K. L. ja A. P. kaebus Maksu- ja Tolliameti 5.10.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/037758-2 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Menetlusosalised
Kaebajad – K. L. ja A. P., esindaja advokaat Martin Traat Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliameti (edaspidi: MTA) ametnikud peatasid 1.12.2014 Uulu parklas veoki DAF (XXX XXX), mille järel oli haagis (XXX XXX). Veokist ja haagisest leiti 390 000 pakki eestikeelsete kirjade ja maksumärkideta Valgevene sigarette. Pärnu Maakohtu 28.04.2016 otsusega (kriminaalasi nr 1-15-10288) mõisteti K. L. ja A. P. süüdi tubakatoodete käitlemise korra rikkumises (karistusseadustiku (edaspidi: KarS) § 376 lg 1). A. P.le mõisteti 1 aasta ja 5 kuu pikkune tingimisi vangistus ja K. L.le 2 aasta ja 3 kuu pikkune reaalne vangistus. Kohtuotsusega sigaretid konfiskeeriti ning määrati hävitamisele peale otsuse jõustumist. Tallinna Ringkonnakohtu 13.06.2016 otsusega samas asjas asendati K. L.le mõistetud reaalne vangistus tingimisi vangistusega samas pikkuses. Muus osas jäeti esimese astme kohtu otsus muutmata.
2.MTA alustas 13.09.2016 teatega nr 12.2-3/037758-1 eelnimetatud sigarettide osas kontrolli.
3.MTA määras 5.10.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/037758-2 A. P.le ja K. L.le solidaarselt tasumiseks tubakaaktsiisi 736 632 eurot. Maksuotsuse põhjenduste kohaselt tegutsesid kaebajad ühiselt ja kooskõlastatult ning kuna mõlemad on süüdi mõistetud maksualases kuriteos, vastutavad nad maksukorralduse seaduse (edaspidi: MKS) § 41 lg 1 ja lg 2 järgi tubakaaktsiisi tasumise kohustuse eest solidaarselt.
4.K. L. ja A. P. esitasid maksuotsuse peale vaide, mille MTA jättis 14.12.2016 vaideotsusega rahuldamata.
5.K. L. ja A. P. esitasid MTA 5.10.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/037758-2 tühistamise nõudes 12.01.2017 kohtule kaebuse.
KAEBAJATE NÕUE JA SEISUKOHAD
6.Kaebajad taotlevad maksuotsuse tühistamist, leides, et alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi: ATKEAS) § 22 lg 1 p 3 ja § 27 lg 1 p 4 rikuvad võrdsuspõhiõigust ja on seetõttu vastuolus põhiseaduse (PS) § 12 lg-s 1 sätestatuga, samuti on kaebajatele määratud maks lisakaristus, mida keelab PS § 23 lg 3. Kaebajad said kriminaalkaristuse ja peavad nüüd maksma lisaks solidaarselt 736 632 eurot, millele lisandub intress. Selle summa tasumine ei ole reaalne ega isikutele jõukohane. Arusaamatuks jääb maksu määramist käskiva õigusnormi eesmärk, kui mingit kriminaaltulu ei ole teenitud ning kaup ringlusse ei jõudnud.
7.Kui määrata aktsiisimaks tasumisele ka konfiskeeritud ja hävitatud kauba eest, peaks MTA osalema kõikide majanduskuritegude menetluses. Paraku jäävad isikud, kes on valinud sooritamiseks teistsuguse majanduskuriteo liigi kui maksukuriteo, maksumenetlusest üldse puutumata ja õiguslik järelm menetlusaluse isiku jaoks päädib karistuse ja/või kuriteoga saadud vara või kuriteovahendi konfiskeerimisega (kui sedagi). See tähendab, et riigivõim kohtleb majandusliku iseloomuga kuritegude sooritajaid ebavõrdselt ja -soodsamalt kui teisi. Sellisel isikute erineval kohtlemisel puudub legitiimne eesmärk. Isegi kui lugeda eesmärgiks õiguskorra kaitse vajadust, jääb arusaamatuks, miks seda peab tegema teatud isikute suhtes täiendava menetlusega (kriminaalmenetlus + haldusmenetlus). ATKEAS-i § 27 lg 1 p 4 rikub võrdsuspõhiõigust ja on seetõttu vastuolus PS § 12 lg-s 1 sätestatuga, millest tulenevalt ei võimalda nimetatud normid käesolevas asjas tuvastatud asjaoludel maksuotsuse tegemist.
8.Kui ATKEAS-i § 22 lg 1 p 3 ja § 27 lg 1 p 4 oleksid oma koostoimes põhiseadusega kooskõlas, ei saaks ATKEAS § 22 lg 1 p 4 ja § 24 lg 12 rakenduda, st nende normide kohaldamise formaalne eeldus ei oleks täidetud. Kehtiv ATKEAS peaks sisaldama sätet, et aktsiisist on vabastatud konfiskeeritud kaup, mis hävitatakse. Hävitatud kaup ei jõua ringlusse ja sellise kauba aktsiisiga maksustamine on sisult ebaõiglane ja ebaloomulik.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
9.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu, leides, et kaebaja väited on põhjendamatud.
10.Kaebajad eksivad, arvates, et kui määrata aktsiis tasumisele ka konfiskeeritud ja hävitatud kauba eest, peaks MTA osalema kõikides kriminaalasjades, kus on tegemist majanduskuriteoga. Esiteks toimub maksusumma määramine üksnes maksumenetluses, mitte kriminaalmenetluses, teiseks määratakse maksusumma isikule tasumiseks siis, kui on täidetud asjakohane maksuseaduses sätestatud teokoosseis, mis toob kaasa maksukohustuse tekkimise.
11.ATKEAS § 22 lg 1 p-s 4 ja § 24 lg-s 12 sätestatud aktsiisikohustuse tekkimise aluseks olev teokoosseis on kaebajate puhul täidetud, mistõttu oli maksuhalduril MKS § 10 lg 2 p-st 2 tulenev kohustus kaebajatele maksusumma määrata. Vastustaja hinnangul ei ole maksusumma määramine antud juhul topeltkaristus. Maksustamine toimub maksuseaduste ja MKS alusel ja see jääb väljapoole PS § 23 kaitseala. Kõik karistused materiaalses mõttes on loetletud karistusseadustiku §-des 44 kuni
551.Tubakaaktsiis on aga MKS § 3 lg-s 2 p 7 sätestatud riiklik maks. ATKEAS-s sätestatud
regulatsiooni legitiimseks eesmärgiks ongi seaduserikkujate põhjendamatu sooduskohtlemise välistamine. Konfiskeerimine ei saa olla aktsiisivabastuse aluseks, sest kaubad peavad olema võrdsetel alustel maksustatud.
12.ATKEAS-i alusel on tarbimisse lubamine ka aktsiisikauba illegaalne tootmine, müük või Eestisse toimetamine. Ka MKS § 83 lg 1 sätestab, et seaduse või heade kommetega vastuolus olevat tehingut maksustatakse võrdväärselt õiguspärase tehinguga. Seadusvastase tegevuse tagajärjed toovad kaasa samasuguse maksukohustuse, nagu see oleks tekkinud majandusliku sisu poolest sarnase õiguspärase tegevuse tagajärjel. Seega ei riku ATKEAS § 22 lg 1 p 3 ja § 27 lg 1 p 3 ja p 4 võrdsuspõhiõigust ja puudub vastuolu ka PS § 12 lg-s 1 sätestatuga.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Kohus leiab, et ATKEAS § 22 lg 1 p 3 ja § 27 lg 1 p 4 on põhiseadusega kooskõlas ja kaebajatele on vaidlustatud maksuotsusega määratud tasumiseks tubakaaktsiis õiguspäraselt. Seetõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.
14.Vaidlustatud maksuotsusega määrati kaebajatele tasumiseks aktsiis 1.12.2014 kehtinud määras 736 632 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et A. P. juhitud veokis ja haagises oli selle kinnipidamisel 1.12.2014 kokku 390 000 pakki (7 800 000 tükki) sigarette, mis olid aktsiisiga maksustatavad tubakatooted ATKEAS § 1 lg 1 ja § 16 lg 1 mõttes ning et sigarettide kogus ületas määra, mille võib endaga liikmesriiki mitteärilistel eesmärkidel kaasa tuua (ATKEAS § 571 p 1 järgi 800 sigaretti). Pakkidel puudusid eestikeelsed andmed tootja ja toote kohta, terviseohu hoiatused ja maksumärgid, kuid olid Valgevene maksumärgid. A. P.l veose kohta mingeid dokumente esitada ei olnud. Kõnealused sigaretid konfiskeeriti ja kriminaalmenetluses (asja nr 1-15-10288) tuvastas kohus, et sigarettide Eestisse sissetoomise organiseeris K. L., kuid ka A. P. on süüdi selles, et oli nõus vedama ilma igasuguste saatelehtede jm dokumentideta veost, mis tegi maksumärkideta sigarettide Eestisse sisseveo võimalikuks. Kaebajatele mõisteti karistuseks tingimisi vabadusekaotus, lisaks pidid nad hüvitama kriminaalmenetluse kulud. Kaebajad ei vaidlusta käesolevas haldusasjas seda, et sigaretid toodi Euroopa Liidu territooriumile ebaseaduslikult. AKTEAS § 24 lg 1 kohaselt tekib maksukohustus aktsiisikauba tarbimisse lubamisel või teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse toimetamisel. Vaidlust ei ole selles, et ATKEAS § 27 sisaldab küll aktsiisivabastuste loetelu, kuid alates 2008. aastast ei ole nende hulgas loetletud konfiskeeritud kaupa, s.o kehtiva ATKEAS-i kohaselt ei vabasta kauba konfiskeerimine ja hävitamine aktsiisi tasumise kohustusest. Kaalutlusõigust aktsiisisumma määramata jätta maksuhalduril ei ole. Vaidlust ei ole ka aktsiisi määras ja maksukohustuse tekkimise päevas.
15.Vaidlus on selles, kas sigarettide konfiskeerimisel on veel seaduslikku alust nõuda tubakaaktsiisi tasumist. Kaebaja leiab, et kuna sigaretid kunagi reaalselt tarbimisse ei jõudnud, siis aktsiisi tasumise kohustust tekkida ei saanud. Kuni 2007. aastani määrati aktsiisikaupade käitlemise korra rikkumisel importijatele rahaline või mitterahaline karistus ja kauba konfiskeerimine oli eraldi aktsiisivabastuse alus. Kaebaja leiab, et ATKEAS on selle muudatuse tagajärjel vastuolus võrdsuspõhiõigusega (PS §12) ja ka topelt karistamise keeluga (PS § 23).
16.AKTEAS-i muudatuste seaduseelnõu seletuskirjas on märgitud: „Muudatuse kohaselt ei ole konfiskeerimine aktsiisivabastuse aluseks, sest kaubad peavad olema võrdsetel alustel maksustatud, see on tarbimisse lubamisel. Aktsiisiseaduse alusel loetakse tarbimisse lubamiseks ka aktsiisikauba illegaalset tootmist, müüki või Eestisse toimetamist. Konfiskeerimine ise ei ole maksukohustuse tekkimise aluseks. Seaduse rikkumine, millega kaasneb aktsiisikauba konfiskeerimine, ei saa olla aktsiisivabastuse aluseks. Konfiskeeritud kauba aktsiisivabastus on seaduse rikkuja põhjendamata sooduskohtlemine tingimustes, kus kohtute poolt määratud rahatrahvid on sümboolsed. Rahatrahvi
määradel puudub seos teenitud tulude ja maksmata jäänud maksusummaga.“1. Seletuskirjas on lisaks märgitud, et muudes EL riikides, näiteks Leedus, Lätis, Soomes, Rootsis ja Saksamaal maksustatakse konfiskeeritud aktsiisikaup aktsiisiga, Belgias, Austrias ja Iirimaal aga mitte (seal on karistusmäär seotud maksmata jäänud aktsiisisummaga). Konfiskeeritud aktsiisikaupa ei maksustata ka Ungaris ja Tšehhis. Seega oli kuni 2007. aastani kehtiv konfiskeeritud kauba aktsiisivabastus võrreldes teiste Euroopa Liidu (edaspidi: EL) riikidega pigem erandlik nähtus.
17.Kuna aktsiisid mõjutavad kauba hinda ning seetõttu võib aktsiisidega maksustamine takistada kaupade vaba liikumist EL ühisturul, reguleerivad seda valdkonda suures osas EL õigusnormid. Käesoleva asja lahendust mõjutavad EL nõukogu 16.12.2008. aasta direktiiv 2008/118/EÜ aktsiisikaupade ja nende hoidmise, veo ja kontrolli üldise süsteemi kohta (edaspidi: aktsiisidirektiiv) ja EL nõukogu 12.10.1992 määrus nr 2913/92, millega kehtestati ühenduse tolliseadustik (edaspidi:
ÜTS).
18.Aktsiisidirektiivi art 7 lg 1 sätestab, et aktsiis muutub sissenõutavaks tarbimisse lubamise hetkest tarbimisse lubamise liikmesriigis. Sama säte on võetud üle ATKEAS §-des 41, 211,24 ja 28. Aktsiisidirektiivi art 7 lg 2 punkti b kohaselt on tarbimisse lubamine aktsiisikauba valdamine väljaspool aktsiisi peatamise korda (ajutist aktsiisivabastust) ja punkti d kohaselt on selleks ka aktsiisikauba import, sealhulgas eeskirjade vastane import, välja arvatud juhul, kui aktsiisikauba suhtes kohaldatakse kohe pärast importi aktsiisi peatamise korda. Kohus leiab, et hetkeks, kui sigarettide veos Uulu parklas peatati, oli aktsiis muutunud sissenõutavaks, kuna see oli ületanud EL piiri. Ühtegi ajutise aktsiisivabastuse alust vaidlusalusele kaubale ei kohaldunud. ÜTS art 202 lõike 1 kohaselt tekib tollivõlg ühendusevälise kauba impordil siis, kui kaup, millelt tuleb tasuda imporditollimaks, tuuakse ebaseaduslikult tolliterritooriumile. Tollivõlg tekib siis, kui isik kaubaga ühenduse tolliterritooriumile siseneb ja on loonud olukorra, kus ta rikub mõnda ÜTS artiklites 38– 41 sätestatud nõuet või ÜTS artikli 177 teises alajaotuses sätestatud nõuet. Tollivõlg tekib isikul, kes aktsiisikauba ebaseaduslikult tolliterritooriumile toimetab (ÜTS § 202 lg 1).
19.ÜTS artikli 233 alusel lõpeb impordil tekkiv tollivõlg siis, kui imporditollimaksu summa tasutakse, tolliprotseduurile deklareeritud kaupa käsitlev tollideklaratsioon tunnistatakse kehtetuks või kui kaup, millelt tuleb tasuda imporditollimaksud, arestitakse ning samal ajal või järgnevalt konfiskeeritakse, hävitatakse tollijärelevalve all või loovutatakse riigile (ÜTS art 202 lg 2). Euroopa Kohtu 02.04.2009 otsuses Elshani vs Hauptzollamt Linz, nr C-459/07, leiti, et ÜTS art 233 lg 1 punkti d tuleb tõlgendada nii, et tollivõla lõppemiseks peab ühenduse tolliterritooriumile ebaseaduslikult toodud kaupade kinnipidamine toimuma enne nende kaupade väljumist esimesest tolliasutusest ühenduse tolliterritooriumil. Kohus leidis lahendis, et ühenduse tolliterritooriumile ÜTS art-tes 3841 sätestatud formaalsusi täitmata toodud kaupade kinnipidamine, mis toimub väljaspool esimese tolliasutuse territooriumit ja leiab aset tegelikult juhuslikult, ei too kaasa tollivõla lõppemist ÜTS art 233 lg 1 punkti d mõttes.
20.Vastustaja on siinkohal asjakohaselt viidanud Euroopa Kohtu lahendile asjas Dansk Transport og Logistik versus Skatteministeriet, nr C-230/08, kus kohus leidis, et kaup, mille kohalik maksuhaldur on ebaseaduslikul ühenduse tolliterritooriumile toomisel kinni pidanud tsoonis, kus asub esimene tolliasutus ühenduse välispiiril, ja mille see maksuhaldur on samaaegselt või hiljem hävitanud ning mis viimati mainitud juhul ei ole tema valdusest kordagi välja läinud, on hõlmatud ÜTS artikli 233 esimese lõigu punktis d sisalduva „kinnipeetud ja samaaegselt või hiljem konfiskeeritud” kauba mõistega, nii et selle sätte alusel lõpeb tollivõlg. Kauba konfiskeerimine lõpetab tollivõla järelikult üksnes juhul, kui kaup peetakse kinni ebaseaduslikul sissetoomisel. Tollivõlg ei lõppe viidatud sätte kohaselt olukorras, kus ebaseaduslikult sisse toodud kaup peetakse kinni pärast selle sissetoomist.
AKTEAS-i muutmise seaduse eelnõu seletuskiri https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/cfd7c8ad4627-9e87-c765-21c32c8263db
21.Eeltoodust tulenevalt tuleb ka aktsiisidirektiivi art 5 lõike 1 kolmandat lõiku ja artikli 6 lõiget 1 tõlgendada nii, et kaup, mis on kinni peetud pärast seda, kui kaup on väljunud tsoonist, kus asub esimene tolliasutus ühenduse tolliterritooriumil, ja mille see maksuhaldur on samaaegselt või hiljem hävitanud ning mis viimati mainitud juhul ei ole tema valdusest kordagi välja läinud, ei ole „aktsiis peatatud” aktsiisidirektiivi artikli 5 lõike 2 esimese taande ja artikli 6 lõike 1 punkti c tähenduses koosmõjus tolliseadustiku artikli 84 lõike 1 punkti a, artikli 98 ja tolliseadustiku rakendusmääruse artikliga 867a. Seega on selle kauba osas aktsiisi tasumise kohustuse tekkimiseks vajalik teokoosseis tekkinud ja aktsiis on selle kauba osas muutunud sissenõutavaks.
22.Vaidlust ei ole selles, et sigaretid peeti kinni pärast seda, kui kaup oli väljunud tsoonist, kus asub esimene tollibüroo EL territooriumil. Kuna kaebajad ei esitanud sigarettide kohta mingeid dokumente, on ilmne, et seda kaupa ei ole EL-s õiguspäraselt vabasse ringlusse lubatud. Seega asusid sigaretid nende kinnipidamise ajal Eesti territooriumil väljaspool tollijärelevalvet.
23.Otsuse punktides 20-21 tehtud järeldused ÜTS art 233 lg 1 punkti d tõlgendamisel ja kohandamisel on Eesti kohtupraktikas võetud aluseks ka teistes käesoleva asjaga sarnastes kohtuasjades (nt haldusasjades nr 3-13-1919, 3-15-2311, 3-15-1016, 3-16-501 ja 3-15-1864 tehtud ja jõustunud lahendid). Seega puudub käesoleval juhul seaduslik alus rakendada kaebajate suhtes teistsugust ÜTS art 233 lg 1 punkti d tõlgendamist. Ühtegi tõendit selle kohta, et vaidlusalused sigaretid oleksid nõuetekohaselt üle Euroopa Liidu tollipiiri tulnud ja tolliformaalsused läbinud, ei ole. Niisamuti ei peetud neid kinni ebaseaduslikul ühenduse territooriumile sissetoomisel, vaid ühenduse sees. Seda, kus ja millal sigaretid ühenduse territooriumile toodi, tuvastatud ei ole. Seega ei olnud tollivõlg lõppenud ja aktsiisi määramine ei olnud ÜTS-iga vastuolus.
24.ÜTS art 202 lg 3 kolmanda taande kohaselt on võlgnikuks isikud, kes kõnealuse kauba omandasid või seda valdasid ja kes kauba omandamise või saamise ajal teadsid või oleksid pidanud teadma, et see on sisse toodud ebaseaduslikult. AKTEAS § 28 lg 1 p 4 kohaselt maksab aktsiisi isik, kes on rikkunud ATKEAS-i nõudeid aktsiisikauba vedamisel ja valdamisel ning AKTEAS § 24 lg 12 alusel tekib aktsiisi tasumise kohustus aktsiisikohustuse rikkumise päeval (praegusel juhul 01.12.2014). Maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et sigarettide valdajaks oli ka A. P. ja et ta teadis või oleks pidanud teadma, et tema valduses olevad sigaretid on sisse toodud ebaseaduslikult. Kõnealustel sigaretipakkidel olid EL-i mittekuuluva kolmanda riigi maksumärgid. On üldteada, et sigaretid on aktsiisikaup, samuti see, et kaupade importimisel väljastpoolt EL-i tuleb üldjuhul tasuda imporditollimaksu, eriti sedavõrd suure koguse puhul. Oluline on, et A. P. alustas seega sõitu ilma CRM-saatedokumentideta, mis on aga rahvusvahelise autokaubaveolepingu konventsiooni järgi rahvusvahelistel vedudel kohustuslikud. Lähtudes eeltoodust, võttis A. P. teadlikult riski ja pidi igati võimalikuks pidama, et veab ebaseaduslikku veost, kui ta ei saanud endaga kaasa saatedokumente ja ei saanud heas usus eeldada, et tegemist on seaduslikult Eestisse saabunud sigarettidega. See, kas või mil määral oli A. P. tegelikult teadlik tollieeskirjadest ning sigarette kui erilist kaubaliiki puudutavatest normidest, ei ole oluline. Tuleb lugeda, et isik oleks pidanud teadma, et kaup on toodud sisse ebaseaduslikult, kui vaadeldava isikuga samasuguses olukorras oleva tavalise mõistliku inimese jaoks oleks pidanud kauba ebaseaduslik päritolu tunduma tõenäolisem kui selle võimalik seaduslik päritolu. Seejuures ei ole ÜTS art 202 lg 3 kolmandas taandes toodud võlgniku staatuse seisukohalt oluline, kas kaupa kavatsetakse ise kasutada, müüa, ära kinkida, muul viisil üle anda või lihtsalt hoiustada. Eeltoodud põhjustel on maksuotsuses õigesti leitud, et A. P.t tuleb vaidlusaluste sigarettide osas käsitada võlgnikuna ÜTS art 202 lg 3 kolmanda taande kohaselt. Sellele ei ole A. P. käesolevas haldusasjas ka vastu vaielnud.
25.Kohus loeb tõendatuks ka 28.04.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-10288 tehtud järeldust, et sigarettide veo Eestisse organiseeris K. L.. Käesolevas haldusasjas ei ole K. L. seda asjaolu ka vaidlustanud.
26.Kohus leiab, et konfiskeeritud kaubalt aktsiisi tasumise kohustus ei ole materiaalses mõttes karistus. Seetõttu ei ole aktsiisi tasumise kohustus antud juhul vastuolus PS §-st 23 tuleneva topeltkaristamise keeluga. Iseenesest ei ole MTA-l õigus selles, et meede ei saa olla karistuslik juba seetõttu, et see ei ole sätestatud KarS-is. Kui meede on sedavõrd intensiivne, et omandab juba sisult karistusliku iseloomu, võib meede olla sisult karistuslik ka juhul, kui see ei ole sätestatud KarS-is ega määratud kriminaalmenetluses. Nagu kohus eespool osutas, oli Eestis kuni 2007. aastani kehtinud konfiskeeritud kaupade aktsiisivabastus EL-s pigem erandlik ja hoogustas kahtlemata aktsiisikaupade salakaubandust. Kriminaalkaristus ei välista maksukohustuse määramist. Aktsiisikaupadelt makstav aktsiis ja käibemaks moodustab olulise osa Eesti riigieelarvest, samuti on aktsiisikaupade maksupettuste ja salakaubaveo tõkestamine MTA üks prioriteete. Alkoholi- ja tubakatoodete salakaubandus mõjutab oluliselt riigi tulubaasi, samas on aktsiisikaupadega seotud kuriteod Eestis laialt levinud. Lisaks avaldab aktsiisitoodete illegaalne müük negatiivset mõju ka ettevõtluskeskkonnale, tekitades ebavõrdset konkurentsi. Nende põhjenduste tõttu ei saa lugeda konfiskeeritud kaubalt aktsiisi tasumise kohustust ülemääraselt riivavaks ja seetõttu karistuslikuks meetmeks. Samadel põhjustel leiab kohus, et aktsiisi tasumise kohustus on antud juhul proportsionaalne meede salakaubandusega võitlemiseks.
27.Aktsiisisumma suurus tuleneb peamiselt sellest, et konfiskeeritud sigarettide arv 390 000 pakki ehk 7 800 000 suitsu oli ise ülisuur. Riskides sellise koguse sigarettide Eestisse vedamisega, võtsid kaebajad endale paratamatult ka riski tasuda neile maksuotsusega määratud aktsiis. Mis puudutab kaebajate väiteid, et määratud maksusumma tasumine ei ole neile jõukohane, sätestab pankrotiseadus võimaluse füüsilise isiku pankroti väljakuulutamiseks ja sama seaduse § 169 annab alused, mil füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
28.Konfiskeeritud kaubalt aktsiisi tasumise kohustus ei ole seega vastuolus PS §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega. Kaebaja väidab, et ebavõrdne kohtlemine väljendub esiteks selles, et maksukuritegude toimepanijaid koheldakse rangemalt, kuna teised kurjategijad saavadki ainult oma kriminaalkaristuse, maksukuritegude toimepanijad aga lisaks suure maksunõude (ja intressid). Need olukorrad ei ole siiski võrreldavad. Erinevad kuriteod toovad praktikas kaasa nii erinevad karistused kui ka erinevad mittekaristusõiguslikud järelmid. Kuriteo toimepanijal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et teda koheldaks võrdselt teist liiki kuriteo toimepanijaga. Teiseks tuleneb kaebusest ka etteheide, et ebavõrdsust tekitab erinev lähenemine kauba konfiskeerimisele EL piiril ja riigisiseselt. Aktsiisikohustuse püsimine juhul, kui ebaseaduslik kaup on õnnestunud toimetada väljapoole tolli, on põhjendatud. Ebaseaduslikult sisse toodud kaupade jõudmine ühenduse territooriumile toob iseenesest kaasa väga suure ohu, et need kaubad jõuavad lõpuks liikmesriikides vabasse ringlusse. Kui need kaubad on ükskord väljunud tollitsoonist, on ebatõenäoline, et toll avastab need pisteliste kontrollide käigus juhuslikult. Sel põhjusel ei ole eelnimetatud erinevad konfiskeerimise olukorrad samaväärsed ega võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus.
29.Seega on vaidlustatud maksuotsus seaduslik ja selle tühistamiseks puudub alus.
30.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad menetluskulud poolte nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadriann Ikkonen
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.