017 (II kd, tl 23). Ka sel korral oli saadetist püütud kaebajale kätte anda tema registrijärgsel aadressil (XXX, Tallinn) erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega (26.09.2017 kell 10.38, 02.10.2011 kell 17.30, 06.10.2017 kell 12.45 ja 11.10.2017 kell 17.24; II kd, tl-d 22, 24). Kuigi kaebajale teistkordselt edastatud saadetise ümbrikule (II kd, tl 23) on ekslikult märgitud kättetoimetatuks lugemise alusena TsMS § 3111 („Menetlusdokumendi elektrooniline kättetoimetamine)“), ei takista see ilmselge eksimus dokumendi kaebajale kättetoimetatuks lugemist. Kättetoimetatava saadetise ümbrikule on vastavalt TsMS § 326 lg-le 3 korrektselt märgitud kättetoimetamise kuupäev ning kaebaja ei väida, et dokumenti ei oleks tema postkasti jäetud. Lisaks ei ole kaebaja väitnud, et ta viibis 2017. a septembris puhkusel või tööülesannete tõttu välisriikides ega ole toonud välja muid põhjuseid, miks talle ei olnud võimalik tema registrijärgsel aadressil kohtuotsust kätte anda. 20.10.2017 saatis kohus 22.09.2017 otsuse kaebajale ka elektronposti aadressil XXX. Isegi kui vastab tõele kaebaja väide, et tegelikkuses sai ta kohtuotsuse kätte 20.10.2017, pidi ta otsusest mõistma, et tal tuleb apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o hiljemalt 23.10.2017. Otsuse selgitavas osas oli vastav selgitus toodud. Riigikohus on tõepoolest juhtinud alama astme kohtute tähelepanu sellele, et kohtud võiksid lahendite puhul, kus kaebetähtaeg sõltub asja avalikult teatavakstegemisest, selguse huvides otsuses välja tuua apellatsioonitähtaja lõpu kindla kuupäevana (Riigikohtu 16.01.2009 otsus nr 3-3-1-75-08, p 15; 02.12.2009 otsus nr 3-3-1-78-09, p 8). Tallinna Halduskohtu 22.09.2017 otsuses (II kd, tl 18-21p) ei ole seda kuupäeva märgitud. See asjaolu ei anna aga praeguses asjas alust apellatsioonitähtaja ennistamiseks. Kohtul puuduvad kaebaja puhul alused arvata, et tegemist oleks isikuga, kes ei oleks suutnud kohtu selgituste ja vajadusel õigusteadmistega isikute abiga ise välja selgitada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja lõppu. Riigikohus on rõhutanud, et ka õiguslikult kogenematu isiku puhul ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise tähtajad (Riigikohtu 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17; 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, p 19). 5(6)

3-17-177 Kaebajal oli võimalus esitada hiljemalt 23.10.2017 kohtule taotlus halduskohtu otsuse tühistamiseks ning vajadusel apellatsioonkaebust hiljem täiendada. Kaebaja edastas apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule aga alles 10.11.2017.

19.Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et asjas ei esine asjaolusid, mis tingiksid apellatsioonitähtaja ennistamise. Tõendatud ei ole, et apellatsioonitähtaja ületamise oleks toonud kaasa objektiivsed asjaolud, mille tekkimist või kulgemist ei oleks kaebaja saanud ise vahetult mõjutada. XX apellatsioonitähtaja ennistamise taotlus jääb seetõttu HKMS § 71 lg 1 ja § 181 lg 3 alusel rahuldamata.
20.HKMS § 187 lg 2 näeb ette, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult ning apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. Kuna XX apellatsioonitähtaja ennistamise taotlus jääb rahuldamata, keeldub ringkonnakohus esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle läbivaatamatult. Seega tuleb lugeda, et XX ei ole esitanud apellatsioonkaebust Tallinna Halduskohtu 22.09.2017 otsuse peale.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.07.20263-26-2175/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 29.07.20263-26-2291/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja