Otsuse avalikult teatavaks 17. november 2017, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
3-16-1494 R.V.i kaebus SA Erametsakeskus 13.06.2016 otsuse nr 5-2/16/1-20 tühistamiseks ja SA Erametsakeskus kohustamiseks vaadata kaebaja 31.12.2015 avaldus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: R.V. Vastustaja: SA Erametsakeskus Kolmas isik: MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta mentlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
3.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.12.2017. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse
päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.R.V. esitas SA-le Erametsakeskus (edaspidi ka EMK) 31.12.2015 avalduse, milles palus võtta MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud suhtes tarvitusele meetmed, et toetuste summad laekuks taotlejate arveldusarvetele seadusaktides kehtestatud tähtaegadel (tl 5). EMK 13.06.2016 otsusega nr 5-2/16/1-20 otsustati HMS § 43 lg 4 p 2 alusel lõpetada R.V. 31.12.2015 avalduse alusel algatatud kontrollimenetluse põhjendatud otsusega toimingut mitte sooritada (tl 7-11p).
2.12.09.2016 saabus kohtualluvuse korras Tallinna Halduskohtule R.V.i kaebus SA Erametsakeskus 13.06.2016 otsuse nr 5-2/16/1-20 tühistamiseks ja SA Erametsakeskus kohustamiseks. Pärast kaebuse korduvat täpsustamist (03.10.2016, 24.10.2016 ja 14.11.2016) esitas kaebaja halduskohtule kaebuse EMK 13.06.2016 otsuse nr 5-2/16/1-20 tühistamiseks ja SA Erametsakeskus kohustamiseks vaadata kaebaja 31.12.2015 avaldus uuesti läbi.
3.12.01.2017 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 10.10.2017 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
4.Kaebaja leiab, et kaebus tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjustel.
4.1.Kaebuse esitaja selgitab, et soovis oma 31.12.2015 vastustajale saadetud avalduses, et vastustaja võtaks tarvitusele meetmed, et toetuse summad laekuks taotlejate arveldusarvetele seadusaktides kehtestatud tähtaegade jooksul ehk vastavalt SA Erametsakeskus nõukogu 28.03.2012 kinnitatud “Erametsanduse toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise kord 2012” punktile 6.1.10 30 kalendripäeva jooksul arvates toetuse laekumisest metsaühistu arvelduskontole
4.2.Aastatel 2011 – 2013 reguleeris erametsanduse toetamist keskkonnaministri 11.02.2009 määrus nr 11 „Erametsanduse toetuse andmise alused, toetuse taotlusele esitatavad nõuded, taotluse hindamise kord ja hindamiskriteeriumid, toetuse tagasinõudmise kord, kinnituskirja vorm ja nõuded sisule ning metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetuste täpsustatud määrad“ (edaspidi Määrus). Lisaks Määrusele tuli juhinduda SA Erametsakeskus nõukogu poolt kinnitatud dokumendist „Erametsanduse toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise kord“ (edaspidi Kord), mille redaktsioonid on nii 2011, 2012 ja 2013 aastaks. Korra 2011, 2012, ja 2013 aasta redaktsioonide punktis 6.1.10 oli sätestatud toetuse saaja kohustused. Ühe kohustusena kohustus metsaühistu (MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud) „tagama ühistaotluse korral toetuse summa ülekandmise toetuse saaja (nt erametsaomaniku) või töö teostaja (nt konsulendi) arveldusarvele 30 kalendripäeva jooksul arvates toetuse laekumisest metsaühistu arvelduskontole“. Seega on ühistu kohustatud toetuse töö teostaja (nt konsulendi) arveldusarvele üle kandma 30 kalendripäeva jooksul. Paraku ei ole kõik metsaühistu poolsed ülekanded toimunud 30 kalendripäeva jooksul ja osad ülekanded on vaatamata korduvatele meeldetuletustele teostamata tänase päevani. Samuti on ebaselge metsaühistupoolne käitumine teiste toetuste taotlejate osas.
4.3.Kaebaja leiab, et vastustaja pole menetluse käigus keskendunud kaebuse esitaja avalduse sisule sooviga, et vastustaja võtaks tarvitusele meetmed, et toetuse summad laekuks taotlejate arveldusarvetele seadusaktides kehtestatud tähtaegade jooksul. Kaebaja möönab, et vastustaja on palunud osapooltelt lisakommentaare ja need ka saanud. Samas leiab kaebaja, et vastustaja on lasknud end eksitada MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud
esindaja poolt esitatud suurest hulgas erinevatest dokumentidest, mis ei puuduta üldse õigeaegseid ülekandeid s.t. toetuse ülekanne tuleb teha 30 kalendripäeva jooksul toetuse saajale peale toetuse laekumist MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud pangakontole. Samuti pole vastustaja kaebaja arvates pööranud tähelepanu MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud maksekäitumisele toetuste ülekandmiste osas.
4.4.Kaebaja on seisukohal, et metsaseadusele tuginedes on vastustajal võimalik kõigepealt jätta taotlus rahuldamata, kui: 1) taotleja, toetuse saaja või taotlus ei vasta vähemalt ühele toetuse saamise nõudele; 2) toetuse liigi või tegevuse rahastamise eelarve ei võimalda teha taotluse rahuldamise otsust; 3) taotluses on teadlikult esitatud valeandmeid; 4) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 5) taotleja ei võimalda kontrollida enda või taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele; 6) taotleja ei ole varem kasutanud käesoleva seaduse alusel antud toetusi sihipäraselt. Toetuse sihipärase kasutamise kontrollimisel on toetuse andjal õigus: 1) kontrollida kõiki taotleja valduses olevaid dokumente, sealhulgas finantsdokumente, mis omavad tähtsust toetuse sihipärase kasutamise kontrollimisel; 2) teostada kohapealset kontrolli taotleja või toetuse saaja juures, sealhulgas tutvuda toetatava töö, tegevuse või investeerimisobjektiga ning viibida asjaomasel kinnisasjal või hoones; 3) puuduste avastamise korral nõuda nende kõrvaldamist määratud tähtajaks. Seega on võimalik vastustajal võimalik edasiste metsaühistu poolt esitatud toetuste menetluse peatamisega saavutada see, et metsaühistu täidab tekkinud kohustused taotlejate ees.
4.5.Kaebaja juhib kohtu tähelepanu sellele, et ta ei ole palunud hakata vastustajal muutma juba tehtud toetuste otsuseid.
4.6.Erametsanduse toetuse andmise alused, toetuse taotlusele esitatavad nõuded, taotluse hindamise kord ja hindamiskriteeriumid, toetuse tagasinõudmise kord, kinnituskirja vorm ja nõuded sisule ning metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetuste täpsustatud määrad (vastu võetud 11.02.2009 nr 11) § 18 lg 3 tulenevalt oleks vastustaja saanud järelevalvemenetluses välja nõuda MTÜ-lt Kesk-Eesti Metsaomanikud vastavate aastate pangakontod ja veenduda, kas nimetatud toetuse ülekanded on toimunud 30 kalendripäeva jooksul peale toetuse laekumist MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud pangakontole.
4.7.Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole oma keelduva otsuse tegemisel kaalunud õigesti mitmeid asjaolusid või ei ole nende kohta kaebajalt teavet küsinud - näiteks küsimuste osas, et miks esitas kaebaja arved, kas oli sõlmitud koostööleping jms vt otsuse p 8.2.. Eelkõige jääb otsusest selgusetuks, milliseid kaebaja varasemad väited on olnud paljasõnalised ja tõendamata. Kaebaja toob välja, et vastustaja tugineb otsuse punktis 9 FIE R.V.i ja SA Erametsakeskus vahelistele vaidlustele. Kaebaja on vastustajalt küsinud, millistele vaidlustele ta viitab. Kaebaja on seisukohal, et kuna otsuse koostaja konkreetseid juhtumeid välja ei too siis järelikult ei ole neid ka olemas.
4.8.Kaebaja rõhutab, et MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud juhatuse liikme volitused on lõppenud.
4.9.Kaebaja toob välja, et vaidlustatud otsuses on märgitud, et avalduse kohaselt ei ole MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud saadud toetust FIE R.V.ile kohaselt üle kandnud. Seega on avalduse põhjal vastustaja juba algselt eeldanud, et ühtegi ülekannet ei ole FIE R.V.ile MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud poolt toimunud.
4.10.Kaebaja märgib, et otsuse punktis 8.1. keskendub vastustaja FIE R.V.i poolt esitatud arvetele, mitte MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud kohustusele teostada ülekanne 30 kalendripäeva jooksul. Samuti huvitab kaebajat, kas MTÜ-le Kesk-Eesti Metsaomanikud esitatud arvete tasumine on toimunud 30 päeva jooksul.
4.11.Kaebaja selgitab, et nõustamisteenuse osutamiseks on kaebaja sõlminud MTÜ-ga KeskEesti Metsaomanikud käsunduslepingu. Käsunduslepingu alusel tuleb toetuse taotluse esitajal SA-lt Erametsakeskus laekunud toetuse summa 30 päeva jooksul teenuse osutajale edasi kanda. SA Erametsakeskus juures töötab kontrollüksus, mille ülesandeks on viia läbi kontrolle, kas toetusena taotletud summade taotlemise vastab seadusaktides sätestatule ja kas toetuse summad jõuavad toetuse taotlejale ( MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud puhul, kas toetus kantakse edasi 30 päeva jooksul). Nõustamistoetuse raames laekunud summade edasikandmiseks ei ole vaja esitada arvet. Arvet ei esita vastustajale ka MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud, vaid toetuse väljamakse aluseks on toetuse taotlus. MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud ja konsulendi suhteid reguleerib käsundusleping. Vastustajal on võimalus kontrollide käigus küsitleda metsaomanikku, kellele metsandusvaldkonna konsulent teenust on osutanud, metsandusvaldkonna konsulenti, kes saabki toetuse taotlust esitada ainult läbi metsaühistu (tegu on konsulendi töötasuga) ja metsaühistut. Tekkinud on olukord, kus toetuse taotlejal (konsulent) ei ole võimalik toetuse summat kätte saada põhjusel, et toetuse taotluse esitaja (MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud) ei ole seda lihtsalt pika aja jooksul teinud. Veelgi enam - MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud esindaja väidab, et konsulent pole teenust metsaomanikele osutanudki (tl 77) . Kaebaja leiab, et sellisel juhul tuleb vastustajal kontrollida, kas konsulent on teenust metsaomanikele osutanud (seda on ka eelnevalt kontrollitud). Juhul kui teenust on osutatud, tuleb MTÜ-l Kesk-Eesti Metsaomanikud taotletud summa toetuse taotlejale edasi kanda, kui ei, siis tuleb toetuse summa tagasi kanda vastustajale. Nüüd, kus kaebaja on pöördunud avaldusega vastustaja poole, selgub vaidlustatud otsusest, et kaebaja ise on süüdi ülekannete mittetoimumises ja seda vaatamata toetuse saaja kohustusele toetusena laekunud summa 30 päeva jooksul edasi kanda. Tänaseks on kaebaja uurinud ka seda, et kes on MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud juhatuses ning äriregistri andmetel polegi MTÜ-l Kesk-Eesti Metsaomanikud juhatust. Juhatuse olemasolu kontrolli pole vastustaja viie aasta jooksul kordagi teinud (vastustaja on piirdunud ainult äriregistri väljavõttega). Seega poleks tohtinud vastustaja, üldse enam kui kolmesaja liikmelisele ühistule, kellel pole juhatust, toetusi maksta (toetusesummad jäävad kümnetesse tuhandetesse, kui mitte sadadesse tuhandetesse eurodesse aastas). Selles valguses muutub veel olulisemaks kaebaja avalduses märgitu, et vastustaja kontrolliks ka seda, kas toetussummad on teiste MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud kaudu toetusi taotlenud ühistuliikmeteni jõudnud Kaebaja märgib siinkohal, et ta saab aru kohtu selgitutest, et seda avalduse osa ei saanudki vastustaja lahendada. Samas ei takista miski selle kontrollimist. Kaebaja leiab, et vastustajal ole vaja avalduse põhjal teha muud kui: 1) Võtta enda andmebaasist toetuse ülekannete kuupäevad töödeldavas formaadis. 2) Paluda KEMO seaduslikul esindajal saata FIE R.V.ile ja Pusku Investile tehtud ülekannete aeg. 3) Võrrelda, kas ülekanded on toimunud 30 tööpäeva jooksul. Juhul kui on, siis on asi korras. Juhul kui ei, siis on tegu toetuse korra rikkumisega. 4) Tulemus saata avalduse esitajale st kaebajale. 5) Mittesihipärase toetuse kasutamise korral saab vastustaja nõuda kolmandalt isikult toetuse sihipärast kasutamist või toetuse tagasi nõuda; 6) Vastustajal on võimalus ka kogu toetus tagasi nõuda ja teha väljamakse mõnele teisele metsaühistule, kellega on kaebajal käsundusleping ja kes ei pidurda toetuse sihipärast kasutamist; 7) Menetluse juures ei ole vaja uurida erinevate lepingute olemasolu peale käsunduslepingu. (MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud ja R.V.i vahel sõlmitud käsundusleping ning MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud ja Pusku Investi vahel sõlmitud
käsundusleping) – need lepingud on saadetud ka vastustajale. 6) EMK ei pea analüüsima lepinguid, mis ei puutu avalduse lahendamisel asjasse ja milleks on tööleping ja koostööleping.
4.12.26.10.2017 kohtule esitatud lõplikes seisukohtades jäi kaebaja oma kaebuse juurde. Kaebaja märgib, et kolmas isik ei ole esitanud ühtegi tõendit, et P. Põntson on tema juhatuse liige. Ühtlasi esitas kaebaja kohtule mitmeid täiendavaid dokumente (tl 118-132).
4.13.Kaebuse esitaja palub menetluskulud jätta vastustaja kanda (15 eurot riigilõiv).
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses.
5.1.Vastustaja selgitab, et ta algatas kaebaja avalduse alusel haldusmenetluse MTÜ-le KeskEesti Metsaomanikud kaebaja poolt aastatel 2011 – 2013 osutatud nõuandeteenuse eest makstud toetuse sihipärase kasutamise kontrollimiseks (kontrollimenetlus). Kontrollimenetluse käigus edastasid nii kaebaja kui MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud vastustajale selgitusi ja tõendeid erinevate asjaolude kohta, mis on seotud kaebaja poolt aastatel 2011 – 2013 osutatud nõuandeteenuse eest saadud toetusrahadega. 13.06.2016 lõpetas vastustaja Kontrollimenetluse ning võttis vastu otsuse nr 5-2/16/1-20 „Haldusakti andmisest keeldumine” (otsus). Vastustaja leiab, et kaebus on alusetu ja põhjendamata ning vastustaja poolt vastu võetud otsus on õiguspärane. Vastustaja leiab, et kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebaja tegelikku eesmärki, milleks on MTÜ-lt Kesk-Eesti Metsaomanikud nõustamistoetuse kättesaamine seoses kaebaja poolt aastatel 2011 – 2013 osutatud nõuandeteenusega.
5.2.Vastustaja selgitab, et SA Erametsakeskus nõukogu poolt oli aastateks 2011 – 2013 kehtestatud „Erametsanduse toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise kord“ (edaspidi kord), mille punktiga 6.1.10 oli sätestatud toetuse saaja (metsaühistu) kohustus kanda toetus konsulendi arveldusarvele 30 kalendripäeva jooksul arvates toetuse laekumisest metsaühistu arvelduskontole. Vastustaja märgib, et kaebajal tekkis tema poolt aastatel 2011 – 2013 osutatud nõuandeteenuse eest MTÜ-le Kesk-Eesti Metsaomanikud makstud toetussummadele nõudeõigus kaebaja ja MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud vahel eksisteerivatest tsiviilõiguslikest suhetest. Vastustaja leiab, et kaebaja ei ole mõistnud, et tema nõudeõigus kaebaja poolt osutatud nõuandeteenuse eest makstud toetussummadele tuleneb kaebaja ja MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud vahel sõlmitud võlaõiguslikest lepingutest, mitte Korra punktist 6.1. Vastustaja leiab, et kaebaja poolt osutatud nõuandeteenuse eest saadud toetusrahade kasutamist reguleerivad järgnevalt loetletud kaebaja ja MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud vahelised tsiviilõiguslikud suhted:
5.2.1.Kaebaja ja MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud vahel kirjalikult sõlmitud käsunduslepingud (tl 89-91p), millega MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud tellis kaebajalt metsaomanike individuaalnõustamist metsamajanduslikes ja õigusalastes küsimustes ning kohustus selle eest maksma kaebajale tasu. Käsunduslepingute punkti 3.1. kohaselt tuli tasu maksta vastavalt SA Erametsakeskuse toetuse taotlemise korrale.
5.2.2.MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud ja metsakonsulent R.V. vahel 03.01.2012 kirjalikult sõlmitud koostööleping, mille objektiks oli MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud ja metsakonsulendi vaheline erametsaomanike nõustamise toetuse jaotamine (tl 92-93). Nimetatud lepingu punktis 4.2.4. on sätestatud järgnev: „Metsakonsulendil on kohustus
eraldada 50 (viiskümmend) protsenti Erametsakeskuse poolt metsakonsulendile makstud erametsaomanike nõustamise toetusest Metsaühistu poolt tehtavate kulude katteks Metsaühistule“.
5.2.3.MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud ja kaebaja vahel suuliselt sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt tasus MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud kaebaja poolt osutatud nõuandeteenuse eest saadud toetusraha arvelt kaebaja poolt MTÜ-le Kesk-Eesti Metsaomanikud edastatud arveid. Nimetatud kokkuleppe olemasolu kinnitab MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud oma kirjades (tl 94-96p). Dokumentaalselt on antud kokkulepe tõendatud kaebaja kirjadega MTÜ-le Kesk-Eesti Metsaomanikud. 30.12.2011 kaebaja poolt MTÜ-le Kesk-Eesti Metsaomanikud edastatud arve kaaskirja on märgitud, et „See arve tuleb minu nõustamisrahadest maksta“. Samasisuline palve on kaebaja poolt esitatud ka 08.02.2012 ja 08.02.2013 MTÜ-le Kesk-Eesti Metsaomanikud edastatud arvete kaaskirjades (tl 97-99p).
5.2.4.MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud juhatuse otsustega nr 18-04-2013/1 ja 25-04-2013/1 on tehtud kaebaja ja MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud nõuete tasaarveldused ja nimetatud otsused on kaebaja poolt kohtule koos kaebaja 24.10.2016 vastusega esitatud. Otsuses 18-042013/1 on märgitud järgnev: „Vähendada R.V.ile makstava nõustamistoetuse summat EMK poolt R.V.i (edaspidi RV) metsade (omanik Puksu Invest OÜ) hooldusraiete tegematajätmiste eest määratud hooldusraiete trahvi ulatuses summas 2022,4 eurot. /.../ Seetõttu tegi RV ise MTÜ-le Kesk-Eesti Metsaomanikud ettepaneku arvestada tema (omanik Puksus Invest OÜ) tegemata hooldusraie eest SA Erametsakeksus poolt MTÜ-le Kesk-Eesti Metsaomanikud (taotluse esitaja) hooldusraie toetuse trahvisumma maha RV nõustamistoetuse rahast“. Otsuses 25-04-2013/1 on märgitud järgnev: „Vähendada R.V.ile makstava nõustamistoetuse summat SA Erametsakeksus poolt R.V.i (edaspidi RV) metsade (omanik Puksu Invest OÜ) hooldusraiete tegematajätmiste eest määratud hooldusraiete trahviga seotud otseste kulude katteks summas 2000 eurot (kaks tuhat eurot)“. Tulenevalt eelnimetatud dokumentaalsetest tõenditest, on vastustaja arvates tõendamist leidnud asjaolu, et kaebaja ja MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud vahel oli sõlmitud erinevaid kokkuleppeid kaebaja poolt aastatel 2011 – 2013 osutatud nõuandeteenuse eest saadud toetussummade kasutamise kohta. Vastustaja leiab, et just need kokkulepped on aluseks nõustamistoetuse nõudmisel. Vastustaja leiab, et nimetatud kokkulepped on oma olemuselt tsiviilõiguslikud, kuivõrd neil on võlaõigusseaduses sätestatud võlasuhte tunnused. Vastustaja märgib, et vastustaja ei puutu tsiviilõiguslikesse suhetesse, mis eksisteerivad kaebaja ja MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud vahel. Vastustajal puudub õigus ja pädevus hinnata tsiviilõiguslike dokumentide sisu vastavust õigusaktidele ja nende kehtivust. Samuti ei saa vastustaja lahendada erimeelsusi, mis on seotud neist dokumentidest tulenevate poolte kohustuste täitmisega.
5.3.Toetuse sihipärase kasutamise kontrolliga ei ole võimalik saavutada kaebaja tegelikku eesmärki, milleks on MTÜ-lt Kesk-Eesti Metsaomanikud nõustamistoetuse kättesaamine seoses kaebaja poolt aastatel 2011 – 2013 osutatud nõuandeteenusega. Kaebaja on avalduses palunud, et vastustaja võtaks tarvitusele meetmed, et ta saaks MTÜ-lt Kesk-Eesti Metsaomanikud kätte nõustamistoetuse, mis on makstud MTÜ-le Kesk-Eesti Metsaomanikud tema poolt aastatel 2011 – 2013 osutatud nõuandeteenusega. Sama nõuet saab järeldada ka kaebuse punktist 6. Metsaseaduse (MS) § 10 lg 92 punkti 1 kohaselt on vastustajal õigus kontrollida toetuse sihipärast kasutamist. MS § 10 lg 9 on vastustajal õigus nõuda toetuse saajalt toetusena saadud raha tagasimaksmist, kui pärast toetuse andmist selgub, et toetuse saaja ei kasutanud toetust sihipäraselt. Nimetatud tagasinõudele ei järgne aga toetusena saadud raha edasikandmine nõuandeteenust osutanud konsulendile.
Tulenevalt keskkonnaministri poolt 14.04.2014 vastu võetud määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ (edaspidi Määrus) § 8 lõikest 2 võib nõustamistoetust taotleda ja saada metsaühistu. Määrus ei näe ette, et nõustamistoetust võiks taotleda ja saada konsulent. Eeltoodust tulenevalt leiab vastustaja, et isegi kui vastustaja oleks kontrollimenetluses tuvastanud, et MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud ei ole kasutanud toetusrahasid sihipäraselt ja vastustaja oleks tulenevalt sellest nõudnud MTÜ-lt Kesk-Eesti Metsaomanikud toetusraha tagasimaksmist, siis ei oleks kaebajal õigust taotleda vastustajalt MTÜ-lt Kesk-Eesti Metsaomanikud tagasinõutud toetusrahade endale kandmist. Kaebaja ei ole ka oma kaebuses märkinud, millele tuginedes ta leiab, et läbi toetuse sihipärase kasutamise kontrolli tekib tal õigus tagasinõutud toetusrahade temale ülekandmiseks. Vastustaja leiab, et kui kaebaja ei ole MTÜ-lt Kesk-Eesti Metsaomanikud kaebaja ja MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud vahel sõlmitud lepingute täitmist nõudnud (ehk nõudnud toetusrahade endale ülekandmist), on see olnud tema otsus, mille eest vastustaja ei vastuta. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal on võimalik saada MTÜ-le Kesk-Eesti Metsaomanikud makstud nõustamistoetus kätte vaid MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud käest. Toetuse sihipärase kasutamise kontrollimenetlus nimetatud tulemust vastustaja arvates anda ei saa.
5.4.Vastustaja märgib, et tema ülesanne ei ole kontrollida kaebaja ja MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud vahel sõlmitud käsunduslepingute täitmist. Kehtivate õigusaktidega ei ole reguleeritud, mis aja jooksul kohustub metsaühistu erametsaomanikule osutatud nõu andnud konsulendile saadud nõustamistoetuse üle kandma. Metsaühistu ja konsulent saavad selles ise kokku leppida Määruse § 8 lõikes 4 nimetatud võlaõiguslikus lepingus. Seega ei ole ka vastustaja ülesandeks kontrollida, mis aja jooksul on nõustamistoetus MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud poolt kaebajale üle kantud. Selguse huvides täpsustab vastustaja, et toetuse sihipärase kasutamise kontroll ei ole sama, mis käsunduslepingutest tuleneva raha maksmise kohustuse täitmise kontroll. Neid reguleerivad erinevad õigusnormid ja neid teostavad erinevad isikud. Käsunduslepingutest tulenevate kohustuste täitmist saavad kontrollida vaid käsunduslepingu pooled ehk käesoleval juhul kaebaja ja MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud.
5.5.Vastustaja leiab, et kaebaja ei ole oma õiguste teostamisel käitunud heas usus ja mõistlikult. Vastustaja leiab, et kaebaja oleks pidanud koheselt või vähemalt mõistliku aja möödudes reageerima ja andma vastustajale teada, et MTÜ Kesk-Eesti Metsaomaniku ei kasuta saadud nõustamistoetust sihipäraselt, mitte viivitama sellega aastaid. Vastustaja on sellele kaebaja tähelepanu juhtinud ka otsuse punktides 34 ja 35.
5.6.Vastustaja leiab, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vastustajalt teiste isikute õiguste kaitsmist ja teisele isikule konkreetse ettekirjutuse tegemist.
5.7.Vastustaja leiab, et Peep Põntsonil on MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud esindusõigus. Tuginedes mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 80 lõikele 2 ja Riigikohtu lahendile nr 32-1-56-12, kehtib kanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud juhul, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Vastustaja on suhelnud MTÜ-d Kesk-Eesti Metsaomanikud puudutavates küsimustes õige isikuga, kuivõrd vastustajale ei ole teada, et MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud juhatuse liikme osas tehtud registrikanne oleks vale.
5.8.Vastustaja leiab, et otsust vastu võttes on ta kaalutlusõigust teostanud õiguspäraselt arvestades otsuse põhjendusi ja seda, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vastustajalt teiste isikute õiguste kaitsmist ja konkreetse ettekirjutuse tegemist.
Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ei ole esitanud põhjendusi, miks ta leiab, et otsus on õigusvastane. Vastustaja on seisukohal, et ta on piisava põhjalikkusega Kontrollimenetluse läbi viinud ning vastu võetud otsus on õiguspärane. Otsusega ei ole rikutud kaebaja õigusi ja vabadusi.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
6.Kolmas isik vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et kaebus on alusetu. SA Erametsakeskus 13.06.2016 otsus nr 5-2/16/1-20 on kolmanda isiku arvates igati seaduslik ja põhjalik ja kaebus tuleb täies ulatuses rahuldamata jätta. .
6.1.Kolmanda isiku arvates on kaebus esitatud vaid selleks, et juhtida kõrvale tähelepanu kaebaja enda rikkumistelt metsakonsulendi ja MTÜ Eesti Metsaühistu juhatuse liikmena ning tekitada endale võimalikke tõendeid või argumente tsiviilvaidlustes (2-16-2282 ja 2-17-967) kasutamiseks ja/või võimalikest kriminaalasjadest pääsemiseks.
6.2.Kolmas isik märgib, et kaebaja on oma toetusrahad kolmandalt isikult vastavalt sõlmitud lepingutele kätte saanud. Kui kaebajal oleks kolmanda isiku vastu tõepoolest mingid nõuded, siis oleks R.V. juba 4-5 aastat tagasi pöördunud nendega tsiviilkohtusse.
6.3.SA Erametsakeskus on kolmanda isiku kaebealust tegevust (nõustamise toetus) varasemalt väga ulatuslikult kontrollinud ning ka kaebaja 31.12.2015 avalduse valguses täiendavalt asjaolusid kontrollinud. Kontrollide käigus kolmanda isiku tegevuses puudusi ei tuvastatud.
6.4.Kolmas isik leiab, et kaebaja ei ole arusaadavalt selgitanud, millised vead on SA Erametsakeskus kaebaja arvates tema 31.12.2015 avalduse alusel läbi viidud järelevalvemenetluses teinud. Ainus viga tundub kaebaja arvates olevat see, et SA Erametsakeskus ei tee täpselt seda, mida kaebaja talle ette kirjutab. Sellist õigust kaebajal õnneks siiski ei ole. Kolmanda isiku arvates on SA Erametsakeskus kaebaja 31.12.2015 avalduse põhjalikult ja vigadeta läbi vaadanud ja lahendanud.
6.5.Kolmas isik palub menetluskulud jätta kaebaja kanda.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud otsuses märgitut, asjakohaseid õigusnorme, poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole käesoleval juhul suutnud kohut veenda ega tõendada, et vaidlustatud otsus rikuks kaebaja õigusi ja oleks vastuolus seadusega või mõne muu õigusaktiga ning kuuluks tühistamisele. Kohus leiab, et vaidlustatud otsuse näol on tegemist haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 mõistes nii vormiliselt kui ka materiaalselt õiguspärase haldusaktiga, mis on antud selleks pädeva isiku poolt ning vastab HMS §-des 5557 haldusaktidele üldiselt esitatavatele nõuetele. Samuti on õiguspäraselt järgitud metsaseaduses sätestatut.
8.Kohus märgib, et vaidlust ei ole selles, et 31.12.2015 esitas R.V. SA Erametsakeskus avalduse, milles palus võtta tarvitusele meetmed, et toetuste summad laekuks taotlejate arveldusarvetele seadusaktides kehtestatud tähtaegade jooksul. Avaldusest nähtub, et 20112013 aastal MTÜ-ga Kesk-Eesti Metsaomanikud sõlmitud käsunduslepingu raames teostatud erametsaomanike nõustamiste eest ei ole R.V. oma väitel ettenähtud toetussummasid MTÜ-lt Kesk-Eesti Metsaomanikud saanud (tl 5). Pooled ei vaidle ka selle üle, et R.V. 31.12.2015 avalduse alusel alustas SA Erametsakeskus haldusmenetluse. Haldusmenetluse tulemusena otsustas SA Erametsakeskus oma 13.06.2016 otsusega nr 52/16/1-20 „Haldusakti andmisest keeldumine“ lõpetada R.V. 31.12.2015 avalduse alusel
algatatud kontrollimenetluse käesoleva põhjendatud otsusega toimingut mitte sooritada. (tl 712)
9.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Käesoleval juhul tuleb asja lahendamisel kõigepealt arvesse võtta, et võrreldes 2011-2013 aastatega on toetuste saamise regulatsioon muutunud, millest lähtuvalt tuli SA Erametsakeskus kaebaja 31.12.2015 taotlust lahendades juhinduda järelevalve teostamisel ja vastavate meetmete rakendamise üle otsustamisel kehtivast õigusest. Kaebaja poolt viidatud SA Erametsakeskus nõukogu poolt 02.01.2013 kehtestatud „Erametsanduse toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise kord“ (Kättesaadav arvutivõrgus: http://www.eramets.ee/static/files/1453.EMK_toetuste_kord_2013.pdf ) 2013 aastaks p 6.1.10 ja sama korra varasemad redaktsioonid, mis sätestasid, et „... toetuse taotleja ja toetuse saaja on kohustatud tagama ühistaotluse korral toetuse summa ülekandmise toetuse saaja (nt erametsaomaniku) või töö teostaja (nt konsulendi) arveldusarvele 30 kalendripäeva jooksul arvates toetuse laekumisest metsaühistu arvelduskontole“ enam ei kehti. Kehtiv SA Erametsakeskus põhikiri, metsaseadus ega muud alamalseisvad õigusaktid ei sätesta üldist järelevalvemenetluse korda (menetlust ja selle võimalikke tulemeid), mis puudutab toetuste väljamaksmist. Samas on vastav järelevalvepädevus tuletatav metsaseaduse (MS) § 10 lg 92, mille kohaselt toetuse sihipärase kasutamise kontrollimisel on toetuse andjal õigus: 1) kontrollida kõiki taotleja valduses olevaid dokumente, sealhulgas finantsdokumente, mis omavad tähtsust toetuse sihipärase kasutamise kontrollimisel; 2) teostada kohapealset kontrolli taotleja või toetuse saaja juures, sealhulgas tutvuda toetatava töö, tegevuse või investeerimisobjektiga ning viibida asjaomasel kinnisasjal või hoones; 3) puuduste avastamise korral nõuda nende kõrvaldamist määratud tähtajaks. Kohus leiab, et viidatud sihipärase toetuse kasutamise kontrollimine hõlmab endas ka seda, kas toetus on jõudnud selleks õigustatud isikuni. Sellest tulenevalt leiab kohus, et SA-l Erametsakeskus on pädevus viia läbi vastav järelevalvemenetlus. Kohus märgib, et Riigikohus on oma 22.10.2014 lahendis nr 3-3-1-42-14 selgitanud, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnormid näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. See tähendab, et järelevalvemenetluse algatamine ja konkreetse meetme kohaldamine on haldusorgani kaalutlusõigus. Seega on kaebajal üksnes õigus nõuda, et haldusorgan teostaks vigadeta kaalutlusõigust menetluse algatamiseks või meetme kohaldamiseks. Käesoleval juhul on järelevalvemenetlus algatatud ja läbi viidud, kuid mingeid meetmeid järelevalvemenetluse tulemusena ei rakendatud ning menetlus lõpetati 13.06.2016 otsusega nr 5-2/16/1-20. Kohus leiab, et vastustaja on rakendanud kaalutlusõigust õiguspäraselt ning vaidlustatud otsusest ei nähtu selliseid kaalutlusvigu, mis võiks kaasa tuua otsuse tühistamise. Vaidlustatud otsus ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
9.1.Kohus märgib seoses kaebaja taotlusega, et SA Erametsakeskus teostaks järelevalvet MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud üle seoses toetuste summade ülekandmisega kaebuse esitajale (seoses 31 avaldusega erametsaomanike nõustamise toetuse taotluste osas) perioodidel 20112013 paludes esiteks kontrollida, kas need on laekunud seaduses sätestatud tähtaegu järgides, seda, et kaebaja enda ülesanne on teada, kas ta on ja millised summad ta on kätte saanud tähtaegselt ja millised mitte (kuivõrd kaebaja peab ise selle üle arvestust pidama sh on kaebaja valduses vastavad lepingud ja dokumentatsioon) ning et sellise üldise järelevalve teostamise
nõudmiseks puudub kaebajal subjektiivne õigus. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja poolt esitatud toetuste väljamaksmise nõuete osas on tegemist kaebaja ja MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud omavahelise tsiviilõigusliku vaidlusega, mida on SA Erametsakeskus kaebajale ka oma otsuses põhjendatult selgitanud. Vastustaja on lähtudes uurimispõhimõttest ja ärakuulamispõhimõttest kogunud asjas selle kohta ka täiendavaid tõendeid ja võtnud pooltelt vastavad selgitused (vt tl 89-100 ja 46 ja 46p). Asjaolu, et tegemist on tsiviilõigusliku suhtega kinnitab ka kehtiv keskkonnaministri 14.04.2014 määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ § 8 lg 4, mis sätestab, et nõustamistoetuse saamiseks peab metsaühistul olema konsulendiga sõlmitud tööleping, töövõtuleping või muu võlaõiguslik leping, mis sisaldab muuhulgas lõikes 12 sätestatud tingimusi. Kohus nõustub siinkohal ka vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud seisukohtadega, miks vastustaja leiab, et tegemist on kaebaja ja MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud vaheliste tsiviilõiguslike suhetega ega pea vajalikuks neid korrata. Kohus on seisukohal, et kaebajal tuleb oma kaebuse tegeliku eesmärgi saavutamiseks, milleks on MTÜ-lt Kesk-Eesti Metsaomanikud konkreetsete summade kättesaamine osutatud teenuste eest, milledele on kaebajal tema väitel tekkinud nõudeõigus tulenevalt erinevatest tsiviilõiguslikest suhetest, pöörduda oma õiguste kaitseks maakohtusse MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud vastu ja järgida selleks seaduses sätestatud korda. Järelevalvemenetluse tulemusena kaebaja deklareeritud eesmärki ei ole võimalik saavutada.
9.2.Kohus leiab, et SA Erametsakeskus on põhjalikult analüüsinud ja kaalunud kõiki teisi aluseid võimalike meetmete rakendamiseks (teostanud kaalutlusõigust). Vastustaja on põhjendatult jõudnud järeldusele, et antud juhul tuleb menetlus lõpetada, kuna kaebaja on esitanud esiteks SA-le Erametsakeskus vastuolulisi andmeid, samuti lähtudes hea halduse põhimõttest ja arvestada sellega, et käesoleval juhul sisuliselt puudus kaebajal õigus taotleda SA-lt Erametsakeskus MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud nõustamistoestuste menetluse uuendamist ja haldusaktide kehtetuks tunnistamist tulenevalt HMS § 44 lg 1 p 2 ja § 44 lg 3, kuivõrd vastav avaldus oleks tulnud esitada ühe kuu jooksul rikkumisest teadasaamisest. Vastustaja on põhjendatult välja toonud, et haldusakti tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamiseks on seaduses sätestatud piirangud (HMS § 67 lg 1). Kaebaja ei ole järginud mõistikku aega ning sellest tulenevalt käitunud ka heas usus. Kaebaja väide, et ta ei ole taotlenud haldusmenetluse uuendamist ega toetuste määramise otsuste kehtetuks tunnistamist, vaid üksnes järelevalve teostamist selgitamaks välja, kas summad on laekunud kaebaja arvele 30 päeva jooksul ja et vastustajal oli võimalik vastavat asjaolu kontrollida on õige selles mõttes, et vastustaja oleks saanud seda teha, kuid kaebaja jätab tähelepanuta, et selle fakti kontrollimise tagajärjel peaks olema siis võimalik teha ka mingi kohustav otsustus, sest järelevalvemenetluse eesmärgiks ei saa olla üksnes mingi fakti tuvastamine. Sellest tulenevalt analüüsiski vastustaja põhjendatult erinevaid võimalikke aluseid taotluse lahendamisel koos vastavate võimalike tagajärgedega lähtuvalt metsaseaduse § 10 lg 92, mis sätestab toetuse sihipärase kasutamise kontrollimise alused. Vastustaja on kohtu arvates jõudnud ka põhjendatud järeldusele, et isegi kui oleks tuvastatud, et MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud ei oleks kasutanud toetusraha sihipäraselt ja sellest tulenevalt oleks esitanud vastavalt oma pädevusele toetuse tagastusnõude MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud vastu, siis selle tulemusena ei saavutaks kaebaja ikkagi oma eesmärki, milleks on väidetavalt saamata jäänud toetusrahade väljamaksmine kaebajale. Sellist otsust järelevalvemenetluses ei ole võimalik teha. Kaebaja palus oma avalduses SA-le Erametsakeskus võtta tarvitusele meetmed, et rahad laekuks taotlejale arveldusarvele õigusaktides kehtestatud tähtaegade jooksul (kaebaja viitas varasemalt kehtinud Erametsanduse toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise kord (Kord), mille 2011, 2012 ja 2013 aasta redaktsioonide p 6.1.10. tulenes selleks
30 päevane tähtaeg). Seega oli kaebaja üheselt arusaadavaks eesmärgiks raha laekumise tagamine. Vastavat meedet ei ole aga vastustajale seadusest tulenevalt ette nähtud arvestades, et vastav kord esiteks enam ei kehti ning seda, et konsulendi ja MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud vahel on tsiviilõiguslik suhe. Vastustaja on põhjendatult leidnud ka seda, et kaebaja on oma nõude esitamisega alles 31.12.2015 (esimese toetuse taotluse esitamisest, mis võlgnevuste arvestuse tabelis kirjas, on möödunud rohkem kui viis aastat) rikkunud hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet. Arvestades kõiki asjaolusid kogumis on vastustaja kohtu arvates jõudnud põhjendatud kaalutletud otsusele lõpetada järelevalvemenetlus ning kaebaja taotletud toimingut mitte sooritada.
9.3.Kohus ei nõustu kaebajaga, et tulenevalt sellest, et vastustaja ei ole otsuses täpsustanud, millised kaebaja varasemad väited on olnud paljasõnalised ja tõendamata, on kaalutlusõigust teostatud valesti. Kohus märgib, et esiteks on vastustaja viidanud otseselt otsuse p 8.6, kus on välja toodud kaebaja poolt esitatud paljasõnaline väide nõustamise teostamise kohta. Teiseks on vastustaja otsuses märkinud, et mitmed asjaolud on vastuolulised ja ebaselged, kuid nende tuvastamiseks puudub vastustajal pädevus. Kohus nõustub vastustajaga selleski, et vastustaja kohustuseks ei ole järelevalvemenetluses tuvastada erinevatest tsiviilõiguslikest suhetest tulenevaid nõudeid või nende puudumist kaebaja ja vastustaja vahel. Sellest tulenevalt on põhjendatud ka vastustaja seisukoht, et mitmed asjaolud on üheselt tõendamata (seega on ka selles osas kaebaja väited paljasõnalised). Kaebaja on valesti mõistnud toetuse sihipärase kasutamise kontrollimise menetluse eesmärki ja soovib sellest tulenevalt rakendada järelevalvemenetlust enda ja MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud vahelistest tsiviilõiguslikest suhetest tulenevate vaidluste lahendamiseks, mis ei ole põhjendatud ja õiguspärane.
9.4.Kohus märgib, et kaebaja tõi välja, et vastustaja tugineb otsuses kaebaja ja SA Erametsakeskus vahelistele vaidlustele, kuid ei ole neid täpsustanud. Kaebaja leiab, et kuivõrd konkreetseid juhtumeid ei ole välja toodud, siis ei ole neid ka olemas. Kohus nõustub kaebajaga, et vastustaja ei ole tõepoolest konkreetseid vaidlusi ära näidanud, kuid see ei muuda veel otsust õigusvastaseks. Kohtumenetluse käigus on ilmnenud, et kaebaja ja kolmanda isiku vahel toimuvad tasude üle vähemalt kahes tsiviilasjas vaidlused. Vastustaja on kohtu arvates piisavalt põhjendanud ja esitanud veenvalt vastavad kaalutlused, miks ta järelevalvemenetluse lõpetab.
9.5.Kaebaja leiab, et otsus on õigusvastane, kuna MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud juhatuse liikme volitused on lõppenud. Vastustaja on kohtu arvates põhjendatult selgitanud, et on lähtunud äriregistri andmetest ning sellest tulenevalt on selgitused võetud õigelt isikult tuginedes seejuures MTÜS § 80 lg 2 ja Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-53-12.
9.6.Kaebaja väide nagu tuleks SA Erametsakeskus otsuses märgitust, et avalduse kohaselt ei ole MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud saadud toetust FIE R.V.ile üle kandnud ja seega on avalduse põhjal SA Erametsakeskus juba algselt eeldanud, et ühtegi ülekannet ei ole toimunud, on ekslik. Sellist järeldust kohtu arvates SA Erametsakeskus otsusest välja lugeda ei saa. Lisaks isegi kui seda saaks eeldada, siis jääb täiesti ebaselgeks, kuidas see saaks mõjutada otsuse õiguspärasust arvestades, et vastustaja on põhjalikult kaalunud ja põhjendanud, miks ta kontrollimenetluse lõpetab.
9.7.Kohus märgib, et kaebaja rõhutas kaebuses veel, et SA Erametsakeskus on keskendunud otsuses kaebaja poolt esitatud arvetele, mitte aga MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud kohustusele teostada ülekanne 30 kalendripäeva jooksul. Samuti huvitab kaebajat, kas MTÜ-le Kesk-Eesti Metsaomanikud esitatud arvete tasumine on toimunud 30 päeva jooksul.
Kohus on seisukohal, et vastustaja on põhjendatult analüüsinud mh ka teemat seoses kaebaja enda poolt esitatud arvetega. Sellega ning otsuses toodud teiste asjaoludega (otsuses nimetatud kaebaja ja MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud vahel sõlmitud lepingud) koosmõjus näitab vastustaja, et kaebaja ja MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud vahel olid keerukad tsiviilõiguslikud suhted, mille suhtes vastustaja ei pea ega saa kontrolli teostada. Mis puudutab küsimust, kas kaebaja poolt esitatud arved tasuti 30 päeva jooksul või mitte, siis sellele küsimusele peab vastust teadma kaebaja ise. Kui kaebaja pidas silmas kellegi teise poolt esitatud arveid, siis selles osas puudub kaebajal kaebeõigus. Kohus märgib siinkohal veel kord, et kaebaja on valesti mõistnud metsaseaduses sätestatud järelevalvemenetluse eesmärke. Selleks ei ole avaldaja poolt soovitud viisil järelevalve teostamine. Järelevalvemenetluse tulemuseks saab olla metsaseadusest tulenevalt toetuse sihipärase kasutamise kontroll, mitte toetuse saaja ja teenuse osutaja eraõiguslikesse suhetesse sekkumine.
9.8.Kohus leiab, et kaebaja märgib õigesti, et nõustamisteenuse osutamiseks on kaebaja sõlminud MTÜ-ga Kesk-Eesti Metsaomanikud käsunduslepingu. Samas on kaebaja asunud ekslikule seisukohale nagu oleks vastustaja ülesanne mh kontrollida seda, kuidas täidetakse käsunduslepingut. Vastustaja ülesandeks on kontrollida küll toetuse sihipärast kasutamist, kuid see ei tähenda seda, et vastustaja peaks isikute tsiviilõiguslikesse suhetesse sekkuma. Käesoleval juhul ei ole kaebaja väitnud, et toetust ei ole kasutatud sihipäraselt. Kaebaja väidab, et on toetatavat teenust (vt MS §10 lg 1) osutanud, kuid ei ole MTÜ-lt Kesk-Eesti Metsaomanikud saanud toetuste summasid kätte. Kaebaja osutas teenust tsiviilõigusliku lepingu alusel ja seetõttu toimub nende lepingute täitmise tagamine vajadusel tsiviilasju lahendava kohtu kaudu.
9.9.Kaebaja on ka selgitanud oma kaebuses, mida saaks SA Erametsakeskus tema arvates järelevalvemenetluses teha. Oma 31.12.2015 avalduses ei ole kaebaja seda taotlenud (kaebajal puudub selleks ka subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluses konkreetsete toimingute sooritamist), vaid on palunud üldsõnaliselt võtta tarvitusele meetmed. Vastustaja on põhjendatud otsusega toimingu sooritamisest keeldunud.
9.10.Kaebaja viide nagu ei oleks vastustaja pidanud analüüsima kõiki talle esitatud dokumente sh kaebaja ja MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud vahelist koostöölepingut ja töölepingut ei ole asjakohane. Vastustajale olid MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud poolt vastavad dokumendid esitatud, seega tuli vastustajal ka nende olemasolu ja sisuga haldusmenetluses arvestada.
10.Kuivõrd kohus jättis eelnevast tulenevalt kaebaja tühistamiskaebuse rahuldamata, jääb rahuldamata ka kohustamiskaebus kaebaja avalduse uueks lahendamiseks. Kokkuvõtvalt leiab kohus kõigest eelnevast tulenevalt, et kaebus on tervikuna põhjendamatu.
11.Kohus märgib täiendavalt, et jätab kaebaja poolt 26.10.2017 esitatud täiendavad dokumendid (tl 118-132) tõendina tähelepanuta, kuivõrd need on kohtule esitatud hilinenult. Uusi asjaolusid sisalduv avaldus/dokument tuli vastavalt kohtu 10.10.2017 määrusele esitada kohtule nii, et selle saaks teistele menetlusosalistele edastada vähemalt seitse päeva enne menetlusdokumentide esitamise tähtaja lõppu. Kuivõrd kaebaja ei ole vastavat nõuet järginud, siis jätab kohus dokumendid lähtudes HKMS § 51 lg 3 ja 62 lg 1 tähelepanuta.
12.Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ega kolmas isik ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud. Seega jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.