N. K. ja M. S. kaebus Kernu Vallavalitsuse 04.04.2017 kirja nr 7-3.7/1475-11 ja 05.06.2017 kirja nr 22-5/651-1 tühistamiseks ning Kernu Vallavalitsuse kohustamiseks vaadata kaebajate 03.03.2017 ja 18.04.2017 avaldused riikliku ehitusjärelevalve algatamiseks uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebajad – N. K. ja M. S., volitatud esindaja Aleksander Strelov; Vastustaja – Kernu vald.
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata N. K. ja M. S. taotlus määrata käesolevas asja kohtuekspertiis.
Jätta rahuldamata N. K. ja M. S. taotlus tunnistada käesolev kohtulahend viivitamata täidetavaks.
Rahuldada N. K. ja M. S. kaebus.
Tühistada Kernu Vallavalitsuse 04.04.2017 kiri nr 7-3.7/1475-11 ja 05.06.2017 kiri nr 22-5/651-1 ning kohustada Kernu valda vaatama uuesti läbi N. K. ja M. S. 03.03.2017 ning 18.04.2017 avaldused riikliku ehitusjärelevalve algatamiseks.
Mõista Kernu vallalt N. K. ja M. S. kasuks välja riigilõiv 30 eurot. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
3-17-1138 Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 04.12.2017 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).
Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
N. K. ja M. S. esitasid 03.03.2017 Kernu Vallavalitsusele avalduse teostada Tipivärava AÜ 5 asuva aiamaja rekonstrueerimistööde üle riiklik ehitusjärelevalve, viia läbi kasutusloa eelne ehitusaudit, tunnistada L. G. poolt ehitatu nõuetele mittevastavaks ja kohustada rekonstrueerimise käigus püstitatud osa lammutama ning kohustuse mittetäitmisel määrata sunniraha 6400 eurot.
Kernu Vallavalitsuse 04.04.2017 vastuses nr 7-3.7/1475-11 teatati, et riiklikku järelevalvet teostab Tipivärava AÜ 5 ehitise ehitamise üle Kernu Vallavalitsus; ehitise kasutuseelse auditi vajadus otsustatakse kasutusloa menetluses, aga kasutusloa taotlust ei ole käesoleva ajani esitatud ning ehitise vastavust või mittevastavust kehtestatud nõuetele saab määrata peale ehitise auditi koostamist.
N. K. ja M. S. esitasid 18.04.2017 Kernu Vallavalitsusele korduva avalduse teostada Tipivärava AÜ 5 asuva aiamaja rekonstrueerimistööde üle riiklik ehitusjärelevalve, viia läbi kasutusloa eelne ehitusaudit, tunnistada L. G. poolt ehitatu nõuetele mittevastavaks ja kohustada rekonstrueerimise käigus püstitatud osa lammutama, keelata L. G. kasutada ehitist kuni sellele kasutusloa andmiseni ning kohustuse mittetäitmisel määrata sunniraha 6400 eurot.
N. K. ja M. S. esitasid Tallinna Halduskohtule 26.05.2017 kaebuse Kernu Vallavalitsuse tegevusele. Kaebuse kohaselt esitasid kaebajad 03.03.2017 ja 18.04.2017 Kernu Vallavalitsusele taotlused. Kaebajate hinnangul on vastustaja jätnud põhjendamata, miks ta keeldus kaebajate 03.03.2017 taotluse rahuldamisest. Kaebajate 18.04.2017 avaldusele pole Kernu vald vastanud. Vastustaja loob oma õigusvastase tegevusetusega teadvalt tingimused ja eeldused kaebajatele kahju tekitamiseks L. G. poolt. Kaebajad taotlesid tuvastada Kernu valla tegevusetuse (avaldustele vastamata jätmine) õigusvastasus ning kohustada kaebajate 03.03.2017 ja 18.04.2017 avaldustele vastama.
Tallinna Halduskohtu 03.05.2017 kohtunõudega paluti Kernu vallal täpsustada, kas 04.04.2017 vastus on keeldumine ehitusjärelevalve algatamisest või selgitus riikliku järelevalve teostamise korrast. Samuti tuli vallal teatada, kas on vastatud kaebajate 18.04.2017 avaldusele. 2(10)
3-17-1138
6.Kernu vald teatas 05.06.2017 vastuses nr 22-5/651-1, et on teostanud järelevalvet L. G. kuuluva Tipivärava AÜ 5 aiamaja rekonstrueerimise üle. Ehitusluba nimetatud hoone rekonstrueerimiseks väljastati 21.12.2010, ehitusluba on kehtiv. L. G. tehti 28.01.2014 ettekirjutus eemaldada naaberkinnistule ulatuv varikatuse osa ning paigaldada nõuetekohane reoveemahuti, et vältida reovee lekkimist pinnasesse ja naabermaja keldrisse.
Nimetatud ettekirjutuse on L. G. täitnud. Tipivärava AÜ 5 ümberehitustööd ei ole tänaseks lõpetatud. Vallavalitsus kontrollib Tipivärava AÜ 5 (ümber)ehitustööde tegemist pidevalt. Rikkumiste avastamisel tehakse kindlasti ka ettekirjutus. Kaebuses ei ole välja toodud ühtegi konkreetset rikkumist. Avaldajate arvukatele pöördumistele on pidevalt vastatud. 18.04.2017 avaldus saabus vallavalitsusse 27.04.2017 ning selle loeb vald vastatuks käesoleva vastusega kohtunõudele. Kernu Vallavalitsuse 04.04.2017 vastuses on kaebajatele selgitatud, et Tipivärava AÜ 5 ehitise (aiamaja) kasutuseelse auditi vajadus otsustatakse kasutusloa menetluses (ehitusseadustik (EhS) § 18).
Tallinna Halduskohtu 21.07.2017 määrusega võeti N. K. ja M. S. kaebus menetlusse. Kohus tõlgendas kaebust viisil, et kaebajad taotlevad Kernu Vallavalitsuse 04.04.2017 kirja nr 7-3.7/1475-11 ja 05.06.2017 kirja nr 22-5/651-1 tühistamist ning Kernu Vallavalitsuse kohustamist vaadata kaebajate 03.03.2017 ja 18.04.2017 avaldused riikliku ehitusjärelevalve algatamiseks uuesti läbi.
07.08.2017 kaebuse täienduses leidsid kaebajad, et vastustaja on jätnud kaebajate 03.03.2017 ja 18.04.2017 avaldustele vastamata, mistõttu on neil õigus nõuda vastustaja tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamist ning vastustaja kohustamist vastata kaebajate 03.03.2017 ja 18.04.2017 avaldustele.
Kaebajad esitasid 05.10.2017 kaebuse täienduse järgmiste taotlustega: 1) tunnistada õigusvastaseks ja tühistada vastustaja tegevusetus ning põhjendamatu keeldumine teostada Tipivärava AÜ maja nr 5 erakorraline audit ja ehitusjärelevalve; 2) kohustada vastustajat viivitamatult teostama Tipivärava AÜ maja nr 5 erakorraline audit ning algatada riiklik ehitusjärelevalve ning esitada kaebajatele kontrolli tulemusel saadud andmed (koopiad aktidest erakorralise auditi ja ehitusjärelevalve teostamise kohta ning kõikidest algdokumentidest, mille alusel olid tehtud spetsialisti arvamused). Kohustada vastustajat märkima ära kontrollaktides vastused järgmistele küsimustele: 1) millal ja kes koostas aiamaja rekonstrueerimise projekti; 2) kas projekti koostamisele eelnesid aiamaja nr 5 aluse pinnase ja lindvundamendi uuringud ning nendele lubatavate koormuste arvestused; 3) märkida ära millal, kelle poolt (firma nimi ja aadress, spetsialisti ees- ja perekonnanimi, isikukood) olid teostatud need pinnase ja lintvundamendi uuringud ning lubatud koormuste arvestused; 4) millal ja kelle poolt oli kinnitatud aiamaja nr 5 rekonstrueerimise projekt; 5) kas projekt, mille alusel teostatakse aiamaja nr 5 rekonstrueerimist, vastab ehitusnormidele ja –reeglitele ning heale tavale; 6) kas ehitustööd, mis teostatud aiamajas nr 5, vastavad kinnitatud ehitusprojektile; 7) kas aiamajas nr 5 teostatud ehitustööd on teostatud ehitusalal vajalikke teadmisi ja kogemust omavate või mitteomavate töötajate poolt; 8) kas tekitas ja tekitab või mitte ehitusobjekt nr 5 kahju avaldajate kinnistutele, nende õigustele ja huvidele; 9) kas aiamaja nr 5 ehituskonstruktsioonid (kaasa arvatud nende omadused ja ehitustehnoloogia) ja selle seaded kujutavad ohtu avaldajate elule, tervisele ja varale; 10) kas vastustajal oli olemas kaebajate kirjalik nõusolek, kui ta kinnitas aiamaja nr 5 rekonstrueerimise projekti. Alternatiivselt taotlevad kaebajad määrata kohtuekspertiis, milles esitatakse eksperdile samad küsimused.
3(10)
3-17-1138
KAEBAJATE SEISUKOHAD
10.Vastustaja, olles teadlik, et L. G. rekonstrueerib oma aiamaja head ehitustava järgimata, rikub ehitamisele õigusaktidega ettenähtud nõudeid, ohustab kaebajate elu ja tervist ning tekitab olulist kahju varale ja keskkonnale, on õigustamatult jätnud kaebajate 03.03.2017 avalduse rahuldamata ja 18.07.2017 avaldusele vastamata. Kaebajate hinnangul on vastustaja õigusvastaselt tegevusetu, kui keeldub teostamast riikliku ehitusjärelevalvet ning ehituseelset auditit.
11.07.08.2017 kaebuse täienduses leidsid kaebajad, et vastuseid kaebajate avaldustele kuni kaebuse esitamiseni kohtusse, vastustaja esitanud ei olnud. L. G.le kuuluva aiamaja asukohaga Tipivärava AÜ 5, rekontsrueerimist teostatakse ilma mittetulundusühingu (MTÜ) Tipivärava AÜ ja kaebajate kooskõlastuse ning nõusolekuta. L. G.le kuuluva aiamaja ehitusega tekitatakse kaebajatele olulist materiaalset ja moraalset kahju (vundamendi vajumise ja lagunemise tõttu on tekkinud praod, niiskus ja hallitus kaebajate aiamajades), samuti keskkonnale ning ehitus tekitab ohtu kaebajate elule ja tervisele. Kaebajate hinnangul loob vastustaja oma ebaseadusliku tegevusetusega tingimusi ja eeldusi kahju tekitamiseks kaebajate elule ja tervisele ning nende varale ja ümbritsevale keskkonnale ning piirab oluliselt kaebajate (heausksete omanike) seadusega garanteeritud õigusi ja huve.
12.05.10.2017 kaebuse täienduse kohaselt on kaebajad Tipivärava AÜ majade nr 4 ja 6 omanikud. Tipivärava AÜ maja nr 5 rekonstrueerimine toimub ilma MTÜ ja kaebajate kooskõlastusteta, ehitusnormide ja –eeskirjade raske rikkumisega ning kinnitatud ehitusprojektita, mis oleks koostatud, arvestades pinnase ja lintvundamendi vajalikke uuringuid. Aiamaja nr 5 rekonstrueerimisel on maja esialgne kaal suurenenud mitmekordselt, mistõttu on suurenenud ka surve lintvundamendile ja pinnasele. Selle tulemusel hakkas kaebajate aiamajadega ühine lintvundament vajuma, mis omakorda tekitas kaebajate aiamajade seintesse ja lagedesse praod. Aiamaja nr 5 ehitustöid teostavad selleks pädevust mitteomavad isikud. Peale aiamajale nr 5 täiendavate korruste ehitamist hakkasid märguma kaebajate aiamajade seinad ja laed, ruumides tekkis hallitus ning aiamajade maatükid ja keldrid täitusid veega. Aiamaja nr 5 rekonstrueerinud isikud kasutasid aiamaja sauna, mille tulemusel oli üleujutatud aiamaja nr 4 kelder. Vastustaja on tuvastanud ehitusnormide rikkumised ja teinud aiamaja nr 5 omanikule sellekohased ettekirjutused. Kaebajad on korduvalt pöördunud vastustaja poole ehitusjärelevalve teostamiseks, kuid vastustaja on paljasõnaliselt väitnud, et ehitust teostatakse ilma raskete rikkumisteta ning seetõttu põhjendamatult keeldunud uurimast, kes on süüdi kaebajate kinnistutele kahju tekitamises. Samuti on vastustaja keeldunud asjakohaste tõendite esitamisest, mis kinnitaksid, et maja nr 5 rekonstrueerimist teostatakse seadusega kooskõlas ja kaebajate õigusi rikkumata. Lisaks ei ole vastustaja käesoleva ajani esitanud kaebajatele ehitusluba nr 10872 ning firma Ein&Ko OÜ koostatud akte, mis kinnitavad konkreetsete ehitustööde teostamist objektil ja nende vastavust ehitusnormidele. Vastustaja ei teostanud 08.08.2017 aiamaja nr 5 visuaalset ülevaatust, seda kinnitavad tunnistajad. Vastustaja järeldused on vastuolus kaebajate esitatud spetsialisti arvamusega (vt akt nr 15, 10.08.2017). Kaebajatele on pikaajaliselt tekitatud kahju, mistõttu ei saanud kaebajad lõpetada oma aiamajade rekonstrueerimist ega asuda neid vastavalt otstarbele kasutama. Vastustaja on õigusvastaselt tekitanud kaebajatele kahju ning loob takistusi asjaolude uurimiseks.
4(10)
3-17-1138
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
13.Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ja palub jätta see rahuldamata. Samuti palub vastustaja jätta kaebajate menetluskulud nende enda kanda.
14.Vallavalitsuse ehitusspetsialist Heiki Laas kontrollis Tipivärava AÜ 5 (ümber)ehitustööde tegemist veelkord 09.08.2017. Ehitusspetsialist hindas olukorda välise vaatluse põhjal (lisatud 4 fotot). Kuigi ehitustööd on endiselt pooleli (katus ja trepi varikatus on lõplikult välja ehitamata), siis midagi sellist, mis nõuaks ettekirjutuse tegemist, ei tuvastatud. Majasisest olukorda ei saanud seekord hinnata, kuna omanikuga ei õnnestunud ühendust saada. Menetlustoimingu kohta protokolli ei koostatud, kuivõrd omanikku ei olnud kohal ja temaga ei õnnestunud ühendust saada. Täiendavalt teostas vastustaja Tipivärava AÜ 5 hoone paikvaatluse 07.09.2017, mille kohta koostati ka protokoll.
15.Vastustaja märkis juba vastuses kohtunõudele (vallavalitsuse 05.06.2017 kiri nr 225/6511), et L. G. täitis talle 28.01.2014 tehtud ettekirjutuse ehitamise õiguspäraseks jätkamiseks vajalike toimingute tegemiseks, sh eemaldas naaberkinnistule ulatuva varikatuse osa ning paigaldas nõuetekohase reoveemahuti, et vältida reovee lekkimist pinnasesse ja naabermaja keldrisse. Tipivärava AÜ 5 omaniku L. G. poolt on välja ehitatud ka tulemüürid. 18.12.2014 koostati Kernu vallas, Kaasiku külas, Tipivärava AÜ maja nr 5 kohta ehitustehnilise ülevaatuse akt (koostatud EIN&KO OÜ ehitusinsener-ekspert Elmet Ein). Ülevaatusel osales vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav ametiisik Heiki Laas.
16.Ehitustööd on lõpetamata nii L. G.le kuuluvas Tipivärava AÜ 5 aiamajas, kui ka M. S. kuuluvas Tipivärava AÜ 4 aiamajas (ehitusluba nr 1116 aiamaja rekonstrueerimiseks antud vallavalitsuse 30.05.2006 korraldusega nr 224) ja N. K. kuuluvas Tipivärava AÜ 6 aiamajas (ehitusluba nr 466 aiamaja rekonstrueerimiseks väljastatud 04.01.2005 korraldusega nr 4). Kasutusloa väljastamist ei ole tänaseks keegi neist taotlenud. Tegemist on ridaelamuga. Seejuures ei ole mitte ainult L. G. ehitanud Tipivärava AÜ 5 aiamajale (aiamajaboksile) peale teise korruse, vaid teine korrus on peale ehitatud ka M. S. kuuluvale Tipivärava AÜ 4 aiamajale (aiamajaboksile). Seega võib Tipivärava AÜ 4 vundamendi vajumine ja seinte kahjustumine olla tingitud ka nimetatud ehitise enda raskusest. Peale L. G. poolt Tipivärava AÜ 5 krundile nõuetekohase reoveemahuti paigaldamist ei saa Tipivärava AÜ 5 reovesi eelduslikult enam naaberbokside keldreid üle ujutada. Samas puuduvad nõuetekohased reoveemahutid just mõlemale kaebuse esitajale kuuluval kinnistul. Eeltoodut arvesse võttes ei ole kaebuse esitajate poolt välja toodud probleemid kindlasti mitte ainult L. G. poolt Tipivärava AÜ 5 kinnistul toimunud (ehitus)tegevuse tagajärg.
17.Kasutuseelse auditi vajadus tuleb otsustada nii Tipivärava AÜ 5 kui ka Tipivärava AÜ 4 ja Tipivärava AÜ 6 aiamajade puhul. Seda tehakse kasutusloa menetluses.
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Kohus, hinnanud asjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb rahuldada. Kaebajate taotlused määrata kohtuekspertiis ning tunnistada kohtulahend viivitamata täidetavaks
5(10)
3-17-1138
19.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsioonis selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused.
20.Käesoleval juhul on kaebajad taotlenud 05.10.2017 kaebuse täienduses vastustaja kohustamist märkima ära kontrollaktides vastused järgmistele küsimustele: 1) millal ja kes koostas aiamaja rekonstrueerimise projekti; 2) kas projekti koostamisele eelnesid aiamaja nr 5 aluse pinnase ja lindvundamendi uuringud ning nendele lubatavate koormuste arvestused; 3) märkida ära millal, kelle poolt (firma nimi ja aadress, spetsialisti ees- ja perekonnanimi, isikukood) olid teostatud need pinnase ja lintvundamendi uuringud ning lubatud koormuste arvestused; 4) millal ja kelle poolt oli kinnitatud aiamaja nr 5 rekonstrueerimise projekt; 5) kas projekt, mille alusel teostatakse aiamaja nr 5 rekonstrueerimist, vastab ehitusnormidele ja – reeglitele ning heale tavale; 6) kas ehitustööd, mis teostatud aiamajas nr 5, vastavad kinnitatud ehitusprojektile; 7) kas aiamajas nr 5 teostatud ehitustööd on teostatud ehitusalal vajalikke teadmisi ja kogemust omavate või mitteomavate töötajate poolt; 8) kas tekitas ja tekitab või mitte ehitusobjekt nr 5 kahju avaldajate kinnistutele, nende õigustele ja huvidele; 9) kas aiamaja nr 5 ehituskonstruktsioonid (kaasa arvatud nende omadused ja ehitustehnoloogia) ja selle seaded kujutavad ohtu avaldajate elule, tervisele ja varale; 10) kas vastustajal oli olemas kaebajate kirjalik nõusolek, kui ta kinnitas aiamaja nr 5 rekonstrueerimise projekti. Alternatiivselt taotlevad kaebajad määrata kohtuekspertiis, milles esitatakse eksperdile samad küsimused.
21.Tallinna Halduskohtu 05.09.2017 määruse resolutsiooni p-ga 2 anti menetlusosalistele õigus esitada täiendavaid seisukohti, taotlusi ja tõendeid, sh menetluskulu dokumente ja menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente kuni 04.10.2017. Kohus jätab taotluse määrata kohtuekspertiis rahuldamata, kuivõrd see on esitatud tähtaja rikkumisega ning taotluse menetlemine tingiks asja venimise (HKMS § 51 lg 4). Samas ei oleks ka kohtuekspertiisi määramine põhjendatud, kuivõrd käesoleval juhul ei ole vaidluse all küsimus, kas naabermaja ehitusega on tekitatud kaebajatele kahju või mitte. See on tsiviilõiguslik vaidlus, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.
22.Kohus selgitab, et kaebajatel puudub õigus nõuda vastustaja kohustamist esitada kaebajatele kontrollide andmed ning märkida vastavates kontrollaktides vastused konkreetsetele kaebajate märgitud küsimustele. Kohus rõhutab, et käesoleva vaidluse esemeks on üksnes vastustaja 04.04.2017 ja 05.06.2017 keeldumiste tühistamisnõuded ning vastustaja kohustamisnõue vaadata uuesti läbi kaebajate 03.03.2017 ja 18.04.2017 avaldused.
23.Kaebajad on esitanud 05.10.2017 ka taotluse kohustada vastustajat viivitamatult teostama Tipivärava AÜ maja nr 5 erakorraline audit ning algatama riiklik ehitusjärelevalve.
24.Tegemist on taotlusega määrata otsus viivitamata täitmisele.
25.HKMS § 168 lg 2 kohaselt võib kohus määrata otsuse viivitamata täitmisele HKMS §-s 247 sätestatud tingimustel ja korras. HKMS § 247 lg 3 kohaselt võib kohus menetlusosalise taotlusel tunnistada eraldi määrusega kohtulahendi viivitamata täidetavaks ka juhul, kui kohtulahendi hilisem täitmine kahjustaks oluliselt menetlusosalise õigusi või oleks raskendatud või võimatu. Käesoleval juhul jätab kohus kaebajate taotluse rahuldamata, kuivõrd see on esitatud tähtaja rikkumisega (HKMS § 51 lg 4).
6(10)
3-17-1138
Kernu Vallavalitsuse 04.04.2017 kirja ja 05.06.2017 kirja tühistamisnõuded ja kohustamisnõue
26.Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt keeldunud kaebajate 03.03.2017 ja 18.04.2017 avalduste alusel riikliku ehitusjärelevalve algatamisest.
27.Asja materjalist nähtuvalt on vastustaja vastanud kaebajate 03.03.2017 avaldusele 04.04.2017 kirjaga nr 7-3.7/1475-11, milles selgitati, et riiklikku järelevalvet teostab Tipivärava AÜ 5 ehitise ehitamise üle Kernu Vallavalitsus ning ehitise kasutuseelse auditi vajadus otsustatakse kasutusloa menetluses, kuid kasutusloa taotlust ei ole käesoleva ajani esitatud (tl 8). 05.06.2017 vastuses kohtunõudele on vastustaja märkinud, et loeb kaebajate 18.04.2017 avaldusele vastatuks käesoleva vastuse andmisega kohtunõudele ja sellest vastusest ärakirja saatmisega avaldajatele (tl 23 pöördel). Seega on vastustaja esitanud vastused kaebajate 03.03.2017 ja 18.04.2017 avaldustele, mistõttu ei ole kohustamisnõue (kohustada vastustajat vastama kaebajate avaldustele) lubatav.
28.Kohus selgitab, et kohustamisnõude rahuldamiseks tuleb kohtul hinnata kohtuotsuse seisuga, kas kohustamisnõue on lubatav. Vastustaja vastustest kaebajate avaldustele järeldub, et vald on keeldunud kaebajate taotluste rahuldamisest ning riikliku ehitusjärelevalve algatamisest. Sellest tulenevalt on kaebajatel subjektiivne õigus nõuda vastustaja keeldumiste tühistamist ning kohustamist vaadata nende taotlused riikliku ehitusjärelevalve algatamiseks uuesti läbi. Sellise tõlgendusega on nõustunud nii kaebajad (oma 05.10.2017 kaebuse täienduses) kui ka vastustaja (oma vastuses kaebusele).
29.Asjassepuutumatud on kaebajate väited ehitusloa andmise menetlusest (sh projektdokumentatsiooni olemasolust või selle vastavusest nõuetele) ning ehitusloa õigusvastasusest (Tipivärava AÜ 5 aiamaja rekonstrueerimistöid ei ole kaebajate ega MTÜ-ga kooskõlastatud ning samuti puudub nõuetekohane ehitusprojekt). Käesoleval juhul ei ole vaidluse esemeks L. G.le väljastatud ehitusluba. Samuti on asjakohatu kaebajate väide, et vastustaja ei ole neile väljastanud väidetavalt nõutud dokumente, kuivõrd käesoleval juhul ei ole kaebajad vaidlustanud vastustaja poolt dokumentide väljastamisest keeldumist. Asjassepuutumatud on ka kaebajate väited neile vastustaja poolt väidetavalt kahju tekitamisest, kuivõrd käesoleva vaidluse esemeks ei ole kahjunõue. Seetõttu jätab kohus need kaebajate väited tähelepanuta.
30.Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt puudub isikul subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.10.2014 otsus nr 3-3-1-42-14, p 15; 13.10.2010 otsus nr 3-3-1-4410, p 15 ning 23.10.2013 määrus nr 3-3-1-29-13, 17).
31.Ehitusseadustiku (EhS) § 130 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt toestab kohaliku omavalitsuse üksus riiklikku järelevalvet, täites selleks järgmisi ülesandeid: 1) ehitise, sh kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise ehitamise või ehitusprojekti detailplaneeringule, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, projekteerimistingimustele või muudele ehitise asukohast tulenevatele nõuetele vastavuse kontrollimine; 2) ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse kontrollimine, sh ehitise kasutamiseelse ohutuse kontrollimine.
7(10)
3-17-1138 Kohtu hinnangul on kohaliku omavalitsuse üksusel kaalutlusõigus otsustamaks, kas algatada riiklik ehitusjärelevalve või mitte.
32.Küll aga võib puudutatud isik nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (Riigikohtu halduskolleegiumi 23.03.2016 otsus nr 3-31-85-15, p 13; 22.10.2014 otsus nr 3-3-1-42-14, p 12; 23.10.2013 määrus nr 33-1-29-13, p 17 ning 13.10.2010 otsus nr 3-3-1-44-10, p 15). Puudub kahtlus, et kaebajad on puudutatud isikuteks, kelle õigusi EhS § 130 lg 2 p-d 1 ja 2 kaitsevad, kuivõrd tegemist on naaberkinnistute omanikega, kelle omandiõigust võidakse Tipivärava AÜ maja nr 5 väidetavalt mittenõuetekohase ehitustegevusega riivata.
33.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.
34.Kernu Vallavalitsuse 04.04.2017 kirjas nr 7-3.7/1475-11 puuduvad õiguslikud alused, mille alusel ehitusjärelevalve teostamisest on keeldutud. Samuti ei ole toodud ühtegi kaalutlust, miks riiklikku järelevalvet Tipivärava AÜ maja nr 5 ehitamise üle ei teostata. Ühtlasi on jäetud käsitlemata kaebajate 04.04.2017 avalduses toodud sisulised argumendid, miks järelevalve teostamiseks esineb alus. Seega on tegemist ilmselgelt kaalutlusvigadega otsusega, mistõttu kuulub see tühistamisele.
35.Kernu Vallavalitsuse 05.06.2017 vastuses märgitakse, et Kernu Vallavalitsus on teostanud järelevalvet L. G.le kuuluva Tipivärava AÜ 5 aiamaja rekonstrueerimise üle; ehitusluba nimetatud hoone rekonstrueerimiseks väljastati 21.12.2010 ning seda ei ole kehtetuks tunnistatud ega vaidlustatud; 28.01.2014 tehti L. G.le ettekirjutus ehitamise õiguspäraseks jätkamiseks vajalike toimingute tegemiseks, sh kohustati L. G.t eemaldama naaberkinnistule ulatuv varikatuse osa ning paigaldama nõuetekohane reoveemahuti, et vältida reovee lekkimist pinnasesse ja naabermaja keldrisse; nimetatud ettekirjutuse on L. G. täitnud; Tipivärava AÜ 5 aiamaja rekonstrueerimistööd ei ole tänaseks lõpetatud; vallavalitsus kontrollib pidevalt Tipivärava AÜ 5 (ümber)ehitustööde tegemist; rikkumiste avastamisel tehakse kindlasti ka ettekirjutus; hetkel ei näe vallavalitsus selleks põhjust; kuna Tipivärava AÜ 5 reovesi kogutakse reoveemahutisse, siis ei saa see vallavalitsuse hinnangul põhjustada kaebajatele kuuluvate ehitiste keldrite üle ujutamist; kaebajate arvukatele pöördumistele on pidevalt vastatud (tl 23).
36.Kuigi vastustaja ei ole esitanud tõendeid osas, et Kernu Vallavalitsus on teostanud järelevalvet L. G.le kuuluva aiamaja rekonstrueerimise üle, viimasele on väljastatud ehitusluba 21.12.2010 ning samuti on 28.01.2014 tehtud L. G.le ettekirjutus, mille haldusakti adressaat on ka täitnud, siiski loeb kohus need väited usutavaks. Nimelt nähtub kohtule esitatud Ein&Ko OÜ 18.12.2014 aktist, et esifassaadi postid ja välissein on ehitatud korralikul vundamendil ja kvaliteetselt nii, et konstruktsioonid on püsivad; ka hoovipoolne välissein on ehitatud korralikul vundamendil ja on püsiv; majade 5 ja 6 vahele ehitatud tulemüür toetub tugevale raudbetoonist talale ja on tehtud kvaliteetsetest materjalidest ning armeeritud igas kolmandas vuugis nagu näeb ette hea ehitustava (armatuurvarda otsad on vuukidest nähtavad); ehitis ei vaja täiendavat ekspertiisi, sest teostatud tööd on tehtud kvaliteetsete materjalidega ja konstruktsioonid on püsivad (tl-d 69 ja 69 p).
8(10)
3-17-1138
37.Kohus märgib, et asjaolu, et varasemalt on riikliku järelevalvet teostatud ei välista hilisemalt uuesti järelevalve teostamise sama ehitusobjekti üle. Seda olukorras, kus hilisemalt on asjaolud võrreldes varasemaga muutunud.
38.Kaebajad on esitanud kohtule Listinto OÜ 10.08.2017 akti nr 15 seoses Tipivärava AÜ 5 aiamaja ehitusega. Esmalt märgib kohus, et kaebajad on tõendi esitanud selleks kohtu poolt sätestatud tähtajast hiljem (05.10.2017), seega tähtaja rikkumisega. Kuivõrd aga tõendi asja materjalide juurde võtmine ei tingi asja venimist, siis arvestab kohus seda asja lahendamisel (HKMS § 51 lg 4).
39.Kohtu hinnangul ei ole tegemist usaldusväärse tõendiga. Selles puudub kirjeldus, millist metoodikat kasutati ning järeldused on tehtud pelgalt naaberkinnistult välise vaatluse põhjal ilma omamata ehitustegevusega seotud asjakohast dokumentatsiooni. Lisaks on Listinto OÜ põhitegevuseks teedeehitustehnika ning tõsteseadmete müük (2016. a majandusaasta aruanne, lk 3; elektrooniliselt kättesaadav äriregistrist), mitte aga ehitustehniline ekspertiis. Samuti pole arvamuses viidatud Ein&Ko OÜ 18.12.2014 koostatud aktile, kuigi asja materjalist nähtuvalt on kaebajatel see olemas (kaebajad on selle esitanud kohtule koos Listinto OÜ aktiga).
40.Samas on vastustaja kohtule esitanud 07.09.2017 paikvaatluse protokolli. Nimetatud protokolli kohaselt on tuvastatud mh järgmised asjaolud: p 2 katusekate lõplikult paigaldamata, sajuvee ärajuhtimiseks paigaldatud ajutisi plekke; p 4 hoovipoolne trepp ja trepi varikatus on muutmata kujul (alates 2014. aastast), projekti muudatust ei ole kooskõlastamiseks esitatud; p 5 hoones olevad elektripaigaldised (kaablite paigaldus, lülitid, pistikupesad, valgustite paigaldus) ei vasta visuaalsel vaatlusel kehtivatele nõuetele; p 6 küttekollete läheduses asetsevad tuleohtlikud materjalid (tl 68). Paikvaatluse protokolli kokkuvõtte kohaselt tuli omanikul tagada nii hoones kui hoone ümbruses tuleohutus (p 1); korrastada elektripaigaldised vastavat kutsetunnistust omava spetsialisti poolt (p 2) ning eemaldada või korralikult kinnitada majade 5 ja 6 piirdeaiale paigaldatud metalltahvlid (p 3) (tl 68 ja selle pöördel). Seega ei ole asja materjalist nähtuvalt leidnud tõendamist vastustaja väide, et järelevalvemenetluse algatamiseks puuduks alus, kuivõrd vaidlust ei ole selles, et vastustaja on paikvaatluse käigus siiski rikkumised tuvastanud.
41.Eeltoodust lähtuvalt ei ole vastustaja ka oma 05.06.2017 keeldumises kõiki olulisi asjaolusid arvesse võtnud ja neid kaalunud. Samuti ei ole selles käsitletud kaebajate 18.04.2017 avalduses märgitud kõiki argumente, miks esineb alus järelevalve teostamiseks (nt kaebajate väited, et mõlemalt poolt on seinad ette nihutatud 80 cm võrra, on suurendatud tuletõkkeid 60 cm võrra, hõivates sõidutee ala (p 4); vajus ära ühine vundament, mädanes ära põrand, kahjustatud said aiamajade seinad; oluliselt on muudetud tuleohutuse omadusi (p 6)). Küsimus, kas kaebajate väited on tõendatud või mitte, kuulub lahendamisele haldusmenetluses. Samas ei teosta kohus haldusorgani eest kaalutlusõigust (HKMS § 158 lg 3 viimane lause). Eeltoodust lähtuvalt on tegemist õigusvastase otsusega ning see kuulub tühistamisele.
42.Kaebajad on esitanud ka kohustamisnõude. Kuivõrd tühistamisnõuded kuuluvad rahuldamisele, siis rahuldab kohus ka kohustamisnõude ning kohustab vastustajat vaatama uuesti läbi kaebajate 03.03.2017 ja 18.04.2017 avaldused riikliku ehitusjärelevalve algatamiseks. Menetluskulud
43.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
9(10)
3-17-1138 Käesoleval juhul on otsus tehtud vastustaja kahjuks. Kaebajad taotlevad vastustajalt välja mõista riigilõivu 30 eurot ning õigusabikulud. Menetluskulude väljamõistmise taotlusele (kohtule esitatud 19.10.2017) on lisatud 14.09.2017 arve 14/09-A, mille kogusumma on 540 eurot, kuid millel on käesoleva haldusasjaga seotud tegevusi kajastatud üksnes summas 219 eurot (Tallinna Halduskohtusse 18.05.2017 avalduse koostamine (1 tund – 72 eurot); spetsialisti kaasamine arvamuse andmiseks aiamajade nr 4, 5, 6 välisvaatluse ja aiamajade nr 4 ja 6 sisevaatluse alusel (1 tund – 75 eurot); menetlusdokumentide analüüs (1,5 tundi – 72 eurot)). Kohtule on 19.10.2017 esitatud 12.09.2017 arve 12/09-A, mille kogusumma on 612 eurot, kuid millel on käesoleva haldusasjaga seotud tegevusi kajastatud üksnes summas 219 eurot (Tallinna Halduskohtusse 18.05.2017 avalduse koostamine (1 tund – 72 eurot); spetsialisti kaasamine arvamuse andmiseks aiamajade nr 4, 5, 6 välisvaatluse ja aiamajade nr 4 ja 6 sisevaatluse alusel (1 tund – 75 eurot); menetlusdokumentide analüüs (1,5 tundi – 72 eurot)).
44.HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Sama lõike kolmanda lause kohaselt kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul.
45.Tallinna Halduskohtu 05.09.2017 määruse resolutsiooni p-ga 2 anti menetlusosalistele õigus esitada täiendavaid seisukohti, taotlusi ja tõendeid, sh menetluskulu dokumente ja menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente kuni 04.10.2017. Sama määruse resolutsiooni p 3 kohaselt oli menetlusosalistel õigus esitada vastuväiteid teise menetlusosalise esitatule kuni 19.10.2017. Käesoleval juhul on kaebajad esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid 19.10.2017. Seega on menetluskulu dokumendid esitatud tähtaja rikkumisega, mistõttu ei mõista kohus vastustajalt kaebajate kasuks välja õigusabi eest kantud menetluskulu, vaid jätab need kaebajate enda kanda. Kohtu hinnangul rikuks kaebajate poolt tähtaja rikkumisega esitatud menetluskulu dokumentide arvestamine poolte võrdse kohtlemise põhimõtet. Küll aga peab kohus põhjendatuks mõista vastustajalt kaebajate kasuks välja riigilõiv 30 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus vastustajalt kaebajate kasuks välja riigilõivu 30 eurot. Muus osas jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Maria Brenner kohtunik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.