KV, MV ja MV kaebus Hanila Vallavolikogu 10.02.2016 otsuse nr 73 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – KP, ÕP, EP, TP, AS, JS, HS, KS, MS, MS, TS, EV, KV, MV ja MV, volitatud esindaja vandeadvokaat Kristjan Tamm; Vastustaja – Lääneranna vald (Hanila valla õigusjärglane), volitatud esindaja advokaat Liis Roben; Kolmandad isikud – MTÜ Virtsu Arenguselts ja TN, volitatud esindaja vandeadvokaat Hannes Toodu; Helle Leuska
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 24.04.2017 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
KP, ÕP, EP, TP, AS, JS, HS, KS, MS, MS, TS, EV,
KV, MV ja MV apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
03.10.2017 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta KP, ÕP, EP, TP, AS, JS, HS, KS, MS, MS, TS, EV, KV, MV ja MV apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 24.04.2017 otsus haldusasjas nr 3-16-542 muutmata.
2.Mõista KP-lt, ÕP-lt, EP-lt, TP-lt, AS-lt, JS-lt, HS-lt, KS-lt, MS-lt, MS-lt, TS-lt, EV-lt, KV-lt, MV-lt ja MV-lt solidaarselt MTÜ Virtsu Arenguselts kasuks välja menetluskulud 691,20 eurot. Muud apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste enda kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.12.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).
3-16-542 Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Hanila Vallavalitsuse 19.02.2015 korraldusega nr 46 algatati detailplaneeringu koostamine Virtsu alevikus kavandatava Virtsu ettevõtluskeskuse rajamiseks. Detailplaneeringu eesmärgi oli planeerida alale tootmis-, lao-, olme- ja kontorihoonete krundid ning nende tarbeks vaja minev taristu; samuti kavandada ettevõtluskeskuse lähiümbrusesse elamumaa, looduslik haljasmaa ja kaitsehaljastus. Detailplaneeringu eskiislahendust tutvustav avalik arutelu toimus 12.03.2015. Detailplaneeringu koostamise käigus telliti keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang (DAGOpen Arhitektuuribüroo, 2014), mis KSH-d vajalikuks ei pidanud. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 28.09.-15.10.2015 ning avalikud arutelud 28.09.2015 ja 23.11.2015. Hanila Vallavalitsus esitas 07.12.2015 detailplaneeringu Lääne maavanemale järelevalve teostamiseks ning maavanem tegi 19.01.2016 ettepaneku planeeringut täiendada. Lääne maavanem andis heakskiidu planeeringule 07.02.2016 korraldusega nr 1-1/16/21. Hanila Vallavolikogu kehtestas 10.02.2016 otsusega nr 73 Virtsu ettevõtluskeskuse detailplaneeringu.
2.KP, ÕP, EP, TP, AS, JS, HS, KS, MS, MS, TS, EV, KV, MV ja MV esitasid 17.03.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Hanila Vallavolikogu 10.02.2016 otsuse nr 73 tühistamise nõudes. Kaebus esitati nii avalikes huvides kui ka subjektiivsete õiguste kaitseks. Kaebajad, v.a ÕP, elavad planeeringualast 30-50 m kaugusel. Elamupiirkonda tööstuspargi rajamine vähendab kaebajate kinnistute väärtust 10-30% ja muudab väljakujunenud elukeskkonda oluliselt. Üldteada on asjaolu, et elamu- ja puhkeala kinnistute väärtused on tööstuspargi ümbruses väiksemad. Kaebajatel kui kinnistuomanikel on õiguspärane ootus, et nende kinnistute väärtust ei vähendata põhjendamatult avaliku võimu tegevuse tulemusena. Kõik omandiõigust riivavad menetlused peavad olema läbi viidud õiguspäraselt. Vastustaja ei ole välja selgitanud, kui suurt mõju avaldaks planeeringu elluviimine ümberkaudsete kinnistute väärtusele.
2(8)
3-16-542 Planeeringu kehtestamine riivab kaebajate õigust tervise kaitsele. Tööstuspargi rajamine suurendab piirkonnas liikluskoormust. Nii suurenenud liikluskoormus kui ka tööstus kui selline toovad endaga kaasa suurenenud müra, tolmu, heitgaasid jms. Planeeringumenetluses jäeti välja selgitamata, kui suur müra võib planeeringualalt tegelikkuses lähtuda. KSH eelhinnangus on paljasõnaliselt leitud, et müra ja vibratsiooni ei kaasne. Kaebajate elukvaliteet väheneb. EP-le ja TP-le kuuluvad kinnistud jäävad vahetult planeeringualale jääva tee äärde, mistõttu hakkab nende kinnistutelt mööduma kogu planeeringualaga seotud transport. Teisi kaebajaid (v.a ÕP) mõjutab planeeringualalt lähtuv müra vähemalt õues viibides. Kui tööstusalal hakatakse käitlema puistematerjale, mõjutab kaebajaid ka tolm. Avalikes huvides on, et vaidlustatud planeering oleks kooskõlas üldplaneeringu arengusuundadega ega oleks vastuolus tööstusalade planeerimise tavapäraste põhimõtetega. Planeering ei tohi omada pärssivat mõju Virtsu aleviku kogukonna arengule ega elukeskkonnale. Hanila valla missiooniks on loodusressursside säästliku kasutamise tagamine.
3.Hanila vald palus jätta kaebus rahuldamata. Kaebajatel ei ole subjektiivset õigust selles osas, milline on planeeringuala elukeskkond. Kaebajatest vaid viiel on planeeringu lähedale jääv kinnistu ainsaks elukohaks, ülejäänud viibivad seal harva. Detailplaneering on kooskõlas üldplaneeringuga, sest üldplaneeringu kohaselt ei ole maa sihtotstarbe määramine ja muutmine üldplaneeringu muutmise aluseks. Planeeringu kohaselt saab Virtsu ettevõtluskeskuses toimuda ainult olulise keskkonnamõjuta tootmine, mistõttu on välistatud negatiivsete mõjutuste levimine kaebajate kinnistutele. Planeeringus on arvestatud mõningase liikluse tihenemisega, kuid sellest lähtuv mõju ei ole oluline. Ettevõtluskeskuse rajamisel ei saa takistuseks olla see, et seal tegutsemise vastu on huvi tundnud ka ettevõte, mille osanikuks on vallavanem AP. Lääne maakonna ettevõtluse arengukava 2016-2020 arendusprojektide maakondlikus pingereas on Virtsu ettevõtluskeskus esimesel kohal.
4.Kolmandad isikud palusid jätta kaebus rahuldamata.
5.Tallinna Halduskohus jättis 24.04.2017 otsusega kaebuse rahuldamata. Puudub põhjus eeldada, et detailplaneeringuga kavandatu realiseerumisel väheneks kaebajate kinnisvara väärtus. Detailplaneeringu seletuskirja p 2.5 ja kehtestamise otsuse p 2.3.1 kohaselt saab ettevõtluskeskusesse rajada vaid olulise keskkonnamõjuta tootmishooneid ja tootmist. Tootmine ja käitlemine, mis toovad endaga kaasa ülenormatiivse ning negatiivse mõju ümbritsevale keskkonnale, võib toimuda üksnes hoone sees. Asjakohatu on spekuleerida, et kui kinnistu müüakse, võib uus omanik alustada tegevusega, mis tekitab olulist keskkonnamõju. Detailplaneeringu nõuete kehtivust omaniku vahetus ei mõjuta. Mitteoluline negatiivne mõju seoses transpordiga ei saa märkimisväärselt vähendada kinnisvara väärtust. Kaebajatel ei ole õiguspärast ootust, et nende elukeskkond ei muutu, sh ei lisandu tänavaid, teid ja nendel sõitvaid sõidukeid. Ala paikneb asula keskuses, st tiheasustuses. Liikluskoormuse kasv saaks mõjutada eelkõige vaid Olli kinnistu (omanik TP) ja Metsa tn 2 kinnistu (omanik EP) omanikke, sest vaid nende kinnisasjad piirnevad teega, millel liikluskoormus eeldatavalt mõningal määral suureneb (kuni 70 sõiduautot ja kuni 5 raskeveokit päevas). Tegemist ei ole mõjuga, mis toob kaasa kinnisvara väärtuse languse. Ettevõtluskeskuse rajamisega kaasnevad ka positiivsed mõjutused (ala korrastamine, uue tee rajamine, piirkonna kasutatavuse suurenemine). Vastustaja vastavad põhjendused otsuse nr 73 p-s 2.3.3 on asjakohased.
3(8)
3-16-542 Kaebajate elamud ei jää tootmishoonete keskele. Ebaõige on kaebajate väide, et nende elukoha ja tööstuse vahele jääb üksnes 30-50 meetrit. Kõikide kaebajate puhul (v.a TP) asuvad planeeritavad tootmishooned 80-100 meetri kaugusel kinnistute piiridest. Eluhoonete kaugus on isegi suurem. Detailplaneeringu seletuskirjast nähtub, et vastavalt põhijoonisele tuleb rajada kaitsehaljastuse funktsiooniga kõrghaljastus. Seejuures tuleb see rajada nii okasja lehtpuude kui ka põõsasrinnetena. Kõrghaljastus rajatakse alale, mis aitab vähendada kõikidele kaebajatele tekkida võivaid negatiivseid mõjutusi. Enamik vaidlusaluse detailplaneeringu alast asus n-ö valgel alal ehk üldplaneeringu kohaselt määratlemata juhtotstarbega alal. Nn valge ala puhul ei saa elanikud eeldada, et sinna midagi ei rajata. Ka asjaolu, et Virtsu asulasse või selle vahetusse lähedusse on üldplaneeringuga reserveeritud tootmismaad, ei tähenda, et nn valgele alale ei tohi ettevõtluskeskust rajada. Planeeringualast vaid osa on üldplaneeringu kohaselt elamumaa reservmaa ning sinna nähtigi vaidlustatud otsusega ette elamumaa krundid. Kuna kavandatav tegevus ei kuulunud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg-s 1 nimetatute hulka, oli piisav, kui KSHle anti eelhinnang. Eelhinnangus leiti, et KSH koostamine ei ole vajalik. Ka Keskkonnaamet leidis 16.02.2015 seisukohas, et Virtsu ettevõtluskeskuse rajamisega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Kaebus on avalikes huvides esitatud eeskätt põhjusel, et detailplaneering ei ole formaalselt kooskõlas üldplaneeringuga ja selle arengusuundadega ning see mõjub pärssivalt Virtsu aleviku kogukonna arengule ja valla elukeskkonnale. Lisaks on kaebajad leidnud, et asukohavalik ja planeeringulahendus ei sobi keskkonda, KSH ei ole nõuetekohane ning välja ei ole selgitatud planeeringuga kaasnevaid mõjusid, planeeringus on kaalutlusvead ja menetlus ei olnud erapooletu. Eelnimetatud vastuolusid detailplaneeringus ei esine. Hanila valla üldplaneeringu seletuskirja p 5.5 kohaselt ei ole sihtotstarvete määramine ja muutmine üldplaneeringu muutmise aluseks. Vaidlusalune maa asus üldplaneeringus nn valgel alal. Arvestades ettevõtluskeskuse vähest mastaapi ning seal lubatud hooneid ja tootmist, mis ei tekita olulist keskkonnamõju, ei saa keskuse planeerimist asula keskele pidada vastuolus olevaks üldplaneeringu arengusuundadega või planeerimise põhimõtetega. Asja materjalidest ei nähtu, et kohaliku omavalitsuse ametnik või volikogu liikmed oleksid väidetavas huvide konfliktis käitunud õigusvastaselt. AP puhul ei esinenud taandamise aluseid. Detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegi volikogu, kus hääletamisel ei osalenud MTÜ Virtsu Arenguselts juhatuse liige JM ega alal tegutsemisest huvitatud äriühinguga (K-Met AS) seotud ML. Detailplaneering on läbinud maavanema järelevalve ja saanud heakskiidu.
6.KP, ÕP, EP, TP, AS, JS, HS, KS, MS, MS, TS, EV, KV, MV ja MV paluvad apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 24.04.2017 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Halduskohus jättis kontrollimata osad populaarkaebuse raames esitatud kaebajate väited. Kohus leidis alusetult, et kuna valla elanike arv on 1400-1500 inimest, siis ei saa kaebajate poolt esitatud kaebust pidada valla elanike huvides esitatud kaebuseks, vaid nad kaitsevad üksnes enda erahuve. Avalikku huvi ei väljenda mitte kaebajate suhtarv valla elanike arvuga, vaid planeeringule esitatavate etteheidete sisu. Populaarkaebuse võib esitada ka üks isik. Kaebajad tuginesid muu hulgas sellele, et planeering on vastuolus elementaarse tiheasustusala 4(8)
3-16-542 planeerimispõhimõtetega, mille kohaselt viiakse Üldplaneeringuga olid tööstusalad planeeritud keskkonnamõju jäeti nõuetekohaselt hindamata.
tööstus asula keskusest eemale. mujale. Tööstuspargiga kaasnev
Asukohavalikut ja tööstuspargi sobivust planeeringualale ei ole nõuetekohaselt hinnatud. Kohus viitas selles osas vastustaja 09.11.2015 kirjale ning vaidlustatud otsuse p-dele 2.3.2 ja
2.4.3.Vastustaja kirjas ei saa sisalduda otsuse põhjendused. Ka eelviidatud otsuse punktides ei ole asukohavalikut käsitletud. Kohus on asjakohatult viidanud, et planeeringu tulemusel saab elektriliinide alune tühermaa korda. Tegemist ei ole tühermaaga, vaid tavalise rohealaga. Palju rohkem silma riivavad on alad, millele on tööstus ette nähtud üldplaneeringuga. Ebaõige on väide, et mõistlikud alternatiivid tööstuspargi asukohale puuduvad. Vastustaja jättis KSH ebaõigesti algatamata, tuginedes seejuures ilmselgete puudustega KSH eelhinnangule. Kohus ei ole neid kaebajate poolt väidetud puudusi analüüsinud. KSH eelhinnang sisaldab lakoonilist ülevaadet mõjuritest, mida planeerimisdokument puudutab ning välja ei ole toodud kaasneva mõju suurust, ruumilist ulatust, kestust, sagedust, piiriülest mõju ning mõju ilmnemise tõenäosust (KeHJS § 33 lg 5). KSH eelhinnangust ei selgu, kuidas ja mille alusel on jõutud järeldusele, kas mingi hinnatav mõju esineb või mitte. Dokument ei ole kontrollitav. Ei ole eluliselt usutav, et tööstusala rajamine ei mõjuta planeeringuala hüdrogeoloogilisi tingimusi, et tekita müra ega vibratsiooni jne. Analüüsitud ei ole, kuidas ja millisel viisil mõjub kavandatud ettevõtluskeskus keskkonnale. Pole usutav, et 6,7 ha suurusel maa-alal paikneval ettevõtluskeskusel, mille juures hakkab opereerima kergmetallitoodete tootmine ja töökoda arenduskeskkonnale, mida hakkab teenindama umbes 8 veokit päevas, millele lisandub umbes 130 töötajat, puudub igasugune keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg-s 2 loetletud tegevuste korral (ka metalli töötlemine) on keskkonnamõju hindamise vajaduse tõenäosus võrdlemisi kõrge. KSH eelhinnang on koostatud erapooliku isiku poolt. Nii detailplaneeringu kui KSH eelhinnangu on koostanud DAGOpen arhitektuuribüroo. Haldusakt on nõuetekohaselt motiveerimata, sellest ei nähtu põhikaalutlusi ega nõuetekohast poolt- ja vastuargumentide kaalumist, samuti seda, miks haldusorgan pidas detailplaneeringu kehtestamist toetavaid argumente kaalukamaks. Puuduvad nii põhjendused maa sihtotstarbe muutmiseks kui ka keskkonnaalased põhjendused. Otsusest ei selgu, kuidas on vastustaja arvestanud kaebajate usaldusega üldplaneeringus kindlaks määratud elukeskkonna säilimise suhtes, kaebajate omandiõigusega, kaebajate õigusega tervise kaitsele jms. Kõiki asjakohaseid poolt- ja vastuargumente ei ole välja selgitatud ega kaalutud. Välja ei ole selgitatud, millist mõju avaldab planeeringu elluviimine ümberkaudsete elanike kinnistute väärtusele. Haldusaktis on paljasõnaliselt väidetud, et planeeringu kehtestamisega eeldatavalt saadav majanduslik tulu vallale ja konkreetsele piirkonnale on suurem kui väidetavad võimalikud negatiivsed häiritused. Õige ei ole väide, et piirkonda lisandub 130 uut töökohta. Tööstusparki soovivad enamuses osas ümber asuda tegutsevad kohalikud ettevõtted, mis tähendaks töökohtade ümberpaigutamist, mitte lisandumist. Elanikel on õiguspärane ootus, et tööstusalad tulevad üldplaneeringus selleks ette nähtud aladele ning tööstuse toomiseks üldplaneeringu „valgele alale“ peavad esinema kaalukad argumendid. Vastustaja tippjuhid on olnud isiklikult tööstuspargi loomisest huvitatud, mistõttu ei ole planeerimisega seotud otsused olnud erapooletud.
7.Hanila vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes halduskohtus avaldatud seisukohtade juurde.
5(8)
3-16-542 Kohus on otsuses analüüsinud kõiki kaebajate poolt menetluse kestel esitatud väiteid. Kuna kaebajad esitasid kaebuse kahel erineval alusel (populaarkaebus ja subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebus) ning nende väited kattusid suures ulatuses, ei olnud kohtul vajadust analüüsida kõiki väiteid kaks korda.
8.MTÜ Virtsu Arenguselts ja TN paluvad jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Õige on apellatsioonkaebuses märgitu, et detailplaneeringu kehtestamise otsuste vaidlustamisel on populaarkaebuse esitamine lubatud ning kaebeõigus ei sõltu kaebajate suhtarvust valla elanike arvuga. Halduskohus ei ole otsuses aga kaebeõigust eitanud, vaid on leidnud, et tõendatud pole avalik huvi selle suhtes, et ettevõtluskeskust vaidlusalusele territooriumile ei rajata. Kuna kaebajad elavad planeeringuala lähedal, on halduskohus põhjendatult järeldanud, et kaebajad proovivad eelkõige kaitsta oma erahuve. Avaliku huvina on kaebajad välja toonud järgmist: planeering peab olema kooskõlas üldplaneeringu arengusuundadega ega tohi olla vastuolus tööstusalade planeerimise tavapäraste põhimõtetega; planeering mõjub pärssivalt Virtsu aleviku kogukonna arengule ja elukeskkonnale ning mõjutab oluliselt looduskeskkonda tervikuna; planeerimismenetlus pole olnud erapooletu. Halduskohus on nendele kaebajate väidetele vastanud otsuse p-des 36-39 ja p-des 44-46, lisaks on üldplaneeringu ja detailplaneeringu vahekorda analüüsitud otsuse p-s 33 ning võimalikku keskkonnamõju otsuse p-s 35. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega.
11.Halduskohus leidis õigesti, et üldplaneering ei välista planeeringualale tootmishoonete ehitamist. Kuna tegemist oli „valge alaga“, ei saanud kaebajatel maa edasise kasutamise osas tekkida mingit konkreetset õiguspärast ootust. Arvestades, et maa on eraomandis, ei saanud kaebajad eeldada, et see jääbki kasutusest välja. Asjaolu, et üldplaneeringuga oli tööstuspargi rajamine ette nähtud mujale, ei tähenda, et mujale valla territooriumile tootmishooneid ehitada ei tohi. Detailplaneeringu kohaselt on Virtsu ettevõtluskeskuses lubatud vaid selline tegevus, millega olulist keskkonnamõju ei ilmne. KSH eelhinnangu kohaselt kavandatakse ettevõtluskeskusesse kergmetallitoodete valmistamist roostevabast terasest ja mustmetalli materjalist ning sellisel tegevusel puuduvad ohtlikud jäätmed, õhureostus ja müra; tegevus ei tarbi ega kahjusta olulisel määral kohalikku looduskeskkonda ega loodusressursse. KSH eelhinnangus ei ole sellist järeldust pikemalt analüüsitud, kuid arvestada tuleb, et seisukoht on võetud asjatundja poolt. Kaebajate väide, et kergmetalli töötlemisel kaasneb oluline keskkonnamõju, on täielikult põhjendamata. Kaebajad on vaid väitnud, et keskkonnamõju puudumine on ebausutav. Ringkonnakohus märgib, et mitte igasugune mõjutus keskkonnale pole KSH läbiviimise aluseks. KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Halduskohus on õigesti leidnud, et alale planeeritud tootmine on vähemastaapne. Ei ole eluliselt usutav, et 8 veoki liikumine päevas ja 130 töötaja osalemine tootmises toob endaga kaasa olulise keskkonnamõju KeHJS tähenduses. KeHJS § 6 lg 2 p 4 kohaselt tuleb anda eelhinnang 6(8)
3-16-542 tegevuse keskkonnamõjule, kui kavandatakse metallide töötlemist. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid või põhistust selle kohta, et roostevabast materjalist või mustmetallist kergmetallitoodete valmistamisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Kaebajad avaldasid istungil kartust, et tegelikult hakatakse ettevõtluskeskuses turvast töötlema. Kohus ei saa seda asjaolu vaidlustatud haldusakti õiguspärasuse hindamisel arvestada, sest sellist võimalikku tootmisvaldkonda ei nähtu ühestki planeeringumenetluse dokumendist.
12.Kaebajad väidavad kinnistute väärtuse vähenemist, esitamata selle kohta mingeid tõendeid. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kinnistute väärtuse olulist vähenemist ei ole põhjust eeldada. Halduskohus märkis seejuures õigesti, et kaebajatel ei ole õiguspärast ootust, et nende elukeskkond üldse ei muutu. Muutused võivad mõjutada ka lähikonna kinnisvara väärtust, kuid see ei tähenda, et mõjutused on õigusvastased. Piirkonna liiklusesse ca 70 sõiduauto ja 8 veoki lisandumine ööpäevas ei viita sellisele mõjule, mis võiks kinnisvara väärtust vähendada. Halduskohus analüüsis põhjalikult ka ettevõtluskeskuse rajamisega kaasnevaid visuaalseid muutusi ning leidis põhjendatult, et olulisi mõjutusi vara väärtusele ei kaasne. Muu hulgas on detailplaneeringuga ette nähtud kaitsehaljastuse rajamine. Põhjendamatu on nimetada hetkel tehnorajatiste alust endist põllumaad rohealaks, mis kaebajate hinnangul mõjub nende kinnistute väärtusele positiivselt. Kuni see maa asub üldplaneeringu „valgel alal“, ei saa kaebajatel tekkida mingit kindlust, kuidas maa-ala tulevikus kasutatakse.
13.Kaebajad tuginevad veel õigusele tervise kaitsele, esitamata mingeid konkreetseid väiteid või tõendeid selle kohta, milliseid tervisekaitselisi norme ettevõtluskeskuses ületama võidakse hakata.
14.Kaebajad heidavad ette ettevõtluskeskuse asukohavalikut. Arvestades, et tegemist on eraettevõtlusega, ei ole MTÜ-l Virtsu Arenguselts võimalik ettevõtluskeskust rajada kuhu iganes valla territooriumile, vaid üksnes sinna, kus neile kuulub maad või kus neil on maaomanikuga vastav kokkulepe. KSH eelhinnangus on asukohavalikut analüüsitud ning ringkonnakohtu hinnangul on tegemist piisavalt põhistatud seisukohtadega. KSH eelhinnangus ei ole seejuures väidetud, et piirkonda lisandub 130 uut töökohta, vaid arvestatud on, et tööstustegevus kolitakse mujalt ümber, mistõttu on uute töökohtade arvuks peetud ca 40.
15.Halduskohus leidis õigesti, et vaidlustatud otsus vastab põhjendamise osas vähemalt miinimummäärale. Igasugused põhjendamisvead ei too kaasa haldusakti tühistamist (haldusmenetluse seaduse § 58). Kaebajad on mõistnud, mis põhjendustel on detailplaneering kehtestatud. Vastustaja seisukohtadega mittenõustumine ei tähenda, et põhjendused puuduvad. Ka kaebaja pole suutnud enda poolt kohtumenetluses esitatud väiteid tõendada, apelleerides peaasjalikult elulisele usutavusele.
16.Halduskohus on piisavalt analüüsinud kaebaja väiteid seonduvalt otsustusprotsessi erapoolikusega ning ringkonnakohus sellel pikemalt ei peatu.
17.Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebajate menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Kolmas isik MTÜ Virtsu Arenguselts taotleb esindajakulude hüvitamist summas 691,20 eurot. Kulud on kantud ja põhjendatud ning see tuleb kaebajatelt solidaarselt välja mõista.
7(8)
3-16-542 (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.