lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2498/10

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 30.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-2498/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
30.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1132
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi

3-17-2498 30. november 2017 Kadri Palm A. P.i (P.) taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

RESOLUTSIOON

1.Jätta A. P.i taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks läbi vaatamata.
2.Edastada määruse ärakiri A. P.ile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib määruskaebuse esitada otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Vangla kinnipeetav A. P. esitas 20. novembril 2017 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse seoses Tartu Vanglas 1. oktoobril 2017 kehtima hakanud direktori käskkirjaga nr 1-1/49, millega keelati Tartu Vangla territooriumil suitsemine. A. P. märgib, et ta on esitanud vaide Tartu Vangla direktorile, mis saadeti edasi Justiitsministeeriumile. Taotleja väidab, et on isiklikult pöördunud vangla poole seoses asjaoluga, et tal on suitsuta oleku pärast tekkinud peavalud ning une- ja ärevushäired, aga vangla pole sellele mingit tähelepanu pööranud. Kuna taotlejal on siiani peavalud ja närvilisus ning taotleja ei saa korralikult magada, siis soovib ta esialgset õiguskaitset, et ta ei peaks enam kannatama.
2.Tartu Halduskohus palus 22. novembri 2017. a kohtunõuetega Tartu Vanglal ja Justiitsministeeriumil teatada, kas A. P. on vanglale või Justiitsministeeriumile esitanud suitsetamise keelamisega seonduvaid taotlusi või vaideid ning kas vangla on need lahendanud.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Tartu Vangla teatas 23. novembril 2017. a vastuses kohtunõudele, et A. P. esitas 6. oktoobril 2017 Tartu Vanglale vaide seoses 1. oktoobril 2017 kehtima hakanud suitsetamise keelamisega Tartu Vanglas. Tartu Vangla edastas 30. oktoobri 2017. a kirjaga nr 1-11531-2 A. P.i vaide lahendamiseks Justiitsministeeriumile.
4.Justiitsministeerium selgitas 23. novembri 2017. a vastuses kohtunõudele, et Tartu Vangla edastas 30. oktoobril 2017 A. P.i vaide, mis registreeriti Justiitsministeeriumis 1. novembril 2017, Justiitsministeerium ei ole vaiet veel lahendatud ning vaie lahendatakse hiljemalt 1. detsembril 2017.
5.Tartu Vangla esitas 29. novembril 2017 Tartu Halduskohtule seisukoha A. P.i esialgse õiguskaitse taotluse osas. Tartu Vangla leiab, et A. P.i esialgse õiguskaitse taotlus on põhjendamatu ja selle rahuldamiseks puudub alus. Kuigi suitsetamise võimaluse puudumisest tekkinud ebameeldivuste hilisem heastamine ei ole ilmselt võimalik, ei ole tegemist A. P.ile kahjuliku tagajärjega, mille vältimiseks oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik. A. P.i

tervisekaardist nähtuvalt ei ole ta pöördunud vangla meditsiiniosakonna poole kaebustega peavaludele, une- ja ärevushäiretele, mistõttu puuduvad hetkel igasugused tõendid selle kohta, et A. P.i kirjeldatud tagajärjed on ka saabunud. Seetõttu on Tartu Vangla seisukohal, et esialgse õiguskaitse vajadus puudub.

KOHTU SEISUKOHT

6.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg-tele 1 ja 2 võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule igas menetlusstaadiumis või vaidemenetluse ajal. Kuna Justiitsministeeriumi poolt kohtule esitatud vastusest nähtub, et A. P.i vaie seoses Tartu Vanglas
1.oktoobril 2017 kehtima hakanud suitsetamise keelamisega on Justiitsministeeriumi menetluses, võtab kohus seisukoha A. P.i esialgse õiguskaitse taotluse osas.
7.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
8.A. P. on kohtule esitatud taotluses märkinud üldsõnaliselt, et esitab esialgse õiguskaitse taotluse seoses Tartu Vanglas 1. oktoobril 2017 kehtima hakanud direktori käskkirjaga nr 1-1/49. Arvestades, et Tartu Vangla 4. mai 2017. a käskkirjast nr 1-1/49 nähtuvalt näeb alates 1. oktoobrist 2017 vangla territooriumil suitsetamise keelu ette Tartu Vangla kodukorra p 2.3 ehk taotleja õigusi on hakanud mõjutama Tartu Vangla kodukorra p 2.3, mitte aga Tartu Vangla 4. mai 2017. a käskkiri nr 1-1/49, ning taotlusest selgub, et A. P.i eesmärk on saavutada olukord, mis kehtis enne
1.oktoobrit 2017 ehk kui vangla territooriumil oli suitsetamine lubatud, mõistab kohus, et A. P. on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse Tartu Vangla kodukorra p 2.3 kehtivuse või täitmise peatamiseks ja vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks.
9.Selleks, et kohus saaks rahuldada A. P.i esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse, peab esialgse õiguskaitse taotlus olema esmalt lubatav, s.h peab taotlejal esinema esialgse õiguskaitse vajadus. Kohus selgitab, et esialgse õiguskaitse vajadus esineb eelkõige juhul, kui HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega tähendab esialgse õiguskaitse vajadus ennekõike ohtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvad taotleja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Taotleja peab vajama esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist selleks, et põhivaidluse tulemuse selgumiseni oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda.
10.A. P. on kohtule esitatud taotluses põhistanud, et ta vajab esialgset õiguskaitset selleks, et ta ei peaks enam kannatama peavalude, une- ja ärevushäirete ega närvilisuse käes. Kohus selgitab, et kuigi A. P. väidab, et tal on tekkinud suitsetamise ärakeelamise tagajärjena erinevad terviseprobleemid, siis Tartu Vangla poolt esitatud vastusest ja meditsiiniosakonna juhi Piret Kooli kinnitusest nähtuvalt A. P.i tervisekaardist selliseid probleeme ei ilmne. Ka ei ole taotleja ise esitanud tõendeid selle kohta, et tal oleks terviseprobleeme, mis viitaksid võimalikele nikotiini võõrutusnähtudele. Seega peab kohus taotleja väiteid pöördumatutest tagajärgedest ebausutavaks, seda enam, et võõrutusnähud mööduvad enamasti paari nädalaga (vt ka http://www.tubakainfo.ee/loobu-suitsetamisest/nikotiini-voorutusnahud/). Juhul kui taotlejal on või tekivad suitsetamise võimaluse puudumisest mingisugused tervisehädad, on tal võimalik pöörduda vangla arsti poole vajalike ravi- või leevendusmeetmete saamiseks.
11.Kohus nõustub, et suitsetamisest loobumine ja suitsetamiskeelu talumine tekitab kaebajale ebameeldivusi. Samas on esialgse õiguskaitse kohaldamise üheks esmaseks eelduseks, et vastasel korral saaksid taotleja õigused pöördumatult kahjustatud ning tekkinud tagajärgi oleks raske või võimatu kõrvaldada. Eelnevast tulenevalt leiab aga kohus, et pole alust järelduseks, et suitsetamisvõimaluse puudumisest tingitud ebameeldivused tekitaksid A. P.ile pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et esialgse õiguskaitse vajaduse puudumist ei lükka ümber ka asjaolu, et teisel vanglas kinnipeetaval isikul on seda esialgse õiguskaitse korras võimaldatud. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb hinnata konkreetset üksikjuhtumit eraldi ning käesoleval juhul ei ole kohus taotlejal sellise vajaduse olemasolu tuvastanud.
12.Eelnevat arvestades ei pea kohus põhjendatuks kohaldada HKMS §-s 251 sätestatud esialgse õiguskaitse abinõusid ning A. P.i esialgse õiguskaitse taotlus tuleb esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu HKMS § 249 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata. Kohus märgib, et kinnipeetav on kohustatud taluma vangistuses viibimisega paratamatult kaasnevaid ebamugavusi.
13.Kohus lisab, et kui vaidemenetlus A. P.i vaide osas lõpeb ja tulemus teda ei rahulda, on A. P.il võimalus vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 5 sätestatule kaebusega halduskohtusse pöörduda ja koos kaebusega taotleda esialgset õiguskaitset. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et kinnipeetaval oleks võimalik lisaks vangla kodukorra muudatuste tühistamisele esitada halduskohtule kohustamisnõue vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks, taotleda justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ sätete kohaldamata jätmist ning esialgse õiguskaitse kohaldamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-17-749, p 12). Seejuures märgib kohus, et nii suitsetamist takistavate haldusaktide kui ka toimingute vaidlustamiseks esitatavate tühistamis- või kohustamisnõuete puhul tuleb eelnevalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (VangS § 11 lg 5). Koos vaide või kaebuse esitamisega on võimalik taotleda esialgset õiguskaitset (HKMS § 249 lg-d 1 ja 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium