Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene 30. november 2017, Tartu 3-16-589
Haldusasi
OÜ Genbud Grupp kaebus Maksu- ja Tolliameti 26. veebruari 2016. a maksuotsuse nr 12.2-3/032442-20 osaliseks tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 4. oktoobri 2016. a otsus OÜ Genbud Grupp apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja OÜ Genbud Grupp Vastustaja Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 4. oktoobri 2016. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja menetluskulu apellatsiooniastmes tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 2. jaanuar 2018).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliameti 26. veebruari 2016. a maksuotsusega nr 12.2-3/032442-20 kohustati OÜ-d Genbud Grupp tasuma kokkuvõttes käibemaksu 9409,73 eurot ja tulumaksu 13 517,89 eurot. Maksuotsuse kohaselt pole Genbud Grupp OÜ soetanud kaupu OÜ-delt Vipodeklarant, L.A Lawfirm, Discompany, Odav Ehitus ja Stenmark Trade.
2.OÜ Genbud Grupp esitas kaebuse, milles palus maksuotsus tühistada osaliselt. Kaebuses tunnistati, et sisendkäibemaksu arvestati valesti tehingutelt OÜ-dega Vipodeklarant ja Stenmark Trade, kuid selgitati, et kõik ülejäänud tehingud olid teostatud.
3.Tartu Halduskohtu 4. oktoobri 2016. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmisel põhjendusel.
3.1.Tõendid kogumis kinnitavad, et vaidlusalustel arvetel kajastatud tehinguid kaebaja ning OÜ-de L.A Lawfirm ja Discompany vahel ei toimunud. Seda tõendavad eelkõige nende äriühingute juhatuse liikmete ütlused, mille järgi ei ole nad ise teinud kaebajaga tehinguid ega volitanud selleks ka kedagi teist. Mõlemad juhatuse liikmed kinnitasid, et firmadel ei olnud reaalset majandustegevust, vaid et nad olid tankistid, kelle ülesandeks oli pangaautomaadist raha välja võtta ja see anda Sergei-nimelisele isikule, kes firmadega tegelesid.
3.2.Viru Maakohtu 21. aprilli ja 15. oktoobri 2015. a otsustega süüdistati erinevaid isikuid selles, et nad kasutasid erinevaid äriühinguid, sh ka OÜ-sid L.A Lawfirm ja Discompany nn arveveskina, väljastades nende äriühingute nimel võltsarveid ja kajastades tehinguid, mida tegelikult ei toimunud. Süüdistuse järgi väljastati võltsarveid ka kaebajale. Süüdimõistetute hulgas oli ka Vladimir Pokopenko, kes oli tõenäoliselt sama isik, keda nimetas kaebaja juhatuse liige A. Kikot isikuna, kellega ta OÜ-dega L.A Lawfirm ja Discompany tehinguid tehes suhtles. Samuti on nende isikute seas Sergey Evstifeev, kes on tõenäoliselt Sergei, keda on nimetanud osaühingutega OÜ L.A Lawfirm ja Discompany tegelevaks isikuks nende äriühingute juhatuse liikmed.
3.3.Kaebaja on kolmel korral tasunud kaupade eest rohkem (ühel korral koguni 648 eurot rohkem), kui oleks pidanud tegema. See võib viidata sellele, et arvetele märgitud summad ei olnud kaebaja jaoks olulised, sest tehinguid tegelikult ei tehtud.
3.4.Kaebaja juhatuse liige ei tuvastanud OÜ-de L.A Lawfirm ja Discompany juhatuse liikme isikut ega seda, kas neid esindanud isikul oli õigus esindamiseks olemas ning rikkus sellega hoolsuskohustust.
3.5.Puuduvad tõendid, et mingeid kaupu OÜ-de L.A Lawfirm ja Discompany poolt kaebajale üldse üle anti.
3.6.Kaebaja rikkus hoolsuskohustust ka OÜ-ga Odav Ehitus suheldes, kuna ei kontrollinud, kas seda äriühingut esindanud isikutel oli esindusõigus. OÜ Odav Ehitus ei ole esitanud ka maksudeklaratsioone ning hoiab vastustajaga suhtlemisest kõrvale.
3.7.Tõendatud pole, et kaebaja poolt edasi müüdud kaubad olid soetatud just OÜ-delt L.A Lawfirm, Discompany ja Odav Ehitus.
3.8.Kaebaja teadis seda, et arvetel näidatud äriühingud pole kauba tegelikeks müüjateks.
3.9.Tulumaksu määramine hindamise teel pole võimalik, kuna kauba soetamine ei ole tõendatud.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.OÜ Genbud Grupp esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Ekslik on järeldus, et kaebaja teadis, et ta ei osta kaupu OÜ-delt L.A Lawfirm, Discompany ja Odav Ehitus. Äriühingud olid registreeritud ja käibemaksukohustuslased, samuti ei nähtunud äriregistri ega maksuhalduri veebilehelt seda, et neil oleks maksuvõlgnevusi.
4.2.OÜ-dega L.A Lawfirm ja Discompany tehtud tehingutega seoses ei olnud ebatavaline see, et neid äriühinguid esindas üks ja sama Vladimiri-nimeline mees, kuna võimalik on kahes erinevas äriühingus töötamine.
4.3.Kuna kaupade eest tasumine toimus pangaülekandega, oli kaebaja veendunud, et tehingud toimusid just nende äriühingutega, kes olid arvetel näidatud. Üldiselt teadaolevalt sõlmitakse tänapäeval sageli tehinguid interneti või sidevahendite abil ning esindusõigust ei kontrollita.
4.4.Kauba üleandmise koht lepiti kokku Vladimiri-nimelise ekspediitoriga lähtuvalt sellest, et üleandmise koht oleks ekspediitorile mugav. Sageli oli see Jõhvi Bauhofi poe juures, et ekspediitor ei peaks Jõhvi linna sisse sõitma. Ostetud kaup polnud suuremahuline, vaid nö käsipakk.
4.5.Kriminaalasjades ei olnud tuvastatud kaebaja seotust arveveskitega.
4.6.Seega tegi kaebaja tehinguid nende äriühingutega ning ei tal ei olnud kahtlust tehingute õiguspärasuses.
4.7.OÜ Odav Ehitus ei olnud kriminaalasjas süüdistatavaks.
4.8.Arvetel olnud ebatäpsused on väikesed, tegemist ei ole selliste oluliste vigadega, mis tingiksid maksu juurdemääramise.
4.9.See, et osa kaebaja poolt edasi müüdud kaupadest olid kaebajal olemas juba enne ja et neid ei olnud ostetud vaidlusalustelt äriühingutelt, ei tähenda, et kõik need kaubad olid enne olemas.
5.Maksuhalduri vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja põhjendatakse seda järgnevalt:
5.1.Kaebaja teadis, et arvetel näidatud äriühingud ei ole kauba tegelikud müüjad. Kaebaja on ostnud fiktiivseid arveid arvevabrikult ning oli ilmselgelt sellest ka teadlik, kuna arvevabriku teenuseid ei ole võimalik teadmatusest kasutada ja see toimub vastastikuses koostöös.
5.2.Ei ole usutav, et äriühing satub kogemata ja juhuslikult 10 kuu jooksul järjestikku osasid kaupu soetama reaalset majandustegevust mitteomavatelt ja nn arveveskiteenust osutatavatelt äriühingutelt. Millegagi pole tõendatud, et OÜ-des L.A Lawfirm ja Discompany toimus mingilgi määral reaalset majandustegevust, mistõttu ei saanud need äriühingud olla kaebajale kauba müüjateks.
5.3.Väidet, et Vladimiri-nimeline isik oli ekspediitor, ei ole kaebaja varem esitanud.
5.4.OÜ-ga Odav Ehitus leiti kontakt sama isiku kaudu, kelle abil saadi ka kontakt Stenmark Trade OÜ-ga. Kuna viimatinimetatud äriühinguga seotud tehingute osas maksuotsust kaebaja ei vaidlustanud, on alus arvata, et ka OÜ Odav Ehitus esitatud arvel näidatud tehingut ei ole toimunud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Vaidluse põhiküsimus taandub sellele, kas kaebaja poolt kaupade soetamine OÜ-delt L.A Lawfirm, Discompany ja Odav Ehitus on tegelikult aset leidnud või mitte, ning kui tehinguid ei ole aset leidnud, siis kas kaebaja oli sellest teadlik. Põhilised faktilised asjaolud ja motiivid, millest lähtuvalt vaidlusalune maksuotsus tehti, on kokkuvõtvalt järgmised:
7.1.ajavahemikul aprill – oktoober 2014 oli kaebaja teinud erinevaid tehinguid OÜ-dega L.A Lawfirm, Discompany ja Odav Ehitus, ostes neilt äriühingutelt erinevaid kaupu;
7.2.kaebaja ei tuvastanud OÜ-de L.A Lawfirm ja Discompany juhatuse liikme isikut ega Vladimiri- või Volodja-nimelise isiku esindusõigust. Samuti ei tundnud ta OÜ Discompany juhatuse liiget (maksumenetluse kontrollakt, vastustaja vastuse lisa nr 104, lk 4-5);
7.3.OÜ Discompany poolt väljastatud arvetel on vähemalt neljal korral arvestatud ostetava kauba hinda valesti kaebaja kahjuks. Kauba tegeliku soetamise korral oleks kaebaja need vead avastanud (kontrollakti lk 5);
7.4.OÜ L.A Lawfirm juhatuse liige ei olnud enda sõnul kedagi volitanud äriühingu esindamiseks. Samuti ei tunne ta kaebaja juhatuse liiget. Ta ei ole tegelenud ka lepingutega, kauba tellimustega, arvete koostamisega, ei ole kaebajaga seotud arvetel näidatud kaupu ostnud ega edasi müünud. Ta võttis pangaautomaadist raha ja andis selle Sergei-nimelisele isikule. Teises maksumenetluses on ta öelnud, et oli tankist (kontrollakti lk 6);
7.5.OÜ Discompany juhatuse liige ei osanud tehingute osas samuti mingit infot anda, ta nimetas end samuti tankistiks ning andis samuti raha pärast pangast väljavõtmist Sergei-nimelisele isikule;
7.6.neid juhatuse liikmete selgitusi arvestades on alust arvata, et OÜ-d L.A Lawfirm ja Discompany eesmärgiks äriregistrisse kandmisel on olnud üksnes õigusvõime tekitamine, et teistel ettevõtetel oleks võimalik käibemaksu tagasisaamine tegelikkuses mittetoimunud tehingutelt
(kontrollakti lk 7). Kumbki äriühing ei tegelenud tegelikult ettevõtlusega ning on äriregistrist kustutatud (kontrollakti lk 8);
7.7.ehkki kaebaja poolt tasutud summade tagasijõudmist kaebajale on keeruline tõendada, ei ole see välistatud;
7.8.Tegelikult mittetoimunud tehingute puhul on tehingu teine pool samuti teadlik tehingu teistsugusest sisust ja eesmärgist, mistõttu pole kaebaja heauskne ostja ja kaebaja poolt vaidlusaluste arvete kajastamine käibemaksuarvestuses on käsitatav üksnes teadlikult ja tahtlikult toime pandud teona (kontrollakti lk 7);
7.9.Eelnevat arvestades ei ole kaebaja OÜ-delt L.A Lawfirm ning Discompany kaupu soetanud (kontrollakti lk 9);
7.10.Kaebaja juhatuse liikme ütlused OÜ-ga Odav Ehitus tehtud tehingute kohta on ebamäärased – Timuri-nimelise isiku kaudu leiti nimetud isikud, kes kaebajale kaupa müüsid, kaupa toonud ja arved esitanud isikute nimesid ta ei tea. Ta ei tuvastanud selle äriühingu juhatuse liikme isikut ega kontrollinud seda, kas teistel isikutel oli õigus esindada Odav Ehitus OÜ-d (kontrollakti lk 11);
7.11.Kaebaja raamatupidamisandmed on vastuolulised, kuna üht ja sama summat kajastatakse kord kaebaja sissetulekuna ja samal ajal ka väljamaksena Odav Ehitus OÜ-le. Kauba tegeliku soetamise korral oleks andmeid kontrollitud ning oleks ilmnenud, et need ei ole õiged (kontrollakti lk 12);
7.12.Odav Ehitus ei tegelenud ettevõtlusega ning ta arvati käibemaksukohustuslaste registrist välja (kontrollakti lk 12), äriühingu esindajatega ei õnnestunud maksuhalduril kontakti saada (kontrollakti lk 13);
7.13.Kohtuotsustega kriminaalasjades on tuvastatud, et L. A Lawfirm OÜ ja Discompany OÜ olid reaalselt mittetegutsevad äriühingud, kes osutasid nn arveveskiteenust muuhulgas kaebajale (maksuotsuse lk 4-5, tl 6-7). Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri ja halduskohtuga, et eelnevalt väljatoodut arvestades on maksuotsus õiguspärane. Sisuliselt ei kinnita peale kaebaja juhatuse liikme väidete ning puudustega vormistatud arvete mitte miski tehingute toimumist. Oluline on siinjuures, et ka väidetavad tehingupartnerid eitavad tehingute toimumist või hoiduvad maksuhaldurile vastamisest kõrvale.
8.Nn arveveskiteenust osutavalt äriühingult arvete hankimine ning sellega sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekitamine saab olla kaebaja poolt üksnes tahtlik tegevus. Sellele, et kaebaja oli teadlik sellest, et tegelikke tehinguid nende arvete alusel ei sõlmita ning kaupa neilt isikutelt ei laeku, viitab ilmekalt asjaolu, et kaebaja aktsepteeris seda, et arvete järgi tuli tal tasuda suuremaid summasid, kui kauba eest tegelikult tasuda tulnuks (vt ülal p 7.3). Kaebaja on küll üritanud apellatsioonkaebuses selgitada seda asjaolu ühe arvega seonduvalt, aga ei esita usutavaid selgitusi teiste eksimustega seoses, piirdudes vaid väitega, et need olid väikesed ebatäpsused (apellatsioonkaebuse p-d 28-31). Nähtuvalt kontrollaktist (lk 5) on need siiski arvestatavad eksimused, ulatudes ühel korral koguni selleni, et kaebaja on tasunud 528 eurot rohkem, kui kauba maksumus oli (teistel juhtudel oli eksimus kaebaja kahjuks 66 ja 150 eurot). Kaebaja väide, et tegemist oli väikeste ebatäpsustega, ei ole veenev. Küll on sellised eksimused põhjendatavad aga sellega, millele on osutanud maksuhaldur – et arvetel kajastatud andmed ei olnud kaebajale olulised seepärast, et kaebaja teadis, et tehinguid tegelikult ei toimu. Kõnekas on siinkohal ka asjaolu, et maksumenetluses oli kaebaja juhatuse liige selgitanud vigaste andmetega arveid hoopis sellega, et arved tulid hiljem kui kaup ning seepärast arvete andmeid enam ei kontrollitud (kontrollakti lk 5). See, et maksumenetluses kaebaja sellest selgitusest loobus ning asus väitma hoopis vigade ebaolulisust, on samuti iseloomulik eeskätt olukorrale, kus isik üritab tegelikku tõde varjata ning esitab selle asemel erinevaid ennastõigustavaid versioone.
9.Asjaolust, et arvetel müüjatena näidatud äriühingud olid käibemaksukohustuslased ja et neil ei nähtunud maksevõlgnevusi, ei saa käesoleva asja puhul teha järeldust, et kaebaja ei teadnud, et tegelikult tehinguid ei toimunud. Sellele, et kaebaja oli tehingute tegelikest asjaoludest teadlik, viitavad erinevad asjaolud – eksimused arvetes, tehingu teise poole tuvastamata jätmine, tehingu teiste poolte poolt tehingute eitamine, tehingute teiste poolte majandustegevuse puudumine ja arveveskiteenuse osutamine jne (vt ülal p 7). Neid asjaoludes arvestades ei saa üksnes selle põhjal, et tehingu teised pooled olid käibemaksukohustuslased ja maksuvõlgnevusteta, teha järeldust, et kaebaja ei olnud tehingute tegelikest asjaoludest teadlik ja et tehingud tegelikult toimusid. Eluliselt on raske ette kujutada olukorda, kus tehingud tegelikult aset leidsid, hoolimata sellest, et kaebaja poolt näidatud tehingupartnerid tehingute asetleidmist sisuliselt eitavad ning samal ajal ei olnud neil ka reaalset majandustegevust.
