Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla 06.07.2017 haldusakti nr 6-16/64-1 tühistamise ja kahju hüvitamise nõudes summas 15 000 eurot
Menetluse alus ringkonnakohtus
Aleksandr Streltsovi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Aleksandr Streltsov
RESOLUTSIOON
Jätta Aleksandr Streltsovi määruskaebus rahuldamata
11.augusti 2017. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
ja
Tartu
Halduskohtu
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aleksandr Streltsov esitas 8. mail 2017 (reg. nr 6-16/50-1) ja 6. juunil 2017 (reg. nr 6-16/591) Viru Vanglale venekeelsed kahjnõuded.
Viru Vangla loobus 15. juunil 2017 esitatud pöördumistele vastamast, kuna need ei olnud esitatud eesti keeles. Viru Vangla tühistas 6. juuli 2017. a käskkirjaga pöördumisele vastamisest loobumise, sest menetleja ei olnud põhjendanud võõrkeelsete dokumentide menetlusse võtmata jätmist ega kajastanud, kas kinnipeetav on nõustunud või keeldunud kahju hüvitamise taotluse tõlkimisest. Vangla teavitas vaide esitajat, et tema kahjunõuded lähevad uuesti menetlusse ja neile vastatakse koheselt.
3.Viru Vangla tagastas A. Streltsovile 6. juuli 2017 otsusega nr 6-16/64-1 võõrkeelsed kahju hüvitamise taotlused. Viru Vangla on 15. juunil 2017 kontrollinud A. Streltsovi isikuarvel olevat vabakasutuskontot, millel olid vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks, kuid kinnipeetav on samal päeval tõlketeenuse eest tasumisest keeldunud.
4.Aleksandr Streltsov esitas 19. juulil 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõuab varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist summas 15 000 eurot. Kaebuse kohaselt on Viru Vangla 6. juuli 2017. a otsusega rikkunud kaebaja õigusi ja vabadusi, alandanud teda sellega moraalselt, kitsendanud, diskrimineerinud ja solvanud tema inimväärikust ning tekitanud moraalse, materiaalse ja isegi varalise kahju, sest tahab jätta ta ilma õigusest osta endale vanglas puuduvaid vajalikke asju. Lisaks taotleb kaebaja kaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.
5.Tartu Halduskohus tagastas 24. juuli 2017. a määrusega A. Streltsovi kaebuse kohustusliku kohtueelse korra läbimata jätmise (HKMS § 121 lg 1 p 4) ja kaebeõiguse ilmselge puudumise (HKMS § 121 lg 2 p 1) tõttu ning jättis kaebuses sisalduva menetlusabi taotluse tähelepanuta.
6.Aleksandr Streltsov esitas 28. juulil 2017 määruskaebuse, milles nõuab Tartu Halduskohtu 24. juuli 2017. a määruse tühistamist. Lisaks taotleb A. Streltsov menetlusabi määruskaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
7.Tartu Halduskohus jättis 11. augusti 2017. a määrusega A. Streltsovi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata, jättis määruskaebuse käiguta ning andis täiendava tähtaja 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks. Halduskohus tuvastas A. Streltsovi vanglasisese isikukonto väljavõtte alusel, et määruskaebuse esitaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 19,09 eurot, mis on piisav määruskaebuselt riigilõivu tasumiseks ning kaebaja menetlusabi taotlus jääb rahuldamata.
8.A. Streltsov esitas 21. augustil 2017 määruskaebuse täiendusena pealkirjastatud pöördumise, milles nõuab Tartu Halduskohtu 11. augusti 2017. a määruse tühistamist ja uue otsuse tegemist. Kaebaja leiab, et kohus ei saa ise isikuarve alusel menetlusabi taotlust lahendada. Kuna kaebajale ei laeku isikuarvele ühes kuus minimaalset tasu, tuleks kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastada.
9.Tartu Halduskohus võttis 16. oktoobri 2017. a määrusega A. Streltsovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 11. augusti 2017. a määruse peale menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Halduskohus käsitles vaatamata pealkirjale kaebaja
21.augusti 2017. a pöördumist määruskaebusena 11. augusti 2017. a määrusele, millega kaebaja soovib vaidlustada määruskaebuselt riigilõivu tasumise kohustust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Määruskaebemenetluses ringkonnakohtus on vaidluse all küsimus, kas halduskohus on õigesti jätnud rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse 28. juulil 2017 määruskaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks (Tartu Halduskohtu 11. augusti 2017. a määruse resolutsiooni p 1). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski määruskaebuses esitatud väide alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
11.Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest. A. Streltsov on esitanud halduskohtule menetlusabi taotluse 28. juulil 2017. Kuigi halduskohus on Viru Vanglalt küsinud A. Streltsovi vanglasisese isikukonto väljavõtte pikema perioodi kohta, nähtub arvutustest, et halduskohus on kaebaja maksevõime tuvastanud vanglasisese isikukonto väljavõtte andmete alusel perioodil 28. märts 2017 kuni 27 juuli 2017. Halduskohus on õigesti määranud menetlusabi taotleja majanduslikku seisundit kontrollitava perioodi, võtnud arvesse määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõttest nähtuvaid raha liikumisi, tuvastanud õiges summas kaebaja sissetuleku antud perioodil ja teinud lubatud mahaarvamised: kohustuslikud kinnipidamised nõuete- ja vabanemisfondi ning arvestanud kohtupraktikas nimetatud vältimatuid kulutusi 5% ulatuses töötasu alammäärast kuus (RKÜKo 12. aprill 2016, nr 3-3-1-35-15). Kaebajal puuduvad muud HKMS § 112 lg 1 p 1 loetletud väljaminekud, mida kohus saaks arvestada menetlusabi andmisel, teised väljaminekud kaebaja isikukontolt on seotud peamiselt kaupluses tasumisega.
12.Seega on halduskohus isikukonto väljavõtte alusel õigesti arvutanud määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse esitamisele eelneva nelja kuu alusel kahekordseks keskmiseks ühe kuu sissetulekuks 19,09 eurot. Kuna määruskaebuselt tasutav riigilõiv 15 eurot ei ületa kaebaja kahekordset keskmist kuusissetulekut, siis ei saa A. Streltsovile tulenevalt HKMS § 112 lg 1 p 1 menetlusabi anda.
13.Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele, et kehtivast seadusandlusest ega kohtupraktikast ei tulene nõuet, et kaebaja sissetulekute arvestamise aluseks oleks vaid igakuine töötasu alammäär. Vastavalt HKMS § 112 lg-le 1 arvutatakse menetlusabi taotleja sissetulekud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel. Kohtupraktikas on selgitatud, et kinnipeetava sissetulekutena tuleb arvestada kõiki taotluse esitamisele eelnenud neljal kuul kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele toimunud laekumisi, sh nii regulaarseid (töötasu, toetused) kui ka ühekordseid laekumisi (nt lähedase ühekordne kanne kinnipeetava kontole, kinnipeetava kasuks kohtus väljamõistetud summad) (RKHKm 12. märts 2012, nr 3-7-1-3-61-12, p 9). Seega on asjakohatud määruskaebuses esitatud väited selle kohta, et kohus ei saa menetlusabi andmise otsustamisel lähtuda tegelikest kinnipeetava vanglasisesel isikukontol nähtuvatest sissetulekutest ja väljaminekutest.
14.Eeltoodud põhjendustel jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 11. augusti 2017. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Maili Lokk
Einar Vene
Tanel Saar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.