A. (P) kaebus Viru Vangla 22.01.2016 käskkirja nr 63/69 tühistamiseks ja toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks
Menetlusvorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja- A. P Vastustaja-Viru Vangla, esindaja Eve Kangro
Resolutsioon
1.Jätta A. P kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskuluna kantud Vabariigi kanda.
Edasikaebamise kord
riigilõiv
Eesti
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 29. september 2016. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja menetluse käik, kaebuse põhjendused ja taotlus
1.Viru Vangla 22.01.2016 käskkirjaga nr 6-3/69 (tl 127-129) tunnistati kinnipeetav A. P süüdi ajavahemikul 23.12.2015-30.12.2015 toimepandud VangS § 67 p 1 rikkumistes ja teda karistati iga distsipliinirikkumise eest viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega.
A. P esitas 22.01.2016 Viru Vanglale vaide reg 03.02.2016 nr 6-12/30-1 (tl 11-15, tõlge 16p-17p) Viru Vangla 22.01.2016 käskkirja nr 6-3/69 kehtetuks tunnistamiseks.
3.Viru Vangla 28.03.2016 vaideotsusega nr 6-12/30-4 (tl 18-18p) jäeti A. P vaie täies ulatuses rahuldamata.
4.29.04.2016 saabus Tartu Halduskohtule A. P kaebus Viru Vangla 22.01.2016 käskkirja nr 6-3/69 tühistamiseks ja toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kaebuse kohaselt esitati vaidlustatud käskkiri kaebajale ilma tõlketa, millega rikuti tema õigusi. Kaebaja on täielikult jäetud ilma võimalusest lisada vaidele seisukohti ja vastuväiteid. Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks vaidlustatud käskkirjast tõlke mittetegemise; kartseris hoidmise tingimused sh ülemäära pikk kartseris pidamise aeg, mille kohaselt kaebaja suhtes kohaldati karistuseks 40 ööpäeva kartserit ilma vaheajata; samuti vältimatu meditsiiniabi ja ravimipreparaatide mittevõimaldamine ning sugulaste ja lähedastega kokkusaamise võimalusest ilma jätmine. Vastustaja vastuväited
5.12.07.2016 esitas Viru Vangla vastuse kaebusele (tl 43-45), mille kohaselt vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata.
6.Kinnipeetav on kohustatud täitma vanglaametnike korraldusi ja vanglas kehtivaid õigusakte, s.h kodukorda. Kaebaja on tunnistanud rikkumiste toimepanemist, öeldes, et ei kavatse täita vanglaametnike korraldusi ega temale pandud kohustusi. Seega pani kaebaja rikkumised toime teadlikult ja vanglal oli õigus tema distsiplinaarseks mõjutamiseks. Distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt karistati kaebajat iga rikkumise eest viie ööpäevase kartserikaristusega, sest kinnipeetav käitus allumatult. Vastustaja on seisukohal, et kinnipeetavat võis rikkumiste eest distsiplinaarkorras karistada. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Vastustaja hinnangul määratud karistused (iga rikkumise eest 5 ööpäeva) proportsionaalsed. Viru Vangla on Eesti Vabariigi uuem vangla, kartseri tingimused vastavad justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 Vangla sisekorraeeskirjad § 7 lg 4 sätestatud nõuetele. Kartseri tingimuste puudulikkuse kohta ei ole kaebaja esitanud ühtegi sisulist väidet. Kaebaja väidab üldsõnaliselt, et vangla ei ole talle osutanud meditsiinilist abi. Kaebaja tervisekaart tõendab aga vastupidist ja sellest tuleneb, et kaebaja tervisega on vangla pidevalt tegelenud ning talle on vajadusel ravi ordineeritud. Väited ravimite mitteandmisest on absurdsed ja meelevaldsed. Kaebaja ei ole kaebuses toonud välja ühtegi konkreetset juhtumit, mistõttu on vastustaja seisukohal, et tegemist on kaebaja otsitud väidetega. Vastustaja on korduvalt selgitanud erinevates kohtuasjades ja ka kaebajale endale, et vanglal ei ole ettenähtud tõlgi ametikohti ja vangla ei tee dokumentidest sõna-sõnalist tõlget, vaid kinnipeetavale antakse vanglaametnike poolt edasi dokumendi sisu. Juhul, kui kaebaja soovib, on tal võimalik dokumendi tõlkimine korraldada oma kuludega. Vastustaja märgib, et kaebaja puhul on tegemist väga pretensioonika ja süstemaatiliselt rikkumisi toimepaneva kinnipeetavaga, kes järjepidevalt eirab vanglaametnike korraldusi ning õigustab enda tegevust igal võimalusel. Kohtu seisukoht
7.Kaebaja on esitanud halduskohtule kaebuse Viru Vangla 22.01.2016 käskkirja nr 6-3/69 tühistamiseks (tühistamiskaebus) ja toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks (tuvastamiskaebus).
