A.S., K.P.i , J.S., E.P.i, M.S.i, M.V., K.V., M.V., E.V., K.S.i, H.S.i, M.S.i, T.S.i , Õ.P.ja T.P.i kaebus Hanila Vallavolikogu 10.02.2016 otsuse nr 73 tühistamiseks.
Menetlusosalised
Kaebajad: A.S. (ik xxxxxxxxxxx), K.P. (ik xxxxxxxxxxxx), J.S. (ik xxxxxxxxxxxx), E.P. (ik xxxxxxxxxx), M.S. (ik xxxxxxxxxxxx), M.V. (ik xxxxxxxxxxxx), K.V. (ik xxxxxxxxxxxx), M.V. (ik xxxxxxxxxxxx), E.V. (ik xxxxxxxxxxxx), K.S. (ik xxxxxxxxxxxx), H.S. (ik xxxxxxxxxxxx), M.S. (ik xxxxxxxxxxxx), T.S. (ik xxxxxxxxxxxx), Õ.P.(ik xxxxxxxxxxx) ja T.P. (ik xxxxxxxxxxxx), ühine volitatud esindaja v-adv Kristjan Tamm Vastustaja: Hanila vald, volitatud esindaja v-adv Armand Reinmaa Kolmas isik: MTÜ Virtsu Arenguselts ja T.N., volitatud esindaja v-adv Hannes Toodu; H.L. Kohtuistungil, 13.04.2017
Asja läbivaatamise vorm Resolutsioon
1.Jätta avalikes huvides esitatud kaebus rahuldamata.
2.Jätta A.S., K.P.i, J.S., E.P.i, M.S.i, M.V., K.V., M.V., E.V., K.S.i, H.S.i, M.S.i, T.S.i ja T.P.i subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebus rahuldamata.
3.Jätta kaebajate ja vastustaja menetluskulud nende enda kanda.
4.Mõista solidaarselt A.S.lt, K.P.ilt, J.S.lt, E.P.ilt, M.S.ilt, M.V.lt, K.V.lt, M.V.lt, E.V.lt, K.S.ilt, H.S.ilt, M.S.ilt, T.S.ilt, Õ. P.lt ja T.P.ilt välja MTÜ Virtsu Arenguselts (reg.k 80199004) ja T.N. (ik xxxxxxxxxxxxx) kasuks menetluskulu summas 432 (neli sada kolmkümmend kaks) eurot.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada hiljemalt 24.05.2017 apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Hanila Vallavalitsuse 19.02.2015 korraldusega nr 46 (I kd, tl 11) algatati detailplaneeringu koostamine Virtsu alevikus kavandatava Virtsu ettevõtluskeskuse rajamiseks. Detailplaneering algatati MTÜ Virtsu Arenguselts taotluse alusel, kes tellis OÜ-lt DAGOPen Arhitektuuribüroo planeeringu koostamise. Detailplaneeringu eesmärk oli planeerida alale ettevõtluskeskusena tootmis-, lao-, olme- ja kontorihoonete krundid ning nende tarbeks vajaminev taristu. Samuti kavandada ettevõtluskeskuse lähiümbrusesse elamumaa, looduslik haljasmaa ja kaitsehaljastus.
2.Detailplaneeringu eskiislahendust tutvustav avalik arutelu toimus 12.03.2015. Detailplaneeringu koostamise käigus telliti keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang (DAGOpen Arhitektuuribüroo, 2014). Eelhinnangus keskkonnamõju strateegilist hindamist vajalikuks ei peetud.
3.Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus vahemikus 28.09.2015 kuni 15.10.2015. Avalik arutelu toimus 28.09.2015. Laekunud ettepanekute ja vastuväidete arutamiseks korraldati täiendav avalik arutelu 23.11.2015.
4.07.12.2015 esitas Hanila Vallavalitsus detailplaneeringu Lääne Maavalitsusele järelevalve teostamiseks (I kd, tl 157). Osapooled kuulati maavanema juures ära 06.01.2016 (I kd, tl 160170). Maavanem tegi 19.01.2016 ettepaneku detailplaneeringut täiendada (I kd, tl 171-173).
5.07.02.2016 korraldusega nr 1-1/16/21 (I kd, tl 181 pöördel-182) andis Lääne maavanem heakskiidu Virtsu ettevõtluskeskuse detailplaneeringule.
6.Hanila Vallavolikogu 10.02.2016 otsusega nr 73 (I kd, tl 183 – 186) kehtestati Virtsu ettevõtluskeskuse detailplaneering.
7.A.S., K.P., J.S., E.P., M.S., M.V., K.V., M.V., E.V., K.S., H.S., M.S., T.S., Õ.P.ja T.P. esitasid 17.03.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Hanila Vallavolikogu 10.02.2016 otsuse nr 73 „Virtsu alevikus Virtsu ettevõtluskeskuse detailplaneeringu kehtestamine“ tühistamiseks.
2(17)
8.Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 31.05.2016 määrusega menetlusse. Ühtlasi kaasas kohus kolmandate isikutena menetlusse MTÜ Virtsu Arenguselts, T.N.e ning H.L..
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebajate seisukoht
9.Kõik kaebajad on esitanud kaebuse avaliku huvi kaitseks. Samuti on kõik kaebajad, v.a Õ. P., esitanud kaebuse ka enda subjektiivsete õiguste kaitseks planeerimisseaduse (PlanS) § 26 lg 1 alusel.
10.Kõik kaebajad peale Õ.P. elavad planeeringuala vahetus läheduses, kelle elukoha ja planeeritava tööstuse vahele jääb 30-50 m. Vastustaja poolt sellisel kujul detailplaneeringu kehtestamine ehk elamupiirkonda tööstuspargi rajamine vähendab kaebajate kinnistute väärtust (hinnanguliselt 10-30%) ja muudab oluliselt väljakujunenud elukeskkonda. Kaebajad, kellele kuuluvad planeeringuala vahetus läheduses kinnistud, ehk E.P., K.V., K.P., H.S., M.S. ja T.P. (edaspidi nimetatud: kinnistuomanikest kaebajad) on kaebuse esitanud muu hulgas ka enda omandiõiguse rikkumise kaitseks, kuivõrd nendele kuuluvad vahetult planeeringuala kõrval kinnisasjad. Kinnistuomanikest kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumine seisneb kokkuvõtvalt eelkõige planeerimismenetluses nende omandiõiguse riive ulatuse ja vallale ning konkreetsele piirkonnale eeldatavalt saadava majandusliku tulu välja selgitamata jätmises ja kaebajate omandiõiguse riive tegeliku ulatusega kaalutlusotsuse tegemisel mittearvestamises (HMS § 4 lg 2, § 54 ja § 56 lg 2 ja 3). Vaatamata asjaolule, et detailplaneeringu menetluse koostamisel ei ole vajalikke uuringuid ja analüüse koostatud, on üldteada asjaolu, et elamu- ja puhkeala kinnistute väärtused tööstuspargi ümbruses on väiksemad kui looduslikus keskkonnas. Tööstuspargi loomisega suureneb kaebajate kinnistute ümbruses ka liikluskoormus. Seega riivab vaidlusaluse detailplaneeringu kehtestamine otseselt kinnistuomanikest kaebajate omandiõigust. Kõigil kinnistuomanikel on õiguspärane ootus, et tema kinnistu väärtust avaliku võimu tegevuse tulemusena põhjendamatult ei vähendata ja kõik omandiõigust riivavad menetlused on viidud läbi õiguspäraselt. Asjaolu, kas konkreetne kinnistuomanik külastab oma kinnistut vähem või rohkem ei oma antud olukorras tähendust. Vastustaja ei ole planeeringu kehtestamisel nõuetekohaselt välja selgitanud, kui suurt mõju avaldaks planeeringu elluviimine tegelikult ümberkaudsete kinnistute väärtusele. Selle kohta on paljasõnaliselt vaidlustatud otsuse p-s 4.3 öeldud, et planeeringu kehtestamisega on eeldatavalt saadav majanduslik tulu vallale ja konkreetsele piirkonnale suurem kui planeeringu kehtestamisest tulenevad väidetavad võimalikud negatiivsed häiritused. Kaebaja peab sellist kaalutlust paljasõnaliseks, sest subjektiivsete õiguste kaitse aspektist saaks selle väitega nõustuda üksnes juhul kui oleks selge, kui suur on ühelt poolt ümberkaudsete kinnistute väärtuse vähenemine ning kui suur on teiselt poolt majanduslik tulu vallale ja konkreetsele piirkonnale. Kuivõrd need huvide kaalumise esemeks olnud asjaolud on jäänud planeerimismenetluses välja selgitamata siis on kaalutud omavahel oletuslikke ja mittekontrollitavaid asjaolusid, mille tõttu ei ole võimalik ka
3(17)
hinnata selle kaalutlusotsuse õiguspärasust. Selle tõttu on vaidlustatud otsus oluliste kaalutlusvigadega.
11.Detailplaneeringu sellisel kujul kehtestamine riivab kaebajate õigust tervise kaitsele (PS § 28). Detailplaneeringukohaste ehitiste väljaehitamise korral ehitatakse planeeringualale tööstuspark. On üldtuntud asjaoluks, et tööstuspargi rajamine, millega kaasneb nii täiendavate töökohtade loomine kui raskeveokite liiklus, suurendab piirkonnas liikluskoormust. Nii suurenenud liikluskoormus kui ka tööstus kui selline toob endaga kaasa suurenenud liikluse, müra, tolmu, heitgaasid jms. Nii tööstusest kui ka liikluskoormusest suurenenud negatiivsed mõjutused rikuvad kaebajate õigust tervise kaitsele.
12.Subjektiivsete õiguste rikkumisena tuleb käsitleda ka seda, et planeerimismenetluses on jäänud välja selgitamata, kui suur müra võib planeeringualalt tegelikkuses siiski lähtuda. Planeeringu seletuskiri viitab KSH eelhinnangule, kus müra ja vibratsiooni osas on leitud, et müra ega vibratsiooni ei kaasne. Vastava seisukoha õigsus ei ole kontrollitav. Seega on ebaselge, millisel viisil detailplaneeringu lahenduste elluviimine võrreldes praeguse olukorraga mürataset võib mõjutada. Sarnases olukorras nõustus Riigikohus kohtuasjas nr 3-3-1-61-07 ringkonnakohtu poolt leituga, et kui planeerimismenetluses ei ole müra taset kavandatavate elamute piiril õigesti mõõdetud või kui vaidlustatud otsuses ei ole esitatud põhjendusi vastuväidete kohta, mis puudutavad suurenevat mürataset ja planeeringus ei ole osundatud, kas ja millisel viisil detailplaneeringu lahenduste elluviimine võrreldes praeguse olukorraga mürataset võib mõjutada, siis on see planeeringu kehtestamisel diskretsiooniveaks. Sellist diskretsiooniviga käsitlesid kohtud kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumisena (HMS § 4 lg 2, § 54 ja § 56 lg 2 ja 3).
13.Kaebajate subjektiivsete õiguste kahjustumine seisneb ka mõjus elukeskkonna kvaliteedile (seisneb eelkõige planeeringu elluviimisega tõenäoliselt kasvavas müras, transpordikoormuses ja ümbruskonna visuaalse väljanägemise halvenemises). Riigikohus on kohtuasjas nr 3-3-1-29-10 ps 23 sedastanud, et sellised mõjurid saavad endast kujutada kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist lisaks seaduses sätestatud piirmäärade ületamisele ka muudel juhtudel, täpsustamata konkreetselt, millised need juhud on, kuid viidatud lahendi kontekstist võib järeldada, et subjektiivsete õiguste rikkumisena saab käsitleda igasugust planeeringuga kaasnevat keskmisest intensiivsemat negatiivset mõju.
14.E.P.ile ja kaebajale T.P.ile kuuluvad kinnistud asukohaga Metsa tn 2 ja Olli MÜ, mis jäävad vahetult Tööstuse tn äärde ja uue planeeringualale jääva tee äärde. Seega nende kinnistutelt hakkab vahetult mööduma kogu planeeringualaga seotud transport, sest planeeringuala ühendab Tallinna – Virtsu maanteega Tööstuse tänav. Sellist transpordi, sh rasketranspordi koormuse kasvu vahetult kinnistu kõrval tuleb pidada intensiivseks negatiivseks mõjuks, sest nimetatud kinnistud asuvad asulas elamute piirkonnas. Kõik ülejäänud kaebajad, välja arvatud Õ. P., elavad planeeringuala vahetus läheduses. Kõik need kaebajad saavad vähemasti toast väljas olles mõjutatud suuremal või vähemal määral planeeringualalt endalt lähtuvast mürast (tõstukite töö, seadmete müra jms) või planeeringualaga seotud (raske)transpordi mürast, mis lähtub planeeringuala siseselt teelt või Tööstuse tänavalt. Juhul kui planeeringualale tuleb näiteks turba käitlemisega vms puistematerjali käitlemisega 4(17)
seotud ettevõte (mis ei ole välistatud, sest läheduses asub sadam ja turba kaevanduse alad), siis võib hakata kaebajaid mõjutama ka sellest tööstusest lähtuv tolm. Kaebajad, välja arvatud Õ. P., leiavad, et planeeringu elluviimisega tõenäoliselt kaasnev müra, transpordikoormus ja tolm, mõjutavad nende elukvaliteeti määral, mis kujutab endast nende isikute subjektiivsete õiguste rikkumist. Eelkõige tuleb selles kontekstis subjektiivsete õiguste rikkumisena näha seda, et tööstusala kui selline ei sobi antud elukeskkonda, sest tegemist on asula keskuse alaga, mis asub kooli ja elamute vahetus läheduses (planeerimisseaduse § 1 lg 2 ja 3 rikkumine). Üldplaneeringu üldised arengusuunad Virtsu alevikus ja üldine planeerimispõhimõte, mille kohaselt tööstusalasid asulate keskele ei planeerita, lubasid kaebajatel eeldada, nende elamute vahetusse lähedusse tööstusala ei planeerita. Kaebajatel on üldplaneeringuga vastuolu osas kaks alternatiivset käsitlust. Esimese käsitluse kohaselt kujutab üldplaneeringuga vastuolu asjaolu, et detailplaneeringuga soovitakse muuta üldplaneeringu järgset maakasutuse otstarvet. Alternatiivse käsitluse kohaselt kujutab üldplaneeringuga vastuolu soov minna detailplaneeringuga vastuollu üldplaneeringu varem kindlaksmääratud arengusuundadega, s.t tuua tootmisalad piirkonda, kuhu üldplaneering seda ette ei näe. Kaebajad leiavad, et müra, liikluskoormusega ja ümbruskonna visuaalse halvenemisega seotud asjaolusid tuleks kontrollida nii subjektiivsete õiguste rikkumise kui avalikes huvides esitatud kaebuse kontekstis.
15.Avalikes huvides on, et vaidlustatud planeering oleks kooskõlas üldplaneeringu arengusuundadega ega oleks vastuolus tööstusalade planeerimise tavapäraste põhimõtetega ning see planeering ei mõjuks pärssivalt Virtsu aleviku kogukonna arengule ja elukeskkonnale. Õigusvastase detailplaneeringu kehtestamine mõjutab muuhulgas oluliselt Hanila valla looduskeskkonda tervikuna. Muuhulgas on üheks Hanila valla missiooniks loodusressursside säästliku kasutamise tagamine. Lisaks riivab õigusvastase detailplaneeringu kehtestamine kogukonna õigustatud ootust hea halduse tavale ja ka õigustatud ootust, et kogukonda puudutavad küsimused otsustatakse õiguspäraselt, erapooletult ja kõikide osapoolte huvisid kaaludes. Hanila valla arengukavas on selgitatud, et Hanila valla strateegiliseks eesmärgiks on aktiivse kogukonna loomine. Hanila valla arengukavas on selgitatud, et Hanila valla jätkusuutlikkuse aluseks on elanikkonna vähenemise peatamine, mis saab toimuda olemasoleva elanikkonna suurema sidususe loomise kaudu. Elanikkonna sidususe suurendamisel on oluline suurendada kaasatust erinevatesse otsustusprotsessidesse ja toetada kohalikku algatust. Olukorras, kus Virtsu elamupiirkonna keskusesse rajatakse tööstuspark, viidatud otsusprotsess on tehtud kaalutlusvigadega, ei näi aus ning otsus ise on selgelt vastuolus üldplaneeringuga, on otseselt ja oluliselt riivatud avalikku huvi. Avaliku huvi kaitseks on kaebajad esitanud argumendid seonduvalt asjaoluga, et tööstusala nähakse ette elamute ja kooli vahetusse lähedusse, detailplaneering on vastuolus üldplaneeringuga, vastustaja ei ole hinnanud kohaselt planeeringuga kaasnevaid keskkonnamõjusid, otsustusprotsess on korruptiivne ja kaevatav otsus on oluliste menetlusvigadega. Need asjaolud kujutavad endast järgmiste normide rikkumist: planeerimisseaduse (PlanS) § 1 lg 2, kuivõrd vaidlustatud planeeringuga ei ole tagatud võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestav tasakaalustatud areng; PlanS § 4 lg 2 p 2, mille kohaselt peab planeerimismenetlusega olema tagatud planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise, mis on 5(17)
planeeringu kehtestamise eeldus; PlanS § 1 lg-d 2 ja 3, millest tuleneb printsiip, et kavandatav objekt peab ümbruskonda sobima ja planeerimisel tuleb arvesse võtta piirkonnas juba väljakujunenud olustikku (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-3-97-13 p 13; HMS § 4 lg 2, § 54 ja § 56 lg 2 ja 3, mis puudutab kaalutlusvigasid ja mittenõuetekohast motiveerimist); keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) § 6 lg 3 p 4-5, mis puudutab KSH puudusi. Vastustaja seisukoht
16.Kaebajad on põhjendanud subjektiivsete õiguste rikkumist sellega, et tööstusala ei sobi antud elukeskkonda. Vastustaja hinnangul ei ole kaebajatel subjektiivset õigust terve Virtsu elukeskkonna suhtes. Kaebajatel ei ole subjektiivset õigust selles osas, milline on kaebajate omandis oleva või püsiva või ajutise elukohana kasutatava kinnistu läheduses asuva kinnistu (planeeringuala) elukeskkond. Kaebajatel saab olla subjektiivne õigus ainult endaga seotud kinnistu suhtes. Kaebuse esitajatest ainult viiel isikul planeeringu lähedale jääv kinnistu ainus elukoht, ülejäänud kaebajatest viibivad planeeringu läheduses asuvatel kinnistutel harva. Kindlasti ei saa sellisel juhul isikute õiguste riive olla nii oluline, et kaaluks üle avaliku huvi Virtsu ettevõtluskeskuse rajamiseks.
17.Vastustajale jääb arusaamatuks, kus näevad kaebajad vastuolu detailplaneeringu ja üldplaneeringu vahel. Detailplaneeringu kooskõla üldplaneeringuga on kirjeldatud otsuse punktis
1.3.Kuna valla üldplaneeringus on selgesõnaliselt öeldud, et sihtotstarbe määramine ja muutmine ei ole üldplaneeringu muutmise aluseks, siis ei oleks praegusel juhul olnud korrektne detailplaneeringu kehtestamisel üldplaneeringut muuta.
18.Vastustaja on täitnud otsust vastu võttes kohtupraktikas tunnustatud põhjendamise standardi, kuna on toonud otsuses välja põhimotiivid, miks otsustati detailplaneering kehtestada ning miks ei saanud esitatud vastuväidete ja ettepanekutega arvestada. Käesoleval juhul on otsuses esitatud vähemalt Virtsu ettevõtluskeskuse rajamisega kaasnevate positiivsete ja negatiivsete mõjude kokkuvõtlik analüüs. Käesoleval juhul on motivatsioon esitatud piisaval määral, et kaalutlusotsuse tulemuseni jõudmine oleks haldusakti adressaatidele arusaadav. Vastustaja ei nõustu kaebajate etteheitega justkui poleks otsus keskuse sobivuse osas nõuetekohaselt motiveeritud. Vastustaja on otsuse punktis 2.3.1 põhjendanud, miks on valitud vaidlusalune asukoht Virtsu ettevõtluskeskuse rajamiseks. Otsusest nähtuvalt ei olnud ettevõtluskeskuse rajamiseks muid reaalseid alternatiive. Käesoleval juhul on arhitektuuribüroo DAGOPen teinud KSH eelhinnangu, kus on selgelt võrdlusena analüüsitud potentsiaalsete asukohtade plusse ja miinuseid ning välja toodud kaks olulist aspekti, mis lõpliku valiku tegemisel määravaks said: esiteks suurema lisandväärtuse loomise võimalus kogu Virtsu piirkonnale ja kohalikule elanikkonnale, milleks on uue ühendustee rajamise võimalus. Teiseks on valitud alal juba olemasolev tehnoloogiline iseloom, mis tuleneb olemasolevate kõrgepinge õhuliinide kontsentratsioonist ja sellest tulenevast visuaalsest reostusest. Seetõttu ei vasta tõele kaebajate väide, et ettevõtluskeskus rajatakse rahulikku elamupiirkonda, mida ilmestab kaunis looduskeskkond ja kus tööstust ümbritseksid ainult elamud ja kool. Ettevõtluskeskuse rajamine just planeeringuga ettenähtud asukohta on 6(17)
põhjendatud, kuna selles piirkonnas on ettevõtluskeskusest KSH eelhinnangu kohaselt kõige rohkem kogukonnale kasu.
19.Vastustaja ei nõustu kaebaja etteheitega justkui poleks planeeringuga kaasnevat keskkonnamõju nõuetekohaselt hinnatud. Vastustaja leiab, et KSH eelhinnang on korrektselt tehtud ning selles on järgitud kõiki seadusest tulenevaid nõudeid. Eelhinnangus on märgitud, et planeeringuga ei kaasne müra ja vibratsiooni. Planeeringu kohaselt saab Virtsu ettevõtluskeskuses toimuda ainult olulise keskkonnamõjuta tootmine, mistõttu on praktiliselt välistatud keskkonnamõju levimine kaugemale tootmiskruntidest (nt kaebajate kinnistutele). Planeeringus on arvestatud mõningase liikluse tihenemisega, kuid kuna liiklus ei tihene olulisel määral, siis sellel ei saa olla olulist mõju keskkonnale (nt müra ja vibratsiooni näol). Tee, kus ettevõtluskeskuses töötavad isikud ning raskeveokid sõitma hakkavad, jääb kaebajate poolt kasutatavatest kinnistutest piisavasse kaugusesse, et müra ja vibratsiooni tõus ei saa olla kaebajatele märgatav. Eeltoodust tulenevalt jääb vastustaja otsuse punktis 2.4.2 toodud seisukohale ning leiab, et KSH eelhinnang vastab seaduses sätestatud nõuetele.
20.Kaebajad leiavad, et vastustaja ei ole olnud menetluses erapooletu ning on eelistanud ametnike erahuvi tõttu planeeringu algatamise taotleja huve ümbruskaudsete elanike huvile. Kaebajate hinnangul oleks vallavanem Arno Peksar pidanud ennast taandama kui otsustati planeeringu vastuvõtmist. Vallavanemal ei ole keelatud tegeleda ettevõtlusega, mistõttu ei saa olla Virtsu ettevõtluskeskuse rajamisel takistuseks see, et ettevõtluskeskuses tegutsemise vastu on huvi tundnud ka ettevõte, mille osanik on vallavanem Arno Peksar. Samamoodi ei ole ka Mardo Leiumaa ja Jüri Mõniste olnud kohustatud end menetlusest taandama, kuna haldusmenetluse seaduses (HMS) § 10 lg 1 nimetatud taandamisalust ei esine, samas aga taandasid Mardo Leiumaa ja Jüri Mõniste end igasuguste kahtluste vältimiseks vaidlusaluse otsuse vastuvõtmisest ning ei osalenud hääletamisel. Virtsu alevik on siiski piisavalt väike koht ning paratamatult võib juhtuda, et haldusmenetluses satuvad kokku inimesed, kes on üksteise kauged sugulased, kuid kuna HMS-ist tulenevaid sätteid on järgitud, siis on korruptsioonikahtlustused käesoleval juhul ülekohtused ning asjakohatud.
21.Vastustaja on seisukohal, et otsuses on järgitud avalikke huve ning samas kaalutud ka üksikisikute erahuve ning vastustaja on arvestanud viimastega nii palju kui võimalik. Virtsu ettevõtluskeskuse rajamine on kogu piirkonna majanduse jätkusuutlikkuse huvides. See kaalub igal juhul üles üksikute inimeste võimaliku (kuid äärmiselt ebatõenäolise) subjektiivsete õiguste riivamise selle näol, et ümberkaudsetele elanikele varem harjumuspärasest tühermaast saab korralik tööstusala. Kaebajate omandiõiguse riivet on kaebuse täpsustuses põhjendatud võimaliku kinnistu väärtuse vähenemisega, kuid see väide on hüpoteetiline ning kaebajad ei ole seda kuidagi tõendanud. Vastustaja hinnangul ei vähene kaebajatele kuuluvate kinnistute väärtus, vaid pigem suureneb, kuna piirkond muutub atraktiivsemaks.
22.Lääne maakonna ettevõtluse arengukava 2016-2020 arendusprojektide maakondlikus pingereas on Virtsu ettevõtluskeskus esimesel kohal. Ettevõtluse arengukava kohaselt on Virtsu ettevõtluskeskuse loomine äärmiselt oluline Lõuna-Läänemaa atraktiivsuse suurendamiseks, eriti olukorras, kus toimub pidev väljaränne Hanila vallast ning muudest Virtsut ümbritsevatest 7(17)
valdadest. Ettevõtluskeskuse rajamine Virtsu tooks kasu kõikidele läheduses asuvatele valdadele, kuna ettevõtluskeskuse rajamisega oleks võimalik uusi töökohti luua kõikide ühinevate valdade elanikele ning väljarände probleemi leevendada. Eeltoodust tulenevalt ei saa kuidagi jõuda seisukohale, et Virtsu ettevõtluskeskuse rajamine mõjub pärssivalt Virtsu aleviku kogukonna arengule. Vastustaja on otsust vastu võttes pigem lähtunud vastupidisest eesmärgist – toetada Virtsu aleviku kogukonna arengut, luues Virtsu uusi töökohti. Kolmandate isikute seisukohad
23.H.L. hinnangul ei rikuta vaidlusaluse planeeringuga kuidagi kaebajate õigusi. Detailplaneeringu menetluse käigus on pööratud tähelepanu kõikidele olulistele aspektidele, sh keskkonnamõjutustele. Kaebajad ei ole esitanud ühtegi sedavõrd kaalukat põhjendust, mis õigustaks Hanila Vallavolikogu 10.02.2016 otsuse nr 73 tühistamist.
24.T.N. selgitab, et Virtsu ettevõtluskeskuse asukoha valis Virtsu Arenguselts MTÜ pärast vastavat uuringut ning Arno Peksar ei ole asukohavalikut kuidagi mõjutanud. Seetõttu on kaebajate väited A. Peksari võimaliku isikliku huvi kohta alusetud. Põhjendamatud on kaebajate väited ka selle kohta justkui pidanuks A. Peksar end menetlusest taandama. Planeeringumenetluses on lähtutud asjakohastest õigusaktidest, otsus on kaalutletud ning põhjendatud. Menetluse käigu ei ole rikutud kellegi subjektiivseid õigusi ning planeeritava ettevõtluskeskuse rajamisega aidatakse pigem kaasa piirkonna arengule. Otsuse tühistamiseks puudub alus.
25.Virtsu Arenguselts MTÜ rõhutab, et detailplaneeringu asukohavaliku tegi Virtsu Arenguselts MTÜ ning sellekohase otsuse tegemisel tugines Virtsu Arenguselts MTÜ DAGOpen Arhitektuuribüroo poolt koostatud avalikult kättesaadavale uuringule „Virtsu avaliku- ja erasektori koostöö võimaluste uuring, perspektiivsete arengustrateegiate väljaselgitamine Virtsu ettevõtluskeskuse rajamiseks ning Virtsu piirkonna üldine analüüs - arengu potentsiaalid ja visioonid“. Virtsu ettevõtluskeskuse rajamiseks kaaluti täiendavalt viie erineva alternatiivse asukoha vahel. Hindamise tulemusel osutus valituks alternatiiv nr 4. Võrreldes erinevaid väljapakutud asukoha alternatiive, selgub, et alternatiivil nr 4 on selgelt kõige enam ettevõtluskeskuse rajamiseks sobiva asukoha omadusi. MTÜ Virtsu Arenguselts avalduse alusel algatati detailplaneeringu menetlus ning MTÜ juhatuse liikmeks on Jüri Mõniste, kes on ka vallavolikogu liige. Kaebajad on sellest põhjendamatult jõudnud järeldusele, et eelistatud on ametnike erahuvi ümbruskaudsete elanike huvile. Käesoleval juhul ei esine ühegi inimese osas ühtegi HMS § 10 lg-st 1 tulenevat taandamise alust ning planeeringu menetlusest ja haldusotsuses esitatud kaalutlustest nähtub, et arvesse on võetud mistahes võimalikku mõju ümbritsevale keskkonnale ja ümbruskonnas elavatele inimestele. Planeeringumenetluse dokumentatsioonist nähtub, et planeeringumenetluses on võetud arvesse ning hinnatud kõiki esitatud vastuväiteid ja ettepanekuid ning antud sellekohaseid selgitusi ning põhjendusi. Kaebuse esitajate väide, mille kohaselt ei ole piisavalt hinnatud planeeringuga kaasnevaid keskkonnamõjusid on põhjendamatu. DAGOpen Arhitektuuribüroo OÜ poolt koostatud detailplaneering näeb ette ainult olulise keskkonnamõjuta tootmishoonete rajamist ja olulise keskkonnamõjuta tootmise arendamist, mistõttu ei tohi juba tootmiskruntidel esineda 8(17)
olulist keskkonnamõju. Samuti on Virtsu ettevõtluskeskuse keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangus hinnatud võimalikku mõju ümbritsevale elukeskkonnale ning leitud, et seaduses sätestatud piirmäärasid ei ületata. Läänemaa tegevuskavas on väljarände pidurdamise ja maakonna konkurentsivõime tõstmise seisukohalt seatud Läänemaa esimeseks prioriteediks investeerida suure mõjuga objektidesse, mis loovad aastaringseid hea palgatasemega töökohti. Lääne maakonna ettevõtluse arengukava 20162020 seab Virtsu ettevõtluskeskuse arendusprojektide maakondlikus pingereas esimesele kohale ning selgitab, et projekt on ülimalt oluline Lõuna-Läänemaa atraktiivsuse suurendamiseks. On ilmne, et kavandatav ettevõtluskeskus loob piirkonda hädavajalikke uusi töökohti ning seeläbi võimaldab kohalikele inimestele töö ning sissetuleku, samuti loob eeldused väljarände vähenemiseks ning elanikkonna arvu suurenemiseks, kahtlemata aitab ettevõtluskeskus kaasa ettevõtluse arengule. Ettevõtluskeskuse asukohavalik on põhjalik ning kaalutletud otsus ning koostatud eelhinnangutest nähtub, et ettevõtluskeskuse mõju ümbruskonnale ei ületa mistahes kehtestatud norme. Kaebuse esitajate poolt esitatud kaebuses toodud vastupidised väited on Virtsu Arenguselts MTÜ hinnangul tõendamata ning alusetud, mistõttu puudub alus otsuse tühistamiseks.
KOHTU SEISUKOHT
26.Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks (HKMS § 44 lg 1) ning muul eesmärgil, sealhulgas teiste isikute õiguste või avaliku huvi kaitseks, vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). Detailplaneeringu kehtestamise otsusele on lubatud kaebuse esitamine avalikes huvides (PlanS § 141). Praegusel juhul on kaebus esitatud nii subjektiivsete õiguste kui ka avaliku huvi kaitseks, va Õ.P., kes esitas üksnes populaarkaebuse.
27.Kohus leiab, et nii subjektiivsete õiguste kaitseks kui avalikes huvides esitatud kaebused tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab kokkuvõtvalt, et kaevatav otsus ei ole vastuolus kehtiva õigusega ning kogu vaidlus on sisuliselt küsimustes, kas antud planeering sellesse asukohta sobib ning kas avalik huvi kaalub üles kaebajatele subjektiivselt vastuvõtmatud vähesed kaasneda võivad negatiivsed mõjud. Kohus käsitleb esmalt kaebajate väiteid, mis seonduvad subjektiivsete õiguste rikkumisega (I) ning seejärel lahendab avalikes huvide esitatud kaebuse (II). Viimasena lahendab kohus menetluskulude taotlused (III). I
28.Subjektiivsete õiguste rikkumisena käsitavad kaebajad tervise kahjustamist võimalike tekkivate negatiivsete keskkonnahäiringutega (müra, tolm vm), mille tagajärjel langeb nende elukeskkonna kvaliteet. Kaebajad väidavad, et planeeringu elluviimisel kasvab müra, liikluskoormus, välistatud ei ole nt tolm jm muud heitmed; muutub oluliselt senine elukeskkond ja halveneb ümbruskonna visuaalne väljanägemine ning see mõjutab nende kinnisvara väärtust. Seda ka juhul, kui kehtestatud normväärtusi (nt müra osas) ei ületata. Kaebajad leiavad, et hinnata tuleb ka normide piiresse jäävaid mõjusid, mida kaebajad peavad neid ja nende omandit 9(17)
negatiivselt mõjutavaks ning mis on keskmisest intensiivsemad. Kaebajad leiavad, et vara väärtuse vähenemise puudumise oleks pidanud vastustaja kindlaks tegema haldusmenetluses ning kaebajatel seda kohtus tõendada ei tule. Samuti tulnuks teha KSH, kuigi olulist keskkonnamõju KeHJS mõttes planeeringuga tõenäoliselt ei kaasne.
29.HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene või kohus ei nõua teisiti. Kohtuistungil selgitas kaebajate esindaja, et kinnisvara vääruse vähenemine on eluliselt usutav, kuivõrd tavapäraselt toob tööstusala rajamine elurajooni kõrvale kaasa kinnisvara väärtuse vähenemise. Esindaja möönis kohtuistungil, et see võib sõltuda tööstuse liigist (vt ka kaebuse täiendus I kd, tl 80, p 18). Kaebajad lähtuvad sealjuures arvamusest, et planeeringualal võib toimuda olulise keskkonnamõjuga tegevusi, täpsustades, et ei pea oluliste keskkonnamõjudena silmas KeHJS-i mõttes olulisi keskkonnamõjusid, vaid mistahes märkimisväärseid negatiivseid mõjusid neile ja nende elukeskkonnale.
30.Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole põhjust eeldada, et detailplaneeringuga kavandatu realiseerumisel väheneks kaebajate kinnisvara väärtus. Detailplaneeringu seletuskirja p 2.5 (I kd, tl 106) ja kehtestamise otsuse p 2.3.1 (I kd, tl 54 pöördel) kohaselt saab ettevõtluskeskusesse rajada vaid olulise keskkonnamõjuta tootmishooneid ja tootmist. Seletuskirjas on lisaks märgitud, et tootmine ja käitlemine, mis toovad endaga kaasa ülenormatiivse ning negatiivse mõju ümbritsevale keskkonnale, võib toimuda üksnes hoone sees. Kehtestamise korralduses selgitatakse, et see tähendab, et olulist keskkonnamõju ei tohi olla juba tootmiskruntidel, mis välistab sellise mõju ulatumise kaugemale. Seega seab detailplaneering nõuded nii planeeritavalt maa-alalt lähtuvate mõjude ning ehitise ja selles toimuva tegevuse suhtes. Vastustajal tuleb ehitus- ja kasutuslubade andmisel sellest lähtuda. Seega võimaldab detailplaneering üksnes sellist tegevust, mis planeeringualast väljapoole märkimisväärseid negatiivseid keskkonnamõjusid ei tekita, rääkimata norme ületavatest mõjudest. Asjakohatu on spekuleerida, et kui kinnistu müüakse, siis võib uus omanik alustada ehitises, millel iseenesest keskkonnamõju ei ole, tegevusega, mis tekitab olulist keskkonnamõju. Nagu kohus eelnevalt viitas on detailplaneeringus seatud üldine nõue ka sellele, kui intensiivsed võivad olla kavandatavates hoonetes toimuvad tegevused keskkonnamõjude aspektist. Kehtiv haldusakt on täitmiseks kohustuslik (HMS § 60 lg 1). Detailplaneeringule tuginedes saab haldusorgan kehtestada lubades kõrvaltingimusi või planeeritava tegevuse puhul olulise keskkonnamõju tekkimise kahtluse korral nõuda loamenetluses keskkonnamõjude hindamist. Kui ettevõtluskeskuses asuva hoone omanik muutub ja ta soovib muuta hoone kasutusotstarvet, siis lahendatakse see küsimus eraldi haldusmenetluses, kus haldusorganil on kohustus lähtuda kehtivast detailplaneeringust. Detailplaneering ei kaota kehtivust seoses selle realiseerimisega. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks ka analüüsida kaebajate oletusi, mis seonduvad turba või muu puistematerjali võimaliku käitlemisega ettevõtluskeskuses. Detailplaneering kehtib ka selliste tegevuste korral.
31.Mitteoluline negatiivne mõju seoses transpordiga ei saa vähendada märkimisväärselt kinnisvara väärtust, kuna kaebajatel ei ole õiguspärast ootust, et nende elukeskkond ei muutu, sh ei lisandu tänavaid, teid ja nendel sõitvaid sõidukeid. Ala paikneb asula keskuses, st tiheasutuses. 10(17)
Lisaks, saaks liikluskoormuse kasv mõjutada eelkõige vaid Olli kinnistu (omanik T.P.) ning Metsa tn 2 (omanik E.P.) omanikke, kuna vaid nende kinnisasjad piirnevad teega, millel liikluskoormus eeldatavalt mõningal määral suureneb (kuni 70 sõiduautot ja kuni 5 raskeveokit ööpäevas). Siiski ei ole vastustaja esitatud andmete põhjal ega ka ettevõtluskeskuse suurust silmas pidades põhjust järeldada, et tegemist on mõjuga, mis toob kaasa kinnisvara väärtuse languse (vt detailplaneeringu seletuskirja p 2.11 - liikluskorraldus). Ettevõtluskeskuse rajamisega kaasneb ümbritsevate kinnisasjade suhtes ka väheseid negatiivseid mõjusid tasakaalustavaid positiivseid mõjusid (ala korrastamine, sh uue tee rajamine, piirkonna kasutatavuse suurenemine), mis avaldavad positiivset mõju ka vara väärtusele. Kohus nõustub haldusorgani põhjendustega haldusakti p-s 2.3.3 (HKMS § 165 lg 2).
32.Seega saab kinnisvara väärtuse vähenemise küsimuse seostada eelkõige ümbruskonna visuaalse muutusega. Kaebajate elamud ei jää planeeringus ettenähtu elluviimise tulemusena tootmishoonete keskele (I kd, tl 114 pöördel-115, planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon). Kaebajate väide justkui jääks osa kaebajate elukoha ja planeeritava tööstuse vahele kõigest 30-50 meetrit, on ebaõige. Maa-ameti kaardirakenduse abil kontrollides on ilmne, et kõikide (v.a T.P.i puhul, kellele kuuluv Olli kinnistu asub lähemal) kaebajate puhul asuvad planeeritavad tootmishooned (tootmismaa krundi hoonestusala) isegi kaebajatele kuuluvate kinnistute piiridest kaugemal kui 80 (Laane maaüksus) või 100 meetrit (teised kinnistud). Eluhoonetest kaugusi mõõtes on vahemaa tootmishoonetega veelgi suurem. Seda, et tootmismaa kruntide hoonestusalade kavandamisel on arvestatud vähemalt 50 meetrise vahekaugusega hoonestatud elamumaa kinnistustest, on selgitanud ka vastustaja (vrd Hanila Vallavalitusse 09.11.2015 kiri nr 7-1/59-2; I kd, tl 151). E.Peetsi kinnistu (Metsa tn 2) ja tootmishoonete vahele jäävad lisaks planeeritavad elamumaa krundid. Detailplaneeringu seletuskirjast (I kd, tl 108 pöördel) nähtub selgelt, et vastavalt põhijoonisele tuleb rajada kaitsehaljastuse funktsiooniga kõrghaljastus. Seejuures tuleb see rajada nii okas- ja lehtpuude kui ka põõsasrinnetena, et „tagada tiheda haljasriba olemasolu erinevatel kõrgustel maapinnast“. Detailplaneeringu põhiplaanilt (I kd, tl 112) nähtub, et kõrghaljastus rajatakse aladele, mis aitab vähendada kõikidele kaebajatele tekkida võivaid negatiivseid mõjutusi. Loodav kõrghaljastus aitab seega varjata ka planeeritavaid hooneid ja osaliselt olemasolevaid kõrgepingeliine. Detailplaneeringuga on hoone kõrgused piiratud – elamutel kuni 8m ja tootmishoonetel kuni 9m (detailplaneeringu seletuskirja p 5.5.1-2.5.3). Detailplaneeringu seletuskirja p 2.10 kohaselt tuleb kõrghaljastus aladel, kus ei toimu ehitustegevust, rajada enne ehitusloa taotlemist ja väljastamist (I kd, tl 109). Vaade maatulundusmaale, mis on praegu sisuliselt tehnorajatistega tühermaa (fotod I kd, tl 112 pöördel-114) ei muuda kinnisvara väärtuslikumaks võrreldes planeeringu realiseerimise järel avalduva vaatega. KSH eelhinnangu (p 11) kohaselt on kavandatud hooned madalad ega tekita visuaalset reostust. Nagu kohus eelnevalt ka märkis, ei ole kaebajatel õiguspärast ootust, et ümbruskonnas midagi ei muutu. Kaebajate esindaja kohtuistungil esitatud väited, et kõrghaljastust ei mahu rajama, kuna arvestada tuleb kõrgepingeliinide kaitsevööndiga on paljasõnalised ja põhjendamatud. Detailplaneeringu põhiplaanile (I kd, tl 112) on haljastus märgitud kogu tootmishoonete ala ümbritsevana. Sealjuures on märgitud tehnovõrkude servituudivajadusega alad ja liinide kaitsevööndite ulatused, millele haljastust ei tule. Haljastus on paigutatud neis väljapoole. 11(17)
33.On õige, et üldplaneeringu olemasolul on elanikel teatav usaldus üldplaneeringuga kindlaksmääratud maa kasutamise viiside suhtes. Enamik vaidlusaluse detailplaneeringu alast asus n-ö valgel alal ehk üldplaneeringu kohasel määratlemata juhtotstarbega alal. Nn „valge ala“ puhul ei saa elanikud eeldada, et sinna midagi ei rajata või rajatakse vaid sellised hooned, mida isikud ise õigeks peavad (nt eramud). Ka asjaolu, et Virtsu asulasse või selle vahetusse lähedusse on üldplaneeringuga tootmismaad reserveeritud, ei tähenda, et n-ö valgele alale ettevõtluskeskust rajada ei võiks. Hanila valla üldplaneeringu seletuskirja1 p-i 5.2 kohaselt mõistetakse maa reserveerimise all seda, et „maa-ala on reserveeritud muuks maakasutamise eesmärgiks, kui seda on praegune maakasutamise sihtotstarve. See aga ei tähenda selle maa-ala terviklikku ega automaatset teise eesmärgiga kasutusele võttu, vaid seda, et antud ala oleks võimalik tulevikus, sellekohase vajaduse ja soovi tekkimisel, reserveeritud otstarbel kasutada (planeeringu järgimine on kohustuslik arendustegevuse korral)“. Üldplaneeringu seletuskirja p 5.5 sellistel aladel sihtotstarbe muutmist üldplaneeringu muutmiseks ei loe. Maa sihtotstarve (antud juhul maatulundusmaa) ja üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarve ei ole samased mõisted. Juhul, kui üldplaneeringuga oleks soovitud välistada vaidlusalusele alale tootmishoonete ehitamist, oleks tulnud sellele maa-alale määrata seda välistav juhtotstarve. Samuti, kui oleks soovitud näha seda ala tulevikus kindlasti tervikuna elamualana, oleks see maa-ala vastava otstarbega reserveeritud. Vaid osa planeeringualast oli üldplaneeringu kohaselt elamumaa reservmaa, kuhu kaevatava otsusega nähtigi ette elamumaa krundid. Seega, asjaolu, et seda on vaidlusaluse ala puhul tehtud üksnes võrdlemisi väikeses ulatuses (elamumaa Metsa ning Uisu tänavaga piirneval alal), viitab selgelt, et vaidlusalune ala jäeti teadlikult n-ö valgeks alaks. Seega ei taga üldplaneering kaebajatele seda, et nende kinnistute vahetusse lähedusse ettevõtluskeskust planeerida ei saaks ehk senine maakasutusotstarve (maatulundusmaa) ja vaade säiliks. Kohus nõustub Lääne Maavalitsuse 19.01.2016 kirjas nr 12-2/15/311-10 toodud selgitustega (p 3), sh sellega, et üldplaneeringus määratlemata sihtotstarbega ala korral on kohalikul omavalitsusel kaalutlusõigus. Kaalutlusõigus selles küsimuses taandub aga otstarbekusele ja sobivusele. Kuna käesoleval juhul ei ole tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, ei ole asjakohane kaebaja viide Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-87-08.
34.Kuna kaebajate kinnisvara väärtuse vähenemist ei ole põhjust pidada eluliselt usutavaks ning kaebaja ei ole esitanud selle tõendamiseks kohtule ühtegi tõendit, tuleb see väide lugeda põhjendamatuks. Kohus nõustub vastustajaga, et eluliselt usutav on see, et tühermaa korrastamine, infrastruktuuri rajamine, väikeasula keskuse ettevõtlusele atraktiivsemaks muutmine ning käesolevas asjas vaidlustatud planeeringulahendus, mis näeb ette piisava kaitsehaljastuse rajamise pigem kasvatavad ümberkaudse kinnisvara väärtust. Kuna negatiivset mõju kinnisvara väärtusele ei olnud põhjust eeldada, ei pidanud haldusorgan haldusmenetluses tellima vastavat eksperthinnangut.
35.KeHJS (vaidlusaluse otsuse tegemise ajal kehtinud redaktsioon) § 33 lg 1 p 3 nägi ette keskkonnamõju strateegilise hindamise strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus, kui see dokument on detailplaneering, mille alusel kavandatakse KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud tegevust. KeHJS § 33 lg 2 p-i 4 kohaselt tuli keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Kuivõrd praegusel juhul ei kuulunud kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, oli piisav, kui KSH-le anti eelhinnang. Käesoleval juhul leiti KSH eelhinnangus, et KSH koostamine vajalik ei ole. Ka Keskkonnaamet on oma 16.02.2015 seisukohas (I kd, tl 119) leidnud, et Virtsu ettevõtluskeskuse rajamisega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine seetõttu vajalik ei ole. Kui planeeringule on kooskõlastuse andnud Keskkonnaamet (I kd, tl 65) kui keskkonnaküsimustes pädev haldusorgan, siis paljasõnaliste ja põhistamata väidete alusel ei ole kohtul alust pädeva haldusorganiga mitte nõustuda. Seega ei ole põhjendatud ka väide nagu ei oleks eelhinnangu koostanud arhitektuuribüroo kompetentne hinnangut andma. Vaidlust ei ole selles, et isikul on õigus ka elamut ümbritseval õuealal viibida keskkonnas, kus müranorme ei ületata (vrd ka Riigikohtu halduskolleegiumi 08.08.2016 otsuse nr 3-3-1-88-15 p 20). Riigikohtu halduskolleegium on asjas nr 3-3-1-17-14 selgitanud, et kauakestev tugev soovimatu heli võib mõjutada inimese psühholoogilist heaolu ja selle kaudu tervist ning müra mõju isikule on individuaalne, sõltudes mh kuulmistajust, tervislikust seisundist, ümbritsevast keskkonnast ja teistest teguritest (otsuse p 11.1). Praegusel juhul selliste asjaoludega tegemist ei ole. Vastustaja on vaidlusaluse otsuse punktis 2.4.5 õigesti märkinud, et mõjud keskkonnale peavad kehtivate normidega olema kooskõlas juba ettevõtlusalal, mistõttu ei ole alust eeldada, et need mõjud naaberkinnistutel õigusaktides sätestatud norme ületaksid. Kohus leiab, et kaebajate eluhoonete ning rajatavate tootmishoonete vahelist vahemaad silmas pidades ning eelnevalt väljatoodut arvestades, eelkõige detailplaneeringu seletuskirja p-s 2.5 ja kehtestamise otsuse p-s 2.3.1 toodut, ei ole põhjust eeldada, et detailplaneering kaebajate kaebuses väljatoodud subjektiivseid õigusi rikuks. Kohtumenetluses on kaebajate poolt väidetavad rikkumised tõendamata. Kaebaja paljasõnaliste väidetega ei saa ümber lükata KSH eelhinnangus (I kd, tl 27-35) sedastatut (p 11), et kavandatav tegevus ei oma olulist mõju looduskeskkonnale ega oma negatiivset mõju inimkeskkonnale. KSH eelhinnang (tabelis p 9, mida kohtuistungil käsitleti) puudutab olulisi keskkonnamõjusid, mitte mistahes negatiivseid mõjusid kaebajate vaatepunktist lähtuvalt. Viimatisi saab kaaluda ja on kaalunud kohalik omavalitsus haldusakti andes. Arvestades KSH eelhinnangut ja detailplaneeringus toodud piirangut mitte kavandada olulise keskkonnamõjuga tootmishooneid ja tootmist, KSH läbiviimine vajalik ei olnud. Kohalik omavalitsus peab haldusmenetluse läbiviimisel lähtuma muuhulgas HMS § 5 lg-s 2 toodud ökonoomse menetluse põhimõtetest ning põhjendamatute kulude tekitamine taotlejale ei ole õiguspärane. Kaebajate arvamus, et KSH oleks tulnud teha pelgalt kaebajate nn hirmude mahavõtmiseks ei ole seega põhjendatud. Kaebajate
13(17)
huve tagab kehtestatud detailplaneeringus sedastatu, et alal on lubatud üksnes olulise keskkonnamõjuta tegevus.
36.Kohtule ei nähtu, et huvide kaalumisel oleks kohalik omavalitsus teinud ilmselgelt meelevaldse otsuse. Planeermismenetluses on haldusorganil ulatuslik diskretsiooniõigus. Halduse diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuse otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist (HMS § 58); kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele ega ole väljutud diskretsiooni piiridest ning tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. (HKMS § 158 lg 3)
37.Nagu kohus eelnevalt leidis, et ole kohalik omavalitsus otsustanud tuua tootmisala sinna, kuhu üldplaneering selle loomise välistab. Samuti leidis kohus, et olulist keskkonnamõju ettevõtluskeskuse rajamisega ei kaasne ning lisab, et keskkonnamõjusid on võimalik vajadusel hinnata ehitusloa taotluste menetluses, kui on selge, millist hoonet ja millise kasutusotstarbega ning kuhu täpselt soovitakse püstitada. Ka muude märkimisväärsete negatiivsete mõjude tekkimist detailplaneeringust kaebajatele või nende kinnisvarale ei nähtu. Samuti on vastustaja kaalunud ja leidnud, et muud väheolulised, kuid võimalikud kaebajatele mittemeeldivad mõjud ei kaalu üles kohalikule ja avalikkusele kaasnevat kasu. Detailplaneering algatati MTÜ Virtsu Arenguselts taotluse alusel, 100% maatulundusmaa sihtotstarbega maale, millest osa kuulub arenguseltsi liikmele T.N.ele. Kohalik omavalitsus pidi kaaluma, kas taotletavas asukohas on sellise detailplaneeringu kehtestamine võimalik. Konkreetsele maa-alale detailplaneeringu kehtestamisel ei kaalu kohalik omavalitsus, kas selle detailplaneeringu võiks kehtestada mõnel muul (taotlejale mittekuuluval) kinnistul. Kohalik omavalitsus ei näinud selles asukohas sellise detailplaneeringu kehtestamisele õiguslikke takistusi ning pidas asukohta ühtlasi ka sobivaks ning kogu projekti kohaliku omavalitsuse ja üldisele huvile vastavaks.
38.Ettevõtluskeskuse asukoha sobivaks pidamine kui otstarbekuse kaalutlus allub kohtulikule kontrollile üksnes sel määral, et kohus saab hinnata, kas kohtuasjas esitatud materjalide põhjal võib pidada seda otsustust ilmselgelt meelevaldseks. Kohus antud juhul meelevaldsust ei näe. Kuigi valla üldplaneering nägi ette tööstusalasid mujal valla territooriumil, siis ei tähenda see, et haldusorgan oleks pidanud vaidlustatud asukohas ettevõtluskeskuse kavandamist pidama automaatselt sobimatuks. Hanila Vallavalitsuse 09.11.2015 kirjas nr 7-1/59-2 (I kd, tl 35 pöördel –39, vastus kaebajate vastuväidetele ja ettepanekutele) on asukoha sobivust põhjalikult käsitletud ja viidatud muuhulgas vastavale avaliku- ja erasektori koostöö uuringule. Asukoha osas esitatud vastuväiteid on käsitletud ka kaevatavas haldusaktis (p 2.3.2 ja 2.4.3) ning kohus ei pea vajalikuks seal toodud põhjendusi korrata (HKMS § § 165 lg 2). KSH eelhinnangust nähtuvalt oli kokkuvõtvalt oluline, et antud asukohas toob see lisandväärtuse uue ühendustee näol ja maatulundusmaa on juba visuaalse reostusega kõrgepingeliinide tõttu, samuti loob ettevõtluskeskuse asumine asula keskel võimaluse inimestele mugavalt tööle jõuda ja võimaldab selle kiiremat toimima hakkamist toimiva infrastruktuuri ja maantee läheduse tõttu ning ühendab 14(17)
killustunud asulat. Tegemist on ka kohtu arvates asjakohaste põhjendustega. Kuigi see kuulub populaarkaebuse argumentide juurde, siis kool ja lasteaed jäävad ettevõtluskeskusest piisavasse kaugusesse ning ei nähtu, et keskus nende tegevust häirida saaks. Liiklusohutuse küsimused lahendatakse täiendavalt (detailplaneeringu seletuskirja p-le 2.11) vastavate liikluskorraldusvahenditega.
39.Pooltel puudub vaidlus selles, et ettevõtluskeskuse rajamine valda on vajalik, mistõttu kohus ei pea vajalikuks seda täiendavalt käsitleda. On eluliselt usutav, et see toob antud asukohas kaasa asula keskuse ala korrastamise, loob eelduslikult uusi töökohti ja mugavama töölejõudmise võimaluse ning tekitab uut ettevõtlust. Vastustaja selgitas istungil, et ettevõtjad on keskuse vastu huvi üles näidanud ja selle põhjal on prognoositud lisanduvad uued töökohad (ligi 52, II kd, tl 47 pöördel) ja ettevõtlus. Samuti on põhjendatult viidatud objekti kohale maakondlike objektide pingereas (Lääne maakonna ettevõtluse arendamise arengukava 2016-2020, I kd, tl 203 pöördel). On ilmne, et ettevõtluskeskuse rajamine aitab kaasa ääremaastumise vältimisele. See on kaalukas kohaliku omavalitsuse ja avalik huvi.
40.Haldusakt vastab põhjendamisele ettenähtud nõuetele vähemalt miinimummääral. See on kohtulikult kontrollitav ja oli kaebajate jaoks piisavalt arusaadav ning võimaldas kaebeõiguse teostamist. Vastustaja on käsitlenud erinevad huve, vastuväiteid ning esitanud haldusakti põhimotiivid. Detailplaneering ja selle seletuskiri, millele haldusaktis viidatakse, kajastab planeeringu üksikasju täpsemalt. Kaebusest ei nähtu planeerimismenetluse nõuete rikkumist ning kohtuistungil viibinud kaebaja nõustus, et formaalselt on menetlus olnud nõuetekohane.
41.Kuna kohus ei tuvastanud kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumist, jätab kohus kaebuse selles osas rahuldamata. II
42.Kaebusest nähtuvalt on kaebus avalikes huvides esitatud eeskätt põhjusel, et detailplaneering ei ole formaalselt kooskõlas üldplaneeringuga ja selle arengusuundadega ning see mõjub pärssivalt Virtsu aleviku kodukonna arengule ja valle elukeskkonnale. Lisaks märgivad kaebajad, et asukohavalik ja planeeringulahendus ei sobi antud keskkonda, eiratud on üldplaneeringu planeerimispõhimõtteid, KSH ei ole nõuetekohane ning välja ei ole selgitatud planeeringuga kaasnevaid mõjusid, planeeringus on kaalutlusvead ning menetlus ei olnud erapooletu. Kohus ei korda avalikes huvides esitatud kaebuse käsitlemisel väiteid, mis olid esitatud ka subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebuses.
43.Populaarkaebuse esitamise eelduseks on avalike huvide riive (RKHK lahend asjas nr 3-3-184-08 jt). Ka kaalumise ja haldusakti põhjendamata jätmisega seotud väited peavad seonduma avalike huvide kaitsmisega. Kui kaevatava otsuse kehtestamise ajal oli vastustaja esindaja sõnul valla elanike arv 1400-1500 inimest ning tutvudes planeeringumenetluse materjalidega, ei ole põhjust esitatud 15(17)
populaarkaebust pidada valla elanike huvide kaitseks esitatud kaebuseks. Tegemist on väikese arvu planeeringuala läheduses kinnistuid omavate isikute erahuviga. Erahuvi arvestamist ja kaalumist käsitles kohus eelnevas otsuse osas.
44.Olulist mõju Hanila valla looduskeskkonnale ei nähtu ühestki asjas esitatud dokumendist.
45.Detailplaneering ei ole vastuolus üldplaneeringu või „üldplaneeringu arengusuundadega“ või planeerimise põhimõtetega. Vastustaja on õigesti viidanud Hanila valla üldplaneeringu seletuskirja p-le 5.5, milles muu hulgas märgitakse, et „[k]äesoleva üldplaneeringuga väljaspool detailplaneeringu kohustusega alasid sihtotstarbeid ei muudeta ega piirata ning sihtotstarvete määramine ja muutmine nendel aladel ei ole üldplaneeringu muutmise aluseks“. Sellest lähtuvalt ei ole alust pidada kehtestatud detailplaneeringut formaalselt vastuolus olevaks valla üldplaneeringuga või seda muutvaks. Üldplaneeringus märgitud valge ala tähendust käsitles kohus eelpool. Arvestades ettevõtluskeskuse vähest mastaapi ning seal lubatud hooneid ja tootmist, mis olulist keskkonnamõju ei tekita, ei saa keskuse planeerimist asula keskele pidada vastuolus olevaks „üldplaneeringu arengusuundadega“ või planeerimise põhimõtetega. Asula keskele ettevõtlusala kavandamist on vastustaja mõistlikult põhjendanud ja kohus eelnevalt käsitlenud. Kohalik omavalitsus peab sobivuse otsustamisel arvestama lisaks kaebajate täiesti aktsepteeritavale huvile „enda aia taha“ ettevõtluskeskuse mittetekkimise suhtes ka kogu valla huve; ettevõtjate huve, kes sooviksid sinna oma ettevõtte tuua ning taotleja huvi. Nagu kohus eelnevalt leidis ei nähtu siinkohal haldusorgani meelevaldsust otsuse tegemisel. Menetlusdokumentidest nähtub oluline avalik huvi.
46.Asja materjalidest ei nähtu, et kohaliku omavalitsuse ametnik või volikogu liikmed oleksid väidetavas huvide konflikti olukorras käitunud õigusvastaselt. A.Peksari puhul detailplaneeringu algatamise ja vastuvõtmise otsustuse tegemisel vallavalitsuses HMS § 10 lg-s 1 toodud taandamise aluseid ei esinenud. Detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegi volikogu, kus hääletamisel ei osalenud MTÜ Virtsu Arenguselts juhatuse liige Jüri Mõniste ega alal tegutsemisest huvitatud äriühinguga (K-Met AS) seotud Mardo Leiumaa. Detailplaneering on läbinud ka maavanema järelevalvemenetluse ja saanud heakskiidu.
47.Kuna asjas on järgitud menetlusnorme, siis ei ole alust menetluslikel põhjustel haldusakti tühistada. Kohus saab eeldada menetluses kõigi asjassepuutuvate avalike huvide väljaselgitamist ning oluliste asjas väljatoodud avalike huvidega mittearvestamist ei nähtu. Ka kaebajatel on olnud võimalik menetluses osaleda, sh tuua seal välja avalikke huve. See, et kohalike elanikega oleks saanud kavandatavat tegevust veel rohkem arutada, ei ole haldusakti tühistamise aluseks. Oma pahameelt saavad kohalikud elanikud selles osas väljendada kohalikel valimistel.
48.Kohus leiab, et ka populaarkaebus tuleb jätta rahuldamata. III
16(17)
49.HKMS § 108 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 7). Eelnevast tulenevalt jäävad kaebajate menetluskulud nende enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei esitanud. Kolmandad isikud MTÜ Virtsu Arenguselts ja T.N. on esitanud menetluskulude väljamõistmise taotluse summas 720 eurot (17.04.2017 taotlus, arve nr 15409 720 euro kohta, kulunimekiri, kassa sissetuleku order nr 34). Kulude nimekirja kohaselt hõlmab õigusabi haldusasja materjalidega tutvumist ja kohtuistungiks ettevalmistamist ning kohtuistungil osalemist. HKMS § 109 lg 1 kohaselt menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kuna pärast kohtuistungit oli lubatud esitada üksnes kohtuistungi kulusid, saab taotluse rahuldada osaliselt. Kolme tunni kohtuistungil osalemise eest on õigusabi kulu 432 eurot (koos käibemaksuga). Kohus mõistab selle kaebajatelt solidaarselt välja. Kolmandad isikud taotlevad TsMS § 177 lg 4 alusel lahendi jõustumisel menetluskulude hüvitamisega viivitamisel viivise tasumise kohustuse kindlaksmääramist käesolevas otsuses. HKMS § 1 lg 3 kohaselt, käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel kohaldatakse halduskohtumenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kuna HKMS ei näe selles osas ette tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaldamist, jätab kohus õigusliku aluse puudumise tõttu taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann
17(17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.