Lahe Puhkeküla OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 26.04.2017 otsuse nr 12.2-3/39877-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Lahe Puhkeküla OÜ, seaduslik esindaja Janek Keskküla Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Margo Karu
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 15.11.2017. a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (ka MTA) kontrollis 30.03.2017 korralduse nr 12.2-3/39877-1 (tl 28) alusel Lahe Puhkeküla OÜ ettevõtlusega tegelemist Eestis käibemaksuseaduse (KMS) mõistes. Äriühingut kohustati maksukorralduse seaduse (MKS) § 46, § 60 lg 1 ja 2, § 62 lg 1 ja KMS § 22 lg 31 alusel hiljemalt 13.04.2017 esitama elektroonselt 2017 jaanuarikuu kuni aprillikuu (k.a) ettevõtlusega tegelemist tõendavad majandustegevuse dokumendid ning pangakontode väljavõtted perioodi 01.01.2017 kuni otsuse täitmise kuupäeva kohta. Samuti kohustati äriühingu esindusõiguslikku isikut ilmuma selgituste andmiseks 18.04.2017 kell 09.30 MTA ametiruumidesse. 18.04.2017 anti dokumentide esitamise ja selgituste andmise uueks tähtajaks 24.04.2017. Lahe Puhkeküla OÜ edastas 20.04.2017 MTA-le e-mailiga 2017 jaanuarikuu – veebruarikuu kuluarved ja tšekid.
2.MTA koostas 26.04.2017 Lahe Puhkeküla OÜ-le otsuse nr 12.2-3/39877-2, milles teatas, et kuna Lahe Puhkeküla OÜ ei ole tõendanud Eestis ettevõtlusega tegelemist ega loonud maksuhaldurile võimalust seda täiendavalt kontrollida, siis puudub alus arvata, et Lahe Puhkeküla OÜ tegeleb Eestis ettevõtlusega ning eeltoodule tuginedes kustutatakse Lahe Puhkeküla OÜ käibemaksukohustuslaste registrist alates 01.05.2017.
1.Kontrolli käigus tuvastas MTA, et küsitud dokumendid on esitatud osaliselt. Esitatud kuluarved ja tšekid on perioodi 2017 jaanuarikuu - veebruarikuu kohta, kuid Lahe Puhkeküla OÜ-s on toimu1
nud juhatuse liikme vahetus 15.03.2017. Esitatud ei ole 30.03.2017 korralduses küsitud 2017 jaanuarikuu-aprillikuu (k.a) muid dokumente (müügiarved, kassa dokumendid, lepingud, pearaamat, sisekorraeeskirjad jm) ning kuluarveid 2017 märtsikuu - aprillikuu (k.a) kohta. Samuti ei ole esitatud Lahe Puhkeküla OÜ pangakontode väljavõtteid alates 01.01.2017.
2.Kuluarvete ja tšekkide kohta ei ole esitatud selgitusi, kuidas on esitatud dokumendid seotud Lahe Puhkeküla OÜ majandustegevusega. Dokumendid on kontrollimatud ega kinnita Lahe Puhkeküla OÜ ettevõtluse reaalset toimumist. Selgitusi Lahe Puhkeküla OÜ oma majandustegevuse kohta andnud ei ole.
3.Perioodi 2017 märtsikuu kohta esitatud käibedeklaratsioonis maksustatavat käivet ei ole Lahe Puhkeküla OÜ deklareerinud.
3.Tallinna Halduskohus sai 09.05.2017 Janek Keskküla kaebuse MTA 26.04.2017 otsuse nr 12.23/39877-2 tühistamiseks. Kaebaja põhjendused:
1.Maksuhaldur on teinud liiga ennatlikke järeldusi ja nimetatud mahus dokumentide küsimine viitas pigem maksukontrollile, mitte aga sellele, kas ettevõte tegeleb Eestis ettevõtlusega või mitte. Argument, et ettevõttel vahetus juhatus, ei anna alust arvata, et ettevõtte tegevus on peatunud. Ettevõtte tegevus on küll olnud häiritud, mistõttu on hilinenud ka parandused käibedeklaratsioonides, sest uuel juhatusel ei ole olnud võimalik eelmiselt juhatuselt veel kõiki dokumente kätte saada. Lahe Puhkeküla OÜ on 2010. aastast tegelenud järjepidevalt ettevõtlusega ja esitanud maksuhaldurile maksudeklaratsioone, millest on võimalik järeldada, et ettevõte tegeleb ettevõtlusega ning selle kahtluse alla seadmine ei ole põhjendatud. Maksuhaldur ei ole dokumente küsides põhjendanud, millisele riskianalüüsile tuginevad tema kahtlused, et Lahe Puhkeküla OÜ ei tegele ettevõtlusega.
2.Maksuhaldurile esitatud dokumentidega on äriühingu ettevõtlus piisavalt tõendatud. Maksuhaldur ei ole seadnud kahtluse alla tehinguid Swedbank Liising AS-ga, Saare Kütus AS-ga, ONOFF Jaekaubanduse OÜ-ga, SLO Eesti AS-i ja teiste tarnijatega. Esitatud ostudokumentide kohta ei ole maksuhaldur kordagi küsinud täiendavaid selgitusi. Seega on maksuhaldur rikkunud ärakuulamispõhimõtet, kuna ei ole andnud kaebajale võimalust oma seisukohtade ja vastuväidete esitamiseks. Maksuhalduril ei ole õigust ettevõtluse tõendamisel küsida dokumente, mis on juba iseloomulikud maksukontrollile. Alles maksumenetluses on võimalik tuvastada maksude tasumise rikkumisi, anda täielikud hinnangud mingi ajavahemiku tehingute ja käivete õigsusele ning rikkumiste tuvastamisel rakendada seaduses ettenähtud meetmeid. Maksukontrolli maksuhaldur vaidlustatud haldusakti andmise ajaks alustanud ei olnud. Läbi viidud maksumenetluses on kaebaja maksuhaldurile pangakonto väljavõtte esitanud.
4.Maksu- ja Tolliamet palub jätta kaebus rahuldamata.
1.Kaebus on üldsõnaline ning ei anna alust selle rahuldamiseks. On arusaadav, et MTA viis läbi Lahe Puhkeküla OÜ ettevõtlusega seonduvat kontrolli. Küsitavate dokumentide maht sõltub sellest, millise ettevõttega on tegemist. 30.03.2017 korralduses nõutud teabe ja dokumentide maht ei väljunud ettevõtlusega tegelemise kontrolli raamidest. Korralduses oli esitatud näitlik loetelu dokumentidest, mis võivad ettevõtlust tõendada. Põhjendatud kahtlus, et äriühing ei tegele ettevõtlusega, oli ajendatud maksudeklaratsiooni mittetähtaegsest esitamisest ja juhatuse liikme vahetusest. Seejuures maksudeklaratsioonide esitamata jätmine võib olla variäriühingu tunnuseks. Samuti ei ole maksukohustustest vabanemise eesmärgil välistatud maksuvõlgades äriühingute kolmandatele isikutele võõrandamine. Lahe Puhkeküla OÜ juhatuse liige Janek Keskküla on ka eelnevalt, olles mitme teise äriühingu juhatuse liige, need äriühingud makseraskustesse sattumisel koos maksuvõlgadega võõrandanud. Põhistamaks kahtlust, et äriühingu juhatuse vahetuse ja ka lühiajaliselt käibe deklareerimata jätmise korral suureneb tõenäosus, et äriühing ei tegele ettevõtlusega, mis on äriühingu käibemaksuregistrist kustutamise aluseks, on esitatud kohtule statistika väljavõte aastate 2015-2017 kohta.
2.Tõendite esitamata jätmine raskendas oluliselt maksuhalduri võimalusi äriühingu ettevõtlusega tegelemist kontrollida. Kaebaja esitatud dokumendid on kontrollimatud ega kinnita ettevõtluse
reaalset toimumist. Kaebaja vastustest maksuhaldurile nähtub, et kaebaja keeldus selgitamast oma ettevõtluse olemust. Tegelikkusele ei vasta kaebaja väide, et ta oleks andnud maksumenetluses sisulisi selgitusi, sest kaebaja on 20.04.2017 maksuhaldurile edastatud e-kirjas keeldunud selgituste andmisest. Maksuhaldur alustas 05.05.2017 ja 25.05.2017 kaebaja suhtes üksikjuhtumi kontrolli. See asjaolu ei mõjuta aga vaidlustatud haldusakti õiguspärasust. Kuna äriühingu ettevõtlusega tegelemine ei olnud ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud, kustutas maksuhaldur äriühingu käibemaksukohustuslaste registrist.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Hinnanud poolte väiteid ja kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud otsuse näol on tegemist haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 ja MKS § 46 mõistes nii vormiliselt kui ka materiaalselt õiguspärase haldusaktiga, mis on antud pädeva isiku poolt ning vastab haldusaktidele esitatavatele nõuetele.
6.Vaidlustatud otsusega kustutati Lahe Puhkeküla OÜ käibemaksukohustuslaste registrist põhjusel, et äriühing ei tõendanud Eestis ettevõtlusega tegelemist. Registrist kustutamise õigusliku alusena on maksuhaldur viidanud KMS § 22 lg-le 31. KMS § 22 lg 31 kohaselt on maksuhalduril õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega. Kui maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur teatab maksukohustuslasele registrist kustutamise kavatsusest kirjalikult ning annab tähtaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks. Kui ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud, kustutab maksuhaldur maksukohustuslase registrist. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-17-15 (p-d 15 ja 19) selgitanud, et maksukohustuslase registrist kustutamine KMS § 22 lg 31 alusel on kaalutlusotsus. Äriühingu käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise otsuse õiguspärasuse kontrollimisel tuleb arvestada kogutud teabega ja maksukohustuslase käitumisega teabe esitamisel ja toimingute tegemisel. Maksukohustuslasel lasub ettevõtlusega tegelemise tõendamiskoormis ja kaasaaitamiskohustus. Iga äriühingu käibemaksukohustuslase registrist kustutamise otsus on individuaalne ja sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest.
7.Vaidlustatud korraldusele eelnes MTA 30.03.2017 korraldus nr 12.2-3/39877-1 (tl 28), kus on selgitatud menetluse alustamise põhjendatud kahtlust ning anti kaebajale korraldus dokumentide esitamiseks ja MTA ametiruumidesse ilmumiseks. Korralduses on selgitatud, millist teavet ja millisel eesmärgil kaebajalt nõutakse ning teinud hoiatuse selle kohta, millise sisuga haldusakti kavatseb maksuhaldur anda juhul, kui ettevõtlusega tegelemist tõendavaid dokumente ei esitata. Kaebaja ei ole korraldust vaidlustanud. Tegemist on kehtiva korraldusega, mille täitmine on adressaadile kohustuslik. Vastava korraldusega on vastustaja andnud kaebajale võimaluse olla ära kuulatud ja selgitada ettevõtlusega tegelemist. Lisaks õigusele olla ära kuulatud pidi kaebaja korraldust täites täitma ka oma kaasaaitamiskohustust. Kaasaaitamiskohustust mitte täites võttis kaebaja endale riski, et vastustaja leiab seni kogutud andmete alusel, et kaebaja ei tegele ettevõtlusega. Kohtule ka ei nähtu, et olukorras, kus kaebaja niigi esitas MTA korralduses nimetatud dokumendid üksnes osaliselt ega ilmunud vastustaja juurde ütluseid andma, oleks kaebajale täiendava tähtaja andmine täitnud oma eesmärki. Kaebusest ega vaidlustatud otsusest ei nähtu, et kaebaja oleks avaldanud soovi esitada täiendavaid tõendid oma väidete kinnituseks ning maksuhaldur oleks keeldunud nende vastu võtmisest või teinud otsuse enne, kui kaebajal oli mõistlikult võimalik need tõendid esitada. Kaebajal oli võimalik anda selgitusi nii
kirjalikult dokumente esitades kui ka vastustaja juurde ilmudes. Isiku korduvalt ärakuulamise kohustus ei tulene ka seadusest.
8.Kaebaja leiab, et vastustaja on teinud ennatlikke järeldusi. Seejuures ainuüksi juhatuse liikme vahetus ei anna veel alust arvata, et ettevõtte tegevus on peatunud. Kohus nimetatud seisukohtadega ei nõustu. Riigikohus on 07.05.2015 otsuses nr 3-3-1-17-15 selgitanud, et teabe esitamise kohustuse tekkimiseks on piisav, et maksuhaldur toob välja põhjendatud kahtluse, millest tulenes maksukohustuslaselt teabe nõudmise vajadus (p 20). 30.03.2017 korralduses on selgitatud põhjendatud kahtluse alusena, et kaebaja ei ole kahe kuu jooksul käibedeklaratsioionides maksustatavat käivet deklareerinud. Kuigi samas korralduses ei ole nimetatud juhatuse liikme vahetust, on sama asjaolu toodud märgitud juba vastustaja 22.03.2017 e-kirjas kaebajale (Informatsiooni küsimine Lahe Puhkeküla OÜ menetluse alustamise vajaduse otsustamiseks; MTA 19.06.2017 vastuse lisa 2). Kuigi KMS § 22 lg 3 näeb ette, et maksuhalduril on õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes ei ole esitanud käibedeklaratsiooni kuue viimase järjestikuse maksustamisperioodi kohta, nõustub kohus vastustajaga, et põhjendatud kahtluse tekkimiseks, mis ajendas kaebaja ettevõtlusega tegelemise kontrollimise ja seega temalt teabe nõudmise vajaduse, oli piisav juba lühiajaline maksustatava käibe deklareerimata jätmine. Kuna MKS § 85 lg 1 kohaselt maksudeklaratsioon on oluline maksu määramise alusdokument, siis deklaratsiooni mittetähtaegne või mittenõuetekohane esitamine on maksukohustusest kõrvalehoidumise viis, mis võib viidata ettevõtlusega mittetegelemisele või olla ka variäriühingu tunnuseks (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-30-15 p 16). Vastuseks kohtu nõudmisele on maksuhaldur selgitanud põhjendatud kahtluse ja riskianalüüsi sisu, esitades statistika väljavõtte aastate 2015-2017 (viimase puhul 8 kuu) osas (MTA 15.09.2017 vastus kohtunõudele ja selle lisa), kus on toodud andmed selle kohta (lehel „KMD esitamata kustutamine“), kui ruttu on toimunud ettevõtte registrist kustutamine, kui on toimunud juhatuse täisvahetus ning käibemaksudeklaratsioon on esitamata. Samuti andmed (lehel „Võlg kustutamine“) selle kohta, kui ruttu kustutati ettevõte registrist, kui ettevõttes oli juhatuse täisvahetus ning äriühingul tekkis võlg juhatuse vahetuse kuust alates või hiljem. Esitatud andmetest nähtub ilmekalt, et juhatuse vahetuse korral on juba paari kuu jooksul käibedeklaratsioonide esitamata jätmine toonud kaasa ettevõtte registrist kustutamise. Mistõttu tuginedes eelnevale kogemusele oli kaebaja poolt käibedeklaratsioonide juba ka lühiajaline esitamata jätmine, lisaks juhatuse liikme vahetus ja sellele järgnevalt 2017 märtsikuu kohta esitatud käibedeklaratsioonis maksustatava käibe deklareerimata jätmine sellised olulised ohufaktorid, mille puhul võib lugeda põhjendatuks maksuhalduri kahtlused selle kohta, et kas kaebaja ettevõtlusega ikka jätkuvalt tegeleb. Kohus ei pea võimalikuks arvestada põhjendatud kahtluse alusena ka juhatuse liikme J. Keskküla varasemat käitumist teiste äriühingute juhatuse liikmena, kuna seda ei ole 30.03.2017 ega vaidlustatud korralduses välja toodud ning seega ei saanud kaebaja selles osas täita oma ärakuulamisõigust ega kaasaaitamiskohustust. Eeltoodust tulenevalt ei olnud menetluse algatamine ega läbiviimine ennatlik, sest maksuhalduril oli riskianalüüsil põhinev kahtlus, et käibedeklaratsioonide esitamata jätmise tõttu ei pruugi kaebaja enam ettevõtlusega tegeleda. Nimetatud asjaolule lisandus veel juhatuse liikme vahetus. Tõendamiskoormus oli seega ettevõtlusega tegelemise osas KMS § 22 lg-st 31 tulenevalt kaebajal. Kuna kaebaja esitas küsitud dokumendid üksnes osaliselt, võttis kaebaja sellega ka riski, et kui tema esitatud dokumendid ei ole piisavad, kustutatakse ta käibemaksukohustuslaste registrist, sest kaebaja enda käitumise tulemusena oli maksuhalduri kaalumisruum oluliselt vähenenud.
Vaidlustatud korraldust ei muuda õigusvastaseks see, et vastustaja ei tutvustanud kaebajale riskianalüüsi sisu maksumenetlus. Riskianalüüs sisaldab üksnes üldistatud ülevaadet, et kindlatele tunnustele vastavad äriühingud ei tegele tõenäoliselt teatud aja möödumisel ettevõtlusega. Kaebajal puudus vajadus lükata ümber riskianalüüsi üldistatud statistika, vaid kaebajal tuli esitada piisavalt andmeid ja dokumente selle kohta, et kaebaja ise siiski tegeleb ettevõtlusega. Seega ei oleks riskianalüüsi täiendav tutvustamine taganud isikule tema õiguste täiendavat kaitset.
9.Kaebaja leiab, et esitatud dokumentidega oli äriühingu ettevõtlus piisavalt tõendatud. Kohus seda seisukohta ei jaga. KMS § 2 lg 2 ls 1 järgi on ettevõtlus KMS tähenduses isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja poolt maksuhaldurile esitatud kuludokumendid, liisingu-, kindlustusja ostuarved/kviitungid (MTA 19.06.2017 vastus kaebusele, tl 16-17, lisad 5-8 ja 10-16) iseenesest ei tõenda veel ettevõtlusega tegelemist. Kuigi võib nõustuda kaebajaga selles, et vastustaja ei ole otseselt toimunud tehinguid kahtluse alla seadnud, siis üksnes asjaolu, et äriühing on liisinud sõidukid ja sõlminud kindlustuslepingud, mille osamakseid Swedbank AS-le vastavalt esitatud arvetele tasub, samuti soetanud kütust jm kaupa (nt termostaat, printer, sensor termomeeter jm), on ettevõtlusega tegelemise seisukohast vähese tähtsusega, kui pole veenvalt nähtav, et need kulud on suunatud mingi konkreetse maksustatava käibe tekkimisele. Seega ainuüksi teatud kaupade soetamine ei saa olla piisavaks kinnituseks ettevõtlusega tegelemise kohta KMS tähenduses, kui äriühing ei ole esitanud selgitusi selle kohta, kuidas ta kavatseb neid kasutada maksustatava müügikäibe tarbeks. Kaebaja ei ole esitanud muid tehingute tegelikku sisu ja toimumist tõendavaid dokumente (lepinguid vms). Samuti jättis äriühing esitamata raamatupidamisdokumendid, sh pangakontode väljavõtted ning andmata selgituse oma majandustegevuse kohta (kaebaja 20.04.2017 e-kiri, MTA 19.06.2017 vastuse lisa 9). Seetõttu ei ole võimalik tuvastada, kas arved on tasutud ja kas arvete eest on tasunud nimelt kaebaja. Kohus kordab, et vastustaja ei pidanud pärast kaebaja poolt osaliselt dokumentide esitamist küsima kaebajalt korduvalt veelkord täiendavaid dokumente, vaid kaebaja pidi ise täitma oma kaasaaitamiskohustust suurimal võimalikul määral, et tema ettevõtlusega tegelemine oleks tuvastatav. Kaebajale 30.03.2017 antud korraldus oli selles osas piisavalt põhjalik, et kaebajale pidi olema arusaadav, et üksnes arvete ja tšekkide esitamine ei ole piisav, sh on korralduses selgesõnaliselt küsitud pangakonto väljavõtet. Kohus nõustub, et ettevõtluse tegeliku puudumise kohta põhjendatud kahtluse tekkimiseks oli eeltoodu piisav ning asjasse puutumatu on kaebaja selgitus selle kohta, et hilisemalt kaebaja suhtes läbi viidud üksikjuhtumi kontrollimenetluses (MTA 05.05.2017 ja 25.05.2017 korraldused dokumentide esitamiseks, tl-d 38-39 ja 43-44) esitas kaebaja pangakonto väljavõtted MTA-le. HKMS § 158 lg 2 kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. Seega ei puutu asjasse kaebaja suhtes hilisemalt läbi viidud maksumenetlused ja seal esitatud dokumendid, kuna need ei saanud mõjutada 26.04.2017 otsuse õiguspärasust. Kohus märgib, et vaidlustatud otsuse aluseks ei ole võimalik maksupettuse toimepanemine, seetõttu on kaebaja vastav viide asjakohatu.
10.Kaebaja leiab, et nimetatud mahus dokumentide küsimine viitas pigem maksukontrollile. Kohus nõustub osaliselt kaebajaga, et vastustaja korraldustest ei tulene, et tegemist on üksnes näitliku loeteluga, kust kaebaja võib valida, milliseid dokumente esitada ning kõigi dokumentide esitamine ei ole kohustuslik. Samas pidi kaebaja esitama siiski piisava koguse tõendeid, millest nähtuks kogu perioodi osas ettevõtlusega tegelemine. Kaebajale pidi olema kontrolli eesmärk – ettevõtlusega tegelemise tõendamine – selge 30.03.2017 korralduse põhjendustest. Korraldus ei ole selles osas puudulik
ega eksitav. Kaebaja argument saaks olla määrav olukorras, kus kaebaja ei esita küll kõiki nõutud dokumente, kuid juba esitatud dokumendid on piisavad ettevõtluse tõendamiseks. Käesolevas asjas on kohus juba eelnevalt sedastanud, et korralduses on õiguspäraselt järeldatud, et kaebaja ei ole ettevõtlusega tegelemist piisavalt tõendanud. Seetõttu ei ole menetluse võimalik sarnasus maksukontrollile viinud õigusvastase tulemuseni.
11.Nõuet kanda käibemaksukohustuslaste registrisse üksnes ettevõtlusega tegelevad äriühingud ning vastavalt kustutada registrist äriühingud, mis ettevõtlusega ei tegele, õigustab oluline avalik huvi maksualaste kuritarvituste vastu võitlemisel. Seega ei saa meedet pidada ebaproportsionaalselt kaebaja õigusi piiravaks. Asjaolusid kogumis arvestades ei ole kaebaja kustutamine käibemaksukohustuslaste registrist antud juhul ebaproportsionaalne. Kaebaja ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mis tingiksid üldreeglist kõrvalekaldumise tema kasuks. Kustutamine ei takista kaebajal ettevõtlusega tegelemist ning tal on õigus taotleda enese uuesti registreerimist ettevõtlusega tegelemise tõendamise korral.
12.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Arvestades, et vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.