lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2103/12

Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 06.12.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-2103/12
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Planeeringud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
06.12.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1237
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

MÄÄ RUS

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Einar Vene, Tiina Pappel 06.12.2017, Tartu 3-17-2103 MTÜ Tartu Pargid kaebus Tartu Linnavolikogu 14.09.2017. a otsuse nr 494, 09.03.2017. a otsuse nr 436, 14.04.2016. a otsuse nr 330 ja 30.06.2016. a otsuse nr 366 tühistamiseks ja kohustamisnõuetes Tartu Halduskohtu 14.11.2017. a määrus MTÜ Tartu Pargid määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja MTÜ Tartu Pargid

RESOLUTSIOON

1.Jätta MTÜ Tartu Pargid määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.11.2017. a määrus muutmata.
2.Jätta rahuldamata MTÜ Tartu Pargid taotlus määruskaebusest koopia saamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-i 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas on määrus lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.MTÜ Tartu Pargid esitas 16.10.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada Tartu Linnavolikogu 14.09.2017. a otsus nr 494, 09.03.2017. a otsus nr 436, 14.04.2016. a otsus nr 330 ja 30.06.2016. a otsus nr 366; kohustada Tartu linna läbi viima Tartu linna üldplaneeringu 2030+ uus keskkonnamõju strateegiline hindamine ja Natura hindamine; kohustada Tartu linna enne Tartu linna üldplaneeringu 2030+ uut keskkonnamõju strateegilist hindamist ja Natura hindamist tellima bioloogidelt uuringud Tartu linna territooriumil esinevate kaitsealuste liikide ja koosluste leviku kohta, et KSH koostajad saaksid teha seadusega kooskõlas oleva aruande; tunnistada õigusvastaseks Tartu linna toimingud, et Tartu kesklinna üldplaneeringu, Tartu linna üldplaneeringu 2030+ ja selle eskiisi avalikustamise käigus linnaelanike poolt tehtud osad ettepanekud jäeti arvestamata ja Tartu Linnavolikogule ja Tartu maavanemale esitamata; ennistada MTÜ Tartu Pargid kaebuse menetlus Tartu Linnavolikogu

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

otsuse nr 366 tühistamiseks; liita kaebused kesklinna üldplaneeringu ja Tartu linna üldplaneeringu kehtestamise tühistamiseks ühte menetlusse.

2.Tartu Halduskohus jättis 14.11.2017. a määrusega rahuldamata MTÜ Tartu Pargid taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kohus märkis, et riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 3 näeb ette riigi õigusabi saamiseks kumulatiivsete eeldustena kuulumise tulumaksusoodustusega isikute nimekirja, maksejõuetuse ning eesmärgipärase tegutsemise avalikes huvides. Kohtule kättesaadavate andmete kohaselt ei kuulu MTÜ Tartu Pargid tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja. Kuna vähemalt üks RÕS § 6 lg-s 3 sätestatud riigi õigusabi andmise eeldustest on täitmata, puudub kohtul vajadus täiendavalt analüüsida MTÜ Tartu Pargid maksejõulisust ning kaebuse eesmärki mittetulundusühingu põhikirjalise tegevuse ja avalike huvide kontekstis. Kohus märkis siiski, et kohtule kättesaadavast teabest (äriregister, kohtute infosüsteem) ei ilmne, et tegemist oleks pankrotis juriidilise isikuga. Kohus ka märkis, et mittetulundusühingu juhatuse liikmete (kelleks on ka taotleja) isiklik varaline olukord ja vahi all viibimine ei takista juriidilise isiku osalemist halduskohtumenetluses.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3.MTÜ Tartu Pargid esitas 30.11.2017 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 14.11.2017. a määruse peale ning palub kohtul saata talle koopia määruskaebusest. Määruskaebuse põhjendused: Määruses on kaebuse nõuete loetelu esitatud puudulikult ning on eksitud Reio Lauritsa nimes. Kohus on valesti tõlgendanud RÕS § 6 lg-t 3. Riigi huvides ei ole muuta õigusabi õigustatud subjektide hulka väga kitsaks, vaid määratleda täpselt vajadused, mil riigi õigusabi vaja läheb. MTÜ Tartu Pargid põhikirjaliste eesmärkide hulka kuulub nii keskkonna kui ka selle tarbijate huvide kaitsmine ning ta on maksejõuetu, sest tegevus vahendite hankimisel on takistatud seoses juhatuse liikme vahistamisega. Kohus eksib, kui võrdsustab maksejõuetuse pankrotis olemisega. Esineb ülekaalukas avalik huvi paljude inimeste seadusega kaitstud õiguste võimaliku kahjustamise vältimiseks. Tartu rohealade avaliku otstarbe muutmine ja neist paljude, s.h oluliste Tartu kesklinna parkide ümberkujundamine sotsiaalmaast ärimaaks mõjutab vahetult kõiki inimesi läbi kultuuriliste, sotsiaalsete ja ökoloogiliste faktorite. MTÜ Tartu Pargid on riigi õigusabi õigustatud subjekt nii lähtuvalt põhikirjalistest eesmärkidest ja maksejõuetusest kui ka lähtuvalt ülekaalukast avalikust huvist, mistõttu tuleb riigi õigusabi taotlus rahuldada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab, et MTÜ Tartu Pargid määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
5.Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Määruskaebuses märgitust järelduvalt on ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse esitaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 14.11.2017. a määruse.
6.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2, § 201 lg 4). Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks määruskaebuse rahuldamise. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Määruskaebuse esitaja arvates on halduskohus valesti tõlgendanud RÕS § 6 lg-t 3. Ringkonnakohus kaebaja väitega ei nõustu. RÕS § 6 sätestab isikud, kes on õigustatud saama riigi õigusabi. Seega näeb seadus ette alused ja korra, mil isikul, s.h juriidilisel isikul, on võimalik saada riigi õigusabi. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is selleks ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 6 lg 3 kohaselt riigi õigusabi võib käesolevas seaduses ettenähtud alustel ja korras oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks saada tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud või sellega võrdsustatud ning maksejõuetu mittetulundusühing või sihtasutus, kes taotleb riigi õigusabi keskkonnakaitse või tarbijakaitse valdkonnas või riigi õigusabi andmiseks esineb muu ülekaalukas avalik huvi paljude inimeste seadusega kaitstud õiguste võimaliku kahjustamise vältimiseks. Halduskohus on vaidlustatud määruses õigesti märkinud, et eelviidatud säte näeb riigi õigusabi saamiseks ette kumulatiivsete eeldustena kuulumise tulumaksusoodustusega isikute nimekirja, maksejõuetuse ning eesmärgipärase tegutsemise avalikes huvides. Määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebuses vaidlustanud halduskohtu väidet, et ta ei kuulu tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja. Samuti ei ole määruskaebuse esitaja puhul tegemist nimekirja kantud isikuga võrdsustatud isikuga, kuivõrd tulumaksuseaduse § 11 lg-tes 2 ja 10 sätestatust tulenevalt loetakse tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud isikuga võrdsustatud isikuks usulised ühendused ja muus lepinguriigis asutatud ühingud, kuid määruskaebuse esitaja ei kuulu ka eelmärgitud isikute hulka. Eelnevat arvestades ei kuulu määruskaebuse esitaja RÕS § 6 lg-s 3 sätestatud isikute hulka, kes on õigustatud saama riigi õigusabi, mistõttu on halduskohus põhjendatult jätnud kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Eeltoodut ei väära ka määruskaebuse esitaja väited seonduvalt kohtu eksimusega maksejõuetuse osas ning ülekaaluka avaliku huvi esinemise kohta, kuna määruskaebuse esitaja ei ole tõendanud, et ta on tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud või sellega võrdustatud isik. Ühtlasi asjaolud, et halduskohus on vaidlustatud määruses jätnud kirja panemata kaks kaebaja kaebuses märgitud nõuet ja eksinud Reio Lauritsa nimes, ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks, kuna tegemist on vaid asjaolude kirjelduses esinevate ebatäpsustega ning sisuliselt eelnimetatud asjaolud riigi õigusabi andmise taotluse osas tehtud kohtu otsustust mõjutada ei ole saanud.
8.Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus MTÜ Tartu Pargid määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.11.2017. a määruse muutmata.
9.Määruskaebuse esitaja palub kohtul saata talle koopia määruskaebusest, kuna seda toetab seadus. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusdokumentidest koopia väljastamist reguleerivad HKMS §-d 88 ja 89. Menetlusdokumentidest ärakirjade saamise õigus ei ole piiramatu. Kohtupraktikas on selgitatud, et HKMS § 88 kohaldamisel tuleb arvestada täiendavalt HKMS § 28 lg-ga 2. Selle kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada. Ka see säte piirab menetlusosalise õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju. Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. Õigus ärakirja saada on piiratud, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib pidada ilmselgelt pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Lisaks puudub menetlusosalisel üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakiri (Riigikohtu 08.09.2015. a määrus nr 3-7-1-502-15). Ringkonnakohtu arvates puudub määruskaebuse esitajal vajadus koopia saamiseks tema enda poolt kohtule esitatud määruskaebusest, kuna selle sisu on talle teada. Määruskaebuses märgitust ei nähtu põhjendusi, mille pinnalt saaks ringkonnakohtu hinnangul asuda seisukohale, et koopia saamine oleks vajalik määruskaebuse esitaja õiguste kaitseks. Samas on määruskaebuse esitajal tulenevalt HKMS §-st 88 võimalik taotleda

toimikuga tutvumist. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja taotluse määruskaebusest koopia saamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus selgitab, et kaebaja poolt järgnevalt esitatavad samasisulised taotlused jätab kohus tähelepanuta.

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja