3-17-1281/11 - Maksuõigus - Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused) - Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Tartu Halduskohus on 23.08.2017 kohtumäärusega võtnud OÜ Profit Pluss kaebuse menetlusse. 28.09.2017 kohtumäärusega on määratud asja läbivaatamise vormiks kirjalik menetlus. Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Kaebaja hinnangul on nii korraldus kui ka vaideotsus õigusvastased. Kaebaja viitab haldusmenetluse seadustiku (HMS) § 51 lg 1 ja § 54 ning maksukorralduse seaduse (MKS) § 46 lg 1. Kaebaja on seisukohal, et läbi pankrotimenetluse on sõlmitud kompromiss, mis on tsiviilasjas 212-23714 14.09.2016 kohtumäärusega kinnitatud. Kompromissi kohaselt ei jäänud kaebuse esitajale peale kompromissiga kokku lepitud summa tasumist maksuhalduri ees võlgu. Kaebuse esitaja märgib, et kaebuse esitaja ja maksuhalduri poolt sõlmitud kompromiss ning selle täitmine hõlmas kõiki, sealhulgas pankrotimenetluses esitamata jäänud nõudeid, mis maksuhalduril kaebuse esitaja vastu olid. Kaebuse esitaja ei nõustu maksuhalduri seisukohaga, et kompromiss hõlmas ainult pankrotimenetluses tunnustatud nõudeid. Kaebaja arvates saab pärast kompromissi sõlmimist ja selle täitmist võlgnik kohustustest vabaks. Ettevõtte tegevus korraldatakse ümber ning ettevõte saab alustada uuesti oma tegevust ehk alustada niinimetatud puhtalt lehelt. Kaebaja on märkinud, et maksuhalduri 2012.a. oktoobrikuu KMD ja TSD tulenev nõue on aegunud. Kaebaja märgib, et kui nõue on jäänud pankrotimenetluses esitamata, peab võlausaldaja oma nõudest loobuma. Maksuhalduri 2012. oktoobrikuu nõude aegumine algas kaebuse esitaja pankroti väljakuulutamisega ja aegumise tähtaeg on kolm aastat. Kaebaja märgib, et maksuhaldur on minetanud õiguse nõuda massikohustuse täitmist. Kaebaja märgib, et maksuhalduri ressursi- ja saastetasu nõue on tekkinud peale kaebuse esitaja pankroti väljakuulutamist. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole käesoleval juhul maksuhalduri ressursi- ja saastetasu nõue PankrS § 167 lg 3 alusel sissenõutav. Kaebaja taotleb Maksu- ja Tolliameti 28.03.2017 korralduse nr 13-11/18018 ja 15.05.2017 vaideotsuse nr 6-1/3709-2 tühistamist ning taotleb jätta menetluskulud maksuhalduri kanda. Kaebuse täienduses märgib kaebaja, et maksuhalduri ja kaebaja vaheline kompromiss on kõik maksuhalduri nõuded lõpetanud ja alternatiivselt on maksuhaldur nõudeõiguse kaebuse esitaja vastu minetanud. Kaebuse täienduse kohaselt on nii kaevatav korraldus kui vaideotsus pankrotiseadusega vastuolus, eelkõige PankrS § 178, 180 ja 184. Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ning vaidleb sellele vastu. Vastustaja on seisukohal, et 28.03.2017 korraldus nr 13-11/18018 on õiguspärane ning puudub alus nimetatud haldusakti tühistamiseks. Samuti puudub alus vaideotsuse tühistamiseks. Vastustaja märgib, et kohus kinnitas võlausaldajate üldkoosolekul vastuvõetud kompromissettepaneku ning kompromissotsuse kohaselt tuli võlausaldajatele teha väljamakseid kokku summas 140 000 eurot, ülejäänud osas, see on 3 699 999,05 eurot, lõppevad kõik võlgniku vastu suunatud nõuded, mis olid olemas kompromissotsuse tegemise ajal. Seega kehtib kohtu kinnitatud kompromiss vaid pankrotimenetluses esitatud nõuete osas. Vastustaja märgib, et oktoober 2012 KMD ja TSD alusel tekkinud kohustused on jäänud pankrotimenetluses esitamata ning seetõttu ei laiene neile ka kohtu poolt kinnitatud kompromiss. Seega kohaldub antud juhul PankrS § 167 lg 1, mille kohaselt võivad võlausaldajad pärast pankrotimenetluse lõppemist esitada nõuded, mille võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on jäänud esitamata, võlgniku vastu üldises korras. Sel juhul pankrotimenetluse aja eest intresse ja viiviseid ei arvestata.

PankrS § 167 lg 4 kohaselt üldises korras võib võlgniku vastu esitada nõudeid, mis on tekkinud pankrotimenetluse ajal ja mida ei saanud pankrotimenetluses esitada. Sel juhul algab aegumistähtaeg pankrotimenetluse lõpetamisest. Samas juhib vastustaja tähelepanu asjaolule, et kõnesolevate nõuete näol on tegemist ka ressursi-ja saastetasudega, mille kohased andmed on OÜ Profit Pluss korrektselt ise Keskkonnaametile iga kvartal deklaratsioonidega esitanud. Seega ei vasta tõele väide, et ei kaebaja ega pankrotihaldur ei olnud kõnesolevast kohustusest teadlikud. Vastuse täienduses on vastustaja märkinud, et käesoleva kohtumenetluse eesmärk on välja selgitada, kas maksuhalduril on õigus äriühingu poolt deklareeritud maksukohustus OÜ-lt Profit Pluss sundtäita. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud jätta kaebaja enda kanda. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja seda alljärgnevatel põhjustel. 2.Asja materjalide kohaselt on Tartu Maakohtu määrusega 24.10.2012 tsiviilasjas 2-12-23714 välja kuulutatud OÜ Profit Pluss pankrot ja määratud pankrotihaldur. Maksuhaldur on esitanud 31.10.2012 pankrotimenetluse kaudu nõudeavalduse summas 337 475,44 eurot, mis on tunnustatud II järgu nõudena. 3.06.12.2012 on OÜ Profit Pluss deklareerinud oktoobrikuu 2012 KMD-l kohustusi käibemaksu osas summas 14 384,86 eurot (tasumise tähtpäev 20.11.2012, millest tasumata nõuete saldo on 1379, 13 eurot) ja TSD sotsiaalmaksuga maksustatud väljamakseid summas 14 102 eurot (tasumise tähtpäev 12.11.2012, millest tasumata nõuete saldo on 5937,44 eurot). 4.Tartu Maakohtu kohtumäärusega 14.09.2016 otsustas Tartu Maakohus kinnitada OÜ Profit Pluss 19.07.2016 võlausaldajate üldkoosolekul vastuvõetud kompromissi ning lõpetada OÜ Profit Pluss pankrotimenetlus. 5.28.03.2017 on maksuhaldur korraldusega nr 13-11/18018 „Maksuvõla tasumine“ kohustanud OÜ-d Profit Pluss tasuma maksuvõlga summas 11 808,10 eurot kümne päeva jooksul korralduse saamisest arvates. Korralduse alusel kuulusid tasumisele TSD ja KMD alusel tekkinud nõuded ning ressursitasu ja saastetasu perioodides 2012-2016. Nimetatud korralduse lisas (tl 10) kajastub võlanõuete loetelu. Maksuhaldur on teinud sundtäitmise hoiatuse, millega on selgitatud, et kuna maksuvõlga ei ole tasutud, algatab maksuhaldur sundtäitmise. 6.MKS § 128 kohaselt on maksuhaldur kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla. Maksuvõla sundtäitmine toimub käesolevas peatükis ning täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. Maksukohustuslase pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse maksuvõlad pankrotiseaduses sätestatud korras. MKS § 129 lg 1 ja lg 3 kohaselt on maksuhalduril õigus anda maksukohustuslasele korraldus tasuda maksuvõlg 10 päeva jooksul korralduse saamise päevast arvates ja korraldusesse märgitakse lisaks sama seaduse §-s 46 sätestatule hoiatus sundtäitmise algatamise kohta, kui kohustust ei täideta tähtaegselt. 7.Kaebuse esitaja on käesolevas asjas vaidlustanud seda, et pankrotimenetluses sõlmitud kompromiss ja selle täitmine hõlmas kõiki nõudeid, sealhulgas ka pankrotimenetluses esitamata jäänud nõudeid. Kaebaja ei nõustu sellega, et kompromiss hõlmas ainult pankrotimenetluses käsitletud nõudeid. Kaebaja arvates on kaebaja vastu suunatud nõuded aegunud, mis puudutavad TSD ja KMD nõudeid. Kaebaja on märkinud, et nõude tekkimise aeg on tehingu tegemise aeg, mitte

deklaratsiooni esitamise aeg. 2012. aasta oktoobrikuu nõue muutus kaebaja arvates sissenõutavaks pankroti väljakuulutamisega, millest algas nõude aegumise tähtaeg ja seega muutus nõue ka pankrotimenetluse nõudeks. Kaebaja arvates on maksuhaldur minetanud ka õiguse nõuda massikohustuse täitmist. 8.Kohus ei nõustu kaebaja seisukohtadega ning asub seisukohale, et kaebaja on vääriti tõlgendanud seadust. Esiteks märgib kohus, et kaebaja kõik nõuded ei ole hõlmatud pankrotimenetluses aset leidnud kompromissiga ning oktoober 2012 eest OÜ Profit Pluss poolt maksuhaldurile esitatud KMD-st ja TSD-st tulenevatele kohustustele ei laiene pankrotimenetluses sõlmitud kompromiss. Nõuded deklareeriti alles 06.12.2012 , ajal mil käis pankrotimenetlus, seega on tekkinud nimetatud ajast maksuhalduril nõude õigus. Maksukohustus on tekkinud 06.12.2012 esitatud deklaratsioonidest ning MKS § 132 lg 1 järgi on deklaratsiooni alusel arvutatud maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab kohustuse täitmise tähtpäeva saabumise aastale järgneva aasta 1. jaanuaril ehk siis antud asjas 01.01.2013. Kuid pankroti väljakuulutamisel katkeb sundtäitmise aegumistähtaeg ning uue sundtäitmise aegumistähtaja kulgemist hakatakse arvestama tähtaja katkemise aluse äralangemise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist ehk siis antud asjas 01.01.2017 (MKS § 132 lg 5 p2 ja § 132 lg 6). MKS § 132 on reguleeritud sundtäitmise aegumistähtajad. Käesolevaks ajaks on pankrotimenetlus lõppenud ning kaebaja peab tasuma nõuded mis on tasumata. Uus aegumistähtaeg nõuete suhtes algab pärast pankrotimenetluse lõppemist ehk siis 14.09.2016. Pärast pankrotimenetluse lõppemist võib võlausaldajate nõuded, mille võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud esitamata, samuti nõuded, mis küll esitati, kuid mis jäid rahuldamata ja millele võlgnik vastu vaidles, esitada võlgniku vastu üldises korras. Sel juhul pankrotimenetluse aja eest intresse ja viiviseid ei arvestata (PankrS § 167 lg 1). Kohus märgib, et vaidlusaluses korralduses toodud nõuded ei ole aegunud ja kuuluvad kaebaja suhtes täitmisele. Samas on maksuhaldur põhjendanud , et kuna ta osales pankrotimenetluses ühe võlausaldajana ja teadis pankrotivara seisu, et sellest pole võimalik nõuet täita, siis seega ei saanud maksuhaldur pankrotimenetluses maksukohustust sundtäita ja saab seda teha nüüd pärast pankrotimenetluse lõppemist. 9.Teiseks märgib kohus, et kuna OÜ Profit Pluss pankrotimenetluses tunnustatud maksuhalduri nõue ei sisaldanud äriühingu 2012 oktoobri eest deklareeritud kohustusi, siis ei saa väita, et kohus (pankrotimenetluses) on kompromissi kinnitamise määruses arvestanud äriühingu kohustustega, mille täitmise tähtaeg saabus pärast nõudeavalduse esitamist ning mille osas maksuhaldur ei ole nõudeavaldust esitanud. Oktoober 2012 eest OÜ Profit Pluss poolt maksuhaldurile esitatud KMD-st ja TSD-st tulenevatele kohustustele kohtu poolt kinnitatud kompromiss ei laiene. Kuna korraldusega nõutud maksukohustus tekkis pärast pankroti väljakuulutamist, see on pankrotimenetluse ajal, siis ei pidanud ka maksuhaldur korraldusega nõutavast kohustusest pankrotihaldurit teavitama. Kuna korralduses olev nõue on tekkinud maksukohustuslase enda poolt esitatud deklaratsioonidest, siis pidi ka maksukohustus olema nii kaebajale kui ka pankrotihaldurile teada. Samas on pankrotihalduri kohustuseks selgitada välja võlausaldajate nõuded, valitseda pankrotivara, korraldada selle moodustamine ja müük ning pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamine (PankrS § 55 lg 3 p1). 10.Mis puudutab massikohustuse nõuet, on nimetatud nõuete näol tegemist ressursi- ja saastetasudega ning need andmed on OÜ Profit Pluss ise Keskkonnaametile esitanud igal kvartalil deklaratsioonidega vastavalt seadusele. Nimetatud andmetest on teadlik kaebaja ise

ning pidi olema teadlik ka pankrotihaldur ning samuti on teada ka nende tasumise kohustus. Kohus märgib, et maksuhalduril on õigus tagantjärele nimetatud summad sisse nõuda ning kaebaja väide, et massikohustustest pankrotimenetluse ajal maksuhaldur ei teavitanud, mistõttu ei või neid summasid ka enam sisse nõuda, ei ole põhjendatud. PankrS § 167 lg 4 kohaselt võib üldises korras võlgniku vastu esitada samuti nõudeid, mis on tekkinud pankrotimenetluse ajal ja mida ei saanud pankrotimenetluses esitada. PankrS § 167 lg 3 kohaselt võivad võlausaldajad pärast pankrotimenetluse lõppemist esitada võlgniku vastu ka massikohustustest tekkinud nõuded, mida ei ole pankrotimenetluses rahuldatud. Sel juhul algab aegumistähtaeg pankrotimenetluse lõpetamisest. 11.Eeltoodust lähtuvalt saab maksuhaldur esitada antud juhul kaebaja vastu sundtäitmise hoiatuse pärast pankrotimenetlust ning kaebaja väide, et kompromissi täitmise järel saab kaebaja oma kohustustest vabaks, ei ole seaduspärane. Rahaliste nõuete sissenõudmise eeldused on täidetud ning maksuhalduril on õigus äriühingu poolt deklareeritud maksukohustus OÜ-lt Profit Pluss sundtäita. Kohus märgib täiendavalt, et kui pankrotihaldur ei ole pankrotimenetluses võlausaldajate nõuet täitnud ehk deklareeritud kohustusi täitnud, siis võib see olla sellepärast, et võlgnikul puudusid vastavad vahendid võla tasumiseks. 12.Eeltoodu alusel leiab kohus, et kaevatav 28.03.2017 korraldus nr 13-11/18018 on õiguspärane, antud kehtiva õiguse alusel ja selleks pädeva haldusorgani poolt, on piisavalt põhjendatud ning haldusakti aluseks on välja toodud nii faktilised kui juriidilised alused ja puudub alus selle tühistamiseks. 13.Kaebaja on vaidlustanud ka 15.05.2017 vaideotsust nr 6-1/3709-2 tühistamise nõudes, viidates samadele põhjendustele mis korralduse tühistamise taotluseski, väites täiendavalt, et vaideotsus on kaalutlusvigadega. Kohtu hinnangul on vaideotsus õiguspärane ning asja menetledes pole rikutud kaebaja suhtes subjektiivseid õigusi ega menetlusnorme. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vaideotsus on kaalutlusvigadega ning kaebaja ei ole ka oma sellekohast väidet täpsustanud. Samuti ei saa olla korraldus ja vaideotsus vastuolus PankS § 178, 180 ning § 184 nagu märgib kaebaja oma täiendavas seisukohas kohtule, kuna nimetatud sätted reguleerivad kompromissi pankrotimenetluses ja ei ole seotud otseselt kaevatavate haldusaktide tühistamise nõudega; kohtu arvates on viited asjakohatud ning kaebaja pole ka seda väidet täpsustanud. Vaideotsus on õiguspärane, antud kehtiva õiguse alusel ja selleks pädeva haldusorgani poolt, on piisavalt põhjendatud ning haldusakti aluseks on välja toodud nii faktilised kui juriidilised alused ja puudub alus selle tühistamiseks. Kohtu järeldusel vastavad kaevatavad haldusaktid haldusakti tunnustele ning on haldusakti nõuetega kooskõlas ja õiguspärased. 14.Eeltoodu alusel jätab kohus tervikuna kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 15.Menetluskuludest: Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda. Maksuhaldur ei ole omapoolselt menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks Kohtunik