Kenerth-Ranner Reva kaebus Tartu Vangla tegevusetusega 06.12.2016. a avalduse menetlemisel põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamiseks, summas 500 eurot
Resolutsioon
1.Jätta Kenerth-Ranner Reva kaebus haldusasjas nr 3-17-469 rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda ja kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv Eesti Vabariigi kanda.
4.Kuulutada haldusasi osaliselt kinniseks teise isiku eraelu kaitseks, s.o Tartu Vangla 10.01.2017. a distsiplinaarmenetluse protokolli ja M. Toome 13.09.2017. a seletuse 3. lõigu osas.
5.Piirata kaebaja õigust tutvuda haldusasja nr 3-17-469 toimikusse lisatud Tartu Vangla 10.01.2017. a distsiplinaarmenetluse protokolli ja M. Toome 13.09.2017. a seletuse 3. lõigu osas ning õigust saada nendest dokumentidest ärakirju.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates (HKMS § 181 lg 1). Seega apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 20. november 2017. a. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Kenerth-Ranner Reva esitas 06.12.2016. a Tartu Vangla Uurimis- ja teabeosakonnale kirjaliku avalduse (tl 33) kambrikaaslase valduses olevatest keelatud esemetest kambris 2054: lõiketera musta värvi plastikpidemega, kaks lahtist žiletitera, hariliku pliiatsi grafiitsüdamikud tühja pastaka sees, kilekindad plastikaatkotis.
2.K.-R Reva esitas 08.12.2017. a Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (tl 29–32), milles nõudis mittevaralise kahju hüvitamist summas 500 eurot, seoses vangla tegevusetusega keelatud esemete kambrist ära võtmisel.
3.10.12.2016. a toimus Tartu Vangla vanemvalvur H. Kaljuste ettekandest nr 7168 (tl 27) nähtuvalt läbiotsimine kambris 2054, mille käigus leiti järgmised keelatud esemed: väike lõiketera (kogupikkus 4,5 cm, millest tera ca 2 cm), meditsiinilise lahuse plastpudel, mille sees oli kääritatud leivalõhnaline mass, pingpongi pall, 2 lahtist žiletitera, lõhutud ühekordne raseerija, punane pastapliiats ning must ja roheline pastapliiatsi täitesisu. Esemete äravõtmise kohta koostati akt nr A 3908 (tl 28).
4.Tartu Vangla jättis 03.02.2017. a otsusega nr 1-13/250-2 (tl 5) kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
5.K-R. Reva esitas 27.02.2017. a Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu taotledes mittevaralise kahju summas 500 eurot hüvitamist.
6.Kohus vabastas 02.03.2017. a määrusega (tl 21) kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel. Menetlusosaliste seisukohad
7.Kaebaja nõuab Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 500 eurot seoses Tartu Vangla tegevusetusega keelatud esemetest teatele reageerimisel põhjustades kaebajale sellega hingelisi kannatusi. Kaebaja teavitas Tartu Vanglat kirjalikult 06.12.2016. a kell 6.30 hommikul tema kambrikaaslase valduses olevatest keelatud esemetest: plastikpidemega lõiketera, lahtised žiletiterad ja hariliku pliiatsi grafiidisüdamikud. Kui kaebaja küsis kambrikaaslaselt, miks talle on vajalik lõiketera, siis vastas kambrikaaslane, et see on võib-olla tema (kaebaja) jaoks, et läheb asja ette, kui vaja läheb. Kambrikaaslane ei saanud aru, et keelatud esemed toovad kaasa ka kaebajale probleeme, näiteks hõive- ja huvitegevuse osalemises keelamisega. Kaebaja teavitas vanglat keelatud esemetest täiendavalt 07.12.2016. a helistades Tartu Vangla üldtelefonile, kuid sai põhjendamatu pahameele osaliseks.
8.Kaebaja põhjendab, et antud keelatud esemed võivad kujutada reaalset ohtu nii isiku elule ja tervisele kui ka vangla julgeolekule. Pliiatsi grafiidisüdamikke on võimalik kasutada süütevahendina. Lõike- ja žiletiteradega on võimalik tekitada vigastusi ja samuti on neid võimalik kasutada kambrielementide avamisel. Kaebaja leiab, et ei ole oluline, mis põhjustel Tartu Vangla ei püüdnud tõkestada ega ära võtta keelatud esemeid. Tegemist ei olnud vangla poolt põhjendatud kehtiva korraga kooskõlas oleva toimingu tegemata jätmisega.
9.Kaebaja selgitab, et varasemalt 31.07.2015. a käskkirjaga nr 6-2/1013 on kaebajat karistatud Tartu Vangla poolt selle eest, et kaebaja ei teavitanud viivitamatult keelatud esemetest, s.t kui teavitamine toimus 2 tundi hiljem keelatud esemetest teada saamisest. Seega ei ole vangla käitumine antud olukorras adekvaatne.
10.Kaebaja leiab, et mittevaraline kahju seisneb keelatud esemetest tulenevatest probleemides, hingelistes kannatustes ja läbielamistes, mida võimendas kambrikaaslase repliik, et võib-olla on see lõiketera kaebaja jaoks. Kaebaja oli hirmul, nördinud ja kannatas ärevushäirete all. Samuti riivas vangla kaebaja õigustunnet jäädes tegevusetuks keelatud esemete olemasolust teate saamise järel. Kaebaja leiab, et esitatud kahjunõue aitab vältida samataoliste olukordade tekkimist edaspidi.
11.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jääb 03.02.2017. a otsuses nr 1-13/250-2 toodud seisukohtade juurde.
12.Vastustaja selgitab täiendavalt, et kehtiv õigus ei reguleeri, kui kiiresti tuleb läbiotsimist teostada keelatud esemetest teada saamisel ning seetõttu ei saa pidada õigusvastaseks seda, et läbiotsimist ei teostatud koheselt. Vastustaja toob välja, et kahju hüvitamise eelduseks on õigusvastane tegevus, mitte kaebaja hinnang.
13.Mis puudutab kaebaja poolt väidetavalt 07.12.2016. a tehtud telefonikõnet vangla üldnumbrile, siis ei nähtu seda ei sideteenuse pakkuja AS Elisa programmist ega kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogusse kantud andmetest. Vastustaja selgitab ka, et kui kaebaja tundis keelatud esemete tõttu hirmu, oli tal piisavalt võimalusi oma hirmu väljendamiseks kontakteerudes vanglaametnikega.
14.Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist K. Kanni 13.09.2017. a seletusest Tartu Vangla direktorile nähtub, et kaebaja kambrikaaslasest kinnipeetaval oli huvi käelise kunstilise tegevuse järele (joonistamine, kaartide valmistamine jms), mistõttu oli usutav, et viimane vajas lõiketera pliiatsi teritamisel, joonistuspaberi lõikamisel. K.-R. Reva ei viidanud 06.12.2016. a avalduses nr 2-35083-1 võimalikule julgeolekuohule ega hirmutundele, seetõttu ei saanud vanglale ka selline asjaolu teada olla. Samuti arvestades nii K.-R. Reva kui tema kambrikaaslase isikut ning vanglal olemasolevat teavet, siis miski ei viidanud võimalikule konfliktiohule ega ka ohule K.-R. Reva elule või tervisele.
15.Tartu Vangla üksuse juhi M. Toome poolt 13.09.2017. a antud seletuse kohaselt ei nähtunud K.-R. Reva 06.12.2016. a pöördumisest selliseid asjaolusid, mis oleks tinginud vangla kiireloomulise ja viivituseta sekkumise vajaduse jättes kõrvale teised toimingud ja tegevused. Vangla ei saanud kaebaja pöördumisest järeldada ohtu K.-R. Reva elule või tervisele, kuna kaebaja väljendus viitas rohkem sellele, et ta täitis teavitamiskohustust andes vanglale teada kaaskinnipeetava valduses olevatest keelatud esemetest vältimaks võimalikku distsiplinaarvastutust enda suhtes.
16.Tartu Vangla soovib 13.09.2017. a täiendavate seisukohtade edastamisel kirjaga nr 110/84-6 kuulutada haldusasja menetluses kinniseks 10.01.2017. a distsiplinaarmenetluse protokolli ja M. Toome 13.09.2017. a seletuse 3. lõike osas, mis sisaldavad teise kinnipeetava eraelulisi andmeid. Lisaks soovib Tartu Vangla piirata ka kaebaja õigust tutvuda vastavas osas juurdepääsuga dokumentidele. Kohtu seisukoht
17.Kohus lahendab esmalt haldusasja menetluse osaliselt kinniseks kuulutamise küsimuse (I) ning seejärel võtab seisukoha mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas (II). I
18.Kohus peab vajalikuks kuulutada käesoleva asja menetluse vastustaja taotlusel osaliselt kinniseks, kuna haldusasja toimikus sisalduvad tõendid, mis sisaldavad teise kinnipeetava eraelulisi andmeid. Tulenevalt HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem.
19.Kohus palus 06.09.2017. a Tartu Vanglal väljastada materjalid, mis puudutavad 10.12.2016. a toimunud läbiotsimise lõppresultaati ning põhistada läbiotsimise teostamist 10.12.2016. a. Tartu Vangla esitas 13.09.2017. a vastuse lisadena materjalid, mh 10.01.2017. a distsiplinaarmenetluse protokolli ja üksuse juhi M. Toome 13.09.2017. a seletuse. Tartu Vangla hinnangul sisaldavad esitatud tõendid endas teise kinnipeetava eraelulisi andmeid. Seega on selles osas asja kinniseks kuulutamine vajalik teise kinnipeetava eraelu kaitseks ning antud juhul puudub huvi asja avaliku arutelu vastu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlus käesolevas haldusasjas tuleb HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel teise kinnipeetava eraelulisi andmeid sisaldavaid tõendeid puudutavas osas, s.o toimikusse lisatud Tartu Vangla 10.01.2017. a distsiplinaarmenetluse protokolli (tl 47-48) ja M. Toome 13.09.2017. a seletuse
3.lõigu (tl 49) osas kuulutada kinniseks.
20.HKMS § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. Vastavalt HKMS § 88 lg-le 2 võib HKMS § 88 lg-s 1 nimetatud õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel. Menetlusosalisele ei anta luba tutvuda toimikuga üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju.
21.Tuginedes HKMS § 79 lg 1 p-le 3 võib kinniseks kuulutatud menetluses menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt eemaldada menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaiseks. Kuivõrd Tartu Vangla 13.09.2017. a vastuse lisa 1 ja lisa 3 sisaldavad teise kinnipeetava kohta käivaid eraelulisi andmeid, leiab kohus, et põhjendatud on piirata HKMS § 88 lg-s 1 sätestatud kaebaja õigust toimikuga vastavas osas tutvuda ja sealt ärakirju saada. Kohtu hinnangul on antud juhul huvi teise kinnipeetava isikuandmete saladuses hoidmine kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju. Sellest tulenevalt piirab kohus kaebaja õigust tutvuda haldusasja nr 3-17-469 toimikusse lisatud Tartu Vangla 10.01.2017. a distsiplinaarmenetluse protokolli ja M. Toome 13.09.2017. a seletuse 3. lõigu osas ning kaebaja õigust saada nendest ärakirju. II
22.Halduskohus on seisukohal, et vangla tegevusetusega kaebajale mittevaralise kahju tekitamine ei ole asjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud.
23.Põhiseaduse (PS) § 25 kohaselt on igaühel õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist. Avalik- õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses (RVastS). RVastS § 7 lg 1 kohaselt peavad kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud kõik järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Kui kas või üks nimetatud tingimustest ei ole täidetud, jääb kaebus rahuldamata.
24.RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega kuulub tuvastamisele ka vastustaja süü kaebajale mittevaralise kahju tekitamises.
25.Esitatud kaebuse kohaselt seisneb kaebajale põhjustatud mittevaraline kahju vangla poolses tegevusetuses läbiotsimise korraldamisel, millega kaasnesid kaebajale hingelised kannatused ja
läbielamised, mida võimendas kambrikaaslase repliik, et võib-olla on see lõiketera kaebaja jaoks. Kaebaja oli hirmul, nördinud ja kannatas ärevushäirete all.
26.Seega lähtudes kaebuses toodud põhjendustest, on kaebaja kahjunõude alusena ilmselt pidanud silmas väärikuse alandamise ja/või tervise kahjustamise ohu motiivi, aga samuti riigi täitmata kohustust isiku eraelu puutumatuse tagamisel.
27.Käesolevas vaidluses tuleb esmalt lahendada küsimus, kas Tartu Vangla tegevusetus, teostades läbiotsimist 4 päeva pärast keelatud esemete kohta vihje saamist, on käsitletav õigusvastase teona, mis annaks esmase eelduse mittevaralise kahju hüvitamise nõudele.
28.Vangistusseadus (VangS ) § 11 lõike 1 kohaselt kohaldatakse vangistusseaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid. Läbiotsimine on käsitletav haldusorgani (vangla) tegevusena haldusmenetluse seaduse (HMS) § 2 lõike 1 mõistes ning tegemist on toiminguga HMS § 106 lõike 1 mõttes. Toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise korra määrab haldusorgan oma äranägemisel, järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ja proportsionaalse põhimõtteid (HMS § 107 lg 2). Läbiotsimise läbiviimine on materiaalselt reguleeritud Vang §-s 68 ja justiitsministri 05.09.2011. a määrusega nr 44 kehtestatud korras „Järelevalve korraldus vanglas“. Seega on läbiotsimise vajaduse hindamine vangla pädevuses ning tegemist on kaalutlusotsusega, mis tuleb langetada igal üksikjuhul lähtudes konkreetse juhtumi asjaoludest.
29.Kui kaebaja esitas 06.12.2016. a Tartu Vanglale info kambris asuvatest keelatud esemetest, tuli vanglal esmalt hinnata läbiotsimise teostamise vajalikkust, aga ka selle kiireloomulisust.
30.Vaidlust ei saa olla selles, et üldisest seaduslikkuse maksiimist (PS § 3) lähtudes tuleb vanglas kinnipeetavatele kambris hoidmiseks keelatud esemed kinnipeetavate valdusest kõrvaldada. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja poolt kaaskinnipeetava peale esitatud kaebuses nimetatud esemed on vanglas keelatud esemete staatuses. Vastasel juhul poleks vanglal olnud alust nende ära võtmiseks. Seega jaatab kohus nii läbiotsimise kui esemete äravõtmise vajalikkust, mida ka vangla on asjakohases haldus- ja kahju hüvitamise kohtueelses menetluses jaatanud.
31.Pooled ei vaidle selle üle, et keelatud esemed kinnipeetavate valduses ohustavad nii vangla üldist kui iga kinnipeetava personaalset julgeolekut. Seega pidi vangla kaebajalt info saamisel neist kaalutlustest lähtudes langetama otsustuse, kas tegemist on kiireloomulist tõkestamist vajava distsipliinirikkumisega või tuleb kinnipeetavalt saadud informatsiooni alusel läbi viia nn rutiinne menetlus. Nähtuvalt asjas kogutud tõenditest on vastustaja otsustanud pigem viimase kasuks, kuna informatsiooni vanglateenistusele laekumise järgselt on läbiotsimise ja keelatud esemete äravõtmine toimunud neli päeva pärast informatsiooni 06.12.2016. a asutusesiseseks kasutamiseks kuulutamist (tl 33) kaebajalt saamise järgselt.
32.Kohtule esitatud tõendite kohaselt on 6. detsembril kaebaja edastatud teabe osas sekkumise vajalikkust ja sekkumise operatiivsust hinnanud vähemalt kolm vanglateenistuse ametnikku. Nimelt on allkirja ja ametniku nime kandva pitseri jäljendiga kaebaja avaldusel (tl 33) tõendatud, et kirjaliku informatsiooni on 06.12.2016. a kaebajalt vastu võtnud inspektorkontaktisik Getter Pärtel. Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist Kaupo Kanni 13.09.2017. a seletusest (tl 44–45) nähtub, et osakonnani jõudis info samuti 6. detsembril ning ametniku ja kaebaja vahel toimus vahetult enne 06.12.2016. a korduvalt vestlusi, mida ametnik on muude asjaolude kõrval arvestanud. Tartu Vangla üksuse juht Merlys Toome 13.09.2017. a seletusest (tl 49–50) nähtub, et ka üksuse juht on kaebaja edastatud infost saanud teadlikuks
6.detsembril ja samaaegselt ka informatsioonile tõsidusele omapoolse hinnangu andnud.
33.Kohus loeb nende tõenditega tõendatuks, et vastustajal oli 06.12.2016. a seisuga olemas adekvaatne informatsioon langetamaks kaalutletud otsus nii kaebaja kambri läbiotsimise vajalikkuse kui selle korraldamise kiireloomulisuse hindamiseks, mis nähtub mh faktist, et K. Kann oli vahetult enne 6. detsembrit korduvalt vestelnud kaebajaga ning K. Kann oli 6. detsembri seisuga teadlik kaebaja kambrikaaslasest kinnipeetava huvist kunstilise käelise tegevuse järele, mille viljelemiseks kaebaja kambrikaaslane ilmselt keelatud esemeid hoidis.
34.Osundatud kolme tõendiga on kohtu hinnangul seega tõendatud, et vangla üldise julgeoleku tagamiseks ei peetud kohest läbiotsimist kaebaja kambris hädavajalikuks. Kohus ei tähelda asjas kogutud tõenditest, et vangla on asjas tähtsust omavaid asjaolusid vääralt kaalunud.
35.Kohus märgib vastuseks kaebusele, et väidetavat kaebaja väärikuse alandamist ja kaebaja tervise ohtu panemist vastustaja läbi viidud menetlusega hindab kohus kaebaja eraelu puutumatuse aspektist PS § 26 kaitseala mõttes. Nimelt annab PS § 26 isikule õiguse riigipoolsele kaitsele. PS § 26 kohustab riiki kaitsma üksikisiku eraelu kolmandate isikute rünnete eest. Kaebusest lähtuvalt vajas kaebaja eluruumis (vangla elukambris) riigi kaitset kaaskinnipeetava eest, kuna kaebaja tundis oma tervist olevat ohustatud kaaskinnipeetavast ja viimase valduses olnud keelatud esemetest ning peab oma väärikust alandavaks vangla poolt ohu tõrjumist neli päeva pärast info vanglani edastamist. PS § 13 lg 1 esimese lause kohaselt on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele, mis annab kaebajale õiguse vangla positiivsele tegevusele kaebaja eraelu puutumatuse tagamisel. Kaitseõiguse riive saab seega seisneda kaitse tagamata jätmises.
36.Kohus on asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis hinnates seisukohal, et kaebajat ei ole jäetud vaidlusaluses situatsioonis riigi kaitseta. Teisisõnu, vastustaja ei ole olnud kaebaja suhtes õigusvastaselt tegevusetu. Nähtuvalt asjas tähtsust omavatest tõendatud faktilistest asjaoludest, oli vastustajal kontroll kaebaja elukambris 6-10. detsembrini toimunu osas, mistõttu puutub alus järelduseks, et vastustaja oli kaebuses nimetatud perioodil kaebaja suhtes õigusvastaselt tegevusetu ja sai selle tegevusetusega tekitada kaebajale hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju.
37.Nagu eelnevalt vangla üldist julgeolekut käsitlevas kohtuotsuse osas rõhutatud, oli asjas kogutud tõendite kohaselt vanglal täielik ülevaade kaebaja ja tema kambrikaaslase isiklike suhete ja nende isikuomaduste kohta. Seda informatsiooni omasid nii 6. detsembril inspektorkontaktisiku ülesandeid täitnud Getter Pärtel, üksuse juht Merlys Toom kui teabe- ja uurimisosakonna spetsialist Kaupo Kann. Vangla igapäevase tegevuse aspektist pole see küll ilmselt primaarne, aga 6. detsember oli teisipäev ja seega tööpäev, mil kõik nimetatud vanglateenistuse ametnikud ka said reaalselt neid otsustusi langetada, mida nad on direktorile antud seletustes kajastanud ja põhjendanud.
38.M. Toome poolt 13.09.2017. a antud seletuse kohaselt ei nähtunud kaebaja 06.12.2016. a pöördumisest selliseid asjaolusid, mis oleks tinginud vangla viivituseta sekkumise vajaduse jättes kõrvale teised toimingud ja tegevused. Samuti ei saanud vangla kaebaja pöördumisest järeldada ohtu kaebaja elule või tervisele. Ka Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist K. Kanni seletustest nähtub, et kaebaja ja tema kambrikaaslase vahel ei teatud olevat konfliktseid suhteid, mille põhjal oleks saanud arvata, et kaebaja elu oleks ohus.
