Marju Silveti ja MTÜ Tartu Pargid kaebused Tartu Linnavolikogu 14.09.2017 otsuse nr 494 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende Kaebajad – Marju Silvet esindajad MTÜ Tartu Pargid, seadusjärgne esindaja Meelis Kaldalu Vastustaja – Tartu linn Asja läbivaatamine
Avalikul kohtuistungil 28. märtsil 2018, menetluse jätkamisega kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Marju Silveti ja MTÜ Tartu Pargid kaebused rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
3.Kuulutada menetlus täiendavalt kinniseks kaebaja M. Silveti terviseandmeid puudutavas osas (III kd, tl 164-165).
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. augustil 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Marju Silvet esitas 12.10.2017 (haldusasi nr 3-17-2085) ja MTÜ Tartu Pargid 16.10.2017 (haldusasi 3-17-2103) Tartu Halduskohtule kaebuse. Mõlemad kaebajad on kaebuses märkinud järgmised nõuded: a) Tühistada Tartu Linnavolikogu 14.09.2017 otsus nr 494 tervikuna; b) Tühistada Tartu Linnavolikogu 9.03.2017 otsus nr 436 tervikuna; c) Tühistada
3-17-2085
Tartu Linnavolikogu 14.04.2016 otsus nr 330 tervikuna; d) Tühistada Tartu Linnavolikogu 30.06.2016 otsus nr 366 tervikuna; e) Kohustada Tartu linna läbi viima Tartu linna üldplaneeringu 2030+ uus keskkonnamõju strateegiline hindamine ja Natura hindamine; f) Kohustada Tartu linna enne Tartu linna üldplaneeringu 2030+ uut keskkonnamõju strateegilist hindamist ja Natura hindamist tellima bioloogidelt uuringud Tartu linna territooriumil esinevate kaitsealuste liikide ja koosluste leviku kohta, et KSH koostajad saaksid teha seadusega kooskõlas oleva aruande; g) Tunnistada õigusvastaseks Tartu linna toimingud, et Tartu kesklinna üldplaneeringu, Tartu linna üldplaneeringu 2030+ ja selle eskiisi avalikustamise käigus linnaelanike poolt tehtud osad ettepanekud jäeti arvestamata ja Tartu Linnavolikogule ja Tartu maavanemale esitamata.
2.Kohus võttis 08.12.2017 määrusega haldusasjas nr 3-17-2103 menetlusse kaebuse Tartu Linnavolikogu 14.09.2017 otsuse nr 494 tühistamiseks, kohus jättis samas määruses rahuldamata MTÜ Tartu Pargid taotluse kaebetähtaja ennistamiseks Tartu Linnavolikogu 30.06.2016 otsuse nr 366 tühistamise nõude osas (resolutsiooni p 5) ja lõpetas haldusasjas nr 317-2103 menetluse Tartu Linnavolikogu 30.06.2016 otsuse nr 366 tühistamise nõude osas (resolutsiooni p 6). Kohus on tagastanud menetluse lõpetamise peale esitatud 27.12.2017 määruskaebuse 30.01.2018 määrusega. Kohus jättis 08.01.2018 määruses (haldusasi nr 3-17-2085) rahuldamata M. Silveti taotluse kaebetähtaja ennistamiseks Tartu Linnavolikogu 30.06.2016 otsuse nr 366 tühistamise nõude osas (resolutsiooni p 1) ja lõpetas haldusasjas nr 3-17-2085 menetluse Tartu Linnavolikogu 30.06.2016 otsuse nr 366 tühistamise nõude osas (resolutsiooni p 2). Kohtumäärus jõustus edasi kaebamata.
3.Kohus liitis kaebused 15.02.2018 määrusega ühte menetlusse (haldusasja numbriks jäi 3-17-2085) ja määras asja läbivaatamise kohtuistungil 28.03.2018. Kohtuistungil määras kohus asja arutamise jätkamise kirjalikus menetluses. Kaebaja M. Silvet esitas täiendavad seisukohad 17.04.2018 (I kd, tl 117-119) ning Tartu Linnavalitsus 17.04.2018 (III kd, tl 149-152). M. Silvet esitas vastuväited vastustaja seisukohtadel 30.04.2018 ja digitaalselt allkirjastatuna 02.05.2018 (III kd, tl 157-163). MTÜ Tartu Pargid ei ole kirjalikus menetluses täiendavaid seisukohti esitanud, kohus jättis 17.04.2018 määrusega rahuldamata MTÜ taotluse seisukohtade esitamise tähtaja pikendamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebajad on esitanud järgmised seisukohad Tartu Linnavolikogu 14.09.2017 otsuse nr 494 tühistamiseks, millega kehtestati Tartu linna üldplaneering 3030+.
4.1.Tartu Linnavolikogu 14.09.2017 otsusega nr 494 mis on vastuolus avaliku huviga ning õigusvastane, sest suur osa linnaelanike ettepanekutest jäeti arvesse võtmata ja linnavolikogule esitamata.
4.2.KSH aruanne on tehtud puuduliku info alusel ning on tehtud valel eeldusel, et Tartu linna territooriumil olev Ropka-Ihaste Natura kaitseala territoorium on umbes poole väiksem tegelikust. Hindamise käigus oleks tulnud hinnata kõikide Natura-aladega vahetult piirnevate ja Natura-alal kavandatavate ehitiste keskkonnamõju kõikidele kaitsealal kaitstavatele loodusväärtustele. Kuna Natura-ala piire oli kunstlikult poole võrra vähendatud, siis ei hinnatud kavandatavate ehitiste keskkonnamõju osale Natura kaitsealast. Samuti ei hinnatud kavandatavate ehitiste mõju osadele väljaspool kaitsealasid asuvatele Euroopa Loodusdirektiivi alusel kaitstavate liikide säilimisele. Aruandest ei ole näha, milliseid Loodusdirektiivi liikide leiukohti üldse arvesse võeti. Eeltoodu tõttu on Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
2(14)
3-17-2085
aruanne suures osas puudulik ega saa olla aluseks Tartu linna üldplaneeringu 2030+ kehtestamisele.
4.3.Osad linnaelanike ettepanekud jäeti arvestamata. Kuna kesklinna üldplaneeringu arutelul said seaduse järgi ettepanekuid teha vaid kesklinna planeeringualal elavad inimesed, mitte ülejäänud linnaelanikud, siis väljaspool kesklinna elavate inimeste arvamustega arvestamiseks oleks tulnud Tartu linna üldplaneering 2030+ arutusel avada ka kesklinna üldplaneeringu ala käsitlev vaidlus ning linnaelanike ettepanekuid arvestada.
4.4.Tartu linna üldplaneering 2030+ eskiisi avalikul väljapanekul tehtud linnaelanike ettepanekuid, mille linn jättis arvestamata, ei esitatud Tartu maavanemale järelevalve teostamiseks. Maavanemale esitati järelevalve teostamiseks vaid Tartu linna üldplaneering 2030+ avaliku väljapaneku käigus tehtud ja arvestamata jäetud ettepanekud.
4.5.1.Elukeskkonna parendamise põhimõtet, mille järgi tuleb säilitada olemasolevaid väärtusi. Üldplaneeringud ei säilita paljude linnaelanike ettepanekutes märgitud Tartu linna parke ja rohealasid, lubades neis ehitustegevust (§ 8).
4.5.2.Avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõtet, sest suur osa linnaelanike poolt üldplaneeringu menetlemise käigus tehtud ettepanekutest jäeti arvesse võtmata ning neid ei esitatud linnavolikogule ja maavanemale (PlanS § 9).
4.5.3.Huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõtet, sest ei tasakaalustanud erinevaid huve, eelistas erahuve avalikele huvidele ning ei kaalunud avalikke huve ja väärtusi ning ei lõiminud neid planeeringulahendusse (kolmekorruselise parkimismaja lubamine Magistri tänavale ning Poe tänava, Vabaduse pst., Uueturu tänava ja Küüni tänavaga piirneva pargi osalise täisehitamise lubamine) (PlanS § 10).
4.5.4.Linn ei arvestanud ega lõiminud planeeringusse linnaelanike ettepanekuid Ihaste ja Anne luhaga piirnevate rohealade kaitsmiseks ehitustegevuse eest, kuigi neil rohealadel esineb ka arvukalt kaitsealuseid looma- ja taimeliike, sealhulgas Euroopa Loodusdirektiivi alusel kaitstavaid liike. Keskkonnaameti seisukohti kaitsealuste liikide elupaikade kahjustamise kohta pole küsitud või need ei ole avalikustatud.
4.5.5.Teabe piisavuse põhimõtet, sest planeerimisel ei võetud küllaldaselt arvesse asjakohaseid ruumilist arengut mõjutavaid strateegiaid, riskianalüüse, kehtivaid planeeringuid, arengukavasid ning teisi ruumilist arengut mõjutavaid dokumente ja muud asjakohast teavet (PlanS § 11).
4.5.6.Otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtet: ei käsitlenud tasakaalustatult ehitatud keskkonda ja rohealasid, ei arvestanud olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid, samuti ei eelistanud planeerimisel eelistada keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi (muinsuskaitsealal kolmekorruselise parkimismaja ehitamise lubamises ning kesklinnas asuvatesse parkidesse ehitamise lubamises, samuti Natura-aladega vahetult piirnevatele aladele ehitamise lubamises, ilma hindamata selle tegevuse keskkonnamõju) (PlanS § 12).
4.6.Linn ei ole täitnud või täitis puudlikult PlanS § 75 lg-s 1 sätestatud üldplaneeringu ülesandeid: üldplaneeringus ei ole nimetatud kõiki looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid loodusobjekte, rohealasid, maastikke, maastiku üksikelemente ja looduskooslusi, mis Tartu linna territooriumil esinevad, samuti ei ole seatud nende kaitse- ja kasutustingimusi; ei ole määratud detailplaneeringu kohustusega alasid ja juhtusid. Kuigi kavandatakse seni kehtinud
3(14)
3-17-2085
üldplaneeringu järgi eraomanikele kuuluva elamumaa sihtotstarbe muutmist ja selleks eraomanikelt maa võõrandamist, ei kajasta seda uus Tartu linna üldplaneering 2030+.
4.7.Tartu linn ei kaasanud üldplaneeringute koostamisse kõiki isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada – isikuid, kes on avaldanud soovi olla koostamisse kaasatud, samuti planeeritava maa-ala elanikke esindavaid mittetulundusühinguid ja sihtasutusi. Näiteks ei kaasatud Jaamamõisa elurajoonis aiandusmaad kasutavaid aiapidajaid, Põhja puiestee elanikke, kelle majade lähedusse kavandatakse suure liikluskoormusega magistraalteed, Ihaste tee ja Ihaste põik elanikke, kellele kuuluvatele kinnistutele on kavas ehitada korterelamuid või ärihooneid jne.
4.8.Tartu linn ei teatanud kinnisasjade omanikele, et üldplaneering toob kaasa nende kinnisasjade sundvõõrandamise Ihaste teel ja Ihaste põik tänaval (PlanS § 77 lg 8).
4.9.Avaldatud teates Tartu linna üldplaneeringu 2030+ ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avaliku väljapaneku kohta ei tutvustanud Tartu linn üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivaid olulisi mõjusid ega märkinud olulisemaid kavandataviad muudatusi võrreldes olemasoleva olukorraga (Plan § 82 lg-d 5 ja 6). Üldplaneeringute avalikul väljapanekul esitatud linnaelanike kirjalikke arvamusi ei avaldatud ning avaliku arutelu tulemuste põhjal ei tehtud üldplaneeringutes vajalikke muudatusi. Tartu linna poolt ei korratud üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamist valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi muudatused puudutasid. Samuti ei korraldatud uusi avalikke väljapanekuid ja avalikke arutelusid, lähtudes üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamisele kehtestatud nõuetest (PlanS § 90 lg 1). Üldplaneeringu kehtestamisel on rikutud PlanS § 91 lõikeid 1 ja 5 (lg-s 5 nimetatud isikutele teatamise kohustuse rikkumine).
4.10.Kohtuistungil täpsustasid kaebajad oma etteheidete aluseks olevaid õigusnorme praeguse asja lahendamisel kohaldatava planeerimisseaduse redaktsiooni kohaselt.
4.11.Kohtuistungil esitasid kaebajad taotluse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 12 lg 5 põhiseadusvastasuse tuvastamiseks.
4.12.M. Silvet leidis 17.04.2018 täiendavas kirjalikus seisukohas, et Keskkonnaameti 29.08.2017 ja 12.09.2017 kirjad on sisu poolest vastuolus ning tõstatas küsimuse, kas oli seaduslik, et Tartu linna üldplaneeringut ei kooskõlastanud Keskkonnaameti Lõuna regiooni juhataja, vaid juhtivspetsialist juhataja ülesannetes.
Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades järgmised seisukohad.
5.1.Üldplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks esitatud kaebused on põhjendamata ja perspektiivitud. Otsus nr 494 ei ole vastuolus seadusega ega muu õigusaktiga. Kaebajad ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis tõendaks, et otsus rikuks kaebajate isiklikke õigusi või piiraks nende vabadusi.
5.2.Üldplaneeringu menetluse käigus esitati väga palju ettepanekuid, mille üheaegne arvestamine ei ole võimalik, kuna ettepanekud on vastukäivad. Kõiki tähtaegselt esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid on kaalutud, samuti on võetud nende osas seisuskohad. Arvestamata jäetud ettepanekuid ja vastuväiteid on menetletud vastavalt õigusaktidele, linnavolikogule ja maavanemale on esitatud ettepanekud ja vastuväited, mis jäid arvestamata ning mille edastamist nõuavad õigusaktid.
5.3.Tartu linna üldplaneering kehtestati kuni 30. juunini 2015. a kehtinud seaduste alusel. Tartu linna üldplaneering algatati enne PlanS jõustumist, so 18. detsembri 2014. a otsusega nr 160 "Tartu linna üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine
4(14)
3-17-2085
ning lähteseisukohtade kinnitamine". Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 1 lg 1 kohaselt menetletakse enne nimetatud seaduse jõustumist algatatud planeeringud lõpuni, lähtudes seni kehtinud planeerimisseaduses (kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS v.r) sätestatud nõuetest.
