Maksuõigus › Maksuotsused

deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil veebruar kuni mai 2015. Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on kajastatud 04.02.2016 kontrollaktis nr 12.2-3/034055-6, mis on maksuotsuse lahutamatu osa. Aala Ehitus OÜ esitas oma vastuväite 07.03.2016 ning täiendava vastuväite 15.04.2016. Maksumenetluses maksuhaldur tuvastas, et Aala Ehitus OÜ jätnud maksustamisperioodi mai 2015 käibedeklaratsioonil deklareerimata 20% määraga maksustatavat käivet 35 989,30 eurot ja sellelt arvestatud käibemaksu 7 197,86 eurot. Maksuhaldur tuvastas, et Aala Ehitus OÜ on jätnud maksustamisperioodi mai 2015 käibedeklaratsioonil osaliselt deklareerimata Lossi 20 KÜ-le 20.05.2015 koostatud arve nr 41. Maksuhaldur leidis maksuotsuses, et Aala Ehitus OÜ deklareeris 2015 detsembrikuu käibedeklaratsiooni lisal (müügiarved) 20% määraga maksustatavat käivet Lossi 20 KÜ-le esitatud 3 arve alusel kokku 35 989,30 eurot, s.o summas, mis kuulus tegelikult deklareerimisele maksustamisperioodi 2015 maikuu käibedeklaratsioonil. Aala Ehitus OÜ esitas 06.06.2016 Maksu-ja Tolliametile vaide Maksu- ja Tolliameti 05.05.2016 maksuotsusele nr 12.2-3/034055-9. Maksu-ja Tolliameti 27.06.2016 vaideotsusega nr 6-1/3385-3 jäeti vaie rahuldamata. Aala Ehitus OÜ vaidlustas Maksu- ja Tolliameti 05.05.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/034055-9 Tallinna Halduskohtus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja Aala Ehitus OÜ: KÜ Lossi 20 arve tuli deklareerida 2015 detsembrikuu käibemaksudeklaratsioonis, mitte 2015 maikuu käibemaksudeklaratsioonis. Kohtule on esitatud raamatupidamise arved, millised on väljastatud Lossi 20 objektil alltöövõttu tegevatele ettevõtetele. Arvetest nähtub, et peale 2015 maid jätkusid objektil remonditööd. Tegemist ei ole olnud vaeg- või parandustöödega, vaid ka korterisiseste remonditöödega. Kaebaja ei renoveerinud vaid maja fassaadi, vaid kogu maja, sh trepikojad ning elektritööd ka korterites. Esitatud arvetest nähtub, et tegemist ei olnud vaegtöödega, vaid suuremahuliste ehitustöödega. samuti nähtub arvetest, et need on seotud objektiga Lossi 20, mis sõna-sõnalt on alltöövõtjatel korrektselt välja kirjutatud. Viimased arved väljastati alltöövõtjatele 2015 detsembris, st et tööd lõpetati alles 2015 detsembris, mitte 2015 mais, nagu väidab Maksu- ja Tolliamet vaidlustatud maksuotsuses. Aala Ehitus OÜ esitas KÜ-le Lossi 20 viimase arve 31.12.2015 maksetähtajaga 15.01.2016. Kohtule on esitatud kirjavahetus OÜ Aala Ehitus ning KÜ Lossi 20 vahel, milles KÜ Lossi 20 tunnistab arvet, kuid ei kirjuta lõppaktile alla, sest ei pea seda vajalikuks ning leiavad, et arve saab makstud ka ilma aktita. Käesoleva ajani ei ole ühistu OÜ-le Aala Ehitus arvet tasunud, küll aga kinnitas kohtuistungil KÜ Lossi 20 juhatuse esimees Mikk Joala, et 2017 augusti lõpuks maksavad arve ära. Seega kinnitas KÜ Lossi 20 juhatuse esimees tunnistajana kohtus vande all, et OÜ Aala Ehitus tööd Lossi 20 objektil lõppesid alles detsembris 2015. 20.05.2015 väljastati KÜ Lossi 20 survel arve kogu summa peale etteulatuvalt, sest KÜ Lossi 20 taotles Kredexilt elamu renoveerimiseks ja ümberehitustöödeks toetusi ning selle eelduseks oli tööde maksumuse kogusummale väljastatud arve. Kuivõrd Kredex ei andnud KÜ-le Lossi 20 toetust, esitati kreeditarve vastavalt reaalselt arve esitamise hetkeks teostatud töödele. Ka edaspidi esitati arved kuni 2015 detsembrini ositi. Viimane arve KÜ-le Lossi 20 esitati 31.12.2015 peale tööde lõplikku valmimist summas 23 409,91 €. Kogu objektil teostati tööd ja võeti vastu tööd ositi ning jooksvalt väljastati igakordsete peale tööde vastuvõtmisel akt ning arve. Kohtule esitatud arvete hulgas on ka 04.12.2015 Hammerjack OÜ arve. Viimane on KÜ Lossi 20 juhatuse esimehele Mikk Joalale kuuluva ettevõttega, mida Mikk Joala kinnitas tunnistajana vande all ka kohtuistungil. Arvest nähtuvalt on tegemist ettemaksuarvega ning arve sisuks tööd vastavalt aktile nr 2. Arve tasus Aala Ehitus OÜ 19.12.2017 Hammerjack OÜ-le (samuti ka CNS Group Estonia OÜ arve). Arve tasumise eelselt käisid 19.12.2017 Mikk Joala koos Ivo Järvmägiga viimasel

koosolekul Aala Ehitus OÜ kontoris alltöövõtjatena tööde üleandmiseks-vastuvõtmiseks. Viimast kinnitas Mikk Joala tunnistajana korduvalt vande all - seda nii KÜ Lossi 20 juhatuse esimehena kui Aala Ehitus OÜ alltöövõtja Hammerjack OÜ esindajana. Väärib märkimist, et viimati nimetatud Hammerjack OÜ arve koostas ja allkirjastas Mikk Joala. OÜ Aala Ehitus raamatupidaja kinnitas kohtuistungil tunnistajana vande all, et KÜ Lossi 20 taotles Kredexi toetust ning et KÜ Lossi 20 objektiga seotud arveid koostati veel 2015 detsembris, mistõttu oleks võimatu olnud 2015 mais deklareerida kogusummat - see oleks olnud vastuolus seadusega. Tunnistaja T. L., kes oli OÜ Aala Ehitus projektijuht, kinnitas samuti kohtuistungil vande all, et peale 2015 maid erinevate ehitustööde teostamine objektil jätkus. Küll ei teadnud tunnistaja öelda, mis sai edasi peale 2015 augusti, sest T.L.ga lõppes koostöö 2015 augustis. Seetõttu tunnistaja ei saanud teada vahetult, mis Lossi 20 objektil peale 2105 augusti edasi toimus sh kas ja milliseid töid veel teostati ning millal viimased tööd lõpetati. Eeltoodust järeldub, et ehitustööd Lossi 20 objektil lõppesid alles 2015 detsembris: OÜ Aala Ehitus esitas korrektselt ja õigeaegselt deklaratsioonid ning vaidlustatud maksuotsus on ebaõige. CNS Group Estonia OÜ oli reaalne ja aktiivset majandustegevust omav ettevõte, mis tegi alltöövõttu OÜ-le Aala Ehitus Lossi 20 objektil: Maksu- ja Tolliameti väitel ei teinud CNS Group Estonia OÜ alltöövõttu OÜ-le Aala Ehitus, mistõttu polnud OÜ-l Aala Ehitus õigust CNS Group Estonia OÜ-lt sisendkäibemaksuna arvestada ning deklareerida saadud arveid. Selgituseks, et CNS Group Estonia OÜ teostas töid Lossi 20 objektil. Nimetatud asjaolu kinnitasid vande all tunnistajad T.L. ja Mikk Joala. Mõlemad tunnistajad kinnitasid, et olid ühiselt sama laua taga koos Ivo Järvmägiga, kes CNS Group Estonia OÜ esindajana allkirjastas lepinguid ning akte. Kohtule esitatud lepingutest ning aktidest nähtub, et alla kirjutas Ivo Järvmägi, kelle nime juures alati täiendus CNS Group Estonia OÜ. Samuti on kohtule esitatud 18.02.2015 kolmepoolne kokkulepe, millise allkirjastasid T.L. OÜ Aala Ehitus poolt, Mikk Joala KÜ Lossi 20 poolt ning Ivo Järvmägi CNS Group Estonia OÜ poolt. Kohtus kinnitasid T.L. ning Mikk Joala, et nimetatud kokkulepe allkirjastati eelnimetatud isikute poolt, kellel kõigil oli esindusõigus olemas. Maksu- ja Tolliameti väitel ei osutanud CNS Group Estonia OÜ teenust põhjusel, et arved osaliselt on tasutud teisele ettevõttele, mis ei ole seaduslik ning eluliselt usutav. Nii Maksu- ja Tolliametile kui ka kohtule esitas OÜ Aala Ehitus nõude loovutamise kokkulepped, millest nähtuvalt CNS Group Estonia OÜ (esindas Ivo Järvmägi) teatab Aala Ehitus OÜ-le, et CNS Group Estonia OÜ loovutas oma nõude Aala Ehitus OÜ vastu. Seega puudus Aala Ehitus OÜ-l endal õigus peale sellise teatise saamist CNS Group Estonia OÜ-le arveid tasuda: VÕS § 164 lg 1 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt nõue loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Tegemist on täiesti tänases ühiskonnas pea igapäevase nähtusega. OÜ Aala Ehitus raamatupidaja. kinnitas vande all, et arveid ei makstud osaliselt mitte otse CNS Group Estonia OÜle, vaid nõude loovutamise teatise alusel juba selles viidatud ettevõttele. Lisaks vajab märkimist, et kui too ettevõte ei oleks õigustatud olnud saama raha, siis miks ta alusetult saadut ei tagastanud Aala Ehitus OÜ-le ning miks CNS Group Estonia OÜ ei ole esitanud Aala Ehitus OÜ-le nõudeid arvete tasumiste kohta. Maksu- ja Tolliametile on esitatud pikk nimekiri ettevõtetest, kes Lossi 20 objektil OÜ-le Aala Ehitus alltöövõttu tegid. Maksu- ja Tolliamet väidab, et kuivõrd CNS Group Estonia OÜ-d ei olnud ehituspäevikutes kajastatud, siis järelikult CNS Group Estonia OÜ alltöövõttu OÜ-le Aala Ehitus ei teinud. Tegemist on sisutu väitega. Nagu eelpool märgitud, teostas alltöövõttu ca 20 ettevõtet ning ehituspäevikutes kajastati neist vaid osa, sh neid, millised ise nõudsid enda nimetamist ehituspäevikutes (sisuliselt vaid üks -ventilatsiooniettevõte). Tegemist vorminõuete rikkumisega ja lohaka käitumisega, kuid ei saa järeldada, et kui ehituspäevikud on puudulikud, järgneb automaatselt väide, et ettevõtet pole sellel objektil alltööde teostajana eksisteerinud. Kui Maksu- ja Tolliamet asus seisukohale, et CNS Group Estonia OÜ puudumine ehituspäevikutes tõendab ettevõtte poolt tööde mitteteostamist, jääb selgusetuks, miks Maksu- ja Tolliamet ei ole sama loogika alusel teiste

alltöövõttu teostanud ja ehituspäevikusse kandmata jäänud ettevõtete suhtes sarnasele seisukohale asunud, sh ka nende poolt esitatud arveid fiktiivseteks lugenud. Kuid teisi arveid on Maksu- ja Tolliamet aktsepteerinud, vaatamata sellele, et neid samuti ehituspäevikutes ei ole (nt AGR OÜ jt). Lossi 20 objektil ehitustööd algasid juba 2014 ja juba siis teostas alltöövõttu CNS Group Estonia OÜ. Et kogu objektil töid teostati ja võeti vastu osade kaupa, on CNS Group Estonia OÜ korduvalt Aala Ehitus OÜ-le ka arveid esitanud, mis kõik on tasutud. Neid arveid Maksu- ja Tolliamet aktsepteeris. Sellest järeldub, et Maksu- ja Tolliameti enda käitumine, sh maksuotsuse koostamine, on vastuoluline. Maksu- ja Tolliameti väitel ei olnud sisendkäibemaksu CNS Group Estonia OÜ poolt esitatud viimasest arvest õigus arvestada, kuivõrd CSN Group Estonia OÜ ei olnud käibemaksukohustuslane. Väide on ebaõige: Maksu- ja Tolliamet kustutas CNS Group Estonia OÜ käibemaksukohustuslase registrist mais, aga CNS Group Estonia arve väljastati enne seda veebruaris. Isegi kui CNS Group Estonia OÜ jättis arvete alusel käibemaksu maksmata, ei tähenda see, et tasumata käibemaksu peaks tasuma Aala Ehitus OÜ, saades etteheitena süüdistuse maksupettuses. CNS Group Estonia OÜ teostas objektil alltöövõttu mis on tõendatud. OÜ Aala Ehitus tasus arved korrektselt täies ulatuses, sh käibemaksu. Keelates tal alusetult sisendkäibemaksu arvestada oleks sisuliselt Aala Ehitus OÜ topeltmaksustamine. Maksu- ja Tolliamet ei ole ühe ettevõttega probleemide esinemisel õigustatud nõudma ja saama puuduvat summat mõnelt teiselt ettevõttelt. Kokkuvõttes teostas CNS Group Estonia OÜ alltöövõttu Aala Ehitus OÜ-le ning Maksu- ja Tolliameti 05.05.2016 maksuotsuses kõlab süüdistusena kui OÜ Aala Ehitus osalemine teadlikus maksupettuses. Selline etteheide on alusetu. Eelnevalt on tõendatud, et maksudeklaratsioonid olid esitatud õigeaegselt. Aala Ehitus OÜ palub tühistada 05.05.2016 maksuotsuse täies ulatuses ning menetluskulud jätta kõik Maksu- ja Tolliameti kanda. Vastustaja Maksu-ja Tolliamet: Vastustaja leiab, et MTA 05.05.2016 maksuotsus on õiguspärane, nii faktiliselt kui õiguslikult põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. MTA on hinnanud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses. Maksumenetluses kogutud tõendid kinnitavad MTA 05.05.2016 maksuotsuses tehtud järelduste õigsust, st et kaebaja on jätnud osaliselt deklareerimata maikuus arve nr 41 ning et kaebaja ei ole saanud ehitusteenust CNS Group OÜ-lt, olles sellest ise teadlik. Vastustaja märgib, et asja materjalist nähtub, et kaebaja on Lossi 20 objektil teostatud töid üle andnud etappide kaupa vastavalt tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidele. Kaebaja on esitanud maksuhaldurile 20.05.2015 müügiarve nr 41, millest nähtub, et kaebaja on teostanud töid Lossi 20 KÜ-le akti nr 7 alusel. 20.07.2015 aktist nr 7 nähtub, et perioodil veebruar kuni mai 2015 on kaebaja teostanud töid summas 70 343,58 eurot. Ka kaebaja objektijuht T.L. kinnitab oma 08.12.2015 selgitustes, et aktis nr 7 nimetatud tööd on teostatud. Ehitustööde üleandmist kaebaja poolt Lossi 20 KÜ-le kinnitab ka 28.07.2015 koostatud akt ehitustööde vastuvõtu kohta, kus vastuvõtukomisjon on otsustanud, et Lossi 20 ehitustööd on lõpetatud ja võib võtta ekspluatatsiooni. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja seisukohal, et perioodil veebruar kuni mai 2015 teostatud tööd anti tegelikult üle 20.05.2015 aktiga nr 7, mille alusel teostatud tööde maksumus on 58 619,65 eurot, millele lisandub käibemaks 11 723,93 eurot. Seega kokku on tööde maksumus 70 343,58 eurot, mis kuulub deklareerimisele 2015 maikuu KMD-l 20% määraga maksustatava käibena. Vastustaja märgib, et osapoolte omavahelised vaidlused ja asjaolu, et Lossi 20 KÜ viivitas arvete tasumisega ei muuda fakti, et teostatud tööd anti üle aktiga nr 7 ja käive tekkis KMS § 11 lg 1 p 1 alusel mais 2015. Samuti ei muuda kohtuistungitel üle kuulatud tunnistajate ütlused maksuhalduri seisukohta tööde lõpetamise aja suhtes, vaid hoopis kinnitavad seda. Vastustaja märgib, et kaebaja poolt esitatud tõendid ei tõenda asjaolu, et täiendavatel arvetel märgitud tööd on tehtud akti nr 7 alusel. Asjaolu, et mingid tööd Lossi 20 objektil lõppesid detsembris 2015, ei muuda mais 2015 koostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 7 tühiseks. Vastustaja märgib, et ei ole väitnud, et absoluutselt kõik tööd on antud objektil vastu võetud mais 2015, kuid akt nr 7

alusel tehtud ja vastu võetud tööd (maksumuses 70 343,58 eurot) on teostatud ja kuuluvad deklareerimisele mais 2015. Vastustaja selgitab, et aktis nr 7 kajastatud tööde üleandmist kinnitavad täiendavalt järgmised tõendid: -Aala Ehtius OÜ juhatuse liikme Jaan Otsa 04.05.2016 e-kiri Mikk Joalale, mille kohaselt Jaan Otsa märgib, et: „...ootame ikka Teie akti, peagi saab aasta täis lõpuakti allkirjastamisest.“; Aala Ehtius OÜ juhatuse liikme Jaan Otsa 18.02.2016 e-kiri, milles Jaan Otsa märgib, et: „...kuigi töö on lõpuakti järgi suvest pretensioonideta vastu võetud.“; -Aala Ehitus OÜ juhatuse liikme 11.01.2016 e-kiri, millest nähtub, et detsembris 2015 teostati Lossi 20 objektil lisatöid; -Mikk Joala 16.11.2015 vastus maksuhalduri korralduse p 1.5: „04.08.2014 – 20.05.2015 (viimane akt). Vaegtööd lõpetamata.“ (vastustaja 13.09.2016 kohtuvastuse lisa 13); - KÜ Lossi 20 projektijuht T.L. 18.12.2015 protokolli p 2: „20.05.2015 teostatud tööde akt nr 7 teostatud tööd veebruar – mai 2015 summas koos käibemaksuga 70 343, 58 eurot on teostatud. Raha on saada koos käibemaksuga kusagil üle 40 000 euro.“ (vastustaja 13.09.2016 kohtuvastuse lisa 17). Analüüsides kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud arveid nähtub, et üldjuhul on tegemist väikestes summades arvetega (soetatud pintsleid, maalriteipi, Fairyt, vuugitäidet, keevituse renti, tellingute renti, polte, kruve jne), mis iseloomustab pisi(vaeg)tööde tegemist. Eeltoodu kinnitab aga täiendavalt maksuhalduri seisukohta, et akti nr 7 alusel teostatud põhitööd on lõpetatud mais 2015 ning 01.06.2015 – 31.12.2015 teostatud vaegtööd ei ole seotud aktil nr 7 märgitud töödega. Vastustaja märgib veel, et Angroo Ehitus OÜ arvetel on täitmata andmed „objekt“ kohta, millest tulenevalt ei saa väita, et tegemist oleks üldse materjalidega, mida kasutati vaidlusaluse objekti tarbeks. Samuti on kaebaja poolt esitatud järgmised arved, millel on viide aktile, milliseid maksuhaldurile aga esitatud ei ole ning millest ei selgu seega tehingu tegelik sisu: -04.12.2015 Hammerjack OÜ nr 2512214 „vastavalt akt nr 2“ (9 777 eurot); -01.12.2015 CNS Group Estonia OÜ arve nr CNSEE512001 „ehitustööd vastavalt aktile 5, 6“ (10 130,50 eurot); -01.09.2015 Raiteh OÜ arve nr 35 “ehitustööd vastavalt aktile 06-08/2015“ (11 414 eurot). Vastustaja märgib veelkord, et ei välista, et Lossi 20 objektil lõpetati tööd detsembris 2015, kuid ei ole tõendatud, et tööd, mida tehti 01.06.2015 – 31.12.2015, on seotud aktiga nr 7. Käesolevas asjas on maksuhaldur põhjendatult asunud seisukohale, et kaebajale CNS Group Estonia OÜ nimel väljastatud arve ei kajasta reaalseid majandustehinguid. Kaebaja ei ole esitanud maksuhaldurile ega kohtule täiendavaid tõendeid, mis kinnitaksid arvel kajastatud tehingute tegelikku toimumist arvel märgitud poolte vahel. Vastustaja selgitab, et maksumenetluse tulemusena ei saa väita, et kaebaja ei ole väidetavalt CNS Group Estonia OÜ-lt soetatud teenust üldse saanud, küll on aga vaidlusküsimus selles, kas kaebaja on arvel näidatud teenuse soetanud CNS Group Estonia OÜlt ehk teiselt käibemaksukohustuslaselt või mitte. Vastustaja märgib, et tehingute toimumine kaebaja ja CNS Group Estonia OÜ vahel ei ole kinnitust leidnud. Ka CNS Group Estonia OÜ kohta kogutud andmed kinnitavad kahtlust, et viimane ei ole tegelikke majandustehinguid teinud ega arvel näidatud teenuseid kaebajale osutanud. Maksuotsuse vastavad põhjendused on asjakohased ning põhinevad nende juures viidatud tõenditel. Asja materjalidest nähtub, et maksuhaldur on selgitanud välja väidetava tehingupartneri tausta, küsinud/saanud korraldustega teavet ja dokumente nii maksukohustuslaselt endalt, kui ka asjassepuutuvatelt kolmandatelt isikutelt ning on maksumenetluses kogutud info põhjal ja temale kättesaadavate tõendite alusel teinud õiged järeldused, et CNS Group Estonia OÜ nimel vormistatud arve ei kajasta tehingute tegelikku sisu. Nimetatud järeldustele jõudis maksuhaldur järgmistel põhjustel: -OÜ Aala Ehitus poolt esitatud dokumentide kohaselt oli CNS Group Estonia OÜ esindajaks volituse alusel tehingutes OÜ-ga Aala Ehitus Ivo Järvmägi. Samas ei ole OÜ Aala Ehitus esitanud volitust, mis kinnitaks, et Ivo Järvmägi`l oli õiguslik alus esindada CNS Group Estonia OÜ-d; -Lossi 20 objektijuht T.L. ja OÜ Aala Ehitus juhatuse liikme Jaan Otsa selgitused CNS Group Estonia OÜ tehingupartneriks leidmise kohta on vastuolulised; -OÜ Aala Ehitus ja CNS Group Estonia OÜ vaheliste tehingute kohta vormistatud lepingud on üldsõnalised ja ei kinnita tehingute toimumist OÜ Aala Ehitus ja CNS Group OÜ vahel;

-OÜ-le Aala Ehitus ehitusteenuse osutamist CNS Group Estonia OÜ poolt ei kinnita ka Lossi 20 objektil teostatud tööde kohta peetud ehitustööde päevikud; -CNS Group Estonia OÜ-l puudus OÜle Aala Ehitus teenuste osutamiseks tavapärane majandustegevus (mh puudusid OÜ-l endal töötajad) ning CNS Group Estonia OÜ-ga seotud isikud V. V. ja Ivo Järvmägi ei ole maksuhaldurile kättesaadavad; -tasumine OÜ Aala Ehitus poolt CNS Group Estonia OÜ arve eest ei ole tavapärane. Vastustaja on seisukohal, et maksuhaldur on kogunud piisavalt andmeid selle kohta, mis tekitavad põhjendatud kahtluse, et CNS Group Estonia OÜ ei olnud tegelikult ehitustööde tegijaks ning kaebaja oli sellest teadlik. Lisaks eeltoodule on oluline märkida, et Tiiti Liiva, kes esindas kaebajat Lossi 20 KÜ objektil ja kes väidetavalt suhtles CNS Group Estonia OÜ esindaja Ivo Järvmägiga, ei tundunud viimast ära maksuhalduri poolt maksumenetluse näidatud fotolt. Ka see asjaolu kinnitab täiendavalt maksuhalduri poolt tehtud järeldusi. Samuti ei tundnud T.L. maksuhalduri poolt näidatud fotolt V. V., kes oli CNS Group Estonia OÜ juhatus liige CNS Group Estonia OÜ ja kaebaja vahelise väidetava lepingu sõlmimise ajal. Asjakohane ei ole vastustaja hinnangul ka kaebaja kohtumenetluses toodud väide, mille kohaselt ei ole ehitustööde päevikus lisaks CNS Group Estonia OÜ-le kajastatud ka teisi äriühinguid, kes tegelikult objektil töid tegid. Asjaolu, et CNS Group Estonia OÜ ei ole kajastatud ehitustööde päevikus ei ole vabandatav sellega, et kaebaja oma seadusest tulenevaid kohustusi ei täitnud ka teistel sarnastel juhtudel. Ehitusseadustiku § 15 lg 2 ja lg 3 p 2 ja 3 sätestavad ehitamise dokumenteerimise nõuded, mille alusel peab olema võimalik saada teavet ehitamisel kasutatud ehitustöödetest ja –materjalidest ning peab olema võimalik tuvastada ehitamise eest vastutanud isikut. Aala Ehitus OÜ ei ole eelnimetatud ehitusseadustikust tulenevaid nõudeid täitnud. Vastustaja viitab siinkohal ka Tallinna Ringkonnakohtu 26.08.2016 lahendile haldusasjas nr 3-15-166, mille kohaselt ei saa peatöövõtja ülesanded ehitusvaldkonnas ühelgi juhul piirduda alltöövõtjate ja objektijuhiga lepingute allkirjastamisega ning arvete tasumisega. Kaebaja kohustus oli pidada ehitustööde päevikut, kuhu tuli märkida mh konkreetsetel töödel rakendatud töötajad. Seda nõuet ei täidetud, sest ehituspäevikust selliseid andmeid ei nähtu. CNS Group OÜ-l endal puudusid töötajad (st CNS Group Estonia OÜ deklareeris TSD-l väljamakseid 2014/12 - 2015/02 Ivo Järvmägile ja R. D.le) ning ehitustööde päevikus puuduvad andmed alltöövõtjate kasutamise kohta. Alltöövõttu CNS Group OÜ osas ei osanud kindlalt kinnitada ka kohtuistungil üle kuulatud T.L. oma ütlustes. Lisaks on CNS Group Estonia OÜ jaanuarikuus 2015 deklareerinud ostutehingut ainult äriühingult, kelle põhitegevusalaks on reklaami vahendamine meedias, millest tulenevalt ei ole CNS Group Estonia OÜ soetanud alltöövõtu korras ehitusteenust, mida kaebajale edasi müüa. Samuti ei muuda maksuhalduri seisukohta, et kaebaja ei saanud teenust CNS Group Estonia OÜ-lt kohtuistungitel üle kuulatud tunnistajate ütlused. Vastusaja selgitab, et tunnistajad küll märkisid, et objektil tegi ka töid CNS Group Estonia OÜ, kuid kõrvutades tunnistajate ütlusi teiste asjas kogutud tõenditega, ei ole siiski selge, et just CNS Group Estonia OÜ oli see, kes objektil töid teostas. CNS Group Estonia OÜ-d ei ole kajastatud ehitustööde päevikus, samuti ei ole OÜ-l endal töötajaid, kes oleksid saanud töid teostada. Ka alltöövõtjate kasutamise kohta puuduvad igasugused tõendid. Alltöövõtjate kasutamise välistab ka asjaolu, et ostutehingut ehitusteenust pakkuvalt ettevõttelt CNS Group Estonia OÜ kontrolliperioodil ei deklareerinud. Maksuhaldur jääb seega seisukohale, et CNS Group Estonia OÜ poolt teenuse teostamine ei ole millegagi tõendatud ning asjaolu, et Ivo Järvmägi objektil viibis ja kaebajaga suhtles võib tähendada seda, et ta võis kaebajale teenust osutada hoopis mõne maksuhaldurile kaebaja poolt avaldamata (käibemaksukohustuslaseks mitteoleva) ettevõtte alt. Siinkohal on oluline välja tuua ka asjaolu, et Ivo Järvmäel puudus ka õigus CNS Group Estonia OÜ esindada. Kokkuvõttes märgib vastustaja, et kaebaja vastuväited maksuotsusele jäävad väheveenvaks. Käesolevas asjas ei ole kaebaja esitanud mitte ühtegi usutavat argumenti oma seisukohtade kinnitamiseks, rääkimata vastavate tõendite lisamisest.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjaliku seletusega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi ning tunnistajate vande all antud ütlusi, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Käesolevas kohtumenetluses pooled vaidlevad selle üle, kas Aala Ehitus OÜ tööd Lossi 20 objektil lõppesid mais 2015 või detsembris 2015 ja kas kaebuse esitaja on saanud ehitusteenust CNS Group OÜ-lt. Kaebuse esitaja väidab, et KÜ Lossi 20 arve tuli deklareerida 2015 detsembrikuu käibemaksudeklaratsioonis, mitte 2015 maikuu käibemaksudeklaratsioonis. Raamatupidamise arvetest, millised on väljastatud Lossi 20 objektil alltöövõttu tegevatele ettevõtetele, nähtub, et peale 2015 maid jätkusid objektil remonditööd ning tegemist ei ole olnud vaeg- või parandustöödega, vaid suuremahuliste ehitustöödega, samuti nähtub arvetest, et need on seotud objektiga Lossi 20. Viimased arved väljastati alltöövõtjatele 2015 detsembris, st et tööd lõpetati alles 2015 detsembris, mitte 2015 mais. KÜ Lossi 20 juhatuse esimees Mikk Joala kinnitas tunnistajana kohtus vande all, et Aala Ehitus OÜ tööd Lossi 20 objektil lõppesid detsembris 2015. CNS Group Estonia OÜ oli reaalne ja aktiivset majandustegevust omav ettevõte, mis tegi alltöövõttu Aala Ehitus OÜ-le Lossi 20 objektil. Selgituseks, et CNS Group Estonia OÜ teostas töid Lossi 20 objektil. Nimetatud asjaolu kinnitasid vande all tunnistajad T.L. ja Mikk Joala. Mõlemad tunnistajad kinnitasid, et olid ühiselt sama laua taga koos Ivo Järvmäega, kes CNS Group Estonia OÜ esindajana allkirjastas lepinguid ning akte. Kaebaja väidab, et CNS Group Estonia OÜ teostas alltöövõttu Aala Ehitus OÜ-le. Vastustaja väidab, et kaebaja on jätnud osaliselt deklareerimata maikuus arve nr 41 ning et kaebaja ei ole saanud ehitusteenust CNS Group OÜ-lt, olles sellest ise teadlik. Vastustaja asus maksumenetluses seisukohale, et perioodil veebruar kuni mai 2015 teostatud tööd anti tegelikult üle 20.05.2015 aktiga nr 7, mille alusel teostatud tööde maksumus on 58 619,65 eurot, millele lisandub käibemaks 11 723,93 eurot, seega kokku on tööde maksumus 70 343,58 eurot, mis kuulub deklareerimisele 2015 maikuu KMD-l 20% määraga maksustatava käibena. MTA arvates osapoolte omavahelised vaidlused ning asjaolu, et Lossi 20 KÜ viivitas arvete tasumisega, ei muuda fakti, et teostatud tööd anti üle aktiga nr 7 ja käive tekkis KMS § 11 lg 1 p 1 alusel mais 2015, samuti ei muuda kohtuistungitel üle kuulatud tunnistajate ütlused maksuhalduri seisukohta tööde lõpetamise aja suhtes, vaid hoopis kinnitavad seda. Asjaolu, et mingid tööd Lossi 20 objektil lõppesid detsembris 2015, ei muuda mais 2015 koostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 7 tühiseks. Maksu- ja Tolliameti väitel CNS Group Estonia OÜ ei teinud alltöövõttu Aala Ehitus OÜ-le, mistõttu polnud Aala Ehitus OÜ-l õigust CNS Group Estonia OÜ-lt sisendkäibemaksuna arvestada ning deklareerida saadud arveid. Kohtumenetluse käigus on üle kuulatud ka kolm tunnistajat, kelle ütlusi on kohus hinnanud suuliste tõenditena koostoimes kohtule esitatud kirjalike tõenditega. 28.12.2016 toimunud kohtuistungil kuulati tunnistajana vande all üle Aala Ehitus OÜ (peatöövõtja) raamatupidaja L.S., kelle ütluste kohaselt tegeles ta Aala Ehitus OÜ raamatupidamisega kodukontoris. Tunnistaja ütluste kohaselt tema paneb igakuisesse aruandesse ainult arved ning esitab ka deklaratsioonid maksuametile. Tunnistaja kinnitas, et tema lepingutega ja volitustega ei tegele. Ehitustööde päevikutest ei teadnud L.S. midagi. Tunnistaja väitis, et CNS arved koostas alati ainult Ivo Järvmägi, arvetel ja aktidel oli ka Ivo Järvmägi allkiri. Tunnistaja ütluste kohaselt ta ei tunne Ivo Järvmäge, kuid on temaga telefoni teel suhelnud, Ivo Järvmägi telefonivestluse ajal tutvustas ennast, et on CNS-i esindaja ja helistab seoses CNS-i arvega.L.S. selgitas, et ta ei teadnud arvest nr 41 esialgu

midagi, alles hiljem sai teada, et arve nr 41 tuli mais 2015 summas 27 000 eurot ning et see arve annuleeriti Aala Ehitus OÜ poolt ning vormistati kreeditarve, mis lõpuks kajastati detsembris 2015. Tunnistaja väitis, et maksuhaldurile seda kreeditarvet ei esitatud, kuna seda 2015 maikuus ei olnud. L.S. selgitas, et kreeditarve tuli hiljem maksumenetluse käigus välja ning et tellija (KÜ Lossi 20) soovil kirjutati arve 70 000 eurole. L.S. kinnitas kohtule, et 70 000 eurost arvet ja sellele vastavat kreeditarvet tema esitanud ei ole. Tunnistajale teadaolevalt 70 000 euro suurune arve, mis esitati mais 2015, annuleeriti kohe mais tellija KÜ Lossi 20 soovil. Ülejäänud summa, s.o 70 000 eurot miinus 27 000 eurot, läks detsmbrisse 2015. Tunnistaja kinnitas, et ei tunne nägupidi T.L.t, kuid ta on T.L.le arvetest koopiaid teinud. L.S. ütluste kohaselt CNS arvega olid probleemid ning ta sai maksumenetluse käigus teada, et CNS on probleemne firma. Tunnistaja teadmisel Ivo Järvmägi loovutas nõudeõiguse Opulentus OÜ-le juulis 2015, viimane osa arvest läks juba Opulentus OÜ-le. L.S. kinnitas kohtus, et Opulentus OÜ kohta ta informatsiooni ei vaadanud. Tunnistaja teadmisel Aala Ehitus OÜ-l ei olnud CNS-iga varem koostööd. 30.03.2017 toimunud kohtuistungil kuulati tunnistajana vande all üle T.L., kelle ütluste kohaselt Aala Ehitus OÜ renoveeris Lossi 20 maja ning tema osutas KÜ-le Lossi 20 projekti juhtimise teenust, oli projektijuht. T.L. väitis, et esindas Aala Ehitust. Väidetavalt oli tal töövõtuleping Aala Ehitus OÜga, mis aga on jäänud allkirjastamata ja temale edastamata. T.L. väitis, et töövõtulepinguga oli temale antud esindus- ja allkirjaõigus, tal oli volitus allkirjastada alltöövõtulepinguid ja teostatud tööde akte. Tunnistaja väitis, et volitus tulenes KÜ Lossi 20 ja Aala Ehitus OÜ vahel sõlmitud lepingust, kus oli märgitud, et Aala Ehitus OÜ esindaja on T.L. Tunnistaja sõnade kohaselt valdavas osas ehitustööd lõpetati jaanuaris 2015, ventilatsioonitööd lõppesid Aala Ehitus OÜ-l mais 2015. Jaanuaris 2015 toimus fassaaditööde ülevaatus, kus ilmnesid defektid ja lepiti kokku, et need kõrvaldatakse suvel 2015 ning maikuus toimus korduv ülevaatus. T.L. kinnitas kohtule, et tellijat KÜ Lossi 20 ta ei esindanud ning KÜ-st Lossi 20 suhtles ta juhatuse esimehe Mikk Joalaga kirja teel. T.L. ütluste kohaselt suhtles ta CNS-ist Ivo Järvmäega. Tunnistaja kinnitas kohtule, et kogu dokumentatsiooni andis ta Aala Ehitus OÜ-le. Tunnistaja kinnitas kohtule, et ta ei tea, kes Aala Ehitus OÜ-s arvetega tegeles. T.L. ei osanud öelda, kas CNS Group tegi objektil töid oma töötajatega või olid neil omakorda alltöövõtjad. Tunnistaja T.L. kinnitas kohtule, et andis maksumenetluses tõesed ütlused ning et hiljem, peale ütluste andmist, ta mingeid täpsustusi ei ole teinud. 23.05.2017 toimunud kohtuistungil kuulati tunnistajana vande all üle KÜ Lossi 20 esimees Mikk Joala, kelle ütluste kohaselt 2014 alustati KÜ Lossi 20 renoveerimisega. Kredexi kaudu telliti töö, Kredex teostas hanke. KÜ-le Lossi 20 esitati mitu pakkumist ja valiti välja Aala Ehitus OÜ, kes oli peatöövõtja. Aala Ehitus kasutas ka alltöövõtjaid, sellest oli juttu kontaktisikuga. Tunnistaja suhtles Jaan Otsa ja T.L.ga Aala Ehitusest. Ehitustööde leping oli sõlmitud, 1 leping oli, selles olid märgitud ka arveldamise tingimused. Tunnistaja arvas, et ehituspäevikut peeti, kuid päevikut ta ise ei näinud. Tunnistaja selgitas, et arvetega oli mingi segadus, kuid täpsemalt ta ei mäletanud. Aala Ehitus esitas akti ja arve, aga Kredexi nõuete kohaselt ei olnud piisavalt töid teostatud tasumaks seda arvet ehk siis nad teostasid töid edasi kuni said tööd tehtud, umbes 70-80% pidi olema tehtud, aga ei olnud. Peale tööde teostamise tähtaega teostati veel töid, mis jäid õigeaegselt tegemata, mingisuguseid soojustamistöid ei jõutud õigeks ajaks valmis. Üleandmise-vastuvõtmise akt koostati, maja vaadati üle. Maja võeti küll vastu, kuid vaegtööd olid tegemata. Selle osa kohta, mis jäi tegemata, esitati arve siis, kui tööd said tehtud. 2015 kevad-suvi said lõplikult tööd valmis. Vastuvõtu-üleandmise juures olid Mikk Joala, T.L. ja omanikujärelevalve. Tunnistaja kinnitas, et põhiliselt suheldi omavahel meili teel. Kui tööd olid vastu võetud, siis mõned kuud hiljem veel tehti pisiasju: värvi oli radikate peale läinud, lipuvarras oli määrdunud jne, nende tööde eest raha ei küsitud. Tunnistaja kinnitas, et töötab Hammerjack OÜ-s müügijuhina. Kas firma tarnis soojustusmaterjali või midagi sarnast objektile, tunnistaja täpselt ei mäletanud. Tunnistaja väitis, et esitas Hammerjack OÜ arveid, kuid nende sisu ta ei mäletanud. Tunnistaja kohtu küsimusele vastates ei osanud öelda, kas Ivo Järvmäe firma CNS

Grupp teostas objektil töid. Alles pärast seda, kui kaebaja esindaja näitas tunnistajale ehitustööde töövõtulepingut nr 20140730 töövõtu üleandmise –vastuvõtmise kokkuleppe kohta, mille allkirjastasid M. Joala, J. Otsa ja I. Järvmägi, vastas tunnistaja, et järelikult teostas I. Järvmägi firma CNS Grupp töid objektil. Tunnistaja Ivo Järvmägi kohtusse ei ilmunud vaatamata korduvatele kohtukutsetele ning kuna teda ei olnud võimalik kätte saada loobus kaebaja pool selle tunnistaja ülekuulamise taotlusest. Kohus on seisukohal, et kohtus üle kuulatud tunnistajate ütlused ei lükka ümber maksuhalduri poolt tuvastatu. Mikk Joala ei osanud kohtule öelda, kas Ivo Järvmäe firma CNS Group OÜ teostas Lossi 20 objektil töid (alles pärast seda, kui kaebaja esindaja näitas talle ehitustööde töövõtulepingut, kus oli I. Järvmäe allkiri, siis vastas M. Joala, et järelikult teostas I. Järvmäe firma seal töid). Peatöövõtja projektijuht T.L. ei teadnud, kas CNS Group OÜ kasutas objektil oma töötajaid või neil olid alltöövõtjad. Tellija esindaja Mikk Joala ei teadnud ehituspäevikutest midagi, ehituspäevikuid ta ei näinud. Ehituspäevikutest ei teadnud midagi ka peatöövõtja pearaamatupidaja L.S.. Tallinna Ringkonnakohtu 26.08.2016 lahendis haldusasjas nr 3-15-166 kohus on asunud seisukohale, et peatöövõtja ülesanded ehitusvaldkonnas ühelgi juhul ei saa piirduda alltöövõtjate ja objekti juhiga lepingute allkirjastamisega ning arvete tasumisega. Peatöövõtja kohustus oli pidada ehitustööde päevikut, kuhu tuli märkida mh konkreetsetel töödel rakendatud töötajad (sh alltöövõtjad). Antud juhul seda nõuet ei täidetud, kuna maksuhaldurile esitatud ehituspäevikust selliseid andmeid ei nähtu. Kontrollaktis märgitakse, et CNS Group Estonia OÜ ei ole kajastatud maksuhaldurile esitatud ehitustööde päevikus, samuti CNS Group Estonia OÜ-l endal puudusid töötajad, kes oleksid saanud töid teostada (CNS Group Estonia OÜ deklareeris TSD-l väljamakseid 2014/12 - 2015/02 Ivo Järvmäele ja R. D.le) ning ehitustööde päevikus puuduvad ka andmed alltöövõtjate kasutamise kohta. Alltöövõttu CNS Group Estonia OÜ osas ei kinnitanud ka tunnistajana üle kuulatud peatöövõtja projektijuht (ja väidetav esindaja) T.L. oma kohtule antud ütlustes. Ehitustööde päevikus Lossi 20 objektil teostatud tööde kohta ei kajastu perioodil 24.11.2014 kuni 06.02.2015 alltöövõtjana CNS Group Estonia OÜ, ehituspäevikus sisalduvate andmete kohaselt Aala Ehitus OÜ alltöövõtjateks olid Deckol Nord OÜ ja Ventexpert OÜ. Maksuhalduri andmetel CNS Group Estonia OÜ on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist alates 18.05.2015, viimane majandusaasta aruanne on äriühingu poolt koostatud 2010. aasta kohta. Poolte vahel ei ole vaidlust ei ole selle üle, et Aala Ehitus OÜ koostas 20.05.2015 kaks arvet numbriga 41 erinevate summadega. Kaebaja esitas maksuhaldurile kontrollimiseks arve nr 41, millel oli akti nr 7 alusel teostatud tööde maksumuseks märgitud kokku 27 156,12 eurot (tööde maksumus 22 630,35 eurot pluss käibemaks 4 526,07 eurot) ning KÜ-le Lossi 20 esitati arve nr 41, kus tööde maksumuseks oli 70 343,58 eurot. Aala Ehitus OÜ projektijuhi T.L. maksuhaldurile antud ütluste kohaselt 20.05.2015 arve nr 41 koostamise aluseks oli aktil nr 7 (20.05.2015) teostatud tööd perioodil veebruar kuni mai 2015 summas 58 619,65 eurot pluss käibemaks 11 723,93 eurot, kokku 70 343,58 eurot. T.L. selgituste kohaselt olid aktis nr 7 nimetatud tööd teostatud, kuid raha oli veel KÜ-lt Lossi 20 saada üle 40 000 euro koos käibemaksuga. T.L. väitel tegutses ta suulise kokkulepe alusel Aala Ehitus OÜ-ga ning ei ole mingit töövõtulepingut saanud ega allkirjastanud. Kohtus tunnistajana üle kuulatud T.L. kinnitas, et andis maksuhaldurile tõesed ütlused ning et hiljem, peale ütluste andmist, ta mingeid täpsustusi ei ole teinud. Aala Ehitus OÜ väitel peale 2015 maid jätkusid objektil remonditööd ning tegemist ei ole olnud vaegvõi parandustöödega, vaid ka korterisiseste remonditöödega, suuremahuliste ehitustöödega. Tellija KÜ Lossi 20 esindaja Mikk Joala seevastu väidab, et objekt (maja) võeti küll vastu, kuid vaegtööd olid tegemata. Mikk Joala ütluste kohaselt kui tööd olid vastu võetud, siis mõned kuud hiljem veel

tehti pisiasju: värvi oli radikate peale läinud, lipuvarras oli määrdunud jne, nende tööde eest raha ei küsitud. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja poolt esitatud arvetest nähtub, et üldjuhul oli tegemist väikestes summades arvetega (pintslid, maalriteip, vuugitäide, poldid, kruvid jms), mis iseloomustab vaeg(pisi)tööde tegemist, mis muuhulgas kinnitab maksuhalduri seisukohta, et akti nr 7 alusel teostatud põhitööd olid lõpetatud mais 2015 ning perioodil 01.06.-31.12.2015 teostatud vaegtööd ei olnud seotud aktil nr 7 märgitud (põhi)töödega. Kaevatavas maksuotsuses ja kontrollaktis, mis on otsuse lahutamatu osa, on toodud asjaolud ja põhjendused, mida kohus ei hakka üle kordama. Kohus leiab, et maksuhalduri põhjendused on piisavalt selged ja arusaadavad ning kaebaja on nendest teadlik, seega kohus ei pea neid üle kordama. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega. Kohus märgib, et kui kohus nõustub vastustaja põhjendustega, siis ei pea neid hakkama üle kordama vastavalt HKMS § 165 lg-le 2, mille kohaselt kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Maksuasja materjalist nähtub, et Aala Ehitus OÜ on Lossi 20 objektil teostatud töid üle andnud etappide kaupa vastavalt tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidele. Ehitustööde üleandmist Aala Ehitus OÜ poolt KÜ-le Lossi 20 kinnitab 28.07.2015 koostatud akt ehitustööde vastuvõtu kohta, kus vastuvõtukomisjon on otsustanud, et Lossi 20 ehitustööd on lõpetatud ning objekti võib võtta ekspluatatsiooni. Kohtu hinnangul vastustaja on asunud õigele seisukohale, et perioodil veebruar kuni mai 2015 teostatud tööd anti tegelikult üle 20.05.2015 aktiga nr 7, mille alusel teostatud tööde maksumus on 58 619,65 eurot, millele lisandub käibemaks 11 723,93 eurot, kokku on tööde maksumuseks 70 343,58 eurot, mis kuulub deklareerimisele 2015 maikuu KMD-l 20% määraga maksustatava käibena. Kohus nõustub vastustajaga, et osapoolte omavahelised vaidlused ja asjaolu, et KÜ Lossi 20 viivitas arvete tasumisega ei muuda fakti, et teostatud tööd anti üle aktiga nr 7 ja käive tekkis Käibemaksuseaduse (KMS) § 11 lg 1 p 1 (käive on tekkinud või teenus on saadud päeval, mil esimesena kaup ostjale lähetati või kättesaadavaks tehti või teenust osutati) alusel mais 2015. Kohus märgib, et maksuhalduri selgituste kohaselt ehitustööde üleandmist Aala Ehitus OÜ-lt KÜ-le Lossi 20 kinnitab 28.07.2015 koostatud akt ehitustööde vastuvõtu kohta. Vastuvõtukomisjon koosseisus tellija KÜ Lossi 20 esimees Mikk Joala ja peatöövõtja Aala Ehitus OÜ projektijuht T.L. otsustasid, et korterelamu Lossi 20 ehitustööd on lõpetatud ning objekti võib võtta ekspluatatsiooni. Kohus sarnaselt vastustajaga leiab, et kohtuistungitel üle kuulatud tunnistajate ütlused ei lükka ümber maksuhalduri seisukohta tööde lõpetamise aja suhtes, pigem kinnitavad seda. Vastustaja õigesti märgib, et kaebaja poolt esitatud tõendid ei tõenda asjaolu, et täiendavatel arvetel märgitud tööd on tehtud akti nr 7 alusel. Vastustaja on õigesti leidnud, et asjaolu, et mingid tööd Lossi 20 objektil lõppesid detsembris 2015, ei muuda mais 2015 koostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 7 tühiseks. Samas vastustaja selgitab, et ei ole väitnud, et absoluutselt kõik tööd on antud objektil vastu võetud mais 2015, kuid akti nr 7 alusel tehtud ja vastu võetud tööd maksumuses 70 343,58 eurot on teostatud ja kuuluvad deklareerimisele mais 2015. Aala Ehitus OÜ on esitanud maksuhaldurile 20.05.2015 müügiarve nr 41, millest nähtub, et nimetatud äriühinf on teostanud töid Lossi 20 KÜ-le akti nr 7 alusel. 20.07.2015 aktist nr 7 nähtub, et perioodil veebruar kuni mai 2015 on Aala Ehitus OÜ teostanud töid summas 70 343,58 eurot. Ka Aala Ehitus OÜ projektijuht T.L. kinnitas maksuhaldurile 08.12.2015 antud selgitustes, et aktis nr 7 nimetatud tööd olid teostatud. Kohtus T.L. väitis, et valdavas osas ehitustööd lõpetati jaanuaris 2015, ventilatsioonitööd lõppesid mais 2015. Fassaaditööde ülevaatus toimus jaanuaris 2015, kus ilmnesid defektid ning kokkuleppel pidi need kõrvaldama suvel 2015, maikuus toimus korduv ülevaatus.

KMS § 31 lg 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Maksuhaldur leidis, et kuna arved ei vasta nõuetele (kohus ei hakka arvetega seonduvaid asjaolusid, mis on kajastatud kontrollaktis ja maksuotsuses, üle kordama), siis on täitmata sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused ning Aala Ehitus OÜ-l puudub õigus CNS Group Estonia OÜ arvete alusel kaupade ja teenuste soetamisel tasutud sisendkäibemaksu maha arvata. Maksuhaldur jõudis järeldusele, et kuna tehingut Aala Ehitus OÜ ja CNS Group Estonia OÜ vahel tegelikkuses ei toimunud, puudub Aala Ehitus OÜ-l õigus väidetavatelt tehingutelt CNS Group Estonia OÜ-ga sisendkäibemaksu maha arvata, millega nõustub ka kohus. Kohus asub kokkuvõtvalt seisukohale, et kaevatav maksuotsus on piisavalt põhjendatud, õiguslikult argumenteeritud, oma sisult selge ja arusaadav ning kaebuse põhjendused ei anna alust maksuotsuse tühistamiseks. Seega puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 108 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus tehti kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.