10.Apellatsioonkaebuse väide, et ebatavaline ei pruugi olla see, kui kaht äriühingut esindab erinevates tehingutes üks ja sama isik, võib iseenesest olla õige. Kuid koostoimes muude asjaoludega on see siiski üheks asjaoluks, mis kinnitab kahtlust, et kaebaja versioon tehingutest ei ole paikapidav. Asjaolu, et OÜ-sid L.A Lawfirm ja Discompany esindas üks ja sama Vladimirinimeline isik, on nimelt väga hästi mõistetav juhul, kui võtta arvesse, et mõlemad äriühingud olid nn arveveskiteenuse osutajad ning Vladimiri-nimeline isik oli tõenäoliselt Vladimir Pokopenko, kes mõisteti süüdi erinevate äriühingute nimel võltsarvete väljastamises (kriminaalasi nr 1-158408). Sama kehtib ka kaebaja põhjenduste osas, kus selgitatakse seda, miks kohtuti Vladimiri-nimelise ekspediitoriga Jõhvi Bauhofi poe juures – põhimõtteliselt on selline käitumine küll võimalik, ent siiski äriühingute puhul ebatavaline ning käesoleva asja tehiolusid arvestades viitab see pigem sellele, et õige on maksuhalduri seisukoht tehingute mittetoimumisest.
11.Ainuüksi pangaülekannetega tasumise fakt ei saanud kaebajas tekitada veendumust, et tehingud toimuvad just nende äriühingutega. Tänapäeval on ka sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekitamise eesmärgil võltsarvete eest pangaülekandega tasumine tavapärane. On arvestatav tõenäosus, et tasutud raha jõudis kaebajale tagasi (vt ülal p 7.7).
12.Kaebaja väidab, et üldiselt teadaolevalt sõlmitakse tänapäeval sageli tehinguid sidevahendite või interneti kaudu ning esindusõigust ei kontrollita. Ringkonnakohtu hinnangul võib see olla tavaline, kui kauba ostjaks on lõpptarbija, st isik, kellel ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Ent sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust omava isikul on suurem hoolsuskohustus, kui ta soovib probleemivabalt sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust realiseerida. Samuti rõhutab ringkonnakohus siinkohal seda, et käesoleval juhul tingisid maksuotsuse tegemise mitmed erinevad asjaolud koostoimes (vt ülal p 7). See, et kaebaja ei kontrollinud väidetavaid müüjaid esindanud isikuid lähemalt, on üheks kahtlust kinnitavaks faktiks mitme erineva asjaolu seas, mis kinnitab tehingute mittetoimumist ning kaebaja teadlikkust sellest.
13.Maksuotsuses on viidatud, et kriminaalasjades nr 1-15-3211 ja 1-15-8408 süüdi mõistetud isikud osutasid kaasabi 37 erineva äriühingu käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisele sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Nende äriühingute seas oli ka kaebaja (maksuotsuse lk 4-5, tl 6-7). Seega ei ole paikapidav kaebaja väide, et kriminaalasjades ei tuvastatud kaebaja seotust arveveskitega. Ehkki õige on, et Odav Ehitus OÜ ei olnud kriminaalasjas süüdistatavaks, on olulises osas kõik muud asjaolud seoses selle äriühinguga tehtud tehingutega samad, nagu olid need OÜ-dega L.A Lawfirm ja Discompany. Seetõttu on ka selle äriühinguga tehtud tehingute osas maksuotsus õiguspärane.
14.Kaebaja väidab, et ehkki osad tema poolt edasi müüdud kaupadest olid kaebajal olemas juba enne ja et neid ei ostetud vaidlusalustelt äriühingutelt, ei tähenda see, et kõik need kaubad olid enne olemas. Ringkonnakohus selgitab, et maksuotsuse eesmärgiks ei ole muuhulgas selle tuvastamine, kustkohast pärinesid või kellelt olid soetatud kõik kaebaja poolt edasimüüdud kaubad. Kaebaja võinuks selles selgust tuua oma kaasaaitamiskohustuse korrektse täitmisega (maksukorralduse seaduse § 56), ent selle asemel valis kaebaja tehingute toimumise jätkuva kinnitamise taktika. Seetõttu ei oma küsimus kaupade päritolu kohta asja lahendamisel määravat tähtsust.
15.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv tl 1319,6 eurot ja õigusabikulud 500 eurot) jäävad halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.