Majandushaldusõigus › PRIA asjad

Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Vastustaja taotleb jätta kaebus tervikuna rahuldamata. Vastustaja märgib, et toetust võib kasutada vaid sellise materiaalse vara ostmiseks või hoone või rajatise ehitamiseks, mida saab kasutada põllumajandustoodete tootmiseks või töötlemiseks. 17.11.2016 on läbi viidud paikvaatlus toetuse taotleja juures ning selle käigus tuvastati, et vaarikaistandust ei ole rajatud, puuduvad ka selle kohta kuludokumendid. PRIA on märkinud, et ei ole toetuse esimese osa väljamaksmisega hilinenud, toetus määrati 28.07.2015 ja maksti õigeaegselt välja. PRIA märgib, et kui toetuse saaja ei vasta rahastamiskõlblikkuse tingimustele , ei täida põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud toetuse andmise tingimustega seotud kohustusi, ei maksta toetust või lõpetatakse toetuse maksmine või küsitakse toetus tagasi. Vastustaja on märkinud, et äriplaanis kavandatut ei ole ellu viidud, tualettruumi ja vannitoa ehitus ei ole toetatav ja seda ei olnud ka äriplaanis ette nähtud, täitmata on Määruse nr 7 § 4 lg 2 nõue. Investeeringuks peab olema kulutatud 50% äriplaanis kavandatud tegevuste maksumusest ehk siis 15 000-st pool, kuid kaebaja on teinud kulutusi äriplaani väliselt. PRIA on märkinud, et tegelikult ei oleks kaebaja oma põllumajandusliku müügitulu suuruse poolest üldse kvalifitseerunud Määruse nr 7 alusel taotlejaks. Kaebaja müügitulu on ületanud tunduvalt üle 14 000 euro, mis ei ole koskõlas Määruse nr 7 § 2 lg 1. Kuid eraldi on märgitud, et nimetatud asjaolu ei ole arvestatud toetuse tagasinõudmise aluseks. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja seda alljärgnevatel asjaoludel. 2.Asja materjalide kohaselt on Roheline Kalda OÜ-le määratud põllumajandusministri 20.01.2015 määruse nr 7 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ alusel toetus 15 000 eurot 28.07.2015 otsuse nr 13-6/761 alusel kurgi- ja vaarikakasvatuseks. 28.07.2015 on välja makstud toetus summas 11 250 eurot ja 18.02.2016 maksti toetust summas 3 750 eurot. PRIA on 07.04.2017 teinud otsuse nr 13-6/419 „Toetuse tagasinõudmine“ ja nõudnud Roheline Kalda OÜ-lt (toetuse viitenumber 663015650477) tagasi toetussumma 15000 eurot. Samas on märgitud, et kui toetuse saaja ei ole nõutud tähtajaks toetussummat tagasi maksnud, peab toetuse saaja maksma viivist 0,1% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud päeva eest. 3.Antud asjas on taotlus esitatud ja taotlust on menetletud Määruse nr 7 sätetest tulenevalt. Nimetatud määrusega kehtestatakse „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” (edaspidi arengukava) meetme 6 „Põllumajanduslike majapidamiste ja ettevõtluse areng” tegevuse liigi „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine” raames antava väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse (edaspidi toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord“. Määrus on kehtestatud ELÜPS § 67 lg 2 alusel.

kvalifitseerunud, sest tema müügitulu ületas 2014. aastal tunduvalt 14 000 eurot. Kuigi majandusaasta aruande esitamise tähtaeg 2014. aasta suhtes ei olnud veel möödunud, oli näha, et väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetus ei ole mõeldud sellist müügitulu saavatele isikutele. Seega ei oleks kaebaja üldse Määruse nr 7 alusel taotlejaks kvalifitseerunud. Kuid kaevatava otsuse aluseks ei ole olnud eelnimetatud kriteerium. 5.Järgmisena märgib kohus, mis tingis asjaolud, et kaebajale määratud toetus 15 000 on tagasi nõutud. Määruse nr 7 § 4 lg 2 kohaselt on sätestatud, et vähemalt 50 protsenti äriplaanis kavandatud tegevuste maksumusest kasutatakse sellise materiaalse vara, sealhulgas bioloogilise vara ostmiseks või sellise hoone või rajatise püstitamiseks, rajamiseks, paigaldamiseks, laiendamiseks või rekonstrueerimiseks, mida saab kasutada põllumajanduslike toodete tootmiseks või töötlemiseks otseselt ja korduvalt vähemalt § 12 lõike 2 punktis 2 sätestatud tähtaja jooksul. Määruse nr 7 § 12 lg 2 p 2 kohaselt tuleb võtta toetuse abil ostetud või ehitatud investeeringuobjekt sihtotstarbeliselt kasutusse ühe aasta jooksul arvates PRIA poolt toetuse esimese osa maksmise otsuse tegemisest ning säilitada ja kasutada investeeringuobjekti sihtotstarbeliselt vähemalt kaks aastat arvates viimasest kulutuste aruande esitamisest. Äriplaani kohaselt on kaebaja tegevusalaks kurgi- ja vaarikakasvatus. Taotleja kavatses osta esilaaduri ja kilepanemismasina. Traktori juurde ostetav esilaaduri maksumus koos paigaldusega on 5200 eurot ja kilepanemismasin 2500 eurot. Masinate maksumus moodustaks nõutava põhivara ehk investeeringu maksumuse. Kaubiku maksumus pidi olema 3000 eurot, taotleja kavatses rajada vaarikaistanduse, millele kuluks 2000 eurot. Uuendamist vajasid ka loorid, kastmissüsteemivoolikud, kassetid, vajalikuks peeti uut võimsamat kastmispumpa ja muud sellist, mis kokku pidi moodustama summa 15 000 eurot. Toetuse taotleja esitab pärast projekti elluviimist kuluaruande. (Määruse nr 7 § 13 lg 1). 22.01.2016 aruande kohaselt on kaebaja teinud äriplaanis kavandatud tegevustest investeeringu summas 7 588,84 eurot. Muid tegevusi on ellu viidud 3 661,61 euro eest. Põhivara investeeringuna osteti kaubik ja kastikate, mida ei loeta materiaalseks varaks Määruse nr 7 § 4 lg 2 mõistes. 50% investeeringu nõue ei ole täidetud. 6.Vastusena järelepärimisele on kaebaja selgitanud, et ostis põhivara investeeringuna kaubiku ja kastikatte, kuna saab ära kasutada masina just saagi koristamisel- kurkide koristamisel. Kaubikusse on vajalik paigutada konteinerid kurkide hoidmiseks ja kasutada kastikatet kurkide säilimiseks, mille alla saab paigutada ventilaatori, et kurgid säiliks. Traktorile jäi ostmata esilaadur, kaebaja seisukohalt on otstarbekam traktor välja vahetada ja soetada see koos esilaaduriga. Kaebaja on esitanud taotluse projekti muutmiseks. Kaebaja on vahetanud kaubiku traktori vastu, millede hind kattus. Kaebaja on teinud investeeringukulutusi seonduvalt vannitoa remondiga ja tualettruumi ehitusega põhjendustega, et töölised saaksid neid ruume kasutada. Kaebaja juures toimus paikvaatlus 17.11.2016 ning tuvastati, et vaarikaistandust polnud üldse rajatud, samuti pole selle kohta esitatud kuludokumente. Samas on investeeringutoetust kasutatud abikaasa elumajas tualettruumi ehitamiseks ja vannitoa remontimiseks, mis ei ole abikõlbulik. Seega ei ole äriplaanis loetletud tegevused aset leidnud. Tualettruumi ja vannitoa ehitus ei ole toetavad tegevused, kuna need ei ole seotud põllumajandustoodete tootmisega ja töötlemisega. Samuti ei kajastunud see äriplaanis. 7.Toetuse saaja kohustus on viia ellu äriplaanis kavandatud tegevus, sealjuures äriplaanis kavandatud tegevuste maksumusest vähemalt 75 protsenti koos Määruse nr 7 § 4 lõike 2 kohase investeeringuga, mis peab olema ellu viidud kuue kuu jooksul arvates PRIA poolt toetuse

esimese osa maksmise otsuse tegemisest (Määruse nr 7 § 12 lg 2 p 1). Kaebaja ei ole täitnud vastavat nõuet. 8.PRIA on märkinud, et toetuse saaja ei oleks tohtinud kaubikut traktori vastu välja vahetada, kuna kaubik oli abikõlbulikuks tunnistatud ning PRIA oleks aktsepteerinud kui traktor oleks ostetud juurde investeeringu katteks. Kaebaja oleks saanud teha selles osas projektimuudatuse ning pealegi võib äriplaanis kavandatud tegevuste elluviimist alustada juba taotluse esitamise päevale järgmisest päevast. Määruse nr 7 § 4 lg 3 kohaselt äriplaanis kavandatud tegevuste elluviimist ei või alustada varem ja tegevuste elluviimist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval. 9.Investeeringuks tuleb lugeda asjaolu, et kulutatud on vähemalt 50% äriplaanis kavandatud tegevuste maksumusest, mis moodustab käesolevas asjas poole 15 000 eurost. Äriplaani ei saa lugeda täidetuks, kui kulutused on tehtud traktorile, kartulivõtumasinale ja kileridade vaheltharijale. Samas on suuremad kulutused tehtud projektivälistele kulutustele, mis ei ole abikõlbulikud kulud. Mitteabikõlbulikeks kulutusteks on peetud vannitoa remonti ja tualettruumi ehitust, mis ei ole seotud põllumajandustoodete tootmisega või töötlemisega. Samas ei ole rajatud äriplaanis ettenähtud vaarikaistandust. 10.Kaebaja on märkinud, et PRIA oleks võinud küsida osaliselt toetust tagasi, mitte tervikuna. Kohus nõustub PRIA-ga , et osaliselt võinuks toetust tagasi küsida juhul kui osaliselt oleks täitmata jäänud kohustused, mida mingil mõjuval põhjusel ei saadud täita. Kuid mitte see, et toetusraha on kasutatud mittesihipäraselt ja enamik toetuse saamisega seotud eesmärkidest ei ole täidetud. Kohus märgib, et toetuse saaja kohustuseks on viia ellu äriplaanis kavandatud tegevus, sealjuures äriplaanis kavandatud tegevuste maksumusest vähemalt 75 protsenti koos Määruse § 4 lõike 2 kohase investeeringuga peab olema ellu viidud kuue kuu jooksul arvates PRIA poolt toetuse esimese osa maksmise otsuse tegemisest (Määruse nr 7 § 12 lg 2 p 1). Antud juhul on kaebaja rikkunud eelnimetatud sätet, kaebaja ei ole seda nõuet ellu viinud. 11.Kaebaja on olnud seisukohal, et tema kavandatud ja teostatud investeeringud täidavad täielikult Määruse nr 7 eesmärke ning ellu on viidud ka vaarikaistanduse rajamine ja teatud muudatused investeeringutes on tehtud PRIA nõusolekul. Kohus märgib, et kuna pole esitatud vaarikaistanduse rajamise kohta veenvaid dokumente (põhivara puudumine), kurgikasvatusest on saadud müügitulu 32 028 eurot, mis tähendab, et kurgikasvatusega on tegeldud, kuid sellise müügituluga on ületatud Määruse nr 7 § 2 lg 1 lubatud määra (käsitletud eespool p-s 4). Samas on tuvastatud 17.11.2016 paikvaatluse ajal, et vaarikaistandust ei ole rajatud. Eesmärgipärane ehk projektikohane ei olnud ka vannitoa remont ja tualettruumi ehitamine ja kokkuvõttes on Määruse nr 7 § 4 lg 2 nõue täitmata (vähemalt 50% äriplaanis kavandatud tegevuste maksumus peab olema kasutatud investeeringuks). PRIA on märkinud, et kui toetuse saaja nägi, et äriplaani ei ole võimalik ellu viia, tulnuks toetus tagasi maksta. Osaline tagasinõudmine on põhjendatud juhul kui toetuse saaja ei ole saanud teatud põhjustel täita kõiki kohustusi. Kuid kui enamus raha on kasutatud äriplaani väliselt, on need mitteabikõlbulikud kulud ja tuleb tagasi maksta terves ulatuses. Kohus märgib, et PRIA oli teadlik kaebaja poolt teostatud investeeringutest ning andis ka omapoolse selgituse, kus teavitas toetuse saajat sellest, milliseid masinaid maanteetranspordis ei loeta materiaalseks varaks Määruse nr 7 § 4 lg 2 mõistes ja millist vara saab kasutada põllumajandustoodete tootmiseks ja töötlemiseks, mis on toetuskõlbulik.

12.Kaebaja on märkinud kaebuse täienduses, et PRIA oleks pidanud täiendavalt kontrollima äriplaani muutmise lubatavust enne kui toetus välja maksti. Kohus märgib, et lõplik kulutuste aruanne on esitatud 09.08.2016 hilinenult, kus kaebaja märgib, et esialgselt soetatud kaubik õnnestus ümber vahetada sama hinnaga traktori vastu, ülejäänud kulutused on vannitoa remont ja tualettruumi ehitamine, osteti kartulivõtumasin ja põldudel ridade vaheltharija. Toetuse esimene osa maksti välja 28.07.2015 ja teine osa sai välja makstud 18.02.2016. Kohapealse kontrolli käigus 17.11.2016 viidi läbi paikvaatlus ja tuvastati toetussumma tagasinõudmise alused. 07.04.2017 tehti otsus toetussumma tagasinõudmise kohta. Kohus lisab, et kui toetuse saaja nägi, et äriplaani ei saa ellu viia, tulnuks toetus tagastada ja ülejäänud toetussummast loobuda (mis polnud veel välja makstud). Kuna eelnevalt on kohus põhjendanud, et toetussummat on võimalik tagasi küsida, siis seega võis PRIA selle esialgselt välja maksta ning hilisema kontrolli käigus kui ilmneb, et isiku tegevus ei ole olulises osas ellu viidud ja eesmärgid on saavutamata, toetuse tagasi küsida. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud kaebaja etteheide PRIA ́le, et ta esitas taotluse veebruaris 2015 ning summa väljamaksmise otsus tehti 28.07.2015, mis tingis tema projektimuudatuse, kuna investeeringuid oleks ta soovinud teha suve algul. PRIA on õigesti viidanud ELÜPS § 80 lg 1 (redaktsioon kehtis kuni 04.12.2016), et toetuse saaja algatusel võib projekti muuta ainult põhjendatud juhtudel, et saavutada vajalikud eesmärgid ja tegevuste elluviimist võib alustada juba taotluse esitamisest järgneval päeval (Määruse nr 7 § 4 lg 3). 13.Viidates menetlusnormidele märgib kohus, et antud juhul on olnud kaebaja ärakuulatud, PRIA on läbi viinud asjaolude selguse mõttes uurimistoimingud, tehtud on paikvaatlus, kaebajaga on suheldud ning talle on selgitatud menetlusega seonduvaid üksikasju. PRIA on esitanud kohutule fotod, äriplaani, paikvaatluse kontrolllehe, ja kirjavahetuse kaebaja esindajaga, mida on arvestatud otsuse tegemisel. 14.ELÜPS § 111 sätete kohaselt on õigus toetusraha tagasi nõuda, kui selgub pärast toetuse väljamaksmist, et toetusraha ei ole kasutatud sihipäraselt. Toetusraha võib tagasi nõuda osaliselt või täielikult toetuse saajalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1306/2013 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja korras. 15.Eeltoodu alusel jääb rahuldamata kaebaja nõue tühistada PRIA 07.04.2017 otsus nr 13-6/419. Kaevatav otsus on õiguspärane, tehtud selleks pädeva isiku pool kehtiva õiguse alusel, on kaalutletud ja piisavalt motiveeritud selleks, et aru saada haldusakti sisust ja kontrollida haldusakti õiguspärasust. 16.ELÜPS § 112 kohaselt toimub toetusraha tagasimaksmine ning ELÜPS § 114 lg 1 kohaselt tuleb maksta viivist 0,1% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. 17.Kaebaja on märkinud kaebuse täienduses, et juhul kui kohtuotsus tuleb kaebaja suhtes positiivne, siis makstakse välja üksnes toetussumma välistades riigivastutuse seaduse kohaldamise. Kohus märgib selle väite kohta, et antud juhul ei maksta kaebajale enam midagi välja, kuna toetussumma on välja makstud , kuid seda nõutakse tagasi. Seetõttu ei oma ka tähtsust kaebaja väide, et ta on lugenud ELÜPS seaduse seletuskirjast, et kui kohtuotsuse kaudu tuleks kaebajale rahaline hüvitis välja maksta, siis selle jaoks ei ole riigieelarves raha ette nähtud. 18.Kaebaja palub kohtul vähendada ELÜPS § 114 alusel väljanõutavat viivist ning samuti taotleb kaebaja nimetatud sätte Põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist nii viivisemäära osas kui ka riigivastutuse seaduse kohaldamise välistamise normi osas Põhiseaduse § 15 alusel.

