lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2622/2

Keskkonnaõigus › Metsandus

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 30.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-2622/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Keskkonnaõigus › Metsandus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
808
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

30. november 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2622

Haldusasi

T.L.u kaebus keskkonnaministri kohustamiseks viima keskkonnaministri 14.04.2014 määrus nr 10 kooskõlla kehtiva metsaseaduse paragrahv 10 lõikega 2

Menetlusosalised

Kaebaja — T.L. Vastustaja — Keskkonnaminister

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1.T.L. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub kohustada keskkonnaministrit viima keskkonnaministri 14.04.2014 määrus nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ kooskõlla 01.09.2017 jõustunud metsaseaduse (MS) § 10 lg 2 muudatusega. Kaebuse kohaselt on kaebaja väikemetsaomanikke ühendava organisatsiooni Ambla Metsaühistu juhatuse liige ning ta on osalenud Riigikogu keskkonnakomisjonis 08.05.2017 toimunud MS ja looduskaitseseaduse (LKS) muutmise seaduse (396 SE) arutlusel. Täna kehtib MS § 10 lg 2 järgmises sõnastuses: toetust võib saada erametsaomanik, metsaühistu või konsulent, sealhulgas eelistatakse toetuse saajana väiksema metsaomandiga erametsaomanikku. Selleks, et MS § 10 lg 2 muudatust saaks rakendada, oleks tulnud muuta ka vaidlustatud keskkonnaministri määrust nr 10. Tänaseni ei ole muudetud määrust nr 10. Toetusi saavad jätkuvalt ilma eelistuseta nii

Sarnased lahendid

Keskkonnaõigus
  • 19.06.20263-20-2368/66Riigikohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-22-915/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-26-532/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-25-2968/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.06.20263-26-1036/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-26-829/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

väikese kui ülisuure metsaomandiga erametsaomanikud. Kui toetuse taotlejate taotluste summa ületab selle toetuseliigi taotlusvooru rahastamise eelarvet, kohaldatakse määruse nr 10 § 16 lg-d 4 ja kõik taotlejad saavad toetusraha kuni vastava arvutusvalemi järgi arvutatud määrani.

2.Kaebus sisaldab ka esialgse õiguskaitse taotlust. Esialgse õiguskaitse korras palub kaebaja kohtul peatada keskkonnaministri 14.04.2014 määruse nr 10 kehtivus tagasiulatuvalt alates 01.09.2017 kuni määruse kooskõlla viimiseni 01.09.2017 jõustunud MS § 10 lg 2 muudatusega. Esialgse õiguskaitse kohaldamine aitab hoida ära ja ennetada MS-ga vastuolus oleva keskkonnaministri määruse järgi menetletud 2017. aasta maaparanduse toetuse taotlustele tehtavaid MS-ga vastuolus olevaid valesid otsuseid, mis suure tõenäosusega tekitavad edaspidi arvukaid kohtuvaidlusi.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.Kaebus tuleb kaebajale kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Sellest sätetest tulenevalt tagastab halduskohus kaebuse, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.
4.Kaebajaks on füüsiline isik T.L.. Tähtsust ei oma, et kaebaja on muuhulgas väikemetsaomanikke ühendava organisatsiooni Ambla Metsaühistu juhatuse liige. Kaebust ei ole kohtule esitanud Ambla Metsaühistu, vaid T.L. füüsilise isikuna. Kaebajale saab kaebeõigus praegusel juhul tuleneda HKMS § 44 lg-st 1. Selle sätte kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Muud kaebeõiguse alused peavad tulenema otse seadusest (HKMS § 44 lg 2). Kohtule teadaolevalt ei sätesta ükski seadus igaühe kaebeõigust keskkonnaministri määruse vaidlustamiseks. Vaidlustatud määrusega reguleeritakse toetuste andmist erametsanduse arendamiseks. Isegi kui kaebaja on ka muuhulgas väikemetsaomanik, ei saaks kaebajat kuidagi puudutada vaidlustatud määruses sätestatu üldiselt. Kaebaja subjektiivsetele õigustele ei saa vaidlustatud määrusest, sh selle §-st 16 tuleneda riivet.
5.Vaidlustatud määrus on käsitatav üldkorraldusena haldusmenetluse seaduse § 51 lg 2 mõistes. Üldkorralduse vaidlustamise kohta selgitas Riigikohus lahendis asjas nr 3-3-1-95-07 tehtud määruses, et üldkorraldusega kehtestatud regulatsiooni rakendamine haldusorgani poolt võib toimuda toimingute või täiendavate haldusaktide kaudu (p 13). Seega saab mõju isikule, s.o tema võimalik õiguste rikkumine, avalduda olukorras, kus üldkorralduse alusel sooritatakse isiku suhtes toiming või antakse haldusakt. Kaebeõiguse hindamisel ei ole määrav, kas vaidlustatud üldkorraldus on õiguspärane või mitte. Ka riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib isik haldusakti andmist või toimingu sooritamist nõuda juhul, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kaebajal ei saa seega tekkida kaebeõigust halduskohtule kaebuse esitamiseks pelgalt asjaolust, et minister ei ole täitnud talle seadusega pandud kohustust, kui see kaebaja subjektiivseid õigusi ei puuduta. Praegusel juhul ei ilmne kaebusest, et keskkonnaministri 14.04.2014 määrus nr 10 kaebaja õigusi otseselt ja vahetult puudutaks. Kaebusest ei nähtu, et vaidlustatud määruse alusel oleks kaebaja suhtes sooritatud toiminguid või antud haldusakte, mis võiksid kaebaja õigusi rikkuda. Kaebus ei sisalda väiteid ega vihjeid kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise kohta. Kaebuses on kaebaja väljendanud üldist pahameelt keskkonnaministri tegemata töö üle. Määrus ei ole väidetavalt kooskõlas seadusega. Kaebusest ei nähtu sellist eesmärki, mida saaks esitatud kohustamiskaebusega saavutada. Avalikes huvides kaebaja kaebust esitada ei saa, mistõttu ei saa kaebuse esitamise aluseks olla haldusorgani väidetavad tegematajätmised. Nendel põhjustel leiab kohus, et asja materjalide alusel ning kaebuses toodud faktiliste väidete tõendatust eeldades on kaebeõigus praegusel juhul välistatud. Kohus tagastab kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
6.Kaebajal puudub õigus esitatud kaebusega halduskohtu poole pöörduda ning seetõttu ei ole ka kaebuses esitatud esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Kuivõrd kohus tagastab kaebuse kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
7.Kaebuse esitamiselt on tasutud riigilõivu 15 eurot. Vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 2 ei tagastada kaebajale asjas nõutavat riigilõivu, vaid see tuleb arvata riigi tuludesse.
8.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse pöörduda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ragne Piir

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20263-24-1473/40Riigikohtu halduskolleegium
  • 28.05.20263-23-1918/19Riigikohtu halduskolleegium