5.4.Kaebajate viited planeerimise põhimõtete rikkumisele on paljasõnalised ja tõendamata. Üldplaneering ei ole vastuolus ühegi kõrgemalseisva planeeringu ega arengudokumendiga ning arvestab kehtestatud detailplaneeringutega, mida soovitakse ellu viia. Üldplaneeringu koostamisel kasutati mitmeid erinevaid analüüse ja alusmaterjale, mis on nähtavad üldplaneeringu seletuskirjast. Üldplaneering arvestab otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtet ning Tartu linn on üldplaneeringuga sätestanud ruumilise arengu eesmärgid ja põhimõtted. Tartu linna ruumiline planeerimine toimub linnasüdamest lähtuvate erineva juhtfunktsiooniga maa-alade sektoriaalse arendamise kaudu, kus arvestatakse tasakaalustatult majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna suundumuste ja vajadustega.
5.5.Planeeringu koostamisel toimus kaasamine ja koostöö vastavalt PlanS v.r. §-le 18. Toimus kohtumine ka Jaamamõisa elurajoonis aiandusmaad kasutavate aiapidajatega, kelle esitatud vastuväiteid kaaluti ning kelle esindajate ärakuulamine toimus ka maavanema juures. Põhja puiestee elanike majade lähedusse kavandatava suure liikluskoormusega magistraaltee all peetakse silmas ilmselt Muuseumi tee pikendust. Tänava kavandamine on selles asukohas ette nähtud juba 1996. a kehtestatud detailplaneeringuga ja Põhja puiestee elanikud selle osas vastuväiteid üldplaneeringu menetluses ei esitanud. Küll aga kaaluti aiandusmaa kasutajate esindaja poolt tänava asukohta puudutavat vastuväidet, mis esitati seoses asjaoluga, et praegusele aiandusmaale nähakse ette asenduskoht.
5.6.Üldplaneeringuga ei nähta ette maade sundvõõrandamist ega seata avalik-õiguslikke kitsendusi, mis ei võimalda kinnisasja kasutamist vastavalt senisele otstarbele.
5.7.PlanS v.r. ei nõua esitatud vastuväidete avaldamist ajalehes. Üldplaneeringut korrigeeriti enne kehtestamist kõikide arvestatud ettepanekute osas. Vastavalt PlanS v.r. § 21 lg-le 5 ei olnud vajadust üldplaneeringu avalikku väljapanekut korrata, kuna tehtud parandused ja täiendused ei muutnud planeeringu põhilahendust. Üldplaneeringu kehtestamise otsusest teavitamine toimus vastavalt PlanS v.r. § 25 lg 7 nõuetele.
5.8.KSH koostamisel on lähtutud kuni 30. juunini 2015. a kehtinud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS v.r.) redaktsioonist. Nii KSH aruanne kui ka üldplaneering on kooskõlastatud Keskkonnaametiga, kes KeHJS v.r. § 38 lg 1 ja § 56 lg 8 kohaselt on üldplaneeringu KSH järelevalvaja ja on kontrollinud üldplaneeringu kooskõla looduskaitseliste piirangutega.
5.9.Tõenäoliselt tekitab kaebajates segadust asjaolu, et Ropka-Ihaste looduskaitseala asub suuremal alal ning Ropka-Ihaste Natura 2000 ala kattub sellega osaliselt. KSH käigus on hinnatud mõju kõikidele ametlikult kaitstavatele liikidele. Euroopa Loodusdirektiivi alusel kaitstavad liigid kattuvad siseriiklike andmetega kaitstavate liikide osas. Kohalik omavalitsus ja seeläbi KSH koostaja saavad andmed kaitsealuste liikide kohta Keskkonnaministeeriumi vastavast andmebaasist (EELIS). Kui kaebajad soovivad tegelikult kaitsealuste liikide tuvastamist, ei ole seda võimalik saavutada läbi Tartu linna üldplaneeringu vaidlustamise. Kaitsealuste liikide tuvastamine on Keskkonnaministeeriumi pädevuses.
5.10.MTÜ Tartu Pargid ega Meelis Kaldalu ei ole üldplaneeringu menetluses osalenud, mistõttu jääb arusaamatuks, kelle vastuväidete arvestamata jätmist linnale ette heidetakse ja kelle huvisid kaebaja käesolevas kaebuses esindab.
5(14)
3-17-2085
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohtu menetluses on M. Silveti ja MTÜ Tartu Pargid kaebused Tartu Linnavolikogu 14.09.2017 otsuse nr 494 tühistamiseks. M. Silvet ei ole esitanud määruskaebust menetluse osalise lõpetamise peale (08.01.2018 määrus haldusasjas nr 3-17-2085). Kohus on tagastanud 30.01.2018 määrusega haldusasjas nr 3-17-2103 MTÜ Tartu Pargid 27.12.2017 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 08.12.2017 määruse resolutsiooni p-de 5 ja 6 peale (kohus jättis rahuldamata MTÜ Tartu Pargid taotluse kaebetähtaja ennistamiseks Tartu Linnavolikogu 30.06.2016 otsuse nr 366 tühistamise nõude osas ja lõpetas selles osas haldusasja nr 3-17-2103 menetluse).
Vaidlustatud otsusega kehtestas Tartu Linnavolikogu Tartu linna üldplaneeringu1.
EhSRS § 1 lg 1 kohaselt menetletakse enne selle seaduse jõustumist algatatud planeeringud lõpuni, lähtudes kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduses sätestatud nõuetest. Tartu linna üldplaneering algatati enne PlanS jõustumist, so 18. detsembri 2014. a otsusega nr 160 "Tartu linna üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine"2 ehk PlanS v.r. kehtivuse ajal. Seetõttu kehtestati Tartu linna üldplaneering kuni 30. juunini 2015. a kehtinud seaduse alusel ning üldplaneeringu õiguspärasuse hindamisel lähtub kohus praegusel juhul seega PlanS v.r-st (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2 ls 2).
8.Kaebuste esitajateks praeguses asjas on füüsiline isik Marju Silvet ja MTÜ Tartu Pargid. Mõlemad kaebajad on väitnud, et kaebused on esitatud nii kaebajate subjektiivsete õiguste kaitseks kui ka populaarkaebustena. Kohtupraktika on planeeringuvaidlustes pidanud oluliseks eristada subjektiivsete õiguste kaitseks ja objektiivsele õigusvastasusele tuginedes avalikes huvides esitatud kaebusi (Riigikohtu 19.03.2012 määrus haldusasjas nr 3-3-1-87-11, p 13 ja seal viidatud praktika).
9.HKMS § 44 lg-st 1 tulenevalt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks, st subjektiivse õiguskaitse eesmärgil. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). PlanS v.r, mille alusel on menetletud ka praeguses haldusasjas vaidlustatud üldplaneeringut, sätestas § 26 lg-s 1 igaühe õiguse planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks nii subjektiivsete õiguste kaitseks kui ka populaarkaebusena („Planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks on igal isikul õigus ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.“). Kuna kaebeõigust hinnatakse kaebuse esitamise aja seisuga (Riigikohtu sesiukoht haldusasjas nr 3-3-1-96-13, p 15), märgib kohus, et ka kehtiva PlanS § 94 kohaselt on igal isikul õigus üldplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.
10.Asjas on tõusetunud küsimus ka kaebajatel kaebeõiguse olemasolust. Eeltoodud normidest ilmneb, et üldplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamine on põhimõtteliselt
Vaidlustatud otsus koos sellega seotud dokumentidega on avalikustatud veebis http://info.raad.tartu.ee/dhs.nsf/web/gpunid/GBCF89C1F0E72536BC225818D0040121F?OpenDocument
lubatav nii subjektiivse õiguskaitse eesmärgil kui ka populaarkaebusena (avaliku huvi kaitseks) selle objektiivse õigusvastasuse argumendil.
11.Samas ei tulene viidatud normidest ei kehtivas ega varasemas redaktsioonis õigust pöörduda kohtusse teiste isikute õiguste kaitseks. Ka varasem kohtupraktika on seisukohal, et populaarkaebuse eesmärgiks ei ole teiste isikute erahuvide kaitse ning igaühe õigus vaidlustada planeeringu kehtestamise otsust ei tähenda õigust pöörduda kohtusse teiste isikute subjektiivsete õiguste kaitseks (nt Riigikohtu 24.05.2010 otsus asjas nr 3-3-1-29-10, p 19 ja seal viidatud praktika). Kui kaebus esitatakse motiivil, et vaidlustatava haldusaktiga on rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi, kontrollib kohus haldusakti õiguspärasust üksnes osas, milles see rikub kaebaja õigusi. Õiguste rikkumise motiivil esitatud kaebust lahendades ei saa kohus kontrollida haldusakti vastavust õigusnormidele, mis ei seondu kaebaja subjektiivsete õigustega (3-3-1-15-16, p 16). Seega on kohtupraktikas jõutud järeldusele, et konkreetsete üksikute isikute (mitte kaebaja) õiguste kaitseks esitatud kaebust ei saa mõista avalikes huvides esitatud ehk populaarkaebusena. Kohus nõustub vastustajaga, et suur osa kaebajate etteheidetest on suunatud pigem teiste isikute subjektiivsete õiguste kaitseks. Kaebajatel puudub kaebeõigus, et kaitsta teiste kohtumenetluses välja toodud isikute subjektiivseid õigusi (nt kaebustes nimetatud Jaamamõisa elurajoonis aiandusmaad kasutavaid aiapidajaid; Põhja puiestee elanikud, kelle majade lähedusse kavandatakse suure liikluskoormusega magistraalteed; Ihaste tee ja Ihaste põik elanikke, kellele kuuluvatele kinnistutele on kavas ehitada korterelamuid või ärihooneid). Kõigil neil konkreetselt määratletud isikutel on olnud võimalus enda õigusi planeerimis- ja kohtumenetluses iseseisvalt kaitsta.
12.MTÜ Tartu Pargid on oma kaebeõigust põhjendanud avalike huvide kaitsega, mis on mittetulundusühingu eesmärgiks, kuid kaebaja sõnul ühtivad paljuski avalikud ja isiklikud huvid, mida kaebaja arvates ei ole võimalik eristada (kohtuistungil 10:38:24 -10:44:30). Kaebaja põhikirjaliseks eesmärgiks on äriregistrist kättesaadava põhikirja p 2.1. järgi elavdada, kaitsta, toetada, innustada, tutvustada ja arendada Tartu pargikultuuri ja seista ökoloogiliste püsiväärtuste eest. Kohus nõustub vastustajaga selles, et MTÜ Tartu Pargid ega ka selle juhatuse liige Meelis Kaldalu, kes ühingut kohtumenetluses esindab, ei ole üldplaneeringu menetluses osalenud. MTÜ ei ole ka välja toonud ühtegi kehtiva õigusega kaitstud MTÜ enda õigust, mille kaitseks ta on kohtusse pöördunud. Kaebajal on olnud teiste avalikkuse liikmetega võrdväärselt võimalus planeerimismenetluses osaleda. Kuna kaebaja ei ole seda võimalust kasutanud, siis ei saa tema etteheited ettepanekute/vastuväidete arvestamata jätmise kohta pidada kaebaja enda subjektiivsete õiguste väidetavaks rikkumiseks. Eelnevat arvestades leiab kohus, et MTÜ-l Tartu Pargid puudub praeguses asjas kaebeõigus kaebuse esitamiseks subjektiivse õiguskaitse eesmärgil. Kohus nõustub, et kaebajal on eelnevalt viidatud normide alusel õigus vaidlustada üldplaneeringu kehtestamise otsust selle objektiivse õigusvastasuse argumendil avalikke huve silmas pidades.
13.Kaebaja M. Silvet on oma kaitstavaid subjektiivseid õigusi sisutanud järgmiselt. Kaebaja selgitas kohtuistungil, et tema taotlused on planeerimismenetluses jäetud arvesse võtmata. Kaebaja on Tartu Ülikooli lõpetanud bioloog ja tegeleb looduskaitsega ning esindab tema sõnul muuhulgas ka kaitsealuste taimede ja loomade huvisid, kes ise ei saa enda eest kaebust esitada. Kaebaja elab Annelinnas, kaitsealused liigid asuvad kaebaja kodu lähedal ning pakuvad inimestele, kes seda väärtustavad, esteetilist naudingut. Kaebajal, nagu kõikidel Tartu
7(14)
3-17-2085
linna elanikel on õigus osaleda elukeskkonna kujundamisel, ning tema keskkonnaalased ettepanekud on valdavalt põhjendusteta arvestamata jäetud. Kaebaja selgituste kohaselt kattuvad tema subjektiivsed huvid osaliselt avalike huvidega nagu näiteks õigus olla kaasatud ja avaldada arvamust planeerimismeneltuses (kohtuistungil 10:29:57-10:37:20).
13.1.Kohus on seisukohal, et kaebaja M. Silveti kaitsatvad subjektiivsed õigused saavad olla mentluslikku laadi. Kohus nõustub vastustajaga, et ükski kehtiva õiguse norm ei kohusta kohalikku omavalitsust igal juhul arvestama esitatud ettepanekutega. Kohalik omavalitsus otsustab kaalutlusõiguse alusel, kas arvestada ettepanekuga või mitte. M. Silveti ettepanekute mittearvestamist on linn põhjendanud (III kd, tl 51p-52p). Ettepaneku(te)ga mittearvestamine ei muuda vaidlustatud üldplaneeringut õigusvastaseks. Üldplaneering koostatakse kogu valla või linna territooriumi või selle osade kohta. (PlanS v.r § 8 lg 1) ning on oma olemuselt üldisema iseloomuga planeering, millega tuleb tasakaalustada erinevad huvid ning planeeringuala ulatuses lahendada erinevad ülesanded (sätestatud PlanS v.r § 8 lg 3 punktides 1-17). Kohalikul omavalitsusel tuleb erinevate huvide kaalumise puhul langetada otsustused, mille puhul paratamatult ei ole võimalik rahuldada ja arvesse võtta kõiki arvamusi või ettepanekuid.
13.2.Vaidlust ei ole selles, et M. Silvet on osalenud üldplaneeringu menetluses, teinud seejuures ka ettepanekuid ning tema ettepanekutele on vastatud. Kaebaja kinnitas seda ka kohtuistungil (11:01:52). Vastustaja märgib, et kõigi avaliku väljapaneku ajal tähtaegselt esitatud ettepanekute osas on võetud seisukoht Tartu Linnavalitsuse 22. mai 2017. a korraldusega nr 508. Dokument „Tartu linna üldplaneeringu ettepanekud ja linna seisukohad. Ettepanekud, vastuväited, seisukohad“ on kättesaadav Tartu linna kodulehelt 3. Dokumendi lk 167-169 on kajastatud M. Silveti 18.05.2017 ettepanek seoses Põhja puiestee ja Muuseumi tee ühendamiseks kavandatava tee rajamisega ning Tartu Linnavalituses seisukoht ettepanekule („Mitte arvestada“) koos asjakohaste selgitustega (III kd, tl 51p-52p). Vastustaja on vastuseks kaebusele selgitanud, et kõik avalikul väljapanekul arvestamata jäänud või osaliselt arvestatud ettepanekud on esitatud maavanemale järelvalve teostamiseks. Tartu linna üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ning arvestamata jäetud ettepanekute ja vastuväidete arutelul 10.08.2017 osales ka kaebaja ise (I kd, tl 123-123p). Maavanem aktsepteeris linnavalitsuse seisukohti ja selgitusi arvesse võtmata jäänud ettepanekute osas (16.08.2017 nr 7-5/1463-78; I kd, tl 122). Maavanema seisukoht on lisatud vastustaja koostatud tabelis eraldi lahtrisse (III kd, tl 141). Seega on M. Silvetil olnud võimaluse seadusele vastavalt olla menetlusse kaasatud ja ära kuulatud ja tema ettepanekutele on sisuliselt reageeritud.
14.Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebajate etteheited üldplaneeringu kehtestamise otsuse objektiivse õigusvastasuse osas on valdavalt üldsõnalised ning kaebajad ei ole oma väiteid piisavalt tõendanud. Kaebajad on kaebustes loetlenud rea Tartu linna õigusakte, mida nad on palunud tõenditena välja nõuda. Kohus nõustub vastustajaga, et tegemist on avalikult kättesaadavate õigusaktidega ning on põhjendatult piirdunud asjakohaste linkide esitamisega kohtule esitatud vastustes (02.11.2017 vastus esialgse õiguskaitse taotlusele ning 05.02.2018 vastus kaebustele). Haldusasja materjalidest ilmneb, et kaebajatele on avalikult internetis kättesaadavate dokumentide leidmine jõukohane, kuna ka kaebajad ise on esitanud viiteid veebilinkidele ja tuginenud samuti avalikult kättesaadavale teabele.
15.Kuigi kaebajad on kaebustes viidanud ebaõigesti praegu kehtiva planeerimisseaduse sätetele, korrigeerisid nad oma väiteid konkreetseid õiguslikke aluseid täpsustades, st viidates praeguse vaidluse lahendamisel asjakohasele PlanS v.r-le. Tartu linna üldplaneeringu ettepanekud ja linna seisukohad. Ettepanekud, vastuväited, seisukohad. Kättesaadav Tartu linna kodulehelt http://info.raad.tartu.ee/dhs.nsf/web/gpunid/G7426A8F6EEB42ACFC2258123003C0E4D?OpenDocument.
8(14)
3-17-2085
Kaebustes on kaebajad, viidates küll seejuures hetkel kehtiva planeerimisseaduse normidele, väitnud planeerimismenetluse oluliste põhimõtete rikkumist, sh avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõte, huvide tasakaalustamine, otstarbekus, mõistlikkus ja säästlikkus. Põhiolemuselt olid kehtiva õigusega sarnaselt planeerimismenetluse olulised põhimõtted kajastatud ka PlanS v.r-s. PlanS v.r nägi ette, et selle seaduse eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks (§ 1 lg 2). Ruumiline planeerimine selle seaduse tähenduses on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi (§ 1 lg 3). Vastustaja on menetlusdokumentidest (02.11.2017 vastus kohtunõudele ja 05.02.2018 vastus kaebusele) kaebajate väidete üldsõnalisusest ja ebaõigetest viidetest esitanud oma seisukohad üldplaneeringu menetluse kohta ning täpsustasid neid kohtuistungil.
16.Kohtu hinnangul on vaidlustatud üldplaneeringu menetlus läbinud PlanS v.r-s ette nähtud menetlusetapid. Seejuures on avalikkusel olnud võimalus esitada oma seisukohti ja arvamusi nii üldplaneeringu eskiislahendusele kui ka avalikul väljapanekul. Planeeringu avaliku väljapaneku käigus saadud ettepanekud on koondatud, nende osas on Tartu linn võtnud seisukoha, sh teavitanud mittearvestamise puhul ning suunanud maavanemale järelevalve teostamiseks (kokkuvõte I kd, tl 178-210 ja III kd, tl 1-55p; maavanema seisukohad III kd, tl 56-145p). Ettepanekute suur hulk viitab avalikkuse olulisele kaasatusele ning asjaolule, et kaasamine, aga ka arvamuste sisuline läbitöötamine oli tagatud ka tegelikult.
17.Kaebajate väitel on vaidlustatud otsus vastusolus avaliku huviga, kuna üldplaneeringu eskiislahenduse käigus jäeti linnaelanike ettepanekutest suur osa arvestamata ning linnavolikogule esitamata, sh jäeti eskiisi väljapaneku ajal esitatud ettepanekud esitamata järelvalve teostamiseks maavanemale. Kaebaja M. Silvet selgitas kohtuistungil, et avalikkuse osalemise põhimõtet on rikutud sellega, et esmalt toimus eskiisi arutelu, mida PlanS ette ei näinud. Selle arutelu käigus (2016. a) esitatud ettepanekuid ei avaldatud ega esitatud linnavolikogule ega maavanemale. Inimesed, kes said selles etapis äraütleva vastuse, ei esitanud oma ettepanekuid enam hilisemas menetluses ja nende mittearvestatud ettepanekuid ei esitatud linnavolikogule ning need ei saanud seetõttu olla maavanema järelevalve esemeks. Suur osa avalikest huvidest jäi kaebaja arvates üldse arvestamata, kuna inimesed ei saanud aru, et neil tulnuks oma ettepanekud uuesti esitada ning (kohtuistungil 11:02:30- 11:05:54). Vastustaja on selgitanud, et PlanS v.r ei näinud ette eskiislahenduse arutelu ega selle raames esitatud ettepanekute arvestamata jätmisel nende edastamist. Eskiislahenduse avalik väljapanek oli täiendav koostöövorm, milleks seadus vastustajat ei kohusta (PlanS v.r § 16 lg 2, 6 ja 7). Planeeringu menetlejal ei ole keelatud kasutada täiendavaid avalikkuse kaasamise ja arvamuste saamise võimalusi, sh tutvustada eskiislahendust ning koguda eskiislahenduse kohta seisukohti. Linnavalitsus on nende ettepanekute suhtes seisukohad võtnud, ettepanekud on säilitatud ning kättesaadavad4 ning kaebaja on pidanud need vajalikuks esitada ka kohtumenetluses (I kd, tl 124-177). Esitatust ilmneb, et ettepanekud on sisuliselt läbi töötatud ning vastustaja on dokumenteerinud oma seisukohad nende arvesse võtmise kohta. Vastustaja kohtuistungil antud selgituste kohaselt on eskiislahenduse arutelu ettepanekud informatsioonina jõudnud ka volikogu tasandile (arengu- ja planeerimiskomisjonile). Kohaldatav õigus ei näinud eskiislahenduse suhtes tehtud ettepanekute osas ette maavanema järelevalvet, järelevalveorgan saab aga täita järelevalvefunktsiooni vaid seaduses sätestatud aluse olemasolul. Konkreetsed Tartu Linnavalitsuse 13. septembri 2016. a korraldus nr 921. Eskiislahenduse kohta esitatud vastuväited ja linna seisukohad korralduse lisas, kättesaadav Tartu linna veebilehel http://info.raad.tartu.ee/dhs.nsf/web /gpunid/GB8638C73EE37AD21C225800A002D83A0?OpenDocument.
9(14)
3-17-2085
isikud ise saanuks vaidlustada nende ettepanekute arvestamata jätmise motiivil üldplaneeringu kehtestamise otsust. M. Silvet kinnitas kohtuistungil, et ta ise ei ole eskiislahendusele ettepanekuid esitanud. Seega ei puuduta eskiislahenduse ettepanekute väidetav arvesse võtmata jätmine kaebajate endi subjektiivseid õigusi.
18.Kaebajad peavad avalikkuse kaasamise põhimõtte rikkumiseks, et kesklinna üldplaneeringu5 menetluses said arvamust avaldada seaduse järgi vaid kesklinna planeeringualal elavad inimesed. Seetõttu tulnuks kaebajate arvates võimaldada käesolevas asjas vaidlustatud planeeringu menetluses ka üldplaneeringuga hõlmatud ning varasemalt kehtestatud kesklinna üldplaneeringu osas avalikkuse ulatuslikumat osalemist (s.t ka neile isikutele, kes ei saanud kesklinna üldplaneeringu menetluses osaleda). Kaebajad esitasid kohtuistungil taotluse sellega seonduvalt kontrollida EhSRS § 12 lg 5 põhiseaduspärasust.
18.1.EhSRS § 12 lg 5 sätestab: „Kehtestatavat üldplaneeringut ei ole võimalik vaidlustada ulatuses, milles see puudutab varem kehtestatud teema- ja osaplaneeringute ning olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valiku planeeringute sissekandmist uude üldplaneeringusse.“ Kaebajad peavad sätet põhiseadusvastaseks, kuna praegusel juhul ei ole nende arvates olnud olulisel osal linnaelanikest võimalik üldplaneeringu menetluses avaldada arvamust ja teha ettepanekuid kesklinna üldplaneeringu ulatuses.
18.2.Üldplaneeringu p-s 1.2 on loetletud varem kehtestatud teema- ja osaplaneeringud, mis kantakse üldplaneeringusse sisse (integreeritakse) muutmata kujul. Nende hulgas on nimetatud ka Tartu kesklinna üldplaneering. Vastustaja selgitas kohtuistungil, et Tartu kesklinna üldplaneeringu puhul ei ole tegemist teemaplaneeringuga.
18.3.Tartu Linnavolikogu 30.06.2016 otsusest nr 366 „Tartu kesklinna üldplaneeringu kehtestamine“ ilmneb, et kesklinna ruumilise arengu kavandamisel on kaasatud avalikkust märkimisväärses ulatuses. Linn on korraldanud avalikud väljapanekud kesklinna arengustrateegia koostamisel (linna kodulehel), kesklinna üldplaneeringu eskiislahenduse menetlemisel (Tartu Linnavolikogu 27. juuni 2013. a otsus nr 500). Planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise avalikul väljapanekul laekus rohkelt mitmekesiseid ettepanekuid (kokku umbes 160 isikult). Planeeringu avaliku väljapaneku eesmärgiks oli avalikkuse kaasamine planeeringu koostamise protsessi, et välja selgitada kõikide planeeringust huvitatud isikute seisukohad planeeringu lahenduse osas ning see ei olnud rangelt piiritletud kesklinna elanikega nagu väidavad kaebajad. Kohus leiab, et vaidlustatud otsust ei ole põhjust pidada avalikkuse ebapiisava kaasamise argumendil õigusvastaseks seetõttu, et sellesse on kesklinna üldplaneering sisse kantud.
18.4.Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (572 SE) seletuskirja6 kohaselt tähendab olemasolevate lahenduste sissekandmine kehtestatavasse planeeringusse, et juba kehtestatud lahendust ei muudeta ja see võetakse tulevasesse planeeringusse täielikult üle. Sissekandmine tähendab sealjuures toimingut, millel ei ole iseseisvat õiguslikku tähendust selles osas, mis puudutab isikute õiguste või huvide kaitset, kuna sissekantud lahendus on juba varasemalt planeerimismenetluse läbinud ning selle osas on antud vaide või kaebuse esitamise võimalus. Kuna isikutel on juba olnud võimalik varasemat planeeringut vaidlustada, ei ole seletuskirja kohaselt otstarbekas, et sama lahenduse osas avatakse kaebevõimalus uuesti. PlanS v.r § 16 lg 8 ls 1 sätestas, et planeeringu koostamise ajal võib iga isik esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta. Kõikidel huvitatud isikutel (sh kaebajatel) on olnud võimalus Tartu Linnavolikogu 30. juuni 2016. a otsus nr 366 „Tartu kesklinna üldplaneeringu kehtestamine“ (kehtetu) http://info.raad.tartu.ee/dhs.nsf/web/gpunid/G8C76D237759C00B8C2257FCE00468D13?OpenDocument
õigeaegselt kesklinna üldplaneeringu menetluses osaleda ja planeeringu kehtestamise otsust vaidlustada. Kaebajad ei ole seda õigeaegselt teinud. Kohtu hinnangul ei muuda praeguses haldusasjas vaidlustatud otsust õigusvastaseks asjaolu, et selle menetluses ei olnud võimalik enam esitada täiendavalt arvamusi ja seisukohti Tartu kesklinna üldplaneeringuga hõlmatud osas. Kohtu hinnangul ei piira EhSRS § 12 lg 5 põhiseadusvastaselt planeeringu menetlemise tulemusest huvitatud isikute õigust osaleda kehtestatud teema- või osaplaneeringu osas ettepanekuid ja arvamusi esitada ning seda tähtaegselt vaidlustada.
19.Kaebajate väitel ei ole vastustaja teavitanud inimesi nende kinnistute sundvõõrandamisest ja/või eraisikutele kuuluvate kinnistute sihtotstarbe muutmisest. Kaebajad on maininud Ihaste tee ja Ihaste põik elanikke, kelle kinnistutele on kaebajate arvates üldplaneeringuga ette nähtud korterelamute ja ärihoonete ehitamine. Kohus nõustub vastustajaga, et tegemist on paljasõnaliste väidetega. Isegi kui need osutuksid tõendatuks, saaks oma subjektiivseid õigusi kohases menetluses kaitsta kinnistuomanikud, keda selline sundvõõrandamine või sihtotstarbe muutmine puudutab. PlanS v.r § 8 lg 3 p 3 sätestas, et üldplaneeringu ülesanne on maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste, sealhulgas maakasutuse juhtotstarbe ning vajaduse korral hoonestuse kõrguspiirangu ja muude tingimuste määramine. PlanS v.r § 8 lg 31 kohaselt on maakasutuse juhtotstarve üldplaneeringuga määratav territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratletud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. Seega ei ole üldplaneering veel ka otse konkreetse kinnistu sihtotstarbe muutmise alus.
20.Kaebajad leiavad, et keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruanne on tehtud puuduliku info alusel. Kaebajate väitel ei esitatud keskkonnamõju hindajatele tõeseid andmeid Tartu linna territooriumile jääva Natura kaitseala suuruse ja asukoha kohta ning küllaldaselt andmeid kaitsealuste taime- ja loomaliikide ning kaitset vajavate koosluste leviku kohta Tartu linna territooriumil. Kaebajad on palunud kaebuses kohustada Tartu linna viima läbi uus keskkonnamõju strateegiline hindamine ja Natura hindamine. Kaebajad on ka palunud kohustada Tartu linna tellima enne uute aruannete tegemist bioloogilised uuringud Tartu linna territooriumil esinevate kaitsealuste liikide ja koosluste leviku kohta, et neid uusi andmeid arvestades tellida uus KSH aruanne. Kaebajate arvates on rikutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) paragrahve 29, 311, 36, 40 ja 45. Kaebaja M. Silvet selgitas kohtuistungil (alates 11:05:57), et Ropka-Ihaste kaitseala Ihaste lahustükk jääb Tartu piiridesse. Kaitse-eeskirja juures oleval kaardil on Ihaste lahustükk, mis ulatub Anne ojani (Anne kanali Ihaste-poolses otsas). Kaebaja leiab, et kuna vastustaja planeerib vahetult selle lahustükiga piirnevatele kinnistutele ehitustegevust ja tegemist on Natura 2000 kaitsealaga, mille suhtes häiringute ilmnemisel tuleb läbi viia Natura-hindamine, on vaja tõestada, et arendustegevusega ei kaasne kahjulikku mõju. Kaebaja hinnangul KSH läbiviija ei hinnanud, kas Natura 2000 alaga vahetult piirneval alal ja looduskaitsealadel (Anne, Raadi) vahetult piirnevatel kinnistutel toimuva arendustegevusega võib kaasneda negatiivne mõju. Kaebaja viitab, et nii Ihaste lahustüki, Anne kaitseala kui ka Raadi kaitseala vahetus läheduses asub hulk kaitsealuste liikide leiukohti ja KSH läbiviija ei ole nendega arvestanud. Kaebaja väitel on talle bioloogina teada oluline informatsioon kaitsealuste liikide kohta, kuid bioloogid ja loodushuvilised inimesed (sh kaebaja) ei ole saanud oma seisukohti esitada. Kaebaja viitab looduskaitseseadusele, millest tuleneb keeld hävitada I, II või III kategooria kaitsealuseid liike. Kaebaja väitel ei ole ta saanud teavet, milliseid andmeid kaitsealuste liikide kohta on Keskkonnaamet planeeringu kooskõlastajana arvesse võtnud.
20.1.Esmalt nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et läbi viidud KSH tulemust oleks saanud vaidlustada läbi selle aruande vaidlustamise, kuid seda ei ole kaebajad teinud. KSH aruande on
11(14)
3-17-2085
heaks kiitnud Keskkonnaamet oma 29.08.2017. a kirjaga (I kd, tl 14-19) ning kooskõlastanud üldplaneeringu (I kd, tl 20-21). KSH on läbinud KeHJS-s ette nähtud etapid (üldplaneeringu lisadena on veebilehel kättesaadav KSH aruanne ja programm, teave avaliku väljapaneku ja arutelu kohta). Üldplaneeringu ja KSH aruande avalikustamisel on olnud võimalik tutvuda selle aluseks olnud materjalidega, esitada ettepanekuid, märkusi ja vastuväiteid. KSH aruande p 7.2 kohaselt (lk 82) KSH aruande kohta avaliku väljapaneku jooksul ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitatud.
20.2.KSH hindaja ei ole Natura 2000 ala olemasolu tähelepanuta jätnud. Üldplaneeringu lisana 1 esitatud KSH aruande7 p 3.2. kohaselt on KSH läbiviija pidanud vajalikuks Natura-ala eelhindamist (KSH aruande lk 10 jj) ning viidanud vajadusele teatud objektide (Ropka sild) kavandamisel viia läbi täiemahuline Natura-hindamine.
20.3.KSH koostajale on aluseks olnud EELIS-e andmebaas (Keskkonnaameti ametlik andmebaas) ning KSH läbiviija on septembris 2016 sellele andmebaasile tuginenud. Vastustaja on rõhutanud (17.04.2018 seisukoht kirjalikus menetluses; III kd, tl 149), et esitas juba enne kaebuse menetlusse võtmist KSH aruande koostajale arvamuse saamiseks selles küsimuses järelepärimise (24.10.2017 nr 9-3.2/17223; III kd, tl 151). KSH aruande koostaja Skepast&Puhkim OÜ märgib 30.10.2017 vastuse nr 50 (III kd, tl 150), et on kontrollinud üle Ropka-Ihaste Natura 2000 ala piirid ning kinnitab, et KSH aruandes on ala piiride osas esitatud korrektsed andmed. Arvamuse koostaja leiab, et tõenäoliselt tekitab kaebajas segadust asjaolu, et Ropka-Ihaste looduskaitseala asub suuremal alal ning Ropka-Ihaste Natura 2000 ala kattub sellega üksnes osaliselt (EELIS andmebaasi kaart, KSH aruande joonis 2 lk 10). Kohus peab seda seisukohta veenvaks, tegemist on erineva režiimiga aladega.
20.4.KSH aruande p-s 4.3.1.5 (aruande lk-d 20-22) on välja toodud planeeringuala kaitstavad liigid nii loomade, lindude, putukate kui ka taimede, seente ja samblike osas ning p-s 4.3.1.3 kaitstavate liikide püsielupaigad. Aruanne kajastab kaitstavate liikide elupaiku ja mõju hinnangut. Kaebaja väitel on ta püüdnud tagajärjetult Keskkonnaametit teavitada kaebajale teadaolevatest I, II ja III kaitsekategooria liikide elupaikadest. Vastustaja viitas kohtuistungil põhjendatult looduskaitseseadusele (LKS), mille §-des 8-112 on sätestatud loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlus. LKS § 8 lg-st 1 tulenevalt on igaühel on õigus esitada kaitse alla võtmise algatajale ettepanek loodusobjekti (sh kaitsealune liik ja elupaik) kaitse alla võtmiseks. Vastustajal ega KSH läbiviijal ei ole pädevust otsustada kaitsevajaduse üle ega täiendada ametlikku andmebaasi. KSH läbiviija on põhjendatult tuginenud andmebaasi EELIS andmetele. Kaebaja M. Silvet on esitanud 09.06.2017 vastustajale e-kirja, milles selgitas, et on kaardistanud I, II ja III kaitsekategooria taimede asukohad, ning lisas viite tema enda koostatud kaardile (I kd, tl 121-121p). Kaebaja palus Tartu linna üldplaneeringu 2030+ keskkonnamõjude hindamise ja Natura hindamise aruandeid täiendada, hinnates planeeringu mõju ka väljaspool praegusi kaitsealasid Ihaste luhal ja Anne luhal asuvatele kaitsealustele liikidele ja elupaikadele. Tegemist on ettepanekutega, mille esitamiseks kohased menetlusetapid olid juba läbitud (üldplaneeringu avalik väljapanek toimus 27.03.2017─28.04.2017; selle käigus esitatud arvukate ettepanekute ja vastuväidete osas võttis Tartu Linnavalitsus seisukohad 22. mai 2017. a korraldusega nr 508; avaliku väljapaneku tulemuste arutelu toimus 9. juunil 2017). Kaitsealuste liikide asukohad on ajalises muutumises ja seega on kaebaja M. Silvetil õigus selles, et need andmed vajavad aeg-ajalt kaasajastamist. Samas on KSH läbiviimine Tartu http://info.raad.tartu.ee/dhs.nsf/0/8E694E69DAABAC0BC225818D00528BA9/$FILE/tartu%20linna%20üldpla neeringu%20seletuskiri.pdf
12(14)
3-17-2085
suuruse linna üldplaneeringu puhul küllalt mahukas ja aeganõudev protsess ning selle läbiviija peab paratamatult lähtuma mingil kindlal ajahetkel olemasolevast teabest. Kaitsealuste liikide olemasolu ning nende elupaikade muutuvat informatsiooni saab nende kaitse tagamisel täiendavalt arvesse võtta konkreetse ehitus- või arendustegevuse raames. Üldplaneeringu ega KSH käigus ei lahendata küsimust, kas tekib keskkonnakahju või kes seda konkreetselt hüvitama peaks.
21.Kaebaja M. Silvet on täiendavates kirjalikes seisukohtades tõstatanud küsimuse, kas Keskkonnaameti Lõuna regiooni juhtivspetsialistil oli üldse pädevus allkirjastada üldplaneeringut kooskõlastavat kirja (12.09.2017 kirjale nr 6-2/17/1508-13). Kohtu hinnangul on tegemist sisepädevuse küsimusega (haldusmenetluse seaduse § 8 lg 2), mille kohaselt määratakse haldusorganisiseselt isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti. Haldusorgani tegevus ei saa peatuda, kui selle juht viibib eemal nt puhkuse, lähetuse või haiguse tõttu. Kehtiv õigus ei näe ette, et haldusesiseselt ei võiks üldplaneeringu kooskõlastamiseks sisepädevust reguleerida. Samuti ei ole takistust, et KSH aruande kiidab heaks üks ametnik ning üldplaneeringu kooskõlastab teine ametnik, kellel haldusesiseselt selleks õigus on. Seoses planeeringu kooskõlastamisega märgib kaebaja M. Silvet veel, et Keskkonnaameti 29.08.2017 kirjas nr 6-2/171508-12 (lk 2 lõigus 3; I kd, tl 17-19) on kirjutatud: „Lõplikuks kooskõlastamiseks pole üldplaneeringut esitatud.“. Kaebaja ei pea õigeks, et Keskkonnaamet kiitis 29.08.2017 Tartu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande heaks, ilma et talle oleks esitatud üldplaneeringut. Kaebaja viitab samas halduskohtule esitatud Keskkonnaameti 12.09.2017 kirjale nr 6-2/17/1508-13 (I kd, tl 20-21), kus on märgitud: „Esitasite Keskkonnaametile lõplikuks kooskõlastamiseks Tartu linna üldplaneeringu koos keskkonnamõjude strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande heakskiitmiseks esitamisega.“ Kui ka kaebaja poolt rõhutatud kirjade sõnastusest võib välja lugeda vastuolu selles, kas üldplaneering esitati lõplikuks kooskõlastamiseks koos KSH aruandega või mitte, ei ole kohtu hinnangul tegemist asjaoluga, mis viitaks planeeringumenetluse õigusvastasusele. Tegemist on loogilises ajalises järjestuses tehtud menetlustoimingutega, millest seejuures nähtub ka sisuline ettepanek üldplaneeringu lisas ja joonises paranduste tegemiseks.
22.Kohus on seisukohal, et vaidlustatud otsuse8 andmisel ei ole rikutud vormi- ega menetlusnõudeid, mis võiks kaasa tuua haldusakti tühistamise. Otsus on muuhulgas ulatusliku kaalumisruumiga antud haldusaktile omaselt motiveeritud, sisaldades otsuse tekstis põhikaalutlusi ning viiteid otsustamisel aluseks olnud dokumentidele.
23.Eeltoodut arvestades tuleb kaebused jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED
HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.
Mõlemad kaebajad on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Muude menetluskulude kandmist asjas ei nähtu. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad ka kaebajate kulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ls 1). Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega kuludokumente esitanud. Seetõttu jäävad ka tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
25.Tulenevalt HKMS § 77 lg-st 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-st 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel
kinniseks menetlusosalise eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Kohus tunnistas 08.01.2018 kohtumäärusega menetluse kinniseks kaebaja M. Silveti perekonnaliikme terviseandmeid sisaldavate tõendite osas (I kd, tl 42-48). Samal alusel tunnistab kohus menetluse täiendavalt kinniseks kaebaja M. Silveti terviseandmeid puudutavas osas (III kd, tl 164-165), mis on esitatud tõendite kogumise taotluse tähtaja ennistamiseks 02.05.2018 taotluses ja selle lisades. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik Kohtuotsust on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 21.02.2019.a otsusega. Tartu Ringkonnakohtu 21.02.2019.a otsus Resolutsioon
1.Tagastada Marju Silvetile 21.01.2019. a avalduse lisadena esitatud tõendid.
3.Tühistada Tartu Halduskohtu otsuse resolutsiooni punkt 1 Marju Silvetit puudutavas osas. Teha vastavas osas uus otsus, millega rahuldada Marju Silveti kaebus osaliselt ja tühistada Tartu Linnavolikogu 14.09.2017. a otsus nr 494 üldplaneeringu kehtestamiseks Ropka silda ja selle ühendusteed puudutavas osas. Muus osas jätta kaebus rahuldamata ning halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata. Muuta ja täiendada halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
4.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.