lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2284/9

Riigihanked › Riigihanked

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 27.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-2284/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Riigihanked › Riigihanked
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
27.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1351
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

27. november 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2284 OÜ SIRKEL&MALL kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni 25.10.2017 otsuse nr 152-17/187730 tühistamiseks ning sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla 22.09.2017 otsuse (ühispakkujate OÜ SIRKEL&MALL, OÜ Keskkonnaprojekt ja ITK Inseneribüroo OÜ kvalifitseerimata jätmine) tühistamiseks riigihankes „Mustamäe meditsiinilinnaku III arendusjärjekorra ehituse projekteerimisteenus“ (viitenumber 187730)

Haldusasi

Menetlusosalised

Kaebaja (pakkuja) - OÜ SIRKEL&MALL, esindaja Tuulikki Laesson Vastustaja (hankija) – sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada haldusasja nr 3-17-2284 menetlus.
2.Tagastada kaebuse eest tasutud riigilõiv 1280 eurot OÜ SIRKEL&MALL arveldusarvele nr EE982200221029156099 Swedbank AS.
3.Mõista SA-lt Põhja-Eesti Regionaalhaigla OÜ SIRKEL&MALL kasuks välja menetluskulud summas 567 eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord Määruse p-de 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD NING KOHTU PÕHJENDUSED

Sarnased lahendid

Riigihanked
  • 22.06.20263-25-4566/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-25-4107/24Riigikohtu halduskolleegium
  • 21.05.20263-25-3019/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 20.05.20263-26-1096/23Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 20.05.20263-26-1096/22Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.03.20263-25-4467/15Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
1.
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (hankija või vastustaja) avaldas 22.06.2017 hanketeate avatud hankemenetlusena läbiviidavas riigihankes „Mustamäe meditsiinilinnaku III arendusjärjekorra ehituse projekteerimisteenus“ (viitenumber 187730). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks 08.08.2017 kell 10:00 esitasid pakkumuse kaks pakkujat, s.h ühispakkujad OÜ SIRKEL&MALL, OÜ Keskkonnaprojekt ja ITK Inseneribüroo OÜ.
2.22.09.2017 protokollilise otsusega („Riigihanke komisjoni otsuse protokoll“) otsustas hankija jätta ühispakkujad OÜ SIRKEL&MALL, OÜ Keskkonnaprojekt ja ITK Inseneribüroo OÜ kvalifitseerimata.
3.OÜ SIRKEL&MALL esitas Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) hankija 22.09.2017 otsuse (ühispakkujate OÜ SIRKEL&MALL, OÜ Keskkonnaprojekt ja ITK Inseneribüroo OÜ kvalifitseerimata jätmine) kehtetuks tunnistamiseks vaidlustuse, mille VAKO jättis 25.10.2017 otsusega nr 152-17/187730 rahuldamata.
4.Tallinna Halduskohtule saabus 06.11.2017 OÜ SIRKEL&MALL kaebus VAKO 25.10.2017 otsuse nr 152-17/187730 tühistamiseks ning sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla 22.09.2017 otsuse (ühispakkujate OÜ SIRKEL&MALL, OÜ Keskkonnaprojekt ja ITK Inseneribüroo OÜ kvalifitseerimata jätmine) tühistamiseks riigihankes „Mustamäe meditsiinilinnaku III arendusjärjekorra ehituse projekteerimisteenus“ (viitenumber 187730).
5.Vastustaja esitas 10.11.2017 vastuse kaebusele, milles leidis, et esineb alus menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, kuna vaidlustatud otsus on kehtetuks tunnistatud. Riigihanke komisjon tegi 09.11.2017 otsuse „Riigihanke komisjoniotsuse protokoll 2“ tunnistada riigihanke menetlus kehtetuks vastavalt vana RHS § 29 lg 3 p-le 6, kuna: a) kvalifitseeritud pakkuja pakkumus ületab hankija rahalisi võimalusi ca 40% ulatuses; b) hankemenetluse jätkamine on olukorra muutumise tõttu ebaotstarbekas; c) hankijal ei olnud võimalust lepingut sõlmida hanke alusdokumentides nimetatud tähtajal, so hiljemalt 15.09.2017; d) hankija on oma vajadusi tehnilises kirjelduses ekslikult kirjeldanud; e) kaebaja pakkumuse jõusoleku tähtaeg on lõppenud. Lisaks eeltoodule leidis vastustaja, et esineb alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel, sest kaebus ei vasta HKMS § 151 lg 2 p 1 nõuetele, kuivõrd ei esine kaebaja õiguste riivet.
6.Kaebaja teatas 17.11.2017 kohtule, et nõustub menetluse lõpetamisega, kuivõrd hankija on 09.11.2017 hankementluse kehtetuks tunnistanud. Kaebaja leidis, et menetlus tuleb lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Samas leidis kaebaja, et esinevad HKMS § 108 lõikes 6 sätestatud alused jätta menetluskulud vastustaja kanda, kuna hankija 09.11.2017 otsus on selgelt pahatahtlik ja seotud otseselt kaebaja poolt halduskohtusse pöördumisega. Kaebaja taotleb vaidlustusmenetluse raames kantud kulude summas 3023,84 eurot (sisaldab seadusjärgset riigilõivu 1280 eurot) ja halduskohtumenetluses kantud õigusabi kulude summas 1134 eurot välja mõistmist vastustajalt. Kohtumenetluses tasutud riigilõivu summas 1280 eurot palub kaebaja tagastada HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel.
7.Vastustaja leiab, et esineb alus kõigi menetluskulude kaebaja kanda jätmiseks, sest hankemenetluse kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest (HKMS § 108 lg-d 4 ja 6).

KOHTU PÕHJENDUSED

8.HKMS § 152 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.
9.Riigihanke komisjon tunnistas 09.11.2017 otsusega „Riigihanke komisjoni otsuse protokoll 2“ riigihanke omal algatusel kehtetuks (hanke alustamisel kehtinud RHS § 29 lg 3 p 6). Kuna kaebaja ei taotle menetluse jätkamist, saab asja menetluse lõpetada (HKMS § 152 lg 1 p 4).
10.Üldjuhul kannab kaebaja menetluse lõpetamise korral menetluskulud (HKMS § 108 lg 4). HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kaebaja leiab, et menetluskulud tuleb jätta vastustaja kanda, kuna hanke kehtetuks tunnistamine oli tingitud kaebuse esitamisest. Vastustaja vaidleb sellele vastu. Kohus leiab, et vastustaja ei ole veenvalt põhjendanud, et hanke kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Asjaolud, millega hankekomisjon põhjendas oma 09.11.2017 otsuses hanke kehtetuks tunnistamist olid või pidid olema vastustajale teada juba oluliselt varem, kui kaebaja pöördus kaebusega kohtu poole. Vastustajale pidi juba 22.09.2017, st kvalifitseerimise, pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuse tegemisel, olema teada, et edukaks tunnistatud pakkuja pakkumus ületab hankija rahalisi võimalusi ca 40% ulatuses. Nimetatud asjaolu ei saanud ilmneda alles 09.11.2017. Kui nimetatud asjaolu oli vastustaja jaoks oluline, oleks

ta pidanud hanke koheselt peale asjaolu ilmnemist kehtetuks tunnistama. Seda hankija aga ei teinud, vaid jätkas hankemenetlust ning tunnistas hanke kehtetuks alles 09.11.2017, st peale seda, kui kaebaja oli pöördunud VAKO 25.10.2017 otsuse vaidlustamiseks kohtu poole. Samuti viitavad sellele, et hanke kehtetuks tunnistamine võis olla tingitud kohtusse pöördumisest asjaolud, et hankija on VAKO menetluses olnud veendunud selles, et kvalifitseerimise tingimused vastavad hankija vajadustele, vastustaja teadis vajadusest pikendada pakkumuste jõusoleku tähtaega ja et 22.09.2017 oli juba möödunud hanke alusdokumentides sätestatud hankelepingu sõlmimise tähtaeg (15.09.2017). Nimetatud asjaolud ei saanud ilmneda alles 09.11.2017, st ajal, mil vastustaja oli saanud kätte kaebaja poolt halduskohtule esitatud kaebuse. Nimetatud asjaolud kogumis viitavad sellele, et hankija 09.11.2017 otsus oli tingitud sellest, et kaebaja oli pöördunud VAKO otsuse vaidlustamiseks kohtu poole. Vastustaja ei ole vastupidist tõendanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud HKMS § 108 lg 6 alusel vastustaja kanda.

11.HKMS § 104 lg 5 p 4 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel. Kohus tagastab kaebuse eest tasutud riigilõivu 1280 eurot kaebaja arveldusarvele.
12.Riigihangete seadus ei reguleeri täpsemalt olukorda, mida tuleb teha vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivuga, kui menetlus lõpeb põhjusel, et hankija on ise oma otsused kehtetuks tunnistanud. Sellises olukorras kuulub vaidlustusmenetluses kohaldamisele RHS § 122 lg 3 p 5 (vaidlustuse läbi vaatamata jätmine, kui hankija on tunnistanud vaidlustatud hankemenetluse või otsuse kehtetuks või õigusrikkumine on kõrvaldatud). RHS § 126 lg 6 ei näe ette võimalust RHS § 122 lg 3 p 5 järgi vaidlustuse läbivaatamata jätmise korral mõista hankijalt välja vaidlustaja kasuks riigilõivu (vt Riigikohtu 04.08.2011 määrus asjas 3-3-1-39-11 p 12). Halduskohus ei ole pädev otsustama ka vaidlusaluse riigilõivu tagastamist, kuna tegemist ei ole kohtu võetud riigilõivuga (HKMS § 104 lg-d 1 ja 8). Viidatud seisukoht on kooskõlas Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2016 määruse nr 3-16-338 p-s 11 tooduga. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata kaebaja taotluse mõista vastustajalt välja VAKO menetluses tasutud riigilõiv summas 1280 eurot.
13.Kohtu hinnangul ei luba kehtivad õigusaktid mõista vastustajalt välja ka kaebaja esindaja kulusid vaidlustusmenetluses, st puudub vastav norm, mis kohustaks hankijat neid kulusid hüvitama. VAKO näol on tegemist kohtulaadse organiga ning seadusandja on vaidluse ajal kehtinud RHS § 126 lõikes 6 ära määratlenud, milliste menetluskulude (riigilõiv, eksperdi tasu) väljamõistmine hankijalt on võimalik. Kulud õigusabile ei kuulu viidatud normi kohaselt hüvitamisele. Ka kaebaja ei ole taotluses toonud välja õigusnormi, mis võimaldaks VAKO menetluses kantud õigusabikulude välja mõistmist vastustajalt. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata kaebaja nõude mõista vastustajalt välja VAKO menetluses kantud õigusabikulud.
14.HKMS § 109 lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Halduskohtus kandis kaebaja kohtukulusid õigusabikulude näol summas 1134 eurot. Kulude kandmine on korrektselt tõendatud (tl 29-35). Kohus leiab, et õigusabikulud sellises summas ei ole põhjendatud ning kohus peab vajalikuks neid vähendada. Enne kohtusse pöördumist oli kaebaja juba läbinud menetluse VAKO-s, sh koostanud vaidlustuse. Seega ei saa kaebuse koostamisele kulunud ajakulu olla vaidlustuse koostamisega samas määras. Seejuures oli kaebuses käsitletud teemade ring oluliselt kitsam võrrelduna küsimustega, mis olid tõstatatud vaidlustuses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vajalikud ja põhjendatud kulutused õigusabile kohtumenetluses on pooles määras võrrelduna kaebaja poolt taotletuga, st 567 eurot. Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.03.20263-25-4566/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 03.03.20263-26-568/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja