lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-832/37

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 31.10.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-832/37
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
31.10.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
778
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene 31. oktoober 2017, Tartu 3-16-832

Haldusasi

Aleksei Pokrase kaebus Viru Vangla 22. jaanuari 2016. a käskkirja nr 6-3/69 tühistamiseks ja toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Halduskohtu 30. augusti 2016. a otsus Aleksei Pokrase apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Aleksei Pokras Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. augusti 2016. a otsus muutmata.
2.Jätta taotlus istungi korraldamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 30. november 2017.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Vangla 22. jaanuari 2015. a käskkirjaga nr 6-3/69 karistati kinnipeetavat Aleksei Pokrast selle eest, et ta ei allunud kaheksal erineval korral korraldusele asetada käed käeraudade paigaldamiseks läbi toiduluugi ning tõusta loenduse läbiviimise ajal püsti. Sellega rikkus A. Pokras vangistusseaduse (VangS) § 67 p- 1, mille järgi on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Karistuseks määrati 5 päeva kartserikaristust iga rikkumise eest.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.
Pärast edutut vaidemenetlust esitas A. Pokras kaebuse, milles palus nimetatud käskkiri tühistada ning samuti tunnistada õigusvastaseks erinevad toimingud – käskkirja esitamine ilma tõlketa, ülemäära pikk kartseris pidamise aeg, meditsiiniabi mittevõimaldamine ja kokkusaamiste mittevõimaldamine.
3.Tartu Halduskohtu 30. augusti 2016. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja keeldus loenduse ajal valvurite korralduste täitmisest öelda oma perekonnanimi, vastata küsimustele ja tõusta püsti. Väide, et see alandaks kaebaja inimväärikust ja tekitas ohtu tema julgeolekule, on alusetu. Viru Vangla kodukorra p 6.2. järgi on kinnipeetav kohustatud püsti tõusma, kui kambrisse siseneb vanglateenistuse ametnik ning kodukorra p 6.4 järgi peab ta ütlema vanglateenistuse ametniku korraldusel oma ees- ja perekonnanime. On ilmne, et vanglateenistuse ametniku korraldused ei vastanud tühise haldusakti tunnustele.
3.2.Distsiplinaarmenetluse nõudeid ei ole rikutud ning distsiplinaarkaristuse määramine ei ole õigusvastane.
3.3.Ehkki vangla ei tee kinnipeetavatele käskkirjadest sõna-sõnalist tõlget, antakse neile edasi dokumendi sisu. Kaebaja on läbinud eesti keele A1 taseme kursuse, ta on esitanud vanglale põhjaliku vaide ning kaebuse kohtule, mistõttu ei ole usutav, et ta ei saanud käskkirjast aru.
3.4.Meditsiinikaardist nähtuvalt on kaebaja kartserikaristuse ajal viibinud nii arsti kui meditsiiniõe vastuvõtul, talle on teostatud erinevaid uuringuid ning määratud ravi. Seetõttu on kaebaja väited meditsiinilise abi mitteosutamise kohta paljasõnalised.
3.5.Kokkusaamiste keeld kartserikaristust kandvale kinnipeetavale tuleneb VangS § 24 lg-st 4 ja § 25 lg-st 3.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4.Aleksei Pokras esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel:
4.1.Tartu Halduskohus viitab oma otsuses ainult vanglaametnikele ütlustele. Otsuse tegi ebaõiglane ja erapoolik kohus.
4.2.Kaebajat piinati, millega rikuti Euroopa inimõiguste konventsiooni art-t 3.
5.Viru Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Paljasõnaline on kaebaja väide selle kohta, et halduskohus on erapoolik. Nähtuvalt otsuse põhjendustest on kohus igakülgselt käsitlenud kaebaja väiteid ning viidanud normidele ning faktilistele asjaoludele, millest lähtuvalt sai kohus asuda seisukohale, et kaebaja õigusi ei ole rikutud. Seega on kohus kaebuse sisuliselt lahendanud ning seda põhjendamatuks lugenud. Põhjendamata kaebuse rahuldamata jätmine ja sealjuures vanglaametnike ütlustele viitamine ei tähenda kohtu erapoolikkust. Ringkonnakohus rõhutab siinkohal, et sisuliselt on kaebaja ise distsipliinirikkumised omaks võtnud, st ta ei ole vastu vaielnud sellele, et ta ei tõusnud püsti, ei asetanud käsi käeraudade paigaldamiseks läbi toiduluugi ja ei öelnud oma nime (vt ka nt kaebaja vaiet, tl 17). Ringkonnakohus ei näe, et sellist vaidlust lahendades oleks halduskohus olnud erapoolik.
8.Väited Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 3 (piinamise keeld) rikkumisest on paljasõnalised. Halduskohus on kaebust analüüsinud ning leidnud, et seal väidetu ei ole paikapidav. Kaebajale määratud distsiplinaarkaristus oli õiguspärane. Ta sai vajalikku meditsiinilist abi. Kaebajat oli karistatud 8 erineva distsipliinirikkumise eest kokku 40-päevase kartserikaristusega (iga intsidendi eest seega 5 päeva kartserit). Selliselt määratud kartserikaristuste summeerimine ei ole keelatud. Asjaolu, et kaebaja sooritab jätkuvalt samalaadilisi distsipliinirikkumisi ning on seetõttu pidanud sageli kandma kartserikaristust, ei tähenda, et temaga oleks käitutud õigusvastaselt. Kaebajal on endal võimalik kartserikaristusi vältida, kuid selle asemel sooritab ta järjest samasuguseid rikkumisi (vt tl 127).
9.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu otsus muutmata. Riigilõivu tasumisest oli kaebaja apellatsioonkaebuse esitamisel vabastatud.
10.Taotlus istungi korraldamiseks jääb HKMS § 131 lg 1 p 2 alusel rahuldamata. Eelnevast selgus, et ükski kaebaja väide ei vii mingil juhul kaebuse rahuldamisele. Ringkonnakohtu arvates oleks sellises olukorras istungi korraldamine ilmselgelt ebamõistlik, raiskaks asjatult kohtu ning vastustaja ressurssi, pikendaks käesolevas asjas märkimisväärselt otsuseni jõudmise aega ning mõjutaks ebasoodsalt ka teisi kohtu menetluses olevate ja lahendamist ootavate asjade tähtaegu. Neil põhjustel jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse asjas istungi korraldamiseks rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium