Haldusasja number Otsuse kuupäev ja koht Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-17-1575 30. oktoober 2017, Tartu Janar Jäätma X kaebus Tartu Vangla 8. mai 2017. a käskkirja nr 6-2/488 ja 3. juuli 2017. a vaideotsuse nr 1-11/173-2 tühistamiseks Kaebaja X Vastustaja Tartu Vangla, esindaja Raini Jõks Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X kaebus.
2.Tühistada Tartu Vangla 8. mai 2017. a käskkiri nr 6-2/488 ja 3. juuli 2017. a vaideotsus nr 1-11/173-2.
3.Mõista Tartu Vanglalt X kasuks kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29. novembril (k.a) 2017. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Tartu Vangla otsustas 8. mai 2017. a käskkirjaga nr 6-2/488 karistada Xd Tartu Vangla kodukorra (kodukord) p 1.6.3 rikkumise eest noomitusega. Käskkirjas märgitakse järgmist:
3-17-1575 1) kodukorra p 1.6.3 kohaselt on kinnipeetav vanglas kohustatud olema teenistujatega, teiste kinnipeetavate ja vanglat külastavate isikutega viisakas. Viisakas käitumine on häid käitumise tavasid järgiv, meeldiv ja hea tooni kohane käitumine. Ebaviisakas käitumine ei tähenda ainult ebatsensuurse, ähvardava või solvava väljendi kasutamist, vaid võib väljenduda ka hoiakus, kõnepruugis või liigutustes; 2) vanglas toimus 8.–9. aprillini 2017 saalijalgpalli turniir. X oli turniiril S8 osakonna võistkonna kapten ja ta täitis kohtuniku ülesandeid; 3) ametnike ettekannetega, kaaskinnipeetava ütlusega ja turvakaamera videosalvestisega on tõendatud, et X käitus ebaviisakalt 9. aprillil 2017 kella 9.30-10.50 paiku. X nõudis põhjendamatult kordusmängu S4 sektsiooniga, ta suhtlusviis oli rahulolematu, hoiak ärritunud ja hääletoon vali; 4) kinnipeetavad peavad suhtlema viisakalt, selleks et ennetada konflikte. Kuna X käitus ebaviisakalt, pidid vanglaametnikud suunama teised kinnipeetavad mujale. Karistamine on vajalik andmaks signaal, et vangla suhtub viisakuskohustuse täitmisesse tõsiselt; 5) X jalgpallitreeningutelt eemaldamine ei välista distsiplinaarmenetluse läbiviimist; 6) Xl on määratud noomitus teise isiku eseme kasutamise eest. Varasemalt ei ole X käitunud ebaviisakalt. Viisakuskohustuse täitmata jätmisega kaasneb otsene oht vangla julgeolekule ning negatiivne mõju karistuse täideviimise tulemuslikkusele. X on oma käitumise pärast vabandanud. Seetõttu tuleb karistuseks määrata noomitus.
2.Tartu Vangla jättis 3. juuli 2017. a vaideotsusega nr 1-11/173-2 X vaide 8. mai 2017. a käskkirja nr 6-2/488 tühistamiseks rahuldamata.
3.X esitas kaebuse, milles nõuab Tartu Vangla 8. mai 2017. a käskkirja nr 6-2/488 ja 3. juuli 2017. a vaideotsuse nr 1-11/173-2 tühistamist. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised väited: 1) kaebaja ei ole toime pannud rikkumist, sh ei kasutanud ta ähvardavaid ja ebatsensuurseid väljendeid; 2) kaebaja palus kordusmängu, kuna see oli mängureeglitega kooskõlas ja oleks taganud ausa mängu. Kui kaebaja oleks käitunud ebaviisakalt, oleks kohtunik määranud kaebajale kollase kaardi; 3) sport on paratamatult emotsionaalne. Kaebaja palus vabandust, kui jättis emotsionaalse mulje.
4.Tartu Vangla palub vastuses jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja märgib kokkuvõtlikult, et käskkiri on õiguspärane. Kaebaja pani toime kodukorra p 1.6.3 rikkumise. Kordusmängu mittevõimaldamine oli põhjendatud. Vanglas ei mängita jalgpalli samal tasemel, kui teevad seda elukutselised jalgpallurid. Tegemist on meelelahutusega, mistõttu on teatud kõrvalekalded lubatud.
KOHTU SEISUKOHT
5.Vastustaja karistas kaebajat noomitusega, kuna kaebaja rikkus käskkirja kohaselt kodukorra p-i 1.6.3. Kodukorra p 1.6.3 kohaselt on kinnipeetav vanglas kohustatud olema mh teenistujatega ja teiste kinnipeetavatega viisakas.
6.Õigusaktid ei defineeri viisakuse mõistet, mistõttu on tegemist määratlemata mõistega. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt mõistetakse viisakusena head, meeldivat ja tavasid järgivat käitumist, samuti käitumist, mis on kooskõlas heade kommetega ja on kohane heale toonile (Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=viisakas&F=M).
3-17-1575 Erialakirjanduses puudub viisakusel üldtunnustatud määratlus, samas võetakse arvesse nt sotsiaalseid, kultuurilisi, ajaloolisi tegureid, sh eristatakse verbaalset ja mitteverbaalset viisakust (vt J. Velman-Omelina jt. Viisakusvormidest eesti ja venekeelsetes ametlikes paralleeltekstides. Tartu Ülikool, lk
7.Vaidlustatud käskkirjas heidetakse kaebajale ette seda, et ta käitus 9. aprillil 2017 kella 9.30-10.50 paiku ebaviisakalt, mis väljendus selles, et ta nõudis põhjendamatult saalijalgpalli kordusmängu, tema suhtlusviis oli rahulolematu, hoiak ärritunud ja hääletoon vali.
8.Menetlusosaliste vahel pole vaidlust asjaolu üle, et vanglas toimus saalijalgpalli turniir, milles kaebaja osales nii võistkonna kaptenina kui ka kohtunikuna. Vaidlust pole ka asjaolu üle, et kaebaja arusaam mängureeglite järgimisest ei ühtinud jalgpallikohtuniku arusaamaga. Kaebaja ja jalgpallikohtuniku vahel tekkis seetõttu erimeelsus. Menetlusosalised vaidlevad asjas selle üle, kas kaebaja käitumist vaidlusaluses situatsioonis tuleb pidada ebaviisakaks kodukorra p 1.6.3 mõttes.
9.Ametniku seletus kohaselt suhtles kaebaja jalgpallikohtunikuga ärritunult ja rahulolematult ja nõudis kordusmängu, mis häiris ametnikku ja huvijuhti (tl 89). Ametniku ja huvijuhi täiendavas seletuses lisatakse, et kaebaja nõudis kordusmängu käskiva kõneviisiga, väga valjul häälel, sh kätega vehkides (tl-d 90 ja 91). Huvijuht lisab, et kaebaja ei ähvardanud, solvanud ega kasutanud ebatsensuurseid väljendeid ning ta on oma käitumise pärast vabandanud (tl 92). Kaebaja märkis oma seletuses, et ta pole ebaviisakalt käitunud, vaid ta juhtis jalgpallikohtuniku tähelepanu asjaolule, et järgida tuleb reegleid, ning ta palus kordusmängu (tl-d 94 pöördel ja 95 pöördel). Antud seletuses palus kaebaja vabandust, kui tema käitumine oli häiriv (tl 96 pöördel). Kaaskinnipeetava, kellega kaebajal oli erimeelsus, seletuse kohaselt oli kaaskinnipeetava ja kaebaja vahel sõnavahetus, milles kaebaja nõudis kõvahäälselt kordusmängu (tl 100).
10.Kohus nõudis vastustajalt välja videosalvestise väljavõtte (tl-d 112, 130 ja 133). Kohus tutvus turvakaamera salvestise väljavõttega (9. aprill 2017 kell 10.19–10.22). Kuna videosalvestisel puudub heli, ei ole kohtul võimalik hinnata, kui kõvasti ja millise hääletooniga kaebaja rääkis. Videosalvestisest nähtub, et ruumis oli suur hulk kinnipeetavaid üheaegselt. Samuti nähtub kohtule edastatud andmekandjalt see, et kinnipeetava ja jalgpallikohtuniku vahel oli aktiivne suhtlus, millest võib järeldada, et nad vaidlesid. Samuti nähtub videosalvestisest, et kinnipeetav kõneluse ajal kätega elavalt žestikuleeris. Kohus ei tuvastanud videosalvestise väljavõttest tegu, mida tuleks kvalifitseerida ebaviisakaks (vt käesoleva otsuse p 12), mistõttu ei pidanud kohus vajalikuks uurida videosalvestist kohtuistungil.
11.Kohtu hinnangul on vangla distsiplinaarmenetluses võetud seletuste ja videosalvestise väljavõtte alusel õigesti tuvastanud, et kaebaja ja jalgpallikohtuniku vahel oli elav arutelu, milles kaebaja kätega žestikuleeris. Ühtlasi oli pärast mängu ruumis korraga suur hulk inimesi. Sellest tulenevalt on usutav, et kaebaja hääl võis olla tavapärasest valjem.
12.Kohtu hinnangul ei ole alust pidada kaebaja käitumist ebaviisakaks kodukorra p 1.6.3 mõttes. Teo kvalifitseerimisel ebaviisakaks tuleb arvestada ka konteksti, milles tegu toimus. Nimelt toimus vaidlusalune vahejuhtumi vahetult pärast spordivõistlust. Arusaadavalt võib kahe konkureeriva meeskonna vaheline spordivõistlus tekitada inimeses tavapärasest erinevaid
3-17-1575 ja tugevaid emotsioone. Suurem emotsioon võib olla põhjustatud ka seetõttu, kui inimeste arusaamad mängureeglitest ja nende järgimisest erinevad. Kui vangla korraldab kinnipeetavatele spordivõistlusi, peab ta arvestama asjaoluga, et see võib paratamatult teatud ulatuses ja määras põhjustada ka emotsioone. Praegusel juhul aga ei olnud tegemist emotsioonidest ajendatud selliste tegudega, mida tuleks vaidlusaluse vahejuhtumi kontekstis pidada ebaviisakaks. Vahejuhtum toimus vahetult pärast mängu ja see oli lühiajaline. Kaebaja ei läinud spordikohtunikule ähvardavalt lähedale. Kaebaja ei ähvardanud, solvanud ega kasutanud ebatsensuurseid väljendeid. Kuna ruumis viibis korraga suur hulk kinnipeetavaid, on eluliselt usutav, et vahetult pärast mängu oli ruumis suurem müratase, mis omakorda võis tingida tavapärasest kõvema hääle kasutamise. Kaebaja on juhtunu pärast vabandanud.
13.Eeltoodust tulenevalt ei olnud kohtu hinnangul alust karistada kaebajat kodukorra p 1.6.3 rikkumise eest. Seetõttu rahuldab kohus kaebuse. Kohus tühistab Tartu Vangla 8. mai 2017. a käskkirja nr 6-2/488 ja 3. juuli 2017. a vaideotsuse nr 1-11/173-2 (haldusmenetluse seadus § 87 lg 2 p 1).
14.Vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg 1). Esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 15 eurot jääb kaebaja enda kanda, kuna selle kulu kandmine ei olnud vajalik (HKMS § 109 lg 6). Kohus jättis
10.augusti 2017. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata põhjusel, et kaebaja õiguste kaitseks puudus vajadus selle kohaldamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.