Aktsiaselts Hansa Bussiliinid kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 18. augusti 2017. a otsuse nr 11017/180918 ning Tartu Linnavalitsuse 30. juuni 2017. a korralduse nr 673 p 1 ja 6. juuni 2017. a käskkirja nr 173 p 1 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Aktsiaselts Hansa vandeadvokaat Jaana Nõgisto
Bussiliinid,
esindaja
Vastustaja – Tartu linn, esindajad vandeadvokaat Priit Lätt ja advokaat Erki Fels Kolmas isik – AS GoBus, esindaja Viktoria Hõpemägi Kaasatud haldusorgan – Riigihangete vaidlustuskomisjon, esindaja Mart Parind Asja läbivaatamise vorm Resolutsioon
Kirjalik menetlus
1.Jätta aktsiaselts Hansa Bussiliinid kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda.
3.Tühistada Tartu Halduskohtu poolt 30. augustil 2017 kohaldatud esialgne õiguskaitse, millega keelati Tartu linnal riigihankes „Tartu linna avaliku bussiliiniveo teenuse tellimine perioodiks 01.07.2019 – 30.06.2029“ (viitenumber 180918) AS-ga GoBus hankelepingu sõlmimine. Esialgse õiguskaitse abinõu kehtib kuni haldusasjas nr 3-17-1787 tehtud lõpliku kohtulahendi jõustumiseni. Menetlusosalistel
3-17-1787 apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest ehk hiljemalt
20.oktoobril 2017 (HKMS § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Linnavalitsus avaldas 1. detsembril 2016 hanketeate (tl-d 7-8), millega alustas avatud hankemenetlust „Tartu linna avaliku bussiliiniveo teenuse tellimine perioodiks 01.07.2019 30.06.2029“ (viitenumbriga 180918).
2.Tartu Linnavalitsus otsustas 6. juuni 2017. a käskkirjaga nr 173 tunnistada riigihankel vastavaks järgmiste pakkujate pakkumused: SIA „Sabiedriskais autobuss“, AS Hansa Bussiliinid, AS GoBus, AS SEBE, Eesti Buss OÜ ning ühispakkujad ATKO Transport OÜ ja OÜ ATKO Liinid (tl 133).
3.Tartu Linnavalitsus otsustas 30. juuni 2017. a korraldusega nr 673 (tl 10) tunnistada riigihankel „Tartu linna avaliku bussiliiniveo teenuse tellimine perioodiks 01.07.2019 - 30.06.2029“ edukaks AS-i GoBus pakkumus ja sõlmida pärast riigihangete seaduse (RHS) § 69 lg 1 kohase tähtaja möödumist hankeleping AS-iga GoBus järgmiste ühikuhindadega: normaalbussi ühe liinikilomeetri hind koos käibemaksuga 1,517 eurot ning liigendbussi ühe liinikilomeetri hind koos käibemaksuga 2,554 eurot. Teenuse ühe aasta arvestuslik kogumaksumus koos käibemaksuga on 6 628 629 eurot, vedajale väljamakstava tasu suurus sõltub tegelikust liinikilomeetrite arvust.
4.Aktsiaselts Hansa Bussiliinid esitas 13. juulil 2017 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse tunnistada kehtetuks Tartu Linnavalitsuse otsus, millega tunnistati AS-i GoBus pakkumus riigihankel nr 180918 vastavaks ja tunnistada kehtetuks Tartu Linnavalitsuse 30. juuni 2017. a korraldus nr 673 (tl-d 14-16).
5.VAKO jättis 18. augusti 2017. a otsusega nr 110-17/180918 Aktsiaseltsi Hansa Bussiliinid vaidlustuse rahuldamata (tl-d 18-22). Otsuses olid kokkuvõtvalt järgmised põhjendused.
5.1.RHS § 48 lg-st 3 tuleneb hankija õigus, juhul kui ta leiab pärast pakkuja antud selgituste hindamist endiselt, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, see pakkumus tagasi lükata. Hankija tegevusetus RHS § 48 lg 3 kohaldamata jätmisel on piiratud ulatuses vaidlustatav pakkumuse edukaks tunnistamise kaudu, kuna hiljemalt selleks ajaks on pakkujatele selge, et hankija ei lükka tagasi pakkumust, mille maksumus on teis(t)e pakkuja(te) arvates põhjendamatult madal.
5.2.Tuginedes väitele, et teise pakkuja pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, saab pakkuja vaidlustada üksnes selle teise pakkuja edukaks tunnistamise otsust. Vaidlustades aga teise pakkuja pakkumuse vastavaks tunnistamise otsust, peab vaidlustaja tõendama, et vaidlusalune pakkumus ei vasta hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele.
5.3.Vaidlustaja ei esitanud vaidlustuskomisjonile mistahes sisulisi põhjendusi selle kohta, millises osas ei vasta kolmanda isiku pakkumus hanketingimustele. Vaidlustaja palus vaidlustuskomisjonil üksnes kontrollida, kas kolmanda isiku pakkumuses esitatud liinikilomeetrite ühikuhinnad vastavad vormil
näidatud kulukomponentidele. Vaidlustuskomisjon tuvastas et kolmanda isiku esitatud arvandmed on omavahel kooskõlas. Seega, selles osas on kolmanda isiku pakkumus hanketingimustele vastav. Muid konkretiseeritud võimalikke mittevastavusi vaidlustaja välja ei toonud.
3-17-1787
5.4.Vaidlustaja väited kolmanda isiku pakkumuse mittevastavusest on paljasõnalised ja tõendamata.
5.5.Kahtlus pakkumuse maksumuse põhjendatuses saab tekkida vaid hankija siseveendumuse tulemusena. Hankija tähelepanu teatud asjaoludele juhtimine võib, aga ei pruugi tekitada hankijas kahtlust teatava pakkumuse maksumuse põhjendatuses. Sellest tulenevalt ei saa väita, et
15.märtsi 2017 märgukirja saades pidanuks hankijal tekkima RHS § 48 lg-s 1 sätestatud selgitusnõude esitamise aluseks olev kahtlus.
5.6.Puuduvad selged kriteeriumid selles osas, millal peab hankijal tekkima põhjendatud kahtlus, et esitatud on põhjendamatult madala maksumusega pakkumus. RHS § 48 lg-st 1 järeldub siiski, et hindamisel, kas pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, tuleb võrrelda ühelt poolt pakkumuse hinda ja teiselt poolt hangitava kauba või teenuse eeldatavat hinda.
5.7.Üksnes asjaolu, et pakkumuse maksumus erineb hankelepingu eeldatavast maksumusest, ei anna alust järelduseks, et tegemist on põhjendamatult madala maksumusega. Hankijal peab tekkima kahtlus, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal siis, kui pakkumuse hinna ja teostatavate tööde eeldatava maksumuse vahe on silmatorkavalt erinev.
5.8.Usutavaks saab pidada hankija arutluskäiku, et töövõtjale makstav tasu suureneb hankelepingu kestel igal aastal 1,54% võrrelduna eelmise aastaga. Sellisel juhul oleks kolmanda isiku pakkumuse maksumus u 11% madalam hankelepingu eeldatavast maksumusest. Hankijal ei pidanud tekkima kahtlust kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuses. Kohtupraktikas ei ole 15%-list erinevust pakkumuse ja hankelepingu eeldatava maksumuse vahel peetud selliseks asjaoluks, mis peaks hankijas tekitama kahtluse pakkumuse maksumuse tõsiseltvõetavuses.
5.9.Hankijas ei pidanud kahtlust tekitama ka kolmanda isiku pakkumuse maksumuse teatav erinevus võrreldes teiste pakkumuste maksumusega. Riigihangetes, kus pakkumuste hindamise kriteeriumiks on madalaim hind, ongi eduka pakkumuse maksumus teistest pakkumustest mõnevõrra madalam.
5.10.Isegi kui jaatada, et hangitav teenus kuulub eripärasesse sektorisse, mis ei jäta hinnakujundusele suurt ruumi, on iga pakkuja võimalused siiski erinevad. Seetõttu on erinev ka hind, mida iga pakkuja saab ilma kahjumit kannatamata pakkuda.
5.11.Vaidlustuskomisjonile on teada kolmanda isiku pakkumuse sisu (sh üksikud kulukomponendid) ning kolmanda isiku selgitused selle kohta, millest tuleneb hinnavõit võrreldes vaidlustaja pakkumusega. Need asjaolud ei anna alust väita, et kolmanda isiku pakkumuses esineks seletamatuid anomaaliaid või muid asjaolusid, mis peaks mõistlikus hankijas tekitama kahtluse esitatud hindade põhjendatuses.
5.12.Hankija ei ole kohustatud esitama pakkumuse edukaks tunnistamise otsuses põhjendusi, miks ta leiab, et see pakkumus ei ole põhjendamatult madala maksumusega.
6.Aktsiaselts Hansa Bussiliinid esitas 28. augustil 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse VAKO
18.augusti 2017. a otsuse nr 110-17/180918 ning Tartu Linnavalitsuse 30. juuni 2017. a korralduse nr 673 p 1 ja 6. juuni 2017. a käskkirja nr 173 p 1 tühistamiseks (tl-d 2-5).
7.Tartu Halduskohus võttis 30. augusti 2017. a määrusega menetlusse Aktsiaseltsi Hansa Bussiliinid kaebuse VAKO 18. augusti 2017. a otsuse nr 110-17/180918 ning Tartu Linnavalitsuse 30. juuni 2017. a korralduse nr 673 p 1 ja 6. juuni 2017. a käskkirja nr 173 p 1 tühistamiseks, kaasas haldusasja menetlusse arvamuse andmiseks VAKO ja kolmanda isikuna AS GoBus, kohustas Tartu linna ja VAKO-t kaebusele vastama ning andis kolmandale isikule võimaluse kaebusele vastuse esitamiseks, kohustas VAKO-t esitama kohtule vaidlustusmenetluse toimiku ning rahuldas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse (tl-d 30-32). Kohus keelas esialgse õiguskaitse korras Tartu linnal riigihankes "Tartu linna avaliku bussiliiniveo teenuse tellimine perioodiks 01.07.2019 - 30.06.2029"
8.VAKO esitas 4. septembril kohtule vaidlustusmenetluse toimiku nr 110-17/180918 ja arvamuse (tl-d 39-111). VAKO hinnangul on kaebuse esemeks olev otsus seaduslik ning kaebaja argumendid ei tingi selle tühistamist. VAKO ei pea õigeks vaidlustatud otsuses esitatud põhjendusi korrata. Erandina eeltoodust peab VAKO vajalikuks esile tuua, et kaebuse p-des 3.1.5. ja 3.1.6. toodut ei saa arvesse võtta. Esiteks, vaidlustusmenetluses olid kõik pooled nõus, et hankijal ei tekkinud kahtlust AS-i GoBus pakkumuse maksumuse põhjendatuses ning sellest tulenevalt ei viinud hankija läbi RHS §-s 48 reguleeritud kontrollimenetlust. VAKO hinnangul ei võimalda halduskohtupidamise reeglid kaebajal praeguses menetlusfaasis oma seisukohta muuta. Liiatigi ei saa meedias ilmunud üldsõnalised väljaütlemised tõendada seda, kas hankijal tekkis kahtlus RHS § 48 lg 1 mõttes või mitte.
9.AS GoBus ja Tartu linn esitasid 6. septembril 2017 kohtule vastuse kaebusele (tl-d 124-125, 115-121). Seejuures esitas Tartu linn taotluse esialgse õiguskaitse muutmiseks. AS GoBus ühines vastustaja kirjalikus seletuses toodud põhjendusega ei leiab, et VAKO otsus esitatud kaebuse osas oli õige; samuti jäi kolmas isik vaidlustusmenetluses esitatud seisukohtade juurde.
10.Tartu Halduskohus kuulutas 12. septembri 2017. a määrusega menetluse osaliselt kinniseks, s.o AS GoBus 6. septembri 2017. a vastuse osas (resolutsiooni p 2), piiras Aktsiaseltsi Hansa Bussiliinid õigust tutvuda haldusasjas kinniseks kuulutatud AS GoBus 6. septembri 2017. a vastusega ja saada sellest koopiaid (resolutsiooni p 3), otsustas haldusasja läbi vaadata kirjalikus menetluses (resolutsiooni p 4), andis menetlusosalistele õiguse täiendavate menetlusdokumentide ning neile vastuse esitamiseks (resolutsiooni p 5), andis Aktsiaseltsile Hansa Bussiliinid võimaluse esitada Tartu Halduskohtule seisukoht Tartu linna esialgse õiguskaitse muutmise taotluse kohta hiljemalt
14.septembril 2017 (resolutsiooni p 6), kohustas Tartu linna esitama Tartu Halduskohtule hiljemalt
15.septembril 2017 Tartu Linnavalitsuse 6. juuni 2017. a käskkiri nr 173 p 1 (resolutsiooni p 7) ning teatas, et kohus teeb otsuse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu 10. oktoobril 2017 (resolutsiooni p 8) (tl-d 129-130).
11.Aktsiaselts Hansa Bussiliinid esitas 14. septembril 2017 seisukoha esialgse õiguskaitse muutmise taotlusele (tl-d 137-138).
12.Aktsiaselts Hansa Bussiliinid esitas 15. septembril 2017 kohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 12. septembri 2017. a määruse resolutsiooni p 3 tühistamiseks (tl-d 141-142).
13.Tartu Halduskohus võttis 18. septembri 2017. a määrusega Aktsiaseltsi Hansa Bussiliinid määruskaebuse menetlusse ja kohustas AS-i GoBus määruskaebusele vastama (tl 146). Aktsiaselts Hansa Bussiliinid esitas 19. septembril 2017 kohtule taotluse täiendavate tõendite kogumiseks, sh taotluse kuulata asjas tunnistajatena üle Aivo Pärn ja Tartu abilinnapea Valvo Semilarski (tl-d 148149). Aktsiaselts Hansa Bussiliinid palus kaebuse läbi vaadata kohtuistungil.
14.Tartu Halduskohtusse saabus 21. septembril 2017 Tartu linna vastus kaebaja 19. septembri 2017. a pöördumisele (tl 151). Ühtlasi esitas Tartu linn väljavõtte e-riigihangete keskkonnast, millest nähtub Tartu Linnavalitsuse 22. märtsi 2017. a küsimus AS-le GoBus ja AS GoBus vastus sellele (tl 152).
3-17-1787
15.Tartu Halduskohus jättis 21. septembri 2017. a määrusega rahuldamata Tartu linna taotluse Tartu Halduskohtu 30. augusti 2017. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse muutmiseks (resolutsiooni p 1); jättis rahuldamata kaebaja taotluse Tartu linnalt 19. aprillil 2017 AS-ga GoBus peetud nõupidamise kohta koostatud protokolli väljanõudmiseks (resolutsiooni p 2); kohustas AS-i GoBus teavitama kohut hiljemalt 25. septembril 2017, kas e-riigihangete keskkonnas esitatud AS GoBus vastus Tartu Linnavalitsuse selgitustaotlusele kütusekulu maksumuse kohta ja Tartu linna
21.septembril 2017 kohtule esitatud pöördumine sisaldab ärisaladust (resolutsiooni p 3); jättis rahuldamata Aktsiaseltsi Hansa Bussiliinid taotluse kohtuistungi korraldamiseks (resolutsiooni p 4); jättis rahuldamata Aktsiaseltsi Hansa Bussiliinid taotluse A. Pärna ja V. Semilarski tunnistajana ülekuulamiseks (resolutsiooni p 5) (tl-d 153-155).
16.AS GoBus esitas 26. septembril 2017 seisukoha ärisaladuse olemasolu ja selle ulatuse kohta (tl 158).
17.Tartu Halduskohus jättis 27. septembri 2017. a määrusega rahuldamata Aktsiaselts Hansa Bussiliinid määruskaebuse Tartu Halduskohtu 12. septembri 2017. a kohtumääruse resolutsiooni p 3 peale ning edastas selle koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks (resolutsiooni p 1); kuulutas haldusasja menetluse osaliseks kinniseks, s.o eriigihangete keskkonnas Tartu Linnavalitsuse selgitustaotlusele esitatud AS GoBus vastuse, Tartu linna 21. septembril 2017 kohtule edastatud pöördumise p 4 ja AS GoBus 26. septembri 2017. a vastuse viimase lõigu osas (resolutsiooni p 2); piiras Aktsiaseltsi Hansa Bussiliinid õigust tutvuda haldusasjas kinniseks kuulutatud e-riigihangete keskkonnas Tartu Linnavalitsuse selgitustaotlusele esitatud AS GoBus vastusega, Tartu linna 21. septembril 2017 kohtule edastatud pöördumise p-ga 4 ja AS GoBus 26. septembri 2017. a vastuse viimase lõiguga ning saada neist koopiaid (resolutsiooni p 3) (tl-d 162-163).
18.Aktsiaselts Hansa Bussiliinid esitas 28. septembril 2017 vastuväited kohtu tegevusele, seisukoha hankija 6. septembri 2017. a vastusele ja menetluskulu dokumendid (tl-d 166-174).
19.Tartu Ringkonnakohus jättis 3. oktoobri 2017. a määrusega asjas nr 3-17-1787 Aktsiaselts Hansa Bussiliinid määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12. septembri 2017. a määruse resolutsiooni p 3 muutmata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
20.Aktsiaselts Hansa Bussiliinid taotleb VAKO 18. augusti 2017. a otsuse nr 110-17/180918 ning Tartu Linnavalitsuse 30. juuni 2017. a korralduse nr 673 p 1 ja 6. juuni 2017. a käskkirja nr 173 p 1 tühistamist, põhjendades oma kaebust järgmiselt.
20.1.Kolmas isik on esitanud põhjendamatult madala pakkumuse. Menetlusosalised ei vaidle, et hankija poolt määratud riigihanke eeldatav maksumus on 66 666 666 eurot ning arvestades hankel esitatud kolmanda isiku pakkumuse maksumust 2019. a kohta, on kolmanda isiku pakkumus hanke eeldatavast maksumusest arvestuslikult 17,2% madalam. Kaebaja hinnangul ei saa antud juhul olla mõistlikku vaidlust selles, et hankijal oleks nii silmnähtavalt suure erinevuse puhul võrreldes riigihanke eeldatava maksumusega pidanud tekkima kahtlus, kas kolmas isik on suuteline pakutud maksumuse alusel hankelepingut jätkusuutlikult täitma. Hankija oleks seega pidanud asuma kolmandalt isikult RHS § 48 lg 2 alusel selgitusi küsima ning hindama, kas kolmanda isiku selgitused hajutavad hankija kahtlused või mitte.
3-17-1787
20.2.Kolmanda isiku pakkumus on märkimisväärselt erinev riigihankel esitatud ülejäänud vastavaks tunnistatud pakkumustest. Ühistranspordi sektoris ei ole hankijal kahtluste tekkimiseks vajalik, et põhjendamatult madal pakkumus oleks suurusjärgus vähemalt 20, 25, 30 jne % eeldatavast maksumusest madalam. Esitatud pakkumuste põhjendatuse hindamisel peab hankija lisaks eeldatavale maksumusele silmas pidama ka teisi antud hankel esitatud pakkumusi, mis põhinevad konkreetsel turuolukorral, ettevõtjatele teadaolevatel spetsiifilistel asjaoludel ja teenuse osutamise tegelikel kulukomponentidel. Avaliku liiniveo hangete spetsiifika seisneb selles, et muutujaid, mis saavad kaasa tuua hinnapakkumuste märkimisväärset erinevust, ei ole. Kõik pakkujad opereerivad võrdsete või peaaegu võrdsete kulukomponentidega nagu kütuse-, kindlustuse-, bussijuhtide palga-, intressikulud jms.
20.3.Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse erinevus eeldatava maksumusega 17% ning järgmise pakkuja maksumusega 12,4% on kindlasti selline, mis peaks panema hankija tõsiselt kahtlema, kas pakkumuse maksumus tagab hangitava teenuse jätkusuutlikkuse. Hankija on õigusvastaselt jätnud RHS § 48 kohaldamata. Kaebaja jääb ka kõigi oma vaidlustuses esitatud põhjenduste juurde, et hiljemalt oleks hankijal pidanud kahtlused tekkima kaebajalt kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendamatuse kohta motiveeritud märgukirja saamisel.
20.4.Kaebajale on teatavaks saanud, et hankijal on tegelikult tekkinud kahtlus kolmanda isiku pakkumuse tõsiseltvõetavuses. Nimelt hankija pöördus kahtluse alusel kolmanda isiku poole, et uurida, kas kolmas isik tõepoolest peab võimalikuks niivõrd madala maksumusega hankelepingut täita. Lisaks toonitas hankija antud kohtumisel, et hankelepingu mittetäitmisel kavatseb hankija maksma panna lepingus ettenähtud garantii. Samas ei järginud hankija RHS § 48 lg-s 1 sätestatud kohustust küsida pakkujalt kirjalikult täiendavat selgitust pakkumuse maksumuse põhjendamiseks, vaid viis läbi hankemenetluses protokollimata kohtumise, milles oma kahtlusi avaldas.
20.5.Et hankijal on tekkinud kahtlus, kas kolmas isik suudab pakutud hinnaga hankelepingut täita, tuleneb ka Rein Haaki väljaandele Postimees antud intervjuust.
20.6.Ka kolmas isik tunnistas VAKO istungil, et tema pakkumuse maksumust põhjendavad erandlikud eelised võrreldes teiste pakkujatega (istungi salvestis alates 15:37:12), milleks on (i) gaasitaristu välja ehitamiseks väidetavalt olemasolev unikaalne tehniline lahendus, mis võimaldab olulist säästu ja (ii) Tartu maakonda teenindavate busside tankimine Tartu linnale ehitatava gaasitaristu abil. Kaebaja hinnangul kinnitab ainuüksi asjaolu, et kolmas isik on asunud oma pakkumuse madalat maksumust erandlike asjaoludega põhjendama seda, et pakkumuse madal maksumus oleks hankijas pidanud kahtlusi tekitama.
20.7.Vaidlustuskomisjoni istungil antud seletustest ilmneb, et kolmas isik soovib Tartu maakonna avaliku liiniveo teenuse osutamisel kasutada Tartu linnaga sõlmitava lepingu alusel väljaehitatavat gaasitanklate võrku, saavutab selliselt maakonnaliinide teenindamisel säästu (praegu tangib kolmas isik maakonnaliini busse Olerexi tanklates) ning saab seetõttu Tartu linnas pakkuda madalamat liinikilomeetri hinda. Seega soovib kolmas isik Tartu maakonna teenindamise kuludest tuleneva säästu suunata Tartu linnaga sõlmitava lepingu kulude katteks. Selline ristsubsideerimine on ÜTS-i alusel keelatud.
20.8.Kui kohus peaks asuma seisukohale, et ülalkirjeldatud ristsubsideerimine on lubatud (millega kaebaja kindlasti ei nõustu), siis palub kaebaja kohtul uurida, kuidas on maakonnaliinide teenindamiselt saadavat säästu arvesse võetud kolmanda isiku pakkumuse maksumuse esitamisel.
20.9.Kolmandal isikul puudub finantsvõimekus hankelepingut täita. Kaebaja on hankijale saadetud märgukirjas ja hilisemas vaidlustuses põhjendanud, et lähtudes avalikult kättesaadavatest andmetest ei täida kolmas isik EL määruse nr 1071/2009 art 3 lg 1 punkti c ja art 7 lg 1 sätestatud minimaalse omakapitali nõuet ning ta ei tohiks antud otsekohalduva määruse kohaselt lubada tegutseda autoveo-ettevõtjana. Vaidlusaluse riigihanke kontekstis tähendab see ettenähtavat suutmatust täita sõlmitavat hankelepingut.
3-17-1787
20.10.Kaebaja ei nõustu VAKO otsuse p-s 39 esitatud seisukohaga, justkui kolmanda isiku finantssuutlikkusele kehtestatud EL õigusaktide nõuete täitmine pole pakkumuse vastavuse ja edukuse kontrollimisel asjakohane, kuivõrd kolmas isik on täitnud hankija poolt kehtestatud kvalifitseerimise nõuded. Kaebaja on selgitanud, et tugineb finantssuutlikkusele esitatavatele nõuetele pakkumuse maksumuse üle peetava vaidluse kontekstis. Arvestades kolmanda isiku aastate lõikes kahjumlikku tegutsemist ja puudusi EL õigusaktide nõuete täitmisel, peab hankijal seda enam tekkima kahtlus kolmanda isiku pakkumuse maksumuse tõsiseltvõetavuse osas.
21.Tartu linn palub jätta Aktsiaselts Hansa Bussiliinid kaebus rahuldamata ja VAKO 18. augusti 2017. a otsus muutmata. Hankija palub jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda ja mõista kaebajalt Tartu linna kasuks välja menetluskulud. Tartu linna seisukohad on lühidalt järgmised.
21.1.Kolmanda isiku pakkumus vastab HD tingimustele, mistõttu puudub alus pakkumuse mittevastavaks tunnistamiseks ning hankija 6. juuni 2017. a käskkirja nr 173 p 1 tühistamiseks. Kaebaja on taotlenud kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse ja edukaks tunnistamise otsuse tühistamist (kaebuse p 1.4 ja resolutiivosa p 1). Samas on kaebuses esitatud väited seotud ainult kolmanda isiku pakkumuse maksumuse tõsiseltvõetavusega. Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse esitamist saab vaidlustada edukaks tunnistamise otsuse kaudu, mitte aga pakkumuse vastavaks tunnistamise kaudu.
21.2.Hankijal puudub õigus lükata RHS § 47 lg 2 alusel pakkumust tagasi isegi juhul, kui pakkumus oleks põhjendamatult madala maksumusega. RHS § 47 lg 2 kohaselt on hankijal õigus pakkumus tagasi lükata, kui see ei vasta HT-s või HD-s esitatud tingimustele. Hankija kontrollis kolmanda isiku pakkumuse vastavust HT-s ja HD-s esitatud tingimustele ega tuvastanud ühtegi sisulist kõrvalekallet, mis oleks pakkumuse tagasilükkamise kohustuslik alus. Samuti ei ole kolmanda isiku pakkumuses ühtegi mittesisulist kõrvalekallet, millisel juhul oleks võimalik pakkumuse tagasilükkamist kaaluda. Ka kaebaja ise ei ole vaidlustuses ega kaebuses esitatud ühtegi viidet, millisele HT või HD tingimusele kolmanda isiku pakkumus ei vasta.
21.3.Hankija 30. juuni 2017. a korralduse nr 673 p 1 on õiguspärane. Selleks, et rakendada RHS §-s 48 sätestatud korda, peab hankijal olema tekkinud kahtlus pakkumuse maksumuse tõsiseltvõetavuses. Hankijal ei tekkinud kahtlust, mistõttu maksumuse põhjendatuse kontrolli kolmanda isiku pakkumuse osas hankija ei teostanud. Halduskohus saab kontrollida hankija ja VAKO otsuste õiguspärasust. Halduskohus ei teosta ise pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli. Seetõttu on alusetud kaebaja taotlused, millega palutakse kohtul uurida, kuidas maakonnaliinide teenindamiselt saadavat säästu kolmanda isiku pakkumuses on arvestatud ning millist unikaalset tehnilist lahendust gaasitaristu rajamisel kasutatakse (kaebuse p-d 3.1.9 ja 3.1.10). Kaebuse lahendamisel on ainsaks tähtsust omavaks küsimuseks, kas hankijal pidi tekkima kahtlus kolmanda isiku pakkumuse tõsiseltvõetavuses või mitte.
21.4.RHS § 48 lg 1 ls 1 seob hankija kahtluse tekkimise hankelepingu eeldatava maksumusega ning seega RHS § 48 lg 1 kohaldamiseks peab hankijal tekkima kahtlus pakkumuse maksumuse põhjendatusest võrrelduna hankelepingu eeldatava maksumusega. Mis tahes muude maksumustega võrreldes ei saa ega pea tekkima hankijal kahtlust pakkumuse maksumuse põhjendatusest.
21.5.Võrdlus hankelepingu eeldatava maksumusega ei tekita kahtlust pakkumuse maksumuse tõsiseltvõetavuses – erinevus on maksimaalselt 17%. Hinnavahe hankelepingu eeldatava maksumuse ja kolmanda isiku pakkumuse maksumuse vahel on tegelikkuses väiksem. Kui teenuse kogumaksumuse arvutamisel lähtuda konservatiivsest 1,54% suurusest kallinemisest, oleks kolmanda isiku pakkumuse kogumaksumus 59 240 764 eurot, mis on 11% hankelepingu eeldatavast maksumusest.
21.6.Võrdlus konkurentide hindadega ei tekita kahtlust maksumuse tõsiseltvõetavuses.
3-17-1787
21.7.Ühistranspordi sektoris ei tekita 10%-line erinevus kahtlust pakkumuse maksumuse tõsiseltvõetavuses. Kolmanda isiku pakkumuses esitatud kulukomponentide uurimisel võib ka kohus veenduda, et pakkumuses on miinimumkuludega arvestatud (sh bussijuhtide minimaalne töötasu, kütusekulu, busside soetus jmt). Hankijal ei olnud seetõttu mingit alust kulukomponentidest lähtudes oletada, justkui poleks tegu tõsiseltvõetavate numbritega. Hankija täpsustas üle kolmanda isiku pakkumuses need asjaolud, mille kohta tal küsimused tekkisid (käesoleva vastuse ptk 2.4). Võrreldes pakkujate poolt vormil 4 esitatud kulukomponentide hindasid, ei saa järeldada, justkui esineks kolmanda isiku pakkumuses ilmselgeid anomaaliaid. Näiteks mõni kulukomponent on kolmanda isiku pakkumuses kallim, võrreldes vaidlustaja esitatud kulukomponentide hinnaga.
21.8.RHS ei sätesta pakkumuse maksumuse kõrvalekalde suurust, mis peab kaasa tooma maksumuse kontrollikohustuse. Ühistranspordisektoris ei ole peetud näiteks 14,8% ega 17% nii oluliseks erinevuseks, mis ilmselgelt kohustab hankijat pakkumust tagasi lükkama.
21.9.Kolmandalt isikult selgituste küsimine ei tähenda, justkui oleks hankijal tekkinud kahtlus pakkumuse tõsiseltvõetavuses. Kaebaja tuletab ajalehele Postimees antud intervjuust eksliku järelduse, justkui oleks hankijal esinenud pakkumuse tõsiseltvõetavuse osas kahtlus (kaebuse p 3.1.6). Hankija on e-riigihangete keskkonnas esitanud kolmandale isikule selgitustaotluse kütusekulu maksumuse kohta. 22. märtsil 2017 vastas kolmas isik selgitustaotlusele hankija hinnangul ammendavalt. Asjaolust, et hankija on pidanud vajalikuks ühe kulukomponendi puhul küsida selgitusi, ei saa tuletada järeldust, et hankija pidas kolmanda isiku pakkumuse kogumaksumust põhjendamatuks. Intervjuus mainitud „küsitavuste“ all pidaski R. Haak silmas küsimust, mille hankija esitas kütusekulu kohta, samuti kolmanda isiku omakapitali nõude täitmist.
21.10.Kaebuses viidatud kohtumine kolmanda isiku esindajatega toimus 19. aprillil 2017. Kohtumisel arutleti kolmanda isiku omakapitali küsimust, kuid mitte pakkumuse maksumust. Vastava kohtumise initsieeris kaebaja 15. märtsi 2017 esitatud märgukiri, kus kaebaja juhtis hankija tähelepanu kolmanda isiku vähenenud omakapitalile. Kohtumisel selgitasid kolmanda isiku esindajad, et kolmas isik on endale soetanud vastutuskindlustuse, millega EÜ määruse nr 1071/2009 nõudeid on samuti võimalik täita. Olukorras, kus kaebaja ise on juhtinud tähelepanu kolmanda isiku omakapitaliga seotud probleemile, ei ole midagi keelatut selles, kui hankija vastaval teemal ettevõtja esindajatega kohtub. See kohtumine ei toeta aga kaebaja positsiooni, nagu oleks hankijal tekkinud kahtlus kolmanda isiku pakkumuse maksumuse tõsiseltvõetavuses.
21.11.Kolmanda isiku finantsvõimekus ei ole alus põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse kontrolliks. RHS § 48 ei kohusta hankijat kontrollima pakkumuse maksumuse tõsiseltvõetavust lihtsalt põhjusel, et pakkuja omakapital on muutunud. Pakkuja finantsvõimekus ei ole pakkumuse tagasilükkamise aluseks, kuna finantsvõimekus iseloomustab pakkujat, mitte pakkumust. Pakkuja võimekust kontrollitakse kvalifitseerimise etapis. Praegusel juhul ei ole hankijal kolmanda isiku finantsvõimekusele ka sisulisi etteheiteid. Kolmanda isiku omakapitali suurus on 2016. a majandusaasta aruande kohaselt nõuetele vastav. Lisaks on kolmandal isikul piisav kutsealane vastutuskindlustus.
21.12.Kolmanda isiku pakkumuses ei ole kasutatud ristsubsideerimist. Kolmas isik ei ole oma pakkumuse maksumuse soodsust põhjendanud ristsubsideerimisega ega tulude ülekandmisega oma teistesse ettevõtlusvaldkondadesse. Kolmanda isiku pakkumus on konfidentsiaalne (RHS § 43 lg 4), mistõttu ei ole hankijal võimalik avaldada põhjendusi, mida kolmas isik on oma pakkumuse maksumuse tõsiseltvõetavuse kohta vaidlustusmenetluses esitanud. Küll aga ei ole pakkumuse maksumus tingitud tulude ülekandmisest. Kolmas isik selgitas VAKO istungil, et soodne hind on saavutatud mh tankimise meetodi valikul. Samuti on kolmandal isikul suurem kütuse tellimise vajadus. Suuremas mahus kütuse ostmine omakorda muudab kütuse sisseostu kolmanda isiku jaoks soodsamaks. Tegemist ei ole ristsubsideerimisega, kus ühe kaubaturu
3-17-1787 kahjum kantakse teise kaubaturu arvelt. Samuti ei saa sellist tegevust kuidagi pidada tulude ülekandmiseks ÜTS § 23 lg 2 mõttes.
21.13.Kolmas isik on oma pakkumuse maksumust vaidlustusmenetluses põhjendanud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
22.Hinnanud poolte väiteid ja vaadanud läbi haldusasja toimikus, samuti vaidlustusasja toimikus olevad materjalid, leiab kohus, et Aktsiaseltsi Hansa Bussiliinid kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et hankija 6. juuni 2017. a käskkiri (vaidlustatud osas) ja 30. juuni 2017. a korraldus nr 673 (vaidlustatud osas) ning kaebaja vaidlustuse kohta tehtud VAKO 18. augusti 2017 otsus on õiguspärased ning nende tühistamiseks ei ole alust. Nõustudes hankija ja VAKO otsuste põhjendustega kohus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-le 2 tuginedes kõiki põhjendusi ei korda, vastates kaebuste väidetele järgmist.
23.Kaebaja leiab, et hankija otsused, millega kolmanda isiku pakkumus tunnistati vastavaks ja edukaks on õigusvastased ja tuleb tühistada. Samuti tuleb tühistada VAKO 18. augusti 2017. a otsus. Eelkõige on kaebaja sellel seisukohal põhjusel, et kaebaja arvates on kolmas isik esitanud põhjendamatult madala pakkumuse, ning teiseks seetõttu, et kolmandal isikul puudub finantsvõimekus hankelepingut täita.
24.Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse kontrollimenetluse regulatsiooni kehtestamise eesmärgiks on kaitsta pakkujaid hankija omavoli eest, et hankija ei lükkaks ebaharilikult madala hinnaga pakkumust tagasi enne, kui ta on andnud pakkujale võimaluse tõendada oma pakkumuse tõsiseltvõetavust. Põhjendamatult madala maksumusega pakkumusi reguleeris RHS § 48, mille
31.augustini 2017 kehtinud redaktsiooni (edaspidi ongi kohtuotsuses sellele redaktsioonile viidatud) lg-st 1 tuleneb, et kui hankija peab pakkumuse maksumust hankelepingu eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult madalaks, peab ta kirjalikus vormis nõudma pakkujalt asjakohast kirjalikku selgitust. Pakkuja on kohustatud esitama kirjaliku selgituse hankijale viie tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. RHS § 48 lg 2 kohaselt võib RHS § 48 lg-s 1 nimetatud selgituses pakkumuse madal maksumus olla põhjendatud eelkõige: 1) ehitusmeetodi, tootmisprotsessi või osutatava teenuse säästlikkusega; 2) pakkuja valitud tehnilise lahendusega või erakordselt soodsate tingimustega, mis on pakkujale hankelepingu täitmiseks kättesaadavad; 3) ehitustööde, asjade või teenuste ainulaadsusega; 4) hankelepingu täitmise kohas kehtivate töötajate kaitset ja töötingimusi reguleerivate sätetega; 5) pakkuja võimalusega saada riigiabi. RHS § 48 lg 3 kohaselt kontrollib hankija esitatud selgitust ja hindab esitatud tõendeid, konsulteerides vajaduse korral pakkujaga. Kui hankija leiab endiselt, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal või kui pakkuja ei esita hankijale nõutud selgitust, võib hankija pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi lükata.
25.Seega peab hankija esmalt põhjendama kahtlust, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal ja andma pakkujale võimaluse selgitada ja tõendada pakkumuse maksumuse kujunemist. Kuna seadus ei sätesta tingimusi põhjendamatult madala maksumuse kahtlusega pakkumuse tuvastamiseks, on RHS § 48 lg-s 1 sätestatud kontrolli läbiviimine hankija kaalutlusotsus. Eelnev ei tähenda, et pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimine sõltuks üksnes hankija suvast (D. Minumets, P. Kulm, Riigihangete õigus, Kirjastus Juura, 2014, lk 405). Hankija tegevus hankemenetluses ei tohi olla meelevaldne, vaid hankija peab teostama sellekohast diskretsioonivolitust õiguspäraselt, sh arvestama diskretsiooni piire ja eesmärke (Riigikohtu 15. märtsi 2006. a otsus asjas nr 3-3-1-5-06, p 15). Kohus saab kontrollida, kas vastustaja sai jõuda otsustuseni, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal, hankijale otsuse aluseks olnud andmete ja dokumentide pinnalt. Riigikohus on 2. detsembri 2015. a otsuses asjas nr 3-3-1-50-15 p-s 21 selgitanud, et kui
3-17-1787 pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal, ei ole hankijal alust kaaluda, kas lükata pakkumus tagasi. Hankijale on seejuures jäetud avar kaalutlusruum ning kohtu sekkumine sellesse piirdub kaalutlusreeglitest kinnipidamise kontrollimisega (HKMS § 158 lg 3).
26.RHS ei sätesta, kui palju peab pakkumuse hind hankelepingu eeldatavast maksumusest erinema, et tekitada kahtlus pakkumuse tõsiseltvõetavuses. Hankijal on ulatuslik kaalutlusruum otsustamaks, kas on vaja küsida pakkujalt täiendavaid selgitusi. Muu hulgas peab hankija otsuse langetamisel silmas pidama kohustust vältida teenuse tellimist isikult, kelle pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega, nagu kohus juba eespool märkis.
27.Asja materjalidest nähtuvalt tunnistas Tartu Linnavalitsus 6. juuni 2017. a käskkirjaga nr 173 riigihankel vastavaks järgmiste pakkujate pakkumused: SIA „Sabiedriskais autobuss“, AS Hansa Bussiliinid, AS GoBus, AS SEBE, Eesti Buss OÜ ning ühispakkujad ATKO Transport OÜ ja OÜ ATKO Liinid (tl 133). Kohus nõustub VAKO otsuse p-des 20 ja 22 väljendatud seisukohaga, et hankija tegevusetus RHS § 48 lg 3 kohaldamata jätmisel on piiratud ulatuses vaidlustatav pakkumuse edukaks tunnistamise kaudu, kuna hiljemalt selleks ajaks on pakkujatele selge, et hankija ei lükka tagasi pakkumust, mille maksumus on teis(t)e pakkuja(te) arvates põhjendamatult madal. Tuginedes väitele, et teise pakkuja pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, saab pakkuja vaidlustada üksnes selle teise pakkuja pakkumuse edukaks tunnistamise otsust. Teise pakkuja pakkumuse vastavaks tunnistamise otsust vaidlustades, peab vaidlustaja tõendama, et pakkumus ei vasta hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele.
28.VAKO selgituste kohaselt ei esitanud Aktsiaselts Hansa Bussiliinid VAKO-le sisulisi põhjendusi selle kohta, millises ulatuses ei vasta kolmanda isiku pakkumus hanketingimustele. Selliseid põhjendusi ei ole kaebaja esitanud ka kohtumenetluses. Seetõttu on kaebaja väited kolmanda isiku pakkumuse mittevastavusest tõendamata. Kohus nõustub VAKO-ga, et sellest tulenevalt on õiguspärane 6. juuni 2017. a käskkirja p 1 osas, millega hankija tunnistas kolmanda isiku pakkumuse vastavaks.
29.Tartu Linnavalitsus otsustas 30. juuni 2017. a korraldusega nr 673 (tl 10) tunnistada riigihankel "Tartu linna avaliku bussiliiniveo teenuse tellimine perioodiks 01.07.2019 - 30.06.2029" edukaks AS-i GoBus pakkumus ja sõlmida hankeleping AS-iga GoBus järgmiste ühikuhindadega: normaalbussi ühe liinikilomeetri hind koos käibemaksuga 1,517 eurot ning liigendbussi ühe liinikilomeetri hind koos käibemaksuga 2,554 eurot. Teenuse ühe aasta arvestuslik kogumaksumus koos käibemaksuga on 6 628 629 eurot, vedajale väljamakstava tasu suurus sõltub tegelikust liinikilomeetrite arvust. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsust peab kaebaja samuti õigusvastaseks põhjusel, et see oli põhjendamatult madal ja hankija pidanuks selle tagasi lükkama.
30.Kohus nõustub VAKO-ga selles, et kaebaja kui konkureeriva pakkuja 15. märtsi 2017. a märgukirja saades, ei pidanud hankijal tekkima RHS § 48 lg-s 1 sätestatud selgitusnõude esitamise aluseks olevat kahtlust. Kahtlus pakkumuse maksumuse põhjendatuses saab tekkida vaid hankija siseveendumuse tulemusena. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-50-15, p-s 23 selgitanud, et hankijal peab tekkima kahtlus, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal siis, kui pakkumuse hinna ja teostatavate tööde eeldatava maksumuse vahe on silmatorkavalt erinev. Võrdlus hankelepingu eeldatava maksumusega ei tekitanud hankijal kahtlust pakkumuse maksumuse tõsiseltvõetavuses, sest erinevus on maksimaalselt 17%. See hinnaerinevus ei anna veel alust kahelda pakkumuse tõsiseltvõetavuses. Nõustuda saab hankija selgitustega, et hinnavahe hankelepingu eeldatava maksumuse ja kolmanda isiku pakkumuse maksumuse vahel on tegelikkuses veelgi väiksem (tl-d 117p-118). Ka ei tekita võrdlus konkurentide hindadega kahtlust kolmanda isiku pakkumuse
3-17-1787 maksumuse tõsiseltvõetavuses. Tõendatud ei ole ka väide, et ühistranspordi sektoris tekitab 10%-line erinevus kahtlust pakkumuse maksumuse tõsiseltvõetavuses. Hankija on esitanud kohtule vastupidist tõendava informatsiooni (tl 118p).
31.Hankija kaalutlusotsuse kohtulik kontroll on piiratud ning halduskohus ei teosta ise pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli. Seetõttu nõustub kohus vastustajaga, et alusetud on kaebaja taotlused, millega palutakse kohtul uurida, kuidas maakonnaliinide teenindamiselt saadavat säästu kolmanda isiku pakkumuses on arvestatud ning millist unikaalset tehnilist lahendust gaasitaristu rajamisel kasutatakse (kaebuse p-d 3.1.9. ja 3.1.10.).
32.Kohtumenetluses on kaebaja esitanud väited, et hankijal on tegelikult tekkinud kahtlus kolmanda isiku pakkumuse tõsiseltvõetavuses (kaebuse p 3.1.5.). Seda kinnitab kaebaja väitel R. Haaki intervjuu väljaandele Postimees (kaebuse p 3.1.6). Nii VAKO kui hankija palusid jätta kaebuse p-des
3.1.5.ja 3.1.6. esitatud väited tähelepanuta, kuna kaebaja on need esitanud esmakordselt alles halduskohtus ega ole põhjendanud, miks kaebaja ei esitanud neid väited varasemalt vaidlustusmenetluse käigus. Siiski soovis hankija neile väidetele vastu vaielda ka sisuliselt ja selgitas, et RHS § 56 lg 3 võimaldab hankijal nõuda pakkujalt selgitusi, andmeid või dokumente ja pakkujalt pakkumuses esitatud teabe põhjendatud selgitamist, piiritlemist või täpsustamist. Samuti selgitas hankija Postimehele antud intervjuu tagamaid. Kaebuses viidatud kohtumine kolmanda isiku esindaja toimus 19. aprillil 2017 – aruteluteemaks oli kolmanda isiku omakapitali küsimus, mitte pakkumuse maksumus. Kohus kontrollib haldusakti selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Seetõttu on kaebaja minetanud võimaluse hankija kahtlust kolmanda isiku pakkumuse tõsiseltvõetavuse osas täiendavalt põhjendada ja kohus jätab need kaebuste väited tähelepanuta. On siiski täiesti mõistetav, et hankemenetluses võib hankijal tekkida küsimusi seoses pakkumustega, ning see ei viita koheselt asjaolule, et hankijal on kahtlus pakkumuse tõsiseltvõetavuses RHS § 48 tähenduses.
33.Kaebuse teine põhiargument on kolmanda isiku puudulik finantsvõimekus hankelepingut täita. Riigihanke läbiviimisel omab pakkuja finantsseisund tähendust, kuid RHS §-dest 39 ja 40 tulenevalt kontrollib hankija selle piisavust kvalifitseerimise etapis. Hankija on kohtumenetluses selgitanud, et tal ei ole kolmanda isiku finantsvõimekusele sisulisi etteheiteid, kuna kolmanda isiku omakapitali suurus on nõuetele vastav ja kolmandal isikul on ka piisav kutsealane vastutuskindlustus. Kohtu hinnangul on kaebaja väited kolmanda isiku vähesele finantsvõimekusele tõendamata. Kohus nõustub VAKO 18. augusti 2017. a otsuse p-s 39 väljendatud seisukohaga, et praegusel juhul seadis hankija HT p-s III.2.2) tingimuseks, mis tema hinnangul kinnitab pakkuja majanduslikku ja finantsvõimekust täita hankelepingut, nõude, et pakkuja aastate 2014-2016 netokäive peab olema kokku vähemalt 3 miljonit eurot. Tartu Linnavalitsus kvalifitseeris mh kolmanda isiku. Vastav otsus on jõustunud. Seega vastab kolmas isik sellele majandusliku ja finantsvõimekuse tasemele, mis on hankelepingu täitmiseks vajalik. Riigikohus on 2. detsembri 2015. a otsuses asjas nr 3-3-1-50-15, p-s 14.2 (viitega 13. juuni 2013. a otsusele asjas nr 3-3-1-24-13) selgitanud, et kui hanke alusdokumente ei vaidlustata, on need kehtivad ja hankijal tuleb nendest edasises hankemenetluses lähtuda. Kui hanketeade on jõus, ei ole pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimise staadiumis võimalik nõuda selles sisalduva kvalifikatsiooninõude kohaldamata jätmist asjakohatusele viidates.
34.Kaebaja väidab ka, et rikutud on ristsubsideerimise keeldu. Kohtule ei nähtu kolmanda isiku pakkumusest ristsubsideerimise rakendamist. Kuivõrd kolmanda isiku pakkumus on konfidentsiaalne, et ole võimalik hankijal avaldada põhjendusi, mida kolmas isik on oma pakkumuse maksumuse tõsiseltvõetavuse kohta esitanud, küll aga võib kohus asja materjalidega tutvudes kinnitada, et pakkumuse maksumus ei ole tingitud tulude ülekandmisest. Kolmas isik selgitas VAKO
3-17-1787 istungil, et soodne hind on saavutatud mh tankimise meetodi valikul. Samuti on kolmandal isikul suurem kütuse tellimise vajadus, mis muudab kütuse sisseostu kolmanda isiku jaoks soodsamaks.
35.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Aktsiaselts Hansa Bussiliinid kaebuse rahuldamata ja VAKO
18.augusti 2017. a otsuse nr 110-17/180918 ning Tartu Linnavalitsuse 30. juuni 2017. a korralduse nr 673 p 1 ja 6. juuni 2017. a käskkirja nr 173 p 1 tühistamata.
36.HKMS § 253 lg 3 ls 1 sätestab, et kohus tühistab esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata. HKMS § 252 lg 3 kohaselt jõustub esialgse õiguskaitse tühistamise määrus selle teatavakstegemisel, kui kohus ei määra teisiti. Kuna Tartu Halduskohtu 30. augusti 2017. a jõustunud määrusega haldusasjas nr 3-17-1787 keelati Tartu linnal riigihankes „Tartu linna avaliku bussiliiniveo teenuse tellimine perioodiks 01.07.2019 – 30.06.2029-„ (viitenumber 180918) AS-ga GoBus hankelepingu sõlmimine kuni kohtuotsuse jõustumiseni, ning kohus jättis 21. septembri 2017. a määrusega rahuldamata Tartu linna taotluse 30. augusti 2017. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse muutmiseks, jõustub ka esialgse õiguskaitse tühistamise otsus haldusasjas nr 3-17-1787 tehtud lõpliku kohtulahendi jõustumisel.
37.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.
38.Otsus tehakse Aktsiaselts Hansa Bussiliinid kahjuks, seega tema menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kolmas isik ei ole kohtult menetluskulude hüvitamist taotlenud. Vastustaja on küll palunud mõista Aktsiaseltsilt Hans Bussiliinid Tartu linna kasuks välja menetluskulud (tl 115), kuid ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Seetõttu jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.