Korrakaitse › Vanglad

3-16-974 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-16-974 taotluse enda ümberpaigutamiseks teise elukambrisse, kus oleks isiku kohta piisavalt põrandapinda ja kus ei oleks suitsetajaid. Kambris tekkis julgeolekuoht, kuna kaks isikut rääkisid vene keelt ja norisid tüli. Kaebaja teavitas sellest vanglat, kuid sellele ei reageeritud. Jalutamas käidi 15 m2 suuruses jalutusboksis kümnekesi segamini suitsetajad ja mittesuitsetajad. Vastavasisuline kaebus on vanglale esitatud. Elukambris suitsetati, mistõttu seati ohtu kaebaja elu ja tervis. Kaebaja avaldustele ei reageeritud. Kaebaja oli sunnitud tegutsema, et väljapääsmatust olukorrast pääseda. Kaebaja paigutati ligikaudu 2,5 nädalaks jälgimiskambrisse nr 122. Kambri tingimused olid jubedad: seal leidus verd, uriini ja rooja, tualetil puudus piire või sein. Avati õiguskantsleri kirju, seal ei olnud võimalust helistada, ei lastud sporti teha ega jalutada. Kaebajale ei anta paberit ja pastakat. Videos on vanglat süüstavad asjaolud. Seal on näha, kuidas kaebaja rääkis julgeolekutöötajate ja üksuse juhi K. Veervaldiga enne, kui ta paigutati kambrisse nr 215.

3-16-974 jalutusboksis, kus ei suitsetata (tl 43), Justiitsministeeriumi 29.03.2016 kaebaja pöördumise edastamise (tl 44), 14.03.2016 õiguskantslerile saadetud pöördumise (tl 45–47p), 14.04.2016 Justiitsministeeriumile esitatud taotluse kaebuste ja taotluste edastamiseks Tallinna Vanglale (tl 48), Justiitsministeeriumi 26.04.2016 vastuse kaebaja taotlusele (tl 49), 13.03.2016 pöördumise õiguskantslerile (tl 50), 20.03.2016 pöördumise õiguskantslerile (tl 51), Justiitsministeeriumile esitatud 14.04.2016 kuriteoteate (tl 52), Tallinna Vangla 11.05.2016 vastused kaebaja pöördumistele (tl 53–54) (resolutsiooni p 3). Kohus jättis läbi vaatamata AN taotluse 05.10.2016 avaldusele “vastuväide ja tõendid” lisatud dokumentidest (nimetatud resolutsiooni p-s 3) koopia saamiseks (resolutsiooni p 4). Täiendavaid julgeolekuabinõusid tuleb kohaldada, kui on põhjendatud kahtlus, et õigushüve kahjustatakse. Seejuures ei pea õigushüve kahjustamine olema kindel, vaid tõenäoline. Vastustaja on vaidlustatud käskkirjas piisava põhjalikkusega näidanud, milles seisnes põhjendatud kahtlus, et kaebaja kahjustab õigushüve, s.o ohustab teiste kinnipeetavate ja vangla üldist julgeolekut. Põhjendatud kahtlust õigushüve kahjustamisele tõendavad ET ja SO ettekanded ning videosalvestis. Vastustaja on käskkirjas viidanud ka kahtlusele, et kaebaja lõhkus koridoris asuva televiisori, kambri nr 216 akna ja veetorustiku. Neid kahtlusi ei ole käskkirjas piisavalt põhjendatud. Ettekannetes kajastuv kaebajast lähtuv oht vangla varale on kaudne. Ka ei ole televiisori, kambri nr 216 akna ja veetorustiku lõhkumist seostatud ohuga teiste kinnipeetavate või vangla julgeolekule. Samas ei ole kahtlust, et kaamerate lõhkumine ohustab vangla julgeolekut, kuna nii muutub võimatuks korraldada sektsiooni järelevalvet. Raudtoruga ringiliikuv kinnipeetav võib kujutada ohtu ka teistele kinnipeetavatele, kuna selline käitumine on omane ärritunud inimesele. Sellisel juhul ei ole välistatud, et isik võib rünnata vangla ametnikke või kaaskinnipeetavaid. Kaebaja käitumine näitab, et ta on oma eesmärgi saavutamiseks – saada ümber paigutatud teise kambrisse – kõigeks valmis, sh seadma ohtu ka üldise vangla julgeoleku. Kaamerate lõhkumisest tulenev oht julgeolekule on piisav, et kaaluda täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamist. VangS § 69 lg-s 1 sätestatakse ammendavalt õigushüved, mille kahjustamise ohu korral tuleb täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada. Nõnda ei ole vangla vara lõhkumine iseenesest eraldiseisev alus täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks, v.a vangistust reguleerivate õigusaktide süstemaatilisel rikkumisel. Ühekordse rikkumise puhul tuleb vanglal näidata, kuidas ohustab vara lõhkumine teiste kinnipeetavate ja vangla julgeolekut. Kuigi vastustaja ei ole piisava põhjalikkusega näidanud, et kaebajast lähtus oht teistele kinnipeetavatele ja vangla julgeolekule televiisori, kambri nr 216 akna ja veetorustiku lõhkumisel, oli juba kaamerate lõhkumise näol tegemist teoga, milles realiseerus põhjendatud kahtlus vangla üldisele julgeolekule. Käskkirjas ei ole küll konkreetse julgeolekuabinõu valikut põhjendatud, kuid on arusaadav, et kaebaja suhtes kohaldatud julgeolekuabinõud piiravad tema liikumist ja suhtlemist sektsioonis ja spordisaalis, misjärel peaks omakorda vähenema temast tulenev julgeolekuoht. Käskkirjas ei ole ka selgelt välja toodud kaalutlused, miks pidas vangla täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadust olulisemaks kaebaja õigustest suuremale liikumis- ja suhtlemisvabadusele, kuid puudused kaalutluste äramärkimisel ei muuda täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist õigusvastaseks. Vastustaja on leidnud, et kaebajast lähtus oht vangla julgeolekule ning et kaebaja eraldamata jätmisel võib ta toime panna uusi õigusrikkumisi. Arvestades, et kaebaja on lõhkunud sektsiooni videokaamerad, ei saa vangla hinnangut pidada põhjendamatuks. Ei saa ka väita, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine oleks aidanud vastustaja eesmärki paremini saavutada. Veelgi enam, asja materjalidest nähtub, et kaebaja võis osaleda kambri nr 215 akna lõhkumises ja kambri uputamises, mis toimusid mõlemad pärast seda, kui kaebaja oli kaamerad lõhkunud (Tallinna Vangla 07.09.2016 vastus kaebusele, lisa 5, tl 30). Käskkirja andmise ajal ei olnud lahendatud ka kaebaja taotlust vanglasiseseks ümberpaigutamiseks. 4(6)

3-16-974 Käskkirjas on põhjendatud julgeolekuabinõude eesmärki: minimeerida võimalust, et kaebaja paneb toime sarnaseid intsidente. Ei saa eitada, et rakendatud meetmed on julgeolekuohu ja uute õigusrikkumiste toimepanemise ohu tõrjumiseks sobivad ja vajalikud. Arvestada tuleb ka sellega, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse ajutiselt (VangS § 69 lg 3). Praegusel juhul ei ole kaebaja õiguste riive suurema kaaluga kui vajadus tagada vangla julgeolek ja vältida sarnaseid intsidente, mistõttu ei ole käskkirjas sellekohaste kaalutluste puudumine otsustav. Haldusakti kaalutlused peavad olema piisavad, et õiguste piiramine oleks kontrollitav ning haldusorgan ei kohaldaks täiendavaid julgeolekuabinõusid kergekäeliselt ega meelevaldselt. Praegusel juhul on käskkirja kaalutlused piisavad. Arvestada tuleb ka sellega, et vangla peab julgeolekuohu ilmnemisel otsustama täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise kiiresti ja piiratud teabe põhjal. Kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud ühtegi vastuväidet, mis seaks käskkirja õiguspärasuse kahtluse alla. Kaebaja väited vangla valetamise ja provotseerimise kohta on paljasõnalised. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda enda vanglasisest ümberpaigutamist. Seadusega on vanglale antud kaalutlusõigus otsustada, kas paigutada kinnipeetav kambrisse eraldi või koos kaaskinnipeetavatega ning üldjuhul ka see, kellega koos, välja arvatud VangS §-s 12 sätestatud eraldihoidmise printsiibi juhud. VangS § 67 p-de 1 ja 4 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele ning suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses olevad elu- ja olmeruumid. Kaebaja vaidemenetluses esitatud väide, et talle ei ole tutvustatud vangla kodukorda, ei anna alust vaidlustatud käskkirja tühistamiseks. VangS kehtib kõigis Eesti Vabariigi kinnipidamisasutustes. Seetõttu ei ole asjas tähendust sellel, kas kaebajale on tutvustatud vangistust reguleerivaid õigusakte või Tallinna Vangla kodukorda. Kaebaja teos – raudtoruga vehkimine – sisalduv julgeolekuoht pidi olema talle äratuntav ka kodukorra tutvustamiseta. Oma teguviisi õigustamine tõendab, et kinnipeetaval on raskusi vanglasisese distsipliiniga. Sellises olukorras on täidetud VangS § 69 lg 1 kohaldamise nõuded. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kaebaja suhtes Tallinna Vangla 10.03.2016 käskkirjaga nr 5-1/456 oli õiguspärane. Julgeolekuabinõu kestus peab olema siiski proportsionaalne abinõu kohaldamise alusega. Vaidlustatud käskkirja resolutsiooni p 2 kohaselt tuli üksusel kolme kuu möödudes otsustada täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekuse üle. Selline ajavahemik ei ole vastuolus VangS § 69 lg-ga 3. Asja materjalide kohaselt kohaldati kaebaja suhtes julgeolekuabinõusid kuni 28.03.2016, mil ta etapeeriti Tartu Vanglasse. Kaebaja ei ole menetluse kestel väitnud, et julgeolekuabinõusid oleks kohaldatud liiga kaua, või väitnud, et nende kohaldamise alus langes varem ära. Vaideotsuse tühistamist saab halduskohtule esitatavas kaebuses nõuda HMS § 87 lg-s 2 sätestatud alustel. Kaebaja eesmärgiks on vabaneda 10.03.2016 käskkirjast nr 5-1/456. Praegusel juhul ei ole vaideotsuse tegemine takistanud kaebajal oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda või riivanud tema õigusi eraldiseisvalt. Seega ei ole vaideotsuse vaidlustamine lubatud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5(6)

3-16-974 materiaalõigust. Kaebaja palub kontrollida põhiseaduspärasust ja taotleb Euroopa Kohtult eelotsuse küsimist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.