Maksuõigus › Maksuotsused

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 08.12.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 3-17-1372/8
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Maksuõigus › Maksuotsused
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 08.12.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 4329

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.12.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1372

Haldusasi

Transmitter OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 19.05.2017 maksuotsuse nr 12.2-3/039342-9 ja 16.06.2017 vaideotsuse nr 6-1/3744-2 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Transmitter OÜ, volitatud esindaja advokaat Kevin Siivelt Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aiki Meister

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Transmitter OÜ kaebus rahuldamata.

Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.01.2018 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-17-1372

Sarnased lahendid

Maksuõigus

2.MTA 19.05.2017 maksuotsusega nr 12.2-3/039342-9 (mille lahutamatuks osaks on MTA 20.05.2017 kontrollakt nr 12.2-3/039342-8) jäeti rahuldamata Transmitter OÜ 20.01.2017 tagastusnõue summas 9780 eurot ja kohustati Transmitter OÜ-d tasuma maksusumma 1820 eurot. Kontrolli tulemusel vähendati Transmitter OÜ perioodi november 2016 0%-lise määraga maksustatavat käivet 48 900 euro võrra ja perioodi jaanuar 2017 0%-lise määraga maksustatavat käivet 11 100 euro võrra (käibedeklaratsiooni (KMD) rida 3, 3.1 ja 3.1.1), samuti vähendati perioodi jaanuar 2017 sisendkäibemaksu 11 600 euro võrra (KMD rida 5) ja suurendati tasumisele kuuluvat käibemaksu 11 600 euro võrra. 1) MTA-le esitatud andmetest nähtub, et Transmitter OÜ on ostnud jaanuaris 2017 CTC OÜ-lt liimpuitu ning arvestanud arvel märgitud käibemaksu 11 600 eurot jaanuari 2017 KMD-l sisendkäibemaksu hulgas. 0%-lise määraga maksustatavat käivet on Transmitter OÜ kajastanud novembri 2016 ja jaanuari 2017 KMD-del Läti äriühingule Gulbenes rajona Litenes pagasta zemnieku saimnieciba „Druvenieki“ (Druvenieki) esitatud arvete alusel. 2) MTA tuvastas, et liimpuidu ostu-müügitehinguid Transmitter OÜ ja CTC OÜ vahel ei toimunud, mistõttu ei toimunud ka Transmitter OÜ ja Druvenieki vahel CTC OÜ-lt väidetavalt soetatud liimpuidu edasimüüki ning Transmitter OÜ oli sellest teadlik. 3) Liimpuidu ostu-müügitehingute kohta on vormistatud üksnes üldsõnaline ja käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg 7 nõuetele mittevastav arve. Transmitter OÜ seaduslik esindaja Tarmo Soone kinnitab, et tema ei tea tehingute tegelikku sisu ega oska anda selgitusi. Muud kontrollimiseks esitatud dokumendid ja antud selgitused viitavad tehingute mittetoimumisele ja kauba olemasolu puudumisele: CTC OÜ-lt liimpuidu soetamisel jäi kaup väidetavalt CTC OÜ valdusesse, st liimpuidu vastuvõtmist-üleandmist Transmitter OÜ ja CTC OÜ vahel ei toimunud; liimpuidu müügitehingutes Druveniekiga oli kauba üleandjaks CTC OÜ seaduslik esindaja Allan Selter; CTC OÜ-lt soetatud kauba edasimüügitehingud (sh transpordi) organiseeris A. Selter, kuid tema poolt esitatud tõendid ei kinnita kauba olemasolu. Ainuüksi arve olemasolu ja raha liikumine ei tõenda tehingute tegelikku toimumist juhul, kui arvetel näidatud kaupa ei võõrandatud ega teenuseid ei osutatud. 4) Sisendkäibemaks arvatakse maha KMS §-s 37 sätestatud nõuetele vastava arve alusel – kuna arvele märgitud kaupa ei ole soetatud, siis arve ei kajasta toimunud tehingut (KMS § 29 lg 1, § 29 lg 3 p 1 ja § 31 lg 1). KMS § 4 lg 1 p 1 kohaselt on käive kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus – kuna tehinguid arvetel näidatud poolte vahel ei ole toimunud, siis ei saa sellest tekkida ka käivet. Kuna Transmitter OÜ ei ole kaupa müünud, siis ei kuulu deklareerimisele 0%-lise määraga maksustatav käive (KMS § 7 lg 1 p 1, § 24 lg 1).

3-17-1372 juhul, kui lisaks on täidetud ka sisulised eeldused. Käibe tekkimise aluseks ning sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekkimiseks on vajalik asjaolu, et üks käibemaksukohustuslane müüb teisele käibemaksukohustuslasele ettevõtluses kasutatavat kaupa või osutab teenust. Kui see sisuline kriteerium on täitmata, on ka sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramine õigustatud. Kohtupraktikas on korduvalt leidnud kinnitust, et sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ei laiene isikule, kes osaleb maksupettuses või on rikkunud hoolsuskohustust ning ei suuda tõendada tegelikku tehingu toimumist ning kauba või teenuse saamist arvetel näidatud isikutelt. Käesolevas asjas on maksuhaldur jõudnud seisukohale, et Transmitter OÜ ning CTC OÜ vahel ei ole arvel näidatud tehingut tegelikult toimunud. 2) MTA on põhjendatult asunud seisukohale, et Transmitter OÜ ei ole CTC OÜ-lt liimpuitu soetanud. Tehingu reaalsena esitlemiseks on Transmitter OÜ esitanud maksuhaldurile versioone tehingu toimumise asjaolude kohta, andnud suulist ja kirjalikku teavet, mis aga vastuolude tõttu muude kogutud tõenditega ei ole usaldusväärsed ega kinnita tehingute toimumist. Vaideorgan nõustub maksuotsuses ja kontrollaktis toodud seisukohtadega. 3) Ebaõige on Transmitter OÜ väide, et CTC OÜ on tehingult käibemaksu korrektselt tasunud, mistõttu pole riigil maksukahju tekkinud ning tehingute ümberkvalifitseerimine on põhjendamatu. Maksuhalduri andmetel ei ole CTC OÜ kontrollitaval perioodil arvel näidatud müügitehingut KMD põhivormil deklareerinud ega käibemaksu riigile tasunud. 4) Ka Transmitter OÜ väide, et tegemist oli erandliku asendustehinguga, mille pooled tegid, et likvideerida võlgnevus, mis CTC OÜ-l oli tekkinud Transmitter OÜ ees väidetava kasetehingu tühistamisega, ei ole kogutud tõendite pinnalt veenev. Asja materjalidest nähtuvalt ei kattu arvete esitamise ja nende eest tasumise kronoloogia kuidagi Transmitter OÜ poolt esitatud loogikaga. Maksete liikumisest nähtub, et Druveniekilt laekusid summad väidetavalt kase tehingust jäänud võlgnevuse katteks juba ajal, kui väidetav võlgnevus polnud veel tekkinud ja Transmitter OÜ tasus nö heas usus veel kasetehingu arvet ja poolte vahel ei olnud veel selgunud, et tehing tuleb tühistada. CTC OÜ esindaja A. Selteri seletuste kohaselt tekkis alles jaanuaris olukord, kus ta pidi kreeditarve alusel raha tagastama, kuid otsustas, et raha liigutamise asemel tasaarveldatakse kase saematerjali arve liimpuidu arvega. Kuivõrd aga laekumised toimusid ja vastavad ettemaksuarved esitati juba novembris, siis ei saanud need summad kuidagi olla kantud jaanuaris tekkinud võlgnevuse katteks. Seega ei ole Transmitter OÜ väide tehingute toimumise kohta tekkinud võlgnevuse katteks usutav. Isegi, kui arvestada, et Druveniekilt laekus raha mingi muu tehinguga seoses, siis ei ole väidetava liimpuidu arve alusel rohkem raha Transmitter OÜ-le laekunud ning väidetav võlgnevus oleks ikkagi tasumata. Samuti ei ole mõistuspärast selgitust, miks olukorras, kus CTC OÜ ei saanud raha puudumise tõttu makset Transmitter OÜ-le tagastada, ei müünud siiski CTC OÜ ise liimpuitu Läti äriühingule ja ei tasunud seejärel saadud vahenditest väidetavalt tekkinud võlga Transmitter OÜ-le. Toodud vastuoludest saab järelda üksnes seda, et pooled annavad kokkuleppel vaidlusaluse arve kohta maksuhaldurile ebausaldusväärseid selgitusi ning tegelikke tehinguid poolte vahel ei toimunud ning pooled kajastavad oma raamatupidamises ebaõigeid arveid ainult oma maksukohutuse vähendamise eesmärgil. 5) Maksukorralduse seaduse (MKS) § 150 lg 1 näeb ette, et maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Arvestades, et Transmitter OÜ ei ole esitanud vaides selliseid asjaolusid ega tõendeid, mis annaks alust kahelda vaidlustatava vastutusotsuse õigsuses, tuleb asuda seisukohale, et Transmitter OÜ ei ole MKS § 150 lg-st 1 tulenevat kohustust täitnud ning maksuotsuse muutmiseks ega kehtetuks tunnistamiseks põhjust pole.

4.Transmitter OÜ esitas 29.06.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 19.05.2017 maksuotsuse ja 16.06.2017 vaideotsuse tühistamiseks. 1) Asudes seisukohale, et tegelikult on tehingu teinud CTC OÜ otse Läti äriühinguga, on MTA sisuliselt asunud kohaldama MKS § 84. Samas on jäänud sisustamata sätte kohaldamise eeldus – maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehingu tegemine. Tehingute jada käigus, milles CTC OÜ müüs liimpuitmaterjali Transmitter OÜ-le ja viimane omakorda Druvenieki, ei ole üheski lülis tekkinud maksukahju. CTC OÜ on müügi enda KMD-l deklareerinud ja käibemaksu tasunud. Transmitter OÜ on õigustatult kajastanud arvet enda sisendkäibemaksu arvestuses ja müünud kauba edasi 0% käibemaksuga, kuivõrd tegemist oli ühendusesisese käibega. 2) MTA seisukohad ei arvesta T. Soone ja A. Selteri ütlustega, mille kohaselt oli tegemist mõneti erandliku tehinguga, millise A. Selter “söötis ette” Transmitter OÜ-le selleks, et klaarida varasemalt luhtunud tehingust tekkinud võlgnevus. A. Selter ja CTC OÜ ning ka teised temaga seotud ettevõtted tegelevad erinevate puitmaterjalide müügiga. Transmitter OÜ soovis hakata puitmaterjale vahendama Hiina turule ja teades A. Selteri tegevusala, leppisid pooled kokku lähetatava saematerjali esimeses koguses. Tehingu eest tasus Transmitter OÜ ettemaksu, kuid CTC OÜ ei suutnud tagada kvaliteetse puidu saatmist ja tehing jäi katki. Selleks esitati CTC OÜ poolt kreeditarve. CTC OÜ-l ei olnud vahendeid, et kanda Transmitter OÜ-le üle võlgnetav summa, mistõttu tegi A. Selter ettepaneku, et annab raha asemel Transmitter OÜ-le üle omandiõiguse kaubale, millele on juba olemas ostja, et Transmitter OÜ saaks selle tehingu tulemusel võlgnevuse tagasi ja teeniks ka täiendavat tulu. Transmitter OÜ oli selle lahendusega nõus. Ka oli Transmitter OÜ nõus andma osa täiendavast kasumist CTC OÜ-le, kui viimane korraldab tehinguga seonduvad toimingud (kauba üleandmine jne) ise. Selline kokkulepe ka poolte vahel saavutati. T. Soone ja A. Selteri ütlused tehingu kohta ühtivad sajaprotsendiliselt ja ka maksuhaldur ei ole nende ütlusi kahtluse alla seadnud. 3) Transmitter OÜ tõepoolest ei võtnud kaupa CTC OÜ laost välja ja ei paigaldanud seda kuskile teise kohta hoiule vms, kuid see ei võimalda teha järeldust, nagu poleks Transmitter OÜ kauba omanikuks saanud ja selle omandiõigust edasi saanud anda. Kauba omandiõigus läks üle Transmitter OÜ ja CTC OÜ sellekohase kokkulepe tegemise hetkel. MTA heidab ette ka seda, et tehingus Druveniekiga oli kauba peale laadijaks A. Selter. MTA jätab tähelepanuta, et CTC OÜ arvel kajastub ka selle teenuse eest vastav rida “müügiteenus”, summas 2800 eurot. Seega Transmitter OÜ-le kuuluvat kaupa võiski osutatava teenuse korras müüa ja peale laadida CTC OÜ oma esindaja kaudu. 4) Transmitter OÜ tegevusalaks on peamiselt kaupade vahendamine. T. Soone ja A. Selter on varasemast tuttavad ja ka varasemalt omavahel tehinguid teinud (erinevate äriühingute kaudu), mistõttu oli T. Soonel võimalik A. Selterit usaldada. Kuivõrd CTC OÜ võlgnes Transmitter OÜ-le raha ja A. Selter lubas raha asendada tehinguga, mille üksikasjad ta ise vahendustasu jagamise eest lubas lahendada, ei olnudki T. Soonel ei tavapärasest hoolsusest ega ka konkreetse tehingu asjaolusid arvestades oluline teada konkreetse materjali sortimendi detaile. Transmitter OÜ jaoks oli tehingu puhul oluline saada tagasi CTC OÜ poolt võlgnetav summa. 5) Asjaolu, et kauba kohta väljastati arve hiljem, kui kaup reaalselt liikus, on vahendustegevuses täiesti tavapärane ja sellest ei ole võimalik järeldada, et tehingut ei toimunud. Kehtivad õigusaktid ei kohusta arvet esitama enne kauba üleandmist, samuti sõltub tihti arvele märgitav hind või kogus kauba vastuvõtja poolt teostatud mõõdistustest ja/või kvaliteedi kontrollist. Kuna kauba eest oli Transmitter OÜ-le tasutud ettemaksu, ei olnud arve esitamisega ka tavapärasest kiirem. 4(9)

3-17-1372 6) Asjaolu, et CTC OÜ arvele ei olnud kantud detailset infot iga puitmaterjali liigi ja koguse kohta, ei võimalda järeldada, et tegemist oleks “üldsõnalise arvega”. Nimelt olid arve esitamise hetkeks olemas juba üle antud puitmaterjali piisava täpsusega kirjeldavad CMR-id, millised on MTA-le esitatud. Seega ei ole kahtlust konkreetses kaubas, milline arve alusel üle anti. Sellist kahtlust ei olnud ka tehingupoolte vahel. 7) Asjaolu, et tehingupartneritel on üksteisele mõningad arvel näidatud summad osaliselt maksmata, ei mõjuta tehingu hinda ega saa seada kahtluse alla tehingu toimumist. Nõue tehingupartneri vastu on samuti reaalne vara. 8) MTA seisukoht, nagu oleks olnud vaidlusalune tehing Transmitter OÜ-le kahjumlik (kontrollakti p 1.1.2.8), on vastuolus tuvastatud asjaoludega ja eksib käibemaksu neutraalsuse põhimõtte vastu. Nimelt on MTA tuvastanud, et kaup ja müügiteenus, mis soetati CTC OÜ-lt, maksis Transmitter OÜ-le kokku 58 000 eurot, millele lisandus käibemaks. Transmitter OÜ müüs kauba edasi 60 000 euroga, millele Eesti käibemaksu ei lisatud, kuna tegemist oli ühendusesisese käibega. Seega teenis Transmitter OÜ tehingult puhaskasumit 2000 eurot. Lisaks võimaldas tehingus osalemine saada kätte CTC OÜ poolt võlgnetud rahasumma. Seega oli tehing Transmitter OÜ-le kahtlemata kasulik ja tema ettevõtluses põhjendatud. 9) MTA on jätnud tähelepanuta Transmitter OÜ poolt nii eriarvamuses kui ka vaides esitatud taotluse esitada tehingute ümber kvalifitseerimise korral Transmitter OÜ-le selged käitumisjuhised, kuidas käituda CTC OÜ poolt ära makstud käibemaksu tasaarveldamisega MTA siseselt. Transmitter OÜ taotles juhul, kui vaide lahendaja ei rahulda maksuotsuse kehtetuks tunnistamise nõuet, muuta vastavas osas CTC OÜ maksukohustust ja tekkinud enammakse tasaarvestada Transmitter OÜ maksukohustusega. Juhul, kui MTA-l on selleks vajalik CTC OÜ nõusolek või CTC OÜ kreeditarve, on Transmitter OÜ valmis selle täiendavalt hankima. MTA on selle taotluse jätnud aga täielikult tähelepanuta. 10) Seni on olnud tavapärane praktika, mille kohaselt MTA annab ettevõtjale 30 päeva aega maksude tasumiseks, siinsel juhul on maksuotsusega määratud summa koheselt Transmitter OÜ maksuvõlaks arvatud. Isegi juhul, kui Transmitter OÜ oleks maksuotsusega nõus või ei vaidlustaks seda muudel põhjustel, tähendab selline MTA poolt otsuse kiirkorras täitmine ettevõttele olulist kahju. Seega on MTA poolt maksusumma tasumiseks mõisliku tähtaja andmata jätmine õigusvastane ja rikub Transmitter OÜ õigusi.