39.Seega on kohtu hinnangul nimetatud tõenditega tõendatud, et vangla, kaaludes asjaolusid, ei pidanud läbiotsimise korraldamist viivitamatult vajalikuks ning teostas läbiotsimise neli päeva pärast asjakohase info laekumist ehk vanglateenistuse tavapärast rutiini järgides.
40.Vaidlust ei ole selles, kas vangla teate saamise järgselt läbiotsimise teostas ja keelatud esemed konfiskeeris, vaidlusküsimus on selles, kas vangla oleks pidanud läbiotsimise teostama
vahetult pärast vastava teate saamist. Vaidluse all ei ole ka see, et kinnipeetavate personaalse julgeoleku tagamise abinõude arsenal vanglas ei piirdu läbiotsimiste ja keelatud esemete käibest kõrvaldamisega, vaid terve kompleksiga asjakohastest meetmetest.
41.Kohus, olles tutvunud kaebaja poolt 06.12.2016. a esitatud informatsiooni edastamise teatisega Tartu Vanglale, on seiskohal, et teatisest ei nähtu, et K.-R. Reva oleks tegelikkuses tundnud keelatud esemete tõttu hirmu ja tunnetanud ohtu oma elule või tervisele. Samuti nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et kaebajal oli ka muul viisil võimalik täiendavalt teavitada teda väidetavalt vallanud hirmust. Üksnes repliigi korras väärib siinjuures ära märkimist asjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud fakt, et kaebajal oli vahetult enne 6. detsembrit olnud kohtumine K. Kanniga, kes oma ametikohast lähtuvalt sai ja pidi andma kaebaja edastatud informatsioonile kõige adekvaatsema hinnangu, mille kummutamiseks kohtule tõendeid ega asjaolusid kaebaja poolt esitatud ei ole.
42.Tõendatud ei ole kaebaja väide, et ta helistas 07.12.2016. a vastava info andmiseks vangla üldtelefonile. Kohtul ei ole alust kahtluseks, et vastustaja saaks vanglale telefoniteenuse osutaja AS Eliisa (käesoleva otsuse p 13) valduses olevaid tõendeid moonutada või neid olematuks teha.
43.Kohus kasutab ja hindab käesolevas asjas kirjaliku tõendina ka haldusasjas nr 3-17-1276 30.08.2017. a koostatud kohtuistungi protokolli, mis on koostatud samade menetlusosaliste vahel samalaadses vaidluses ja kohtute infosüsteemist nii kohtule kui pooltele kättesaadav ja saadetud tolles kohtuasjas ka koopiana kaebajale. Kohtuistungi protokolli kohaselt kajastas kaebaja muuhulgas ka oma kohtule antud seletustes 06.12.2016. a avalduse esitamisega seonduvaid asjaolusid. Kohtuistungi protokollist ei nähtu, et kaebaja oleks 6-12. detsembri sündmusi kirjeldades reaalselt tundnud ohtu tervisele kambrikaaslase keelatud esemetest, nagu ta väidab käesolevas kohtuasjas. Jah, ta on küll pettunud vangla tegevuse ebaoperatiivsuses, kuid tegemist on pelgalt kaebaja subjektiivse hinnanguga vangla tegevusele.
44.Kuna kohus on piiranud kaebaja õigust vastustaja esitatud kõigi tõenditega tutvumiseks, siis kohus ei kasuta neid tõendeid ka nn võtmetõenditena vaidluse lahendamisel kaebaja kahjuks ja piirdub konstateeringuga, et ka need tõendid ei anna kohtule alust vastustajast kohustuslikuks kohtueelses menetluses kahjunõude osas võetud seisukohast erinevale seisukohale asumiseks.
45.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel on kohus seisukohal, et Tartu Vangla ei ole antud asjas jätnud kasutamata diskretsiooniõigust ega ületanud ette nähtud diskretsiooni piire. Halduskohus on seisukohal, et asjas kogutud tõenditega ei ole tõendamist leidnud vastustaja poolne õigusvastane tegevus ja vangla ei ole käitunud kaebaja suhtes õigusvastaselt. Kuna täitmata on mittevaralise kahju hüvitamise eeldused, jätab kohus kaebuse täielikult rahuldamata.
46.Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 (kaebaja) ja § 109 lg 1 (vastustaja)). HKMS § 118 lg 3 alusel jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja kaebuse esitamisel vabastas, riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.