kaebuse tagastamise ja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise ja kohta Kohtuasja number
3-17-2562
Määruse kuupäev ja koht
07.12.2017, Tartu
Kohtunik
Mare Priks
Kohtuasi
Ilja Mitrovski kaebus justiitsministri määrusele, millega muudeti vangla sisekorraeeskirja ning keelati vanglas suitsetamine ning esialgse õiguskaitse taotlus peatada justiitsministri määruse kehtivus
1.Tagastada Ilja Mitrovski kaebus.
2.Jätta Ilja Mitrovski esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Muud selgitused
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määruse resolutsiooni p 2 peale on õigus esitada määruskaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määrus toimetatakse Ilja Mitrovskile kätte.
Asjaolud ja menetluse käik
1.24.11.2017 saabus Tartu Halduskohtusse Tartu Vangla kinnipeetava Ilja Mitrovski kaebus, milles kaebaja soovib vaidlustada justiitsministri määruse, millega muudeti vangla sisekorraeeskirja ning keelati suitsetamine kogu vangla territooriumil. Kaebaja esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse ministri määruse peatamiseks. Kaebusele juurde ei olnud lisatud ühtegi dokumenti. Kaebaja põhjendas, et suitsetamise keelamisega vanglas on rikutud kaebaja õigusi. Kaebaja leiab, et § 41 lg 1 ja lg 2 kohustab vanglat ja Justiitsministeeriumit järgima seadust ja põhiseadust. Kaebaja leiab, et suitsetamise keelu kohaldamisel ei tohiks eeskujuks võtta teisi riike, kus on olemas suitsuvabad vanglad, sest nendes riikides on olemas vanglad nii suitsetajatele kui suitsuvabad vanglad.
2.Tartu Halduskohus esitas 27.11.2017 Tartu Vanglale kohtunõude, milles palus Tartu Vanglal kohtule teatada, kas Ilja Mitrovski on vanglale või vangla kaudu Justiitsministeeriumile esitanud kaebuses toodud asjaoludega seonduvaid taotlusi või vaideid ning kas vangla on need lahendanud. Kui on, siis palus kohus nimetatud dokumendid esitada.
3.Tartu Vangla esitas halduskohtule 29.11.2017 vastuse, milles selgitas, et kaebaja ei ole Tartu Vanglale esitanud pöördumisi/taotluseid/vaideid seoses suitsetamise keeluga ei enne ega pärast 01.10.2017. Vangla märkis, et kaebaja staatus kinnipeetavate registris on suitsetaja ja tal on 23 tarvitamata jäänud sigaretti, mis asuvad vangla laos kaebaja isiklike asjade hulgas.
4.Tartu Halduskohus esitas 30.11.2017 Justiitsministeeriumile kohtunõude, paludes ministeeriumil selgitada, kas Ilja Mitrovski on Justiitsministeeriumile esitanud kaebuses toodud asjaoludega seonduvaid taotlusi või vaideid ning kas ministeerium on need lahendanud. Kui on, siis palus kohus nimetatud dokumendid esitada. Kohus palus, et kui menetlus on ministeeriumis pooleli, teatada kohtule, mis etapis on kaebaja pöördumise menetlemine.
5.Justiitsministeerium esitas halduskohtule 04.12.2017 vastuse, milles selgitas, et Ilja Mitrovski ei ole Justiitsministeeriumile esitanud suitsetamise keelamisega seonduvaid taotluseid ega vaideid.
Kohtu seisukoht
6.Kohus võtab esmalt seisukoha kaebuse lubatavuse üle (I) ning seejärel käsitleb kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust (II).
I
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus hindab, kas Ilja Mitrovski kaebuse menetlusse võtmine on võimalik või esineb kaebuses mõni kõrvaldatav puudus või alus kaebuse tagastamiseks.
8.Ilja Mitrovski esitas kaebuse justiitsministri määrusele, millega muudeti vangla sisekorraeeskirja ning keelati suitsetamine kogu vangla territooriumil. Kohus mõistab, et kaebaja viitab justiitsministri 30.11.2000 määrusele nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi ka VSkE), mille muudatused seonduvalt suitsetamise keelamisega kehtestati justiitsministri 06.10.2016 määrusega nr 21 „Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ muutmise määrus“.
8.1.Kuni 30.09.2017 kehtinud VSkE § 82 reguleeris suitsetamise korraldust ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt võis kinnipeetav vanglas suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades ja ajal, millal kinnipeetaval on õigus seal viibida. VSkE § 82 lg-d 21 ja 3 sätestasid nõuded suitsetatavatele sigarettidele ja nende hoidmisele. 01.10.2017 jõustunud redaktsioonis kannab VSkE § 82 pealkirja suitsetamisest loobumise korraldus. Paragrahvi lg 1 kehtib muutmata kujul, kohustades vanglat kinnipeetava vastuvõtmisel selgitama välja, kas kinnipeetav suitsetab ja kas ta soovib suitsetamisest loobuda. Ühtlasi on kinnipeetavale tagatud loobumissoovi korral vanglasisene nõustamine. Kehtetuks tunnistati varasemalt kehtinud VSkE § 82 lg-d 2 ja 21. VSkE § 82 lg 3 reguleerib nüüd vaid sigarettide hoidmist avavanglas ja kinnise vangla avavangla osakonnas. VSkE § 641 p-de 3 ja 31 järgi kuuluvad nüüdseks keelatud esemete ja ainete loetellu ka süütamisvahendid, samuti suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada.
8.2.Justiitsministri määruse näol ei ole tegemist haldusaktiga haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 51 mõttes, mida saaks HKMS § 37 lg 2 p 1 alusel halduskohtus tühistada. Vabariigi Valitsuse seaduse § 51 lg 1 kohaselt on tegemist õigustloova aktiga. Halduskohus ei vaata läbi
õigustloovate aktide peale esitatud kaebusi, kuna selleks on HKMS § 4 lg-st 1 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 2 p-st 1 tulenevalt nähtud ette teistsugune menetluskord. Seega ei ole kaebaja esitatud nõue lubatav (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.2017 määruse nr 3-17-749 p 9). HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Eeltoodust tulenevalt kohus tagastab Ilja Mitrovski kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
9.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
10.Kohus selgitab kaebajale eelviidatud Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.2017 määrusest nr 3-17-749 tulenevalt, et kaebajal on võimalik halduskohtus vaidlustada alates 01.10.2017 jõustunud VSkE redaktsiooni alusel antavaid haldusakte ja toiminguid. Nende õiguspärasuse hindamisel on kohtul võimalik kontrollida ka nende aluseks oleva õigustloova akti põhiseaduspärasust ning jätta määrus põhiseadusvastasuse korral kohaldamata. Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ (edaspidi TVK) p 2.3. kohaselt on vangla territooriumil suitsetamine keelatud. Muudatused seonduvalt suitsetamise keelamisega kehtestati TVK-s Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirjaga nr 1- 1/49. Kaebajal on tühistamiskaebusega võimalik vaidlustada TVK muudatusi. Täiendavalt tuleb kaebajal esitada vanglale kohustamisnõue vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks. Tühistamis- ja kohustamiskaebuse lahendamisel saaks Ilja Mitrovski taotleda ka justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ kohaldamata jätmist suitsetamisega seonduvas osas põhiseadusevastasuse tõttu (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.2017 määrust nr 3-17-749). Kohtule tühistamis- ja kohustamiskaebuse esitamiseks tuleb aga esmalt VangS § 11 lg-st 5 tulenevalt läbida nõuetekohaselt kohustuslik kohtueelne menetlus, esitades selleks vastava vaide. Ühes vaide või kaebuse esitamisega on isikul võimalik taotleda kohtult ka esialgset õiguskaitset. Kohus märgib, et käesolevalt võib aga tühistamiskaebuse osas vaide esitamise 30 päevane tähtaeg olla juba möödunud. Seda isegi, kui arvestada, et üldkorraldust on isikul võimalik vaidlustada ka pärast 30-päevase kaebetähtaja möödumist, kui selle mõju avaldub isikule hiljem (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 13.02.2008 määruse nr 3-3-1-95-07 p 13-14).
II
11.Ilja Mitrovski on koos kaebusega halduskohtule esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse, peatada tema suhtes kehtiv ministri määrus. Kohus mõistab, et Ilja Mitrovski viitab justiitsministri 30.11.2000 määrusele nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“, mille muudatused seonduvalt suitsetamise keelamisega kehtestati justiitsministri 06.10.2016 määrusega nr 21 „Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ muutmise määrus“.
12.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetluse ajal. HKMS § 249 lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.
13.Esmalt selgitab kohus, et esialgse õiguskaitse korras ei ole justiitsministri 06.10.2016 määruse kehtivuse või täitmise peatamine võimalik, kuivõrd justiitsministri määruse peale esitatud vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kohus rõhutab, et esialgse õiguskaitse korras saab peatada vaid haldusakti täitmise või kehtivuse, kuid nagu eelpool tõdetud, ei ole justiitsministri määruse näol tegemist haldusaktiga HMS-i tähenduses.
14.Kohtule esitatud materjalidest on ilmnenud, et Tartu Vanglal ja Justiitsministeeriumil ei ole käesoleval hetkel sisuliselt menetletavat vaiet vaidemenetluses.
15.Tartu Ringkonnakohus on 24.07.2017 kohtumääruses asjas nr 3-17-1207 märkinud, et kui kaebaja esitab kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse ning kohus leiab, et kaebus kuulub tagastamisele, ei ole ringkonnakohtu hinnangul vaja esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt läbi vaadata.
16.Arvestades, et Tartu Halduskohus tagastas käesoleva määrusega Ilja Mitrovskile tema kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, sest vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ning samuti ei ole kaebaja esitanud vanglale kaebust ega ole esitanud vaiet, puudub kohtu hinnangul eeltoodust tulenevalt esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkel pooleliolev menetlus HKMS § 249 lg-te 1, 2 ja 5 mõistes. Seepärast ei ole täidetud ka esialgse õiguskaitse taotluse esitamise lubatavuse eeldused. Kohtu hinnangul ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega, vaid lubatavuse eeldusega, mille täitmata jätmise korral puudub taotlejal kaebeõigus esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks. Seetõttu puudub vajadus taotluse käiguta jätmiseks ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.