3-17-1372 teenust identifitseerida. Seda ei võimalda ka A. Selteri poolt 22.03.2017 esitatud liimpuidu arvestus, sest see ei ole seostatav ühegi kaebaja poolt tehingu kohta esitatud dokumendiga ning ei ole kontrollitav. Tehingupoolte suulised kokkulepped ega vastastikune usaldus ei saa olla õigustuseks raamatupidamise seaduses ja käibemaksuseaduses toodud tehingute dokumenteerimise nõuete täitmata jätmiseks. 3) Kuna CTC OÜ arve järgi ei ole tuvastatav kauba täpsem sortiment ja kogus, samuti teenuste täpsem sisu, kirjeldus ja maht, tekkis maksuhalduril põhjendatud kahtlus tehingu tegelikus toimumises. Kaebaja ei ole tehingu toimumise kohta kontrollitavaid täiendavaid tõendeid esitanud, mistõttu on maksusumma määratud õigesti. 4) Käesolevas vaidluses on oluline tehingute kronoloogia. 2016. a novembri KMD-l kajastatud 0%-lise maksustatava käibe kontrollimiseks esitas kaebaja 04.11.2016 ettemaksu arve, millest nähtuvalt oli Läti äriühinguga juba 04.11.2016 kokku lepitud liimpuidu müük 48 900 euro eest. 04.11.2016 ettemaksu arve eest on Läti äriühing kaebajale täies ulatuses tasunud 07.11.2016 ja 25.11.2016. Kaebaja selgituse kohaselt ilmnes CTC OÜ 31.10.2016 arvel näidatud kauba nõuetele mittevastavus alles 2016 detsembri lõpus või 2017 jaanuari algul, mistõttu asendati 31.10.2016 arvel näidatud kaup hoopis CTC OÜ 19.01.2017 arvel näidatud kaubaga. Siinjuures ei ole kaebaja aga esitanud usutavat seletust selle kohta, kellelt oleks kaebaja soetanud Läti äriühingule 04.11.2016 esitatud ettemaksuarvel näidatud liimpuidu juhul, kui Hiina müüa kavandatav kasematerjal oleks tõepoolest CTC OÜ-lt soetatud. Oluline on seegi, et CTC OÜ 19.01.2017 arve on koostatud ja maksuhaldurile esitatud ajal, kui väidetavalt soetatud kaup oli juba edasi müüdud ja ära veetud. Sellega oli välistatud see, et maksuhaldur võinuks kontrolli käigus pidada vajalikuks veenduda CTC OÜ 19.01.2017 arvel näidatud kauba olemasolus ja liimpuidu tegelikus koguses. 5) CTC OÜ KMD-des on 20% määraga käibelt tasumisele kuuluv käibemaks ligilähedane deklareeritud sisendkäibemaksuga, mille tõttu ei ole tasumisele kuuluv käibemaks märkimisväärne. Maksuhaldur ei saa kinnitada kaebajaga tehtud tehingu tegelikku deklaratsioonis kajastamist enne CTC OÜ andmete kontrollimist. CTC OÜ KMD andmed aga ei saa tähendada seda, et kaebaja deklareeritud sisendkäibemaks ja ühendusesisene käive ei peaks vastama nõuetele ega olema kontrollitav.

3-17-1372 Nimelt nähtub kaebaja poolt maksumenetluses 27.12.2016 MTA-le saadetud e-kirjast, et selleks ajaks ei olnud veel kasepuidu tehing luhtunud. Tehingu luhtumisele viitas kaebaja esmakordselt 16.01.2017 e-kirjas (kirjavahetus – tl 43-44). T. Soone selgitas 03.03.2017 ütluste käigus selles osas täiendavalt, et „Allan Selter andis detsembris 2016 teada, et tema poolt pakutava puidu kvaliteet ei vasta minu poolt seatud nõuetele“ (03.03.2017 ütluste protokolli p 4 – tl 61-62). A. Selteri selgitas samuti maksumenetluses, et „Informeerisin kvaliteedi halvenemisest Tarmo Soonet ja koostöös jõudsime kokkuleppele, et tehinguid ei toimu Hiinaga. Peale kokkulepet vormistasin kreeditarve Transmitter OÜ-le“. Samuti selgitas A. Selter, et „Druvenieki ostis materjali ettemaksuga (Transmitter OÜ ettemaksu arved) ning ettemaks oli Transmitter OÜ kasutuses. Druvenieki oli novembriks 2016 juba puidu Transmitter OÜ-lt minu kaudu tellinud“ (22.03.2017 ütluste protokolli p-d 3 ja 13 – tl 66-67). Eeltoodud selgitused on iseenesest teatud määral vastavuses sündmuste kronoloogiaga. Nimelt nähtub asja materjalidest, et CTC OÜ väljastas oktoobris kaebajale arve kasepuidu kohta, novembris esitas kaebaja ettemaksu arved Druveniekile liimpuidu kohta (A. Selter selgitas, et lisaks kasepuidu tehingule oli ta novembriks andnud kaebajale ka liimpuidu tellimuse) ning novembris ja detsembris toimus Druvenieki poolt liimpuidu eest tasumine ja kaebaja poolt omakorda kasepuidu eest tasumine. Siinkohal tuleb siiski märkida, et CTC OÜ 31.10.2016 arve number, s.o „161031-6“, ei lange kokku kaebaja arvelduskontolt 07.11.2016 ja 29.11.2016 tehtud ülekannete juurde märgitud arve numbriga, s.o „161031-4“ ning 16.12.2016 ülekande juures puudub üldse arve number (pangakonto väljavõte – tl 45-46 ja 57). Seega ei ole väidetava kasepuidu tehingu arve ja ülekanded sellisel viisil üheselt seostatavad, nagu on märgitud kontrollakti p-s 1.1.1. Samuti ei lange kokku 31.10.2016 arvel viidatud saatelehe number, s.o „161019-1“ ja MTA-le esitatud saatelehel kajastatud number, s.o „161031-1“ (arve ja saateleht tl 47 ja 47p).

3-17-1372 esindaja T. Soone on kinnitanud, et ei ole tema poolt väidetavalt edasi müüdud kaupa näinud ning kauba tellimuse saamine, kauba hankimine, transpordi korraldamine ja ostjale üleandmine toimus A. Selteri poolt (03.03.2017 ütluste protokolli p-d 6-8, 09.03.2017 ja 14.03.2017 e-kirjad – tl 64-65). See tähendab, et kaebajale kauba väidetavalt müünud isiku ja kaebajalt väidetavalt sama kauba ostnud isiku vahel toimus tegelikkuses otsesuhtlus ning kaebaja, kes tehingusse sisuliselt ei panustanud, oli üksnes edasimüügitehingust rahalise kasu saajaks (kaebaja soetas kauba arvetelt nähtuvalt 58 000 euroga ja müüs edasi 60 000 euroga). Kohus leiab, et teisele isikule kasumi teenimist ei saa pidada äris tavapäraseks ega ka usutavaks ning põhjendatuks võib seetõttu lugeda maksuhalduri kahtlust, et sellisel viisil edasimüügitehingu vormistamise tõenäoliseks eesmärgiks oli hoopis alusetu sisendkäibemaksu deklareerimise võimaluse loomine Transmitter OÜ-le. Kaebaja selgitus, et A. Selteri poolt kaebaja kasumi nimel pingutamise eesmärgiks oli luhtunud kasepuidu tehingu kompenseerimine, ei ole veenev, kuivõrd sündmuste kronoloogia ja muud väidetavate tehingutega seotud asjaolud seda ei toeta. Kohus viitab siinkohal täiendavalt, et nii CTC OÜ arve liimpuidu müümise kohta kaebajale, kui ka kaebaja arve sama kauba müümise kohta Druveniekile (tl 51) on koostatud 19.01.2017. Samas nähtub kaebaja selgitustest ja esitatud dokumentidest, nagu oleks Druvenieki poolt sama kauba eest tasumine toimunud ettemaksuarevete alusel juba novembris ja detsembris 2016. a ning kauba transport Druveniekile toimunud vahemikus 12.-18. jaanuar. See tähendab, et arve järgi soetas kaebaja kauba hiljem, kui oli sama kauba eest ostjalt raha saanud ja kauba ostjale üle andnud. Olgugi, et teoreetiliselt ei saa arvete vormistamist pärast tehingu reaalset läbiviimist välistada, siis muu kogutud teabe kontekstis seab sellisel viisil tehingute ülesehitus siiski tehingute toimumise 19.01.2017 arvetel kajastatud kujul täiendava kahtluse alla.

9.KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks ning KMS § 31 lg 1 sätestab, et teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Nõuetekohase arvena KMS tähenduses tuleb (korrespondeeruvuse põhimõtet ja lisandunud väärtuse maksu olemust arvestades) mõista algdokumenti, mis võimaldab piisavalt identifitseerida konkreetse majandustehingu sisu (konkreetset kaupa ja teenust) ning selle osapooli. Eelkõige on sisendkäibemaksu deklareerimise eelduseks seega ettevõtluse/maksustatava käibe tarbeks kauba või teenuse reaalne soetamine. Käesoleval juhul on tuvastatud, et tehingud ei saanud kaebaja kirjeldatud viisil toimuda. Lisaks on täitmata ka sisendkäibemaksu mahaaravamise formaalsed eeldused, st tehingu kohta vormistatud dokumendid on puudulikud. CTC OÜ 19.01.2017 arvel on kajastatud kaubana üldsõnaliselt „Liimpuit materjalid“ ning lisaks „Laadimine“ ja „Müügiteenus“. Selline arve sisu ei võimalda tehingu sisu piisavalt identifitseerida ega kontrollida. Olgugi, et nõutavad andmed võivad jaguneda ka mitme dokumendi vahel (nt arve koos lepingudokumendi, saatelehe, kauba või teenuse üleandmise akti või maksekviitungiga), kui dokumentidel on selle kohta selge ja arusaadav viide (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-59-15 p 8), siis käesoleval juhul sellised muud dokumendid ja ka viide neile arvel puudub. Transmitter OÜ (ettemaksu)arved Druveniekile (tl 48, 51-54), samuti maksuhaldurile esitatud CMR-id (tl 55-56) selles osas täiendavat selgust ei loo. A. Selteri poolt maksumenetluses 22.03.2017 esitatud kauba nimekiri (tl 68) on oma olemuselt paljasõnaline väide, et just see kaup oli 19.01.2017 arve sisuks. Seejuures ei ole kontrollitav ka kauba reaalne olemasolu kui selline (ega seetõttu ka selle tarbeks laadimise ja müügiteenuse osutamine). Kaebaja esindaja on selgitanud, et tema kaubaga kokku ei puutunud, nagu kohus eelnevalt välja tõi. A. Selter selgitas (22.03.2017 ütluste protokolli p 10), et soetas kaebajale (ja seejärel Druveniekile) väidetavalt müüdud kauba endale kuuluvalt teiselt äriühingult, s.o Türi Puit OÜ-lt. Türi Puit OÜ-le tehtud korraldust A. Selter ei täitnud, st teavet Türi Puit OÜ ja CTC OÜ vaheliste ostu-müügitehingute ehk liimpuidu päritolu kohta ei andnud. A. Selteri selgituste 8(9)