Kohus märgib, et ELÜPS § 114 ei ole Põhiseaduse §-ga 15 vastuolus ei ühel ega teisel juhul; kehtiv on 0,1% viivise suurus, mis tuleneb seadusest ja sellest tuleb PRIA ́l juhinduda. Põhiseaduse § 15 lg 1 tuleneb õigus pöörduda kohtu poole, mida kaebaja on saanud käesolevas asjas teha. Sama sätte lg 2 kohaselt tuleb kohtul kontrollida kaasuse lahendamisel asjasse puutuva seaduse või sätte vastavust Põhiseadusega. Kohus märgib, et seadusest tulenev viivisemäär 0,1% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest on mõistlik ja proportsionaalne summa ning tuleneb seadusest ning puudub alus tunnistada ELÜPS § 114 Põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata. Nimetatud sätte õiguspärasuses puudub alus kahelda. Kui kohtumenetluse käigus on selgunud, et PRIA kaevatav otsus toetuse tagasinõudmise kohta on õiguspärane, on selge, et seadusest tulenev kohustus viivist maksta on õigustatud. Kohus märgib, et kaebaja on pidanud teadma, et ELÜPS § 114 lg 1 järgi tuleb viivist maksta kui ELÜPS § 112 lg 1 nimetatud tähtaja jooksul ei ole toetust tagasi makstud. Samas on võimalik kaebajal koheselt toetussumma tagasi maksta, seega lõppeb ka viivistasu arvestamine. Riigikohtu lahendis 3-4-1-15-16, kus on menetletud MKS § 117 lg 1 sätestatud interssinõude põhiseaduspärasust, on p-s 104 märgitud, et kolleegiumil ei ole alust kahelda maksuintressimäära sätestava normi formaalses põhiseaduspärasuses, maksuintressi määr on kehtestanud Riigikogu poolt seadusega ning seega pole kahtlust normi õigusselguses ning p-s 112 on märgitud, et legitiimseteks eesmärkideks on riigi rahaliste huvide kaitsmine ja maksukohustuslase motiveerimine oma kohustusi tähtaegselt täitma. Kohus märgib, et käesolevas asjas, mis puudutab viivisenõuet, saab asuda samale seisukohale. Kohus märgib, et ELÜPS § 114 ei ole vastuolus Põhiseadusega, mistõttu kuulub säte kohaldamisele. Kaebaja väide, et põhiseadusevastane on see, et antud olukorras ei rakendu ka riigivastutuseseadus, ei ole samuti põhiseadusevastane. Riigivastutuse seaduse alusel saab kohtusse pöörduda kui kahju hüvitamise nõue on lubatav, kui õigusvastase tegevusega on rikutud isiku õigusi. Hüvitamisnõuet ei saa esitada, kui halduse tegevus ei riku isiku õigusi. Kahju hüvitamist riigivastutuse seaduse alusel saab nõuda ainult kindlaks määratud juhtudel, osadel juhtudel rakendub võlaõigusseadus. Eeltoodu alusel jääb rahuldamata kaebaja nõue , mis puudutab viivisemäära vähendamist ja nii viivisemäära osas kui kaebaja poolt märgitud riigivastutuse seaduse kohaldamise välistamise normi osas Põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks. 19.Kaebaja on esitanud ka kohustamisnõude. Kuigi antud asjas ei saavutaks kaebaja oma eesmärki kohustamisnõudega (piisaks ainult tühistamisnõudest, et toetust ei küsitaks tagasi) , märgib kohus siiski, et kuna kohus jätab rahuldamata kaebaja tühistamisnõude, jääb rahuldamata ka kohustamisnõue uue otsuse tegemiseks kohustamiseks ja kohus ei hakka analüüsima kohustamisnõude otstarbekust. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusakti või toimingu õigusvastasus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-62-09, p 11). Seega peaks kohustamisnõude rahuldamiseks olema eelnevalt tunnistatud kaevatav PRIA otsus õigusvastaseks ja tühistatud. 20.Kohus jätab tervikuna kaebuse haldusasjas 3-17-1360 rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku ( HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast.

21.Menetluskuludest: Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.