8.Vaidlustatud käskkirjaga tunnistati kinnipeetav A. P süüdi ajavahemikul 23.12.201530.12.2015 toimepandud VangS § 67 p –i 1 rikkumistes ja teda karistati iga distsipliinirikkumise eest viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega.
9.Kaebaja hinnangul on tegemist ülemäära pika kartserikaristuse kohaldamisega, mida kohaldatakse tema suhtes ilma vaheajata. Vastustaja on seisukohal, et kinnipeetavat võis rikkumiste eest distsiplinaarkorras karistada.
10.Viru Vangla viienda üksuse vanemvalvur S.H 23.12.2015 ettekande nr 6-20/9258-1 (tl 131p) kohaselt 23.12.2015 kella 8:15 paiku kinnipeetav A. P ei allunud korraldusele anda käed läbi toiduluugi käeraudade paigaldamiseks. Vanemvalvur sisenes koos vanemvalvuri V. G kambrisse kilbiga, et paigaldada käerauad kambris. Loendust läbiviies ei allunud kinnipeetav valvuri korduvatele korraldusele tõusta püsti. Kinnipeetava suhtes kasutati minimaalselt füüsilist jõudu, et tõsta kinnipeetav püsti, kontrollida kambri tehnilist seisukorda, leida võimalikke keelatud esemeid, mida kinnipeetav võis kambris varjata. Jõu kasutamisel kinnipeetav vastupanu ei osutanud. Meedik fikseeris kinnipeetava tervisliku seisundi kell 08:25.
11.Viru Vangla viienda üksuse vanemvalvur S.H 24.12.2015 ettekande nr 6-20/9278-1 (tl 132p) kohaselt 24.12.2015 kella 07:55 paiku kinnipeetav A. P ei allunud korraldusele anda käed läbi toiduluugi käeraudade paigaldamiseks. Vanemvalvur sisenes kambrisse kilbiga, et paigaldada käerauad kambris. Loendust läbiviies ei allunud kinnipeetav valvuri korduvatele korraldusele tõusta püsti. Valvur kasutas kinnipeetava suhtes minimaalselt füüsilist jõudu, et tõsta kinnipeetav püsti, et kontrollida kambri tehnilist seisukorda ja leida võimalike keelatud esemeid. Jõu kasutamisel kinnipeetav vastupanu ei osutanud. Kinnipeetav istus kambri põrandal akna all. Meedik fikseeris kinnipeetava tervisliku seisundi kell 08:25.
12.Viru Vangla viienda üksuse vanemvalvur E. T 25.12.2015 ettekande nr 6-20/9298-1 (tl 133p) kohaselt 25.12.2015 kella 08 paiku kinnipeetav A. P ei allunud hommikuse loenduse ajal mitmekordsele seaduslikule korraldusele, tulla toiduluugi juurde, panna käed toiduluugile käeraudade peale panemiseks, tõusta püsti ning öelda enda nime.
13.Viru Vangla viienda üksuse vanemvalvur I. P 26.12.2015 ettekande nr 6-20/9331-1 (tl 134p) kohaselt 26.12.2015 kella 08 paiku kinnipeetav A. P ei allunud vanemvalvuri korraldusele tulla toiduluugi juurde, et oleks võimalik paigalda loenduse ajaks kinnipeetavale käerauad. Valvurid sisenesid kambrisse kilbiga. A. P istus põrandal tooli juures. Kinnipeetavale anti korraldus tõusta püsti ning hoiatati, et tema suhtes võidakse kasutada füüsilist jõudu. Kinnipeetav A. P ei reageerinud ja istus edasi põrandal. Valvurid võtsid kinnipeetaval kätest kinni ja paigaldasid käerauad. Valvurid tõstsid kinnipeetava püsti, et läbi viia loendus, kinnipeetav lasi ennast lõdvaks ega võtnud jalgu alla püsti tõstmise ajal. Samuti keeldus kinnipeetav ütlemast loenduse ajal oma perekonnanime ja pärast tablettide manustamist avamast suud. Meditsiiniõde vaatas kinnipeetava üle kell 8:19, kehavigastusi ei olnud.
14.Viru Vangla viienda üksuse vanemvalvur V. G 27.12.2015 ettekande nr 6-20/9357-1 (tl 135p) kohaselt 27.12.2015 kella 08:10 paiku kinnipeetav A. P ei allunud korraldusele asetada käed läbi toiduluugi käeraudade paigaldamiseks. Kambrisse siseneti kilbiga, kus kinnipeetav andis rahulikult käed käeraudade paigaldamiseks. Vastupanu ei osutanud. Kinnipeetav ei allunud vanemvalvuri seaduslikule korraldusele tõusta loenduse ajaks püsti. Kinnipeetava suhtes kasutati minimaalselt füüsilist jõudu kinnipeetava püsti tõstmiseks ning keelatud esemete avastamiseks. Kinnipeetav ei allunud korraldusele panna nimesilt kaela nähtavalt; öelda oma nimi; takistas loenduse läbiviimist; kattis enda kehaga kambri sisustuselemente.
15.Viru Vangla viienda üksuse valvur T. K 28.12.2015 ettekande nr 6-20/9374-1 (tl 136p) kohaselt 28.12.2015 kella 07:58 paiku kinnipeetav A. P ei allunud korraldusele tulla kambri toiduluugile käeraudade paigaldamiseks. Kinnipeetav istus tooli kõrval põrandal. Kambrisse siseneti kilbiga ja kinnipeetavale paigaldati käerauad. Kinnipeetav ei allunud korraldusele püsti tõusta loenduse ajaks ja öelda oma ees- ja perekonnanimi. Kinnipeetava tõstsid püsti valvurid S. E ja J. K.
16.Viru Vangla viienda üksuse vanemvalvur V. K 29.12.2015 ettekande nr 6-20/9404-1 (tl 137p) kohaselt 29.12.2015 kella 08.00 paiku kinnipeetav A. P ei allunud korraldusele asetada käed läbi toiduluugi käeraudade paigaldamiseks. Kambrisse siseneti kilbiga, kus kinnipeetav andis rahulikult käed käeraudade paigaldamiseks. Vastupanu ei osutanud. Kinnipeetav ei allunud vanemvalvuri seaduslikule korraldusele tõusta loenduse ajaks püsti. Kinnipeetava suhtes kasutati minimaalselt füüsilist jõudu kinnipeetava püsti tõstmiseks ning keelatud esemete leidmiseks/avastamiseks. Kinnipeetav ei allunud korraldusele panna nimesilt kaela nähtavalt, öelda oma nimi, mis takistas loenduse läbiviimist, kattis enda kehaga kambri sisustuselemente.
17.Viru Vangla viienda üksuse vanemvalvur S. H 30.12.2015 ettekande nr 6-20/9424-1 (tl 138p) kohaselt 30.12.2015 kella 07:55 paiku kinnipeetav A. P ei allunud korraldusele anda käed läbi toiduluugi käeraudade paigaldamiseks. Kambrisse siseneti kilbiga, et paigaldada kambris talle käerauad. Loendust läbiviies ei allunud kinnipeetav valvuri korraldusele tõusta püsti. Kinnipeetava suhtes kasutati minimaalselt füüsilist jõudu, tõsteti kinnipeetav püsti, et kontrollida kambri tehnilist seisukorda. Kinnipeetav istus kambri põrandal akna all. Meedik fikseeris kinnipeetava tervisliku seisundi kell 08:40.
18.04.01.2016 teatisest (tl 139p) nähtuvalt kaebajat teavitati tema suhtes distsiplinaarmenetluse läbi viimisest ning talle selgitati, et tal on õigus anda distsiplinaarsüüteo kohta selgitusi, esitada tõendeid või taotleda vangla poolt tõendite kogumist ning anda muid selgitusi juhtunu kohta. Teatisel on kaebaja omakäeliselt kinnitanud, et selgitusi anda ei soovi. Seega on ainetu kaebaja väide, et vastustaja on kaebaja täielikult jätnud ilma võimalusest lisada vaidele seisukohti ja vastuväiteid.
19.Viru Vangla kodukorra punkti 4.1. kohaselt kinnipeetav on kohustatud väljaspool kambrit ja loenduse ajal kandma vangla väljastatud nimesilti vangla poolt väljastatud paelaga kaelas nähtaval kohal loetavana. Punkti 6.2. kohaselt loenduse ajal on kinnipeetav kohustatud püsti tõusma, kui kambrisse siseneb vanglateenistuse ametnik, ning seisma korrektselt riietatuna oma korrastatud voodi kõrval või vanglateenistuse ametniku korraldusel mujal. Kinnipeetav (v.a vahistatu) peab loenduse ajal kandma vanglariietust. Kodukorra punkt 6.4. sätestatu kohaselt loendust tegeva vanglateenistuse ametniku korraldusel ütleb kinnipeetav selgelt oma ees- ja perekonnanime ning ametnik kontrollib kinnipeetava vastavust loenduskaardile. Kodukorra p 6.5. kohaselt loendust tegev vanglateenistuse ametnik kontrollib visuaalselt kinnipeetavate füüsilist seisundit ning kambri ja kambrisisustuse tehnilist olukorda.
20.Käesoleval juhul puudub poolte vahel vaidlus selles, et kaebaja keeldus loenduse ajal valvurite korralduste täitmisest nagu öelda oma perekonnanimi, vastata küsimustele ja tõusta püsti. Kaebaja väitel ülal nimetatu alandab kaebaja inimväärikust ning tekitab väidetavalt vahetut ohtu kaebaja julgeolekule. Selline kaebaja väide on alusetu, kuna vastustaja juhindub kehtivast Viru Vangla kodukorrast ning kaebaja ise ei ole vaidlusaluseid kodukorra punkte eelnevalt vaidlustanud.
21.Vaidlustatud käskkirjaga karistati kaebajat ajavahemikul 23.12.2015-30.12.2016 toimepandud iga rikkumise eest viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega.
22.HMS § 54 kohaselt haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
23.VangS § 63 lg 1 p 4 kohaselt vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi kartserisse paigutamisena kuni 45 ööpäevaks.
24.Kohus on seisukohal, et Viru Vangla ei ole rikkunud kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse nõudeid. VangS § 67 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Käesoleval juhul on ilmselge, et täitmata jäetud vanglaametniku korraldused ei vastanud tühise haldusakti tunnustele. Seega on kaebaja vanglaametniku korralduste täitmata jätmisega rikkunud VangS § 67 p-i 1 ning distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 1. märtsi 2007.a otsus haldusasjas nr 3-3-1-103-06, p 14).
25.Kohtu hinnangul on distsiplinaarkorras karistamisel järgitud kõiki VangS § 64 lõigetes 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Kohus tuvastas, et on läbi viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud temapoolsest rikkumisest (tl 139p), kaebajale on antud võimalus esitada omapoolsed selgitused, millest kaebaja keeldus, menetluse käik on protokollitud (tl 129p-131) ja karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus, 5 ööpäevaks kartserisse paigutamine, on proportsionaalne toime pandud rikkumistega.
26.Halduskohus on seisukohal, et kaebajale määratud distsiplinaarkaristus on õiguspärane ning vaidlustatud käskkirja tühistamiseks puudub alus.
27.Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks vaidlustatud käskkirjast tõlke mittetegemise, kuna kaebaja on täielikult jäetud ilma võimalusest esitada seisukohti ja vastuväiteid nii vaidele, kui ka kohtule. Ühtlasi palub kaebaja tunnistada õigusvastaseks kartseris hoidmise tingimused sh ülemäära pikk kartseris pidamise aeg, mille kohaselt kaebaja suhtes kohaldati karistuseks 40 ööpäeva kartserit ilma vaheajata, samuti vältimatu meditsiiniabi ja ravimipreparaatide mittevõimaldamine ning sugulaste ja lähedastega kokkusaamise võimalusest ilma jätmine.
28.22. jaanuaril 2016 on vaidlustatud käskkirja kaebajale tutvustanud Viru Vangla inspektorkontaktisik M S, aga kaebaja keeldus andmast allkirja käskkirjaga tutvumise kohta. Vastustaja selgituse kohaselt vanglal ei ole ettenähtud tõlgi ametikohti ja vangla ei tee dokumentidest sõna-sõnalist tõlget, vaid kinnipeetavale antakse vanglaametnike poolt edasi dokumendi sisu. Kaebaja on Eesti Vabariigi kodanik ning on läbinud vanglas eesti keele A1 taseme kursuse, mistõttu ei saa olla tegemist kaebajale täielikult arusaamatute dokumentidega. Kohtu hinnangul on kaebaja esitanud Viru Vanglale põhjaliku vaidekaebus-nõude (tl 11-15, tõlge tl 16p-17p) ning samuti ka kaebuse kohtule. Tulenevalt eeltoodust kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et vaidlustatud käskkirja sisu oleks kaebajale arusaamatu ja ebaselge.
29.Kohtule esitatud kaebaja meditsiinikaardi väljavõtte kohaselt perioodil 20.02.201425.04.2016 (tl 48-117p) nähtuvalt on kaebaja järjepidevalt viibinud nii arsti kui ka
meditsiiniõe vastuvõtul, ühtlasi on kaebajale teostatud erinevaid uuringuid ja analüüse, määratud vajadusel ravi; on välja kirjutatud erinevaid ravimeid. Samuti on meditsiinitöötaja fikseerinud kaebaja tervisliku seisundi pärast füüsilise jõu ja käeraudade kasutamist. Tulenevalt eeltoodust kohus on seisukohal, et kaebaja väited meditsiinilise abi mitteosutamise kohta ei ole tõendatud ning on paljasõnalised. Halduskohus nõustub seejuures vastustaja seisukohaga, et kaebaja ei ole kaebuses toonud välja ühtegi konkreetset juhtumit arstiabi mitteosutamise ja ravi mittevõimaldamise kohta.
30.Kohtu hinnangul on põhjendamatu kaebaja väide selle kohta, et kaebajal ei võimaldata kokkusaamisi sugulaste ja lähedastega. Nimelt VangS § 24 lg 4 ja VangS § 25 lg 3 kohaselt lühiajalisi ja pikaajalisi kokkusaamisi ei võimaldata distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartserisse paigutatud kinnipeetavale. Seega sugulaste ja lähedaste kokkusaamise võimalusest ilma jäämine on eelkõige tingitud kaebaja enda käitumise tulemusena, mille kohaselt kaebaja on rikkumised toime teadlikult ning mis omakorda on tinginud kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise Viru Vangla poolt.
31.Lähtudes eeltoodust jääb A. P kaebus Viru Vangla 22.01.2016 käskkirja nr 6-3/69 tühistamiseks ja toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks rahuldamata. Menetluskulud
32.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on vabastatud riigilõivu tasumisest Tartu Halduskohtu 16.06.2016 määrusega (tl 34-36). Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda.