Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
3. november 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-15-65
Haldusasi
XX kaebus SA Erametsakeskus 13.10.2014 käskkirja nr 5-1/14/178 ja vaideotsuse nr 5-10/14/7-5 tühistamiseks ning SA Erametsakeskus kohustamiseks vaadata kaebaja 30.06.2014 taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – XX Vastustaja – SA Erametsakeskus, volitatud esindaja Tiina Mitt
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 22. aprilli 2016. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
30.10.2017 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 22.04.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-65 muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastmes kantud menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 04.12.2017 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-15-65 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX-le kuulub Järvamaal Ambla vallas Roosna külas asuv Mõisaaseme maaüksus (katastritunnus 13402:003:0170), kuhu 2013. ja 2014. aastal talgute käigus rajati mälestuspuistu – Kuulsuse kuusik. Mälestuspuistu rajati 23.09.1944 toimunud Eesti sõjaväeüksuste viimase organiseeritud vastupanu mälestamiseks Mandri-Eestis.
2.XX esitas 30.06.2014 SA-le Erametsakeskus pärandkultuuri säilitamise toetuse taotluse ajaloosündmusega seotud pärandkultuuri (puistu) säilitamiseks ja eksponeerimiseks.
3.SA Erametsakeskuse 13.10.2014 käskkirjaga nr 5-1/14/178 jäeti taotlus rahuldamata. 1) XX taotles toetust keskkonnaministri 14.04.2014 määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ (määrus nr 10) lisas 3 nimetatud ajaloosündmustega seotud puistu säilitamiseks ja eksponeerimiseks. Konsulendi hinnangu kohaselt toimus taotluses nimetatud kinnistul 1944. aastal viimane vastupanu Punaarmeele Mandri-Eestis, mille tunnistajateks on 30 hästisäilinud lennukipommiauku. Kinnistul (eraldisel nr 2) on 2012. aastal teostatud lageraie. Mets on uuendatud 2013. ja 2014. aastal. 2) Keskkonnaministeerium asus 07.10.2014 kirjas seisukohale, et kirjeldatud juhtumi korral on pärandkultuuri objektiks pommiaugud, mille tekkimine klassifitseerub ajaloosündmuse alla. Puistu, mis rajati 2013. ja 2014. aastal, ei ole aga seotud selle ajaloosündmusega, millest tulenevalt pommiaugud tekkisid. Samuti ei ole määruse nr 10 lisas 3 loetletud toetatava objektina kirjas pommiauke. Kuna 2013. ja 2014. aastal istutatud puistu ei ole seotud ajaloosündmusega, tuleb taotlus jätta rahuldamata.
4.XX esitas 11.11.2014 SA-le Erametsakeskus vaide, milles palus tunnistada SA Erametsakeskus 13.10.2014 käskkiri nr 5-1/14/178 kehtetuks ja uue otsusega taotlus rahuldada.
5.SA Erametsakeskus 09.12.2014 vaideotsusega nr 5-10/14/7-5 jäeti vaie rahuldamata. 1) Metsaregistris on eraldise nr 2 osas väljastatud järgmised teatised: lageraie teatis nr 8414000113 (08.03.2012) ja istutamise teatis nr 15405000113 (20.10.2013). Seega on eraldisel nr 2 lageraie tehtud ja uus kultuur istutatud enne pärandkultuuri taotluse esitamist. Kuigi vaides viitab taotleja lisaks Kuulsuse kuusikule ka juurdepääsutee rajamisele ning mälestuskivile, on taotluses toetust küsitud vaid Mõisaaseme maaüksuse eraldisele nr 2. Telefonivestluses kinnitas XX, et kõik viidad olid mõeldud Kuulsuse kuusiku eksponeerimiseks. 2) Taotletud ulukitõrjevahendi Trico 40l kasutamine ei ole abikõlblik tegevus. Ulukitõrjevahendi soetamine ja kasutamine on suunatud metsa majandusliku väärtuse parandamisele, mitte pärandkultuuri säilitamisele, ning selleks on võimalik taotleda toetust Euroopa Liidu vahenditest. 3) Pärandkultuuri toetuse andmise eesmärk on erametsamaal paikneva pärandkultuuriobjekti säilimise tagamine ja avalikkusele tutvustamine ning sellele juurdepääsu tagamine. Ka metsaseaduse (MS) vastava osa ning määruse nr 10 eesmärkidest selgub, et riigi poolt 2(8)
3-15-65 toetatavate tegevuste eesmärgid on suunatud erametsanduse toetamisele, mitte ajaloosündmuste väärtustamisele. Määruse nr 10 lisa 3 kohaselt väärtustatakse pärandkultuuri toetuse objektidena metsa kui kultuurinähtust, sh ajaloosündmustega seotud puistuid. 2013. ja 2014. aastal rajatud uus metsakultuur ei ole seotud 1944. a ajaloosündmusega, kuna see mets alles rajati. Lisaks on erametsanduse toetuse eesmärgiks olemasoleva, mitte vahetult rajatud puistu säilitamine. Pigem on taotluses märgitud tegevus seotud Kultuuriministeeriumi haldusalasse kuuluva valdkonnaga – Eesti kultuuripärandi hoidmisega. Kinnistul asuvad pommiaugud ei ole määruse nr 10 lisa 3 loetelus nimetatud pärandkultuuri objektid.
6.XX esitas 09.01.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse SA Erametsakeskus 13.10.2014 käskkirja nr 5-1/14/178 ja vaideotsuse nr 5-10/14/7-5 tühistamiseks ning SA Erametsakeskus kohustamiseks vaadata kaebaja 30.06.2014 taotlus uuesti läbi. 1) Mägede mets on mõnesaja hektari suurune mägine ala Roosna ja Reinevere külade idapiiril ning on Maa-ameti kaardi pärandkultuuri objektide kaardikihis kirjeldatud pärandkultuuri objekt. Mägede metsa alal asub Mõisaaseme maaüksus. Mõisaaseme maaüksuse eraldisel nr 2 asub 3,6 ha suurune Kuulsuse kuusik, mille alal asuvad 30 pommiauku. 2) 30.06.2014 esitatud pärandkultuuri säilitamise ja eksponeerimise toetuse taotlusega taotles kaebaja toetust määruse nr 10 § 10 lg 1 kohaselt üksnes pärandkultuuri objekti säilimise tagamiseks ja avalikkusele tutvustamiseks ning sellele objektile juurdepääsu tagamiseks. SA Erametsakeskus ei oleks tohtinud otsuse tegemisel tugineda Keskkonnaministeeriumi kirjadele nr 13-1/14/7983-2 (24.09.2014) ja nr 13-12/14/7983-4 (07.10.2014). Nendes kirjades ei ole vastatud SA Erametsakeskus küsimustele ning selgitatud, miks peaks jätma taotluse rahuldamata. SA Erametsakeskus ei ole Keskkonnaministeeriumile esitatud küsimustes kirjeldanud probleemi olemust ja tausta. Vaidlusalune puistu rajati kindla ajaloosündmuse 69. aastapäeva tähistamiseks ning konkreetses ajaloosündmuses osalenud Eesti vabaduse eest võidelnute mälestuseks; Kuulsuse kuusik on rajatud kui mälestuspuistu; puistu rajamisel kujundati pidulike ürituste korraldamiseks lipuväljak ja sinna viiv 200 m pikkune puiestee ning lennukipommiaukudega tutvumise võimaldamiseks matkarada; puistu rajamisele kutsuti inimesi üleriigilises ja maakondlikus ajalehes ning vallalehes; puistu rajamisel osalesid konkreetses ajaloosündmuses osalenud veteranid, veteranide ühenduste liikmed, ajaloosündmuses osalenute pereliikmed, kaitseliitlased. Seega ei ole Kuulsuse kuusiku näol tegemist tavalise metsauuendusega. Samuti on SA Eramestsakeskus esitanud asja lahendamise seisukohast ebaolulisi küsimusi. SA Erametsakeskus küsis Keskkonnaministeeriumilt seisukohta ka 2013. ja 2014. aastal istutatud puistu hooldamisega seonduvalt. Hooldamise toetust saab taotleda metsa uuendamiseks, mis ei ole seotud pärandkultuuri objekti säilitamise ja eksponeerimisega. 3) Pommiaukude säilitamiseks ja eksponeerimiseks ei ole kaebaja taotlust esitanud. Konsulendi hinnangus on viited pommiaukudele sellepärast, et need asuvad Kuulsuse kuusiku alal. Riigipoolset toetust on taotletud ainult nendele tegevustele, mida on kavas teha Kuulsuse kuusikus. 4) SA Erametsakeskus ei kohtle kaebajat samaväärselt teiste 2014. aastal pärandkultuuri säilitamise ja eksponeerimise toetuse taotluse esitajatega ega arvesta Eestis väljakujunenud 3(8)
3-15-65 üldise pärandkultuuri määratlemise tavaga. Keskkonnaministeeriumi 07.10.2014 kirjas nr 1312/14/7983-4 antud hinnang ei ühti Eestis aastatega väljakujunenud üldise pärandkultuuri määratlemise tava ega Eesti tunnustatumate pärandkultuuri spetsialistide (Lembitu Tarang, Jürgen Kusmin, Tõnis Lukas, Trivimi Velliste, Toomas Hiio ja Priit-Kalev Parts) seisukohtadega. Raamatus „Väike pärandkultuuri käsiraamat” käsitletakse metsanduse ja metsa majandamisega seotud pärandkultuuri objekte. Seal on viidatud, et olulised on ka teatud tähtpäevade tähistamiseks rajatud metsakultuurid. Raamatu „Pärandkultuur Eesti metsades” kohaselt kuuluvad tüübirühma mets kui kultuurinähtus pärandkultuuri objektid, sh ajaloosündmustega seotud puistud. Pärandkultuuri objektide tüübirühma mets kui kultuurinähtus kuulub ka arvukalt neid pärandkultuuri objekte, mis ei ole kasvav mets. Seejuures ei ole nähtuse vanus otsustav kriteerium. Samuti on oluliseks pärandkultuuri määratlemise tingimuseks pärandkultuuri objekti inimtekkelisus. 5) Alal, kuhu rajati Kuulsuse kuusik, oli ajaloosündmuse toimumise ajal looduslikult tekkinud karjamaamets. Isegi kui see mets oleks praeguseks ajaks säilinud, ei oleks metsa näol tegemist pärandkultuuri objektiga, kuna see ei olnud inimtekkeline. 6) Ulukitõrjevahendi soetamine ja paigaldamine on suunatud pärandkultuuri säilitamisele. Pärandkultuuri objekt koosneb sinna istutatud metsapuutaimedest, mistõttu on oluline kaitsta neid hävimise ja kahjustuste eest. Ulukikahjustuste ärahoidmine või vähendamine ei paranda metsa majanduslikku väärtust, vaid aitab säilitada metsapuutaimi. Samuti on määruse nr 10 tähenduses abikõlbulikuks tegevuseks pärandkultuuri objektile avaliku juurdepääsu tagamine.
7.SA Erametsakeskus palus jätta kaebus rahuldamata. 1) Mõisaaseme kinnistu eraldisel nr 2 on 2012. aastal teostatud lageraie. Uus kultuur on istutatud enne pärandkultuuri toetuse taotluse esitamist. Seega 1944. a lahingute ajal olnud metsa enam nimetatud asukohas ei eksisteeri. Ambla valla pärandkultuuriobjektide hulgas ei ole Mõisaaseme kinnistut nimetatud. Pärandkultuuri objektide kaardikihilt on leitavad üksnes Mõisaaseme pommiaugud ja Mägede mets. 2) Erametsanduses on vajalik toetada vaid neid pärandkultuuri objekte, mis on määruse nr 10 lisas 3 toodud loetelus nimetatud. SA-l Erametsakeskus puudub kaalutlusõigus anda toetust ka loetelus nimetamata objektidele. Seega pidi pärandkultuuri objekt olema eksisteerinud kultuurisündmuse ajal ning toetada saab vaid selle säilitamist. Uue puistu rajamisel on tegemist uue objekti kasvatamisega, mida ei saa pidada säilitamiseks ega pärandkultuuri objektiks määruse tähenduses. Nii määruse nr 10 eesmärgist kui ka metsaseaduse eesmärgist tuleneb, et riigi poolt toetatavate tegevuste eesmärgid on suunatud erametsanduse toetamisele, mitte ajaloosündmuste väärtustamisele. Antud juhtumil on tegemist metsa majandamisega. Lisaks on samale objektile toetust küsitud teadaolevalt ka Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist. 3) Pommiaugud asuvad samal maa-alal, kuhu on rajatud Kuulsuse kuusik, ning toetuse tegevused kattuvad mitmes osas ka pommiaukude asukoha näitamisega. Seega on olnud asjakohane SA Erametsakeskus küsimus pommiaukude abikõlblikkuse kohta. Taotluses nimetatud objektide tähistamise ja hooldamise eesmärgiks oli ka pommiaukude ja Mägede metsa tutvustamine ja hooldamine. Taotlusest ja lisadokumentidest ei selgu, kuidas on Kuulsuse kuusikuga seotud teede korrastamine, mälestuskivi ja pommiaukude korrastamine. Ulukitõrjevahendi Trico 40l kasutamine ei ole abikõlblik tegevus määruse nr 10 § 10 lg 2 tähenduses. Ulukitõrjevahendi soetamine ja kasutamine on suunatud metsa majandusliku 4(8)
3-15-65 väärtuse parandamisele, mitte pärandkultuuri säilitamisele. Ka metsa uuendamine (kuuskede istutamine) antud kontekstis ei oleks olnud abikõlblik tegevus. 4) Asjakohased ei ole kaebaja viited erinevate pärandkultuuri spetsialistide hinnangutele. Neid hinnanguid ei saa käsitada ekspertarvamuste ega tõenditena, sest need ei põhine objekti toetuskõlblikkuse hindamisel, vaid seonduvad pärandkultuuri puudutavate küsimustega. Nimetatud arvamustes ei ole kaalutud, kas objekti toetamine Keskkonnaministeeriumi eelarvest on põhjendatud, kas objekt vastab metsandusliku pärandkultuuri objekti tunnustele ning kas objekti toetamine on määruse nõuetega kooskõlas. Lisaks on teadmata, milliseid eriteadmisi isikud täpselt omavad, kas nende teadmiste puhul on puutumus antud asjaga ning millised küsimused on neile arvamuse andmiseks esitatud. Määruse sätete tõlgendamisel tuleb lähtuda Keskkonnaministeeriumi seisukohtadest.
8.Tallinna Halduskohtu 22.04.2016 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 1) Kuulsuse kuusik ei kvalifitseeru ajaloosündmusega seotud puistuks selliselt, nagu kaebaja seda oma taotluses ja kaebuses on käsitlenud. Arvestades tuvastatud faktilisi asjaolusid ja seda, et puistu on rajatud 2013. a sügisel ja 2014. a kevadel, ei saa puistu olla määruse nr 10 mõttes otseselt seotud 1944. aastal toimunud ajaloosündmusega. Pärandkultuuri toetuse eesmärgiks on olemasoleva, mitte vahetult rajatud või rajatava puistu säilitamine. Sellest tulenevalt on õige vastustaja seisukoht, et Kuulsuse kuusik ei ole määruse nr 10 tähenduses toetuskõlbulik pärandkultuuri objekt. 2) Ajaloolise sündmusega seotud pärandkultuuri objekti tekkeks ei piisa enamikel juhtudel ainult objekti looja ja hooldaja isiklikust soovist, vaid objekt peab saama tunnustuse ka avalikkuselt. Ainult väga erakordsete ning rahva ajaloo ja ruumitajusse pikaajalise mõju jätvate sündmustega seotud loodusobjektide loomisel võib rääkida sellest, et luuakse teadlikult uus pärandkultuuri objekt. II maailmasõja lahingute 69. aastapäeva täitumine ja selle tähistamine ei ületa sellist erakordse sündmuse künnist. Samas ei ole välistatud, et Kuulsuse kuusik kujuneb ajapikku pärandkultuuri objektiks. Pärandkulutuuri objekt ei pea olema alati inimtekkeline, vaid selleks võivad olla ka looduslikult kujunenud paigad, mida on inimesed hakanud kasutama ja väärtustama kui pärandkultuuri objekti. Eeltoodut ei lükka ümber pärandkultuuri valdkonnas tunnustatud isikute arvamused, sest arvamused on antud üldiselt pärandkultuuri objektide määratlemise teema kohta ja need ei anna õiguslikku hinnangut konkreetsest taotlusest tulenevate asjaolude pinnalt. 3) Antud juhul võiks rääkida Kuulsuse kuusikust kui ajalooliste isikute poolt rajatud metsast ja pärandkultuuri sündmusest. Eeltoodud lähenemist toetab kaebaja poolt kohtule esitatud J. Kusmini arvamus, et vaidlusalune kuusekultuur on pärandkultuuriobjekt, mille ajaloosündmus väljendub istutustalgutes. Samas ei ole kaebaja taotlenud toetust märgitud alusel. 4) Vaidlustatud käskkiri ei ole põhjendamata. Samuti võis vastustaja tugineda Keskkonnaministeeriumi 24.09.2014 ja 07.10.2014 arvamustele (haldusmenetluse seaduse § 6). Haldusakti andmisel ei ole keelatud tugineda muudes asjakohastes dokumentides avaldatud seisukohtadele, kui neile on kohaselt viidatud. Vastav nõue on haldusakti andmisel täidetud. 5) Võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole rikutud. Isikul puudub subjektiivne õigus nõuda toetuse määramist. Kaebajal on õigus kohasele menetlusele ning see on läbi viidud. Asjakohatu on võrrelda teisi pärandkultuuri objekte Kuulsuse kuusikuga. Pärandkultuuri objekti olemasolu või selle rajamisega ei kaasne automaatselt toetuse saamise õigust.
5(8)
3-15-65 6) Kuna SA Erametsakeskus 13.10.2014 käskkiri nr 5-1/14/178 on õiguspärane, puudub alus SA Erametsakeskus 09.12.2014 vaideotsuse nr 5-10/14/7-5 tühistamiseks. Samal põhjusel jääb rahuldamata ka kohustamisnõue taotluse uueks läbivaatamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
9.XX palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 22.04.2016 otsus ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. 1) Kohus on lähtunud seisukohast, et pärandkultuuri toetuse eesmärgiks on olemasolev, mitte rajatud või rajatav puistu. Sellist seisukohta ei ole määruses nr 10 selgesõnaliselt sätestatud. 2) 1944. aastal vaidlusalusel alal kasvanud mets oli tavaline loodustekkeline puistu, kus toimus lahingutegevus. See aga ei tee sellest metsast pärandkultuuri objekti. Selliseid lahingutegevusega seotud looduslikke metsi on Eestis kümneid tuhandeid hektareid ning ükski nendest ei ole sellel põhjusel nimetatud pärandkultuuri objektiks. Samuti ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et ainult väga erakordsete ning rahva ajaloo ja ruumitajusse pikaajalise mõju jätvate sündmustega seotud loodusobjektide loomisel võib rääkida sellest, et luuakse uus pärandkultuuri objekt, kuivõrd loodusobjekte ei saa inimene luua. 3) Keskkonnaministeeriumi 24.09.2014 ja 07.10.2014 arvamustest ei ole võimalik üheselt välja lugeda, kas Kuulsuse kuusik on määruse nr 10 kohaselt ajaloosündmustega seotud puistu või mitte. 4) Halduskohus ei ole otsuse tegemisel lähtunud mõistete pärandkultuur, kultuuripärand ja pärandkultuuri objekt sisust ning tähendusest.
10.SA Erametsakeskus palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Kaebaja on kinnitanud, et rajas Kuulsuse kuusiku. Seetõttu ei saa olla tegemist määruse nr 10 lisas nr 3 nimetatud pärandkultuuri objekti ja ajaloosündmustega seotud puistu ning toetuskõlbliku objektiga. Tegemist peab olema olemasoleva pärandkultuuri objekti, mitte rajatud objektiga. Samuti võib kaebaja väidetest järeldada, et metsale ei saakski toetust anda, kuna mets on alati loodustekkeline. 2) Keskkonnaministeerium on pädev andma seisukohti ja tõlgendusi tema poolt kehtestatud määruse nr 10 osas. Seetõttu ei ole vaidlustatud käskkirjas sisalduvad viited Keskkonnaministeeriumi seisukohtadele asjakohatud. Vaidluse esemeks ei olnud sisustada pärandkultuuri mõistet.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 22.04.2016 otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg-st 4 tulenevalt. Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.
12.Taotluse objektiks on Kuulsuse kuusik, mis on rajatud Mõisaaseme kinnistule 2013. ja 2014. aastal korraldatud talgute käigus, mälestamaks Eesti sõjaväeüksuste viimast organiseeritud vastupanu Mandri-Eestis 23.09.1944. Esimesed talgud korraldati 23.09.2013, tähistamaks sündmuse 69. aastapäeva. Kaebaja on taotlenud toetust mälestuspuistu, s.o Kuulsuse kuusiku 6(8)
3-15-65 säilitamiseks ja eksponeerimiseks. Seda on kaebaja selgitanud nii vaidemenetluses kui ka kaebuses.
13.SA Erametsakeskus 13.10.2014 käskkirjaga nr 5-1/14/178 jäeti taotlus rahuldamata. Käskkirjas leiti, et kuna puistu uuendati 2013. ja 2014. aastal, ei ole tegemist ajaloosündmusega seotud puistuga. Taotluse lahendamisel toetuti Keskkonnaministeeriumi seisukohtadele. Vaidlustatud käskkiri on napisõnaline ning sisaldab üksnes viiteid Keskkonnaministeeriumi kirjadele. SA Erametsakeskus on esitanud Keskkonnaministeeriumile küsimusi seonduvalt Mõisaaseme kinnistul asuvate lennukipommiaukude ning rajatava puistu hooldamisega, mistõttu võis kaebajale jääda mulje, et vastustaja on lähtunud taotluse lahendamisel ekslikest asjaoludest. Siiski ei anna üksnes need asjaolud alust käskkirja tühistamiseks. Vastustaja on taotluse lahendamisel põhjendatult pöördunud selgituste saamiseks Keskkonnaministeeriumi poole. SA Erametsakeskus on 13.08.2014 kirjas nr 5-2/14/52 selgelt esitanud kaks küsimust 2013. ja 2014. aastal istutatud puistu pärandikultuuri objektiks lugemise, selle hooldamise ning tõrjevahendi kasutamise kohta (tl 16–16p). Seejärel on 01.10.2014 kirjaga esitatud küsimusi täpsustatud (tl 18). Haldusakti põhjendustes ei ole keelatud viidata muudele dokumentidele, millele otsuse tegemisel tugineti. Samuti ei saa vastustajale ette heita seda, et taotluse menetlemise käigus sooviti selgitusi ka pommiaukude ning puistu hooldamisega seonduvalt. Haldusorganil on õigus küsida ka muud taustainformatsiooni, mis võib haldusmenetluse toimetamisel, sh taotluse muutmisel, olla asjakohane. Soovitud teavet ei saa pidada asjakohatuks. Nagu kaebaja on ise selgitanud, asuvad nii pommiaugud kui Kuulsuse kuusik samal maa-alal. SA Erametsakeskus käskkirjast nähtub aga, et vastustaja pidas taotluse lahendamisel siiski esmalt vajalikuks anda hinnang sellele, kas Kuulsuse kuusikut saab pidada pärandkultuuri objektiks määruse nr 10 lisa 3 tähenduses. Taotlus on jäetud rahuldamata seetõttu, et Kuulsuse kuusik ei kvalifitseeru pärandkultuuri objektiks. Täiendavalt on vastustaja oma seisukohti põhjendanud ka 09.12.2014 vaideotsuses.
14.Vastustaja on jõudnud taotluse rahuldamata jätmise osas õigele järeldusele. Asja lahendamisel ei ole määravat tähtsust sellel, millist tüüpi oli 1944. a lahingupaigas sel ajal kasvanud mets või millistel põhjustel teostati 2012. aastal Mõisaaseme kinnistu eraldisel nr 2 lageraie. Puudub vaidlus selles, et Kuulsuse kuusik, millele toetust taotleti, rajati 2013. ja 2014. aastal istutustalgute käigus. Apellandi esitatud fotod sündmusest kinnitavad seda. Kaebaja on korduvalt selgitanud, et soovis toetust Kuulsuse kuusiku säilitamiseks ja eksponeerimiseks.
15.Kuulsuse kuusik on tõepoolest rajatud ajaloosündmuse aastapäeva tähistamiseks, kuid see ei anna alust pidada kuusikut ennast pärandkultuuri objektiks. Erametsanduse toetuse andmise eesmärgiks on konkreetse metsa kui kultuuriväärtuse kaitsmise ja säilitamise toetamine. Käesoleval juhul seondub kultuuriväärtusega ajaloosündmus, s.o viimase vastupanu päev 23.09.1944. Sellisena on kaebaja Kuulsuse kuusiku rajamist kirjeldanud ka esitatud taotluses. Ajaloosündmusega seotud puistu kaitsmise ja säilitamise toetusega soovitakse säilitada puistu sellisel kujul, nagu see oli konkreetse ajaloosündmuse ajal. Vastustaja on õigesti selgitanud, et pärandkultuuri toetuse eesmärgiks on olemasoleva puistu säilitamine (tl 106p). Sellisena oleks toetuskõlbulik puistu, mis oli olemas juba 23.09.1944. Õige on ka vaideotsuses esitatud seisukoht, et nii MS § 10 kui ka selle sätte alusel antud määruse nr 10 eesmärgid on suunatud erametsanduse toetamisele. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb seda eesmärki mõista nii, et abikõlblikud on eelkõige sellised eraomanduses olevad metsad, mis on 7(8)
3-15-65 juba iseenesest pärandkultuuri objektid. Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Taimedel, millest koosneb Kuulsuse kuusik, ei ole endal sellist pärandkultuurilist väärtust. Seega ei saa Kuulsuse kuusik olla taotletava toetuse objektiks. Ringkonnakohtu seisukohta toetab ka asjaolu, et 09.01.2017 jõustunud määruse nr 10 muudatustega lisati pärandkultuuri säilitamise ja eksponeerimise toetuse taotlemisele tingimus, et pärandkultuuri objekt, kuhu toetust taotletakse, peab edaspidi olema kantud Eesti Looduse Infosüsteemi pärandkultuuriobjektide nimekirja (eelnõu seletuskiri, lk 6). Seega on abikõlbulike objektide ringi veelgi piiratud. Ka praegusel hetkel on viidatud infosüsteemi kantud üksnes Mõisaaseme muinaspõld ja pommiaugud. Kuulsuse kuusiku rajamisega seonduvad asjaolud viitavad pigem sellele, et tegemist võiks olla mälestusmärgiga viimase vastupanu päeva 69. aastapäeva tähistamiseks. Mälestusmärgile kui objektile toetuse andmine ei ole hõlmatud metsaseaduse ning määruse nr 10 eesmärkidega.
16.Kuivõrd Kuulsuse kuusik ei ole käsitatav pärandkultuuri objektina ning taotluse rahuldamine ei ole juba seetõttu võimalik, ei pea ringkonnakohus täiendavalt vajalikuks hinnata taotluses märgitud tegevuste abikõlblikkust. SA Erametsakeskus 09.12.2014 vaideotsus nr 510/14/7-5 eraldiseisvalt kaebaja õigusi ei riku, mistõttu puudub alus ka vaideotsuse tühistamiseks.
17.XX apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tuleb HKMS § 108 lg 1 alusel jätta tema enda kanda. SA Erametsakeskus ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.