lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-389/39

Maksuõigus › Maksuotsused

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 15.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-389/39
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Maksuotsused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
15.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1120
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene 15. november 2017, Tartu 3-17-389 Hindrek Mutsi kaebus Maksu- ja Tolliameti 27. oktoobri 2016. a vastutusotsuse nr 13-7/00660-27 ja 16. jaanuari 2017. a vaideotsuse nr 6-1/3562-4 tühistamiseks Hindrek Mutsi määruskaebus Tartu Halduskohtu 27. juuni 2017. a määruse peale Kaebaja Hindrek Muts Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

RESOLUTSIOON

Jätta Hindrek Mutsi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27. juuni 2017. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 27. oktoobri 2016. a vastutusotsusega nr 13-7/00660-27 Hindrek Mutsi tasuma Uunomaa OÜ maksuvõlg summas 77 239,92 eurot. MTA jättis 16. jaanuari 2017. a vaideotsusega nr 6-1/3562-4 H. Mutsi vaide rahuldamata.
2.H. Muts esitas Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 27. oktoobri 2016. a vastutusotsuse nr 13-7/00660-27 ja 16.01.2017. a vaideotsuse nr 6-1/3562-4 tühistamiseks. H. Muts esitas ka menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel.
3.Tartu Halduskohus jättis 16. märtsi 2017. a määrusega rahuldamata H. Mutsi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja andis kaebajale riigilõivu 750 eurot tasumiseks tähtaja kuni 31. märts 2017. Halduskohtu määrus jõustus 30. mail 2017.
4.

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Tartu Halduskohus jättis 6. juuni 2017. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale riigilõivu tasumiseks tähtaja viis päeva alates määruse kättesaamisest. Kaebaja esitas 19. juunil 2017 menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
5.Tartu Halduskohus jättis 27. juuni 2017. a määrusega kaebaja 19. juuni 2017. a riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse läbi vaatamata halduskohtumenetluse (HKMS) § 55 lg 3 alusel ja tagastas kaebuse HKMS § 104 lõike 2 ja § 121 lõike 1 punkt 2 alusel. Halduskohtu põhjendused olid järgmised. 6.1 Halduskohtu 6. juuni 2017. a määrus toimetati kaebaja elukohta, kus väljastusteate kohaselt võttis määruse vastu kaebaja abikaasa 13. juunil 2017. Seega tuli kaebajal tasuda riigilõiv hiljemalt 19. juunil 2017. 6.2 Halduskohus hoiatas 6. juuni 2017. a määruses, et kui kaebaja ei tasu riigilõivu viie päeva jooksul määruse kättesaamisest, on kohtul õigus kaebus tagastada. 6.3 Kuivõrd kaebaja menetlusabi taotlus on juba kohtu 16. märtsi 2017. a määrusega lahendatud ja see määrus on jõustunud, siis jääb 19. juuni 2017 menetlusabi taotlus läbi vaatamata. 6.4 Kuna kaebaja ei kõrvaldanud kaebuses esinenud puudusi, siis tuleb kaebus tagastada.
6.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule määruskaebuse, millega palus halduskohtu 27. juuni 2017. a määruse tühistada ning peatada esialgse õiguskaitse korras MTA vastutusotsuse täitmine. Kaebaja põhjendused olid järgmised. 7.1 Kaebajal ei ole riigilõivu võimalik tasuda seetõttu, et tema kontod ja vara on arestitud. 7.2 Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et riigilõivu võiks tasuda kaebaja abikaasa. Kaebaja abikaasa sissetulek katab vaevalt pere, sh laste hädavajalikud kulutused. 7.3 Vastutusotsus ei ole õiguspärane, kuid kaebaja ei saa oma õigusi kaitsta, sest tal ei ole võimalik tasuda riigilõivu. Seetõttu oleks ebaõiglane jätkata vastutusotsuse täitmist. 7.4 Halduskohus rikkus selgitamiskohustust, kui vastuseks kaebaja küsimusele, kuidas peaks arestitud arveldusarvega tehinguid tegema, vastas kohus, et kaebajal on selles küsimuses võimalik pöörduda õigusteadmistega isiku poole. 7.5 Halduskohus oleks pidanud kaebajale selgitama, millise taotluse peab ta esitama, et saavutada soovitud eesmärki, milleks on riigilõivust vabastamine. 7.6 Täitemenetluse käigus rikutakse oluliselt kaebaja huve, sh võidakse realiseerida kaebajale kuuluvat isiklikku vara, mida kaebaja hiljem tagasi ei saa.
7.Vastustaja palub vastuses määruskaebusele ja esialgse õiguskaitse taotlusele jätta need rahuldamata järgmistel põhjendustel. 8.1 Esialgse õiguskaitse kohaldamisel võib muutuda maksuvõla sissenõudmine tulevikus raskendatuks või võimatuks või jääbki kaebaja maksuvõlg tasumata. 8.2 Kaebaja sissetulek ei ole piisav vastutusotsusega määratud kohustuse täitmiseks. Asjaolu, et kaebaja ei pea riigilõivu tasumist võimalikuks, viitab sellele, et haldusakti sundtäitmine võib tulevikus osutuda kaebaja tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks. 8.3 Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja on jätnud tähtajaks riigilõivu tasumata.
8.Tartu Halduskohus jättis 30. augusti 2017. a määrusega H. Mutsi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 27. juuni 2017. a määrusele rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule ning jättis H. Mutsi esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Ringkonnakohus leiab, et H. Mutsi määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
10.Halduskohus jättis 6. juuni 2017. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale riigilõivu 750 eurot tasumiseks tähtaja viis päeva alates määruse kättesaamisest. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja on halduskohtu 6. juuni 2017. a määruse 13. juunil 2017 kätte saanud. Halduskohus on õigesti leidnud, et seega tuli kaebajal tasuda riigilõiv hiljemalt 19. juunil 2017, sest 18. juuni 2017 oli pühapäev. Kaebaja ei ole palunud halduskohtult riigilõivu tasumiseks antud tähtaja pikendamist. 19. septembri 2017. a e-kirjas on kaebaja üksnes veelkord märkinud,

et tal ei ole võimalik riigilõivu tasuda. Järelikult on üheselt kindlaks tehtud, et kaebaja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks riigilõivu tasunud.

11.Kaebaja esitas esimese menetlusabi taotluse 28. veebruaril 2017. Halduskohus jättis menetlusabi taotluse 16. märtsi 2017. a määrusega rahuldamata, kuna leidis, et kaebaja ja tema perekonnaliikmete varaline seisund võimaldab neil riigilõivu tasuda. Halduskohtu 16. märtsi 2017. a määrus jõustus 30. mail 2017. Seega on käesolevas asjas jõustunud kohtumäärus, millega on kaebaja menetlusabi taotlus jäetud rahuldamata.
12.Kaebaja palus 19. juuni 2017. a e-kirjas halduskohtule anda talle menetlusabi tema poolt esitatud taotluses toodud põhjendustel. Kaebaja ei ole 19. juuni 2017. a avalduses võrreldes
28.veebruaril 2017 esitatud menetlusabi taotlusega märkinud ühtegi uut asjaolu, miks tuleks kaebajale menetlusabi anda. Ringkonnakohus hinnangul saab kaebaja 19. juunil 2017 esitatud avaldust pidada samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduvaks menetlusabi taotluseks. Kuna 28. veebruari 2017. a menetlusabi taotluse on halduskohus 16. märtsi 2017. a määrusega lahendanud ning see määrus on jõustunud, jättis halduskohus õigesti vaidlustatud määruses kaebaja 19. juuni 2017. a korduva menetlusabi taotluse läbi vaatamata.
13.Kaebaja määruskaebuses esitatud väide, et tal ei ole võimalik riigilõivu tasuda, kuna tema arvelduskontod ja vara on arestitud, ei anna alust pidada kaebaja 19. juuni 2017. a menetlusabi taotlust mittekorduvaks taotluseks, sest kaebaja on märkinud ka 28. veebruari 2017. a menetlusabi taotluses, et tema vara on arestitud. Kaebaja vaidlustas halduskohtu 16. märtsi 2017. a määrust, millega jäeti tema menetlusabi taotlus rahuldamata, kuid kaebaja ei kõrvaldanud määruskaebuses esinenud puudusi ning seetõttu tagastas halduskohus 3. mai 2017. a määrusega kaebaja määruskaebuse. Kaebaja nimetatud halduskohtu määrust ei vaidlustanud. Seega käesoleval hetkel puudub alus kaebaja menetlusabi taotluse uueks sisuliseks läbivaatamiseks.
14.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja määruskaebuse väitega, et halduskohus on rikkunud uurimisprintsiibist tulenevat selgitamiskohustust, kui soovitas vastuseks kaebaja küsimusele, kuidas ta saab arestitud arveldusarvega tehinguid teha, pöörduda õigusteadmistega isiku poole. Selgitamiskohustus ei hõlma endas kohtu kohustust leida kaebaja jaoks võimalusi riigilõivu tasumiseks vahendite leidmiseks. Ringkonnakohus märgib siiski täiendavalt, et riigilõivu tasumine ei pea toimuma alati menetlusosalise rahaliste vahendite arvelt, selle võib tasuda ka menetlusväline isik. Samuti on menetlusosalisel õigus võtta vajadusel riigilõivu tasumiseks laenu (Riigikohtu määrus nr 3-3-1-11-11).
15.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27. juuni 2017. a määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja