Roby Koik BENU Apteek Eesti OÜ kaebus Ravimiameti 19. augusti 2016 otsuse nr IN-1-3/16/123 tühistamiseks ja Ravimiameti kohustamiseks üldapteegi tegevusloa väljastamiseks
6.septembril 2017 Kaebaja – BENU Apteek Eesti OÜ, volitatud esindajad vandeadvokaat Jaana Nõgisto ja vandeadvokaat Margus Kõiva Vastustaja – Ravimiamet, volitatud esindaja Andrus Varki Kolmas isik kaebaja poolel – TAMRO EESTI OÜ, volitatud esindajad vandeadvokaat Jaana Nõgisto ja vandeadvokaat Margus Kõiva
1.Jätta BENU Apteek Eesti OÜ kaebus haldusasjas nr 3-161873 rahuldamata.
2.Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.
Kohtuasi
Kohtuistung Menetlusosalised
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates (HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 6. november 2017. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
BENU Apteek Eesti OÜ-le on väljastatud tähtajatu tegevusluba nr 219 (tl 10) apteegiteenuse osutamiseks Sõbra Selveri Apteegi (Sõbra tn 56, Tartu) kaudu üldapteegi apteegiteenusena. Tegevusloale on kantud ka kaks haruapteeki, millest ühele – Sõbra Selveri Apteegile HA2, asukohaga Turu tn 14, Tartu, soovib kaebaja üldapteegi tegevusluba haruapteegina tegutsemise õiguse asemel. BENU Apteek Eesti OÜ esitas seoses haruapteegiga Ravimiametile kaks alternatiivselt sõnastatud taotlust (tl 21–22, 27–28) soovides, kas muuta üldapteegi tegevusluba nr 219 või muuta tegevusluba nr 219 ja väljastada üldapteegi tegevusluba (tl 23–26).
2.Ravimiameti 19.08.2016. a otsusega nr IN-1-3/16/123 (tl 13–14) jäeti rahuldamata BENU Apteek Eesti OÜ taotlus üldapteegi tegevusloa väljastamiseks tegevuskohas Turu 14, Tartu (p 1); ja loeti BENU Apteek Eesti OÜ taotlus tegevusloalt nr 219 Sõbra Selveri haruapteegi HA2, asukohaga Turu 14, Tartu kustutamiseks tagasi võetuks (p 2).
3.BENU Apteek Eesti OÜ esitas 20.09.2016. a kaebuse Tallinna Halduskohtule Ravimiameti 19.08.2016. a otsuse nr IN-1-3/16/123 tühistamiseks ja Ravimiameti kohustamiseks väljastama kaebaja taotluse alusel üldapteegi tegevusluba.
4.Tallinna Halduskohtu 21.09.2016. a määrusega (tl 29) anti haldusasi kohtualluvuse järgi menetlemiseks Tartu Halduskohtule.
5.Tartu Halduskohtu 17.10.2016. a määrusega (tl 32–33) kaasati menetlusse kolmanda isikuna Tamro Eesti OÜ kui kaebaja osaniku ja ravimite hulgimüügi ja tootmise tegevusloa omaja. Kaebaja nõue
6.Alates 2014. aasta juunis jõustunud seadusemuudatuste tõttu lasub kaebajal kohustus haruapteekide tegevuse ümberkorraldamiseks.
7.Ümberkorraldatav haruapteek on asutatud enne 09.06.2014 ja asub enam kui 4000 elanikuga Tartu linnas. RavS § 30 lg 91 tingimuste täitmiseks tuleb haruapteegi tegevus RavS § 1162 kohaselt ümber korraldada (s.o tegevus saab jätkuda ainult üldapteegi tegevusloa alusel üldapteegina) hiljemalt 09.06.2019. a. Kaebajal on RavS § 1167 lg-st 2 tulenev kohustus viia üldapteegi tegevusluba kehtestatud nõuetega vastavusse hiljemalt 01.04.2020. a.
8.Ravimiamet on puudulikult motiveerinud tegevusloa muutmise taotluse rahuldamata jätmist. Tegevusloa muutmise taotluse esitamise eesmärgiks oli ümberkorraldatava haruapteegi tegevuseümberkorraldamine menetluses, kus RavS § 41 lg 3 ja § 42 lg 5 põhiseadusega vastuolus olev toime ei avaldu. Kuigi MsüS § 25 lg 1 p 2 kohaselt on tegevusloa andmisest keeldumise aluseks ettevõtja või tema majandustegevuse mittevastavus ühele või enamale tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvale majandustegevuse nõudele, ei kohaldu selline piirang kaebaja hinnangul olemasoleva loa kõrvaltingimuse muutmisel. Kaebaja lähtus eeldusest, et seadusandja eesmärgiks on tagada igale haruapteegi kaudu apteegiteenust osutavale turuosalisele võimalus täita RavS § 30 lg 91 ja § 1162 tingimused. Üldapteegi tegevusloa muutmise menetluses RavS § 41 lg-s 3 ja § 42 lg-s 5 sätestatud omandipiirangud ei kohaldu (omandipiirangud kohalduvad uue tegevusloa väljastamisel). Järeldusena on RavS § 30 lg 91 ja § 1162 nõuete täitmine võimalik üldapteegi tegevusloa muutmise, mitte uue üldapteegi tegevusloa andmise menetluses. Haruapteek on RavS § 30 lg 10 alusel kantud kõrvaltingimusena üldapteegi tegevusloale. Tegevusloa kõrvaltingimuste muutmise menetluses on võimalik eemaldada haruapteek üldapteegi tegevusloalt ning kanda see tegevuskohta muutmata iseseisvale üldapteegi tegevusloale.
9.Tegevusloa muutmise menetluse valikut toetab asjaolu, et haruapteegi tegevusloale kantud tegevuskoht selle üldapteegiks ümberkorraldamisel ei muutu. Taotleja tegevusloa kontrolliesemeks olev majandustegevus jätkub samas asukohas.Olemasoleva haruapteegi tegevuse ümberkorraldamisel samas asukohas puudub vajadus uue loamenetluse järele. Uus loamenetlus on olemasoleva loa muutmise menetlusega võrreldes koormavam ja peaks olema seetõttu suunatud uue avatava apteegi nõuetekohasuse kontrollile.
10.Tartu Halduskohus on 04.05.2016 kohtulahendis haldusasjas nr 3-15-2937 selgitanud, et apteegiteenuse osutamiseks on vajalik tegevusluba (vt p 19 jj) ja analüüsinud tegevusloa põhiregulatsiooni ja kõrvaltingimuste eristamist. Haldusasjas nr 3-15-2937 antud selgituste põhjal ei ole kaebaja tegevusloa muutmise taotluse lahendamisel vajalik tegevusloa põhiregulatsooni muutmine ja tegemist on tegevusloa kõrvaltingimuse muutmisega MsüS § 32 lg 1 tähenduses (vt ka RavS § 30 lg 10). Puudub alus eeldada, et tegevusloa kõrvaltingimuste muutmiseks oleks vajalik koormavama tegevusloa andmise menetluse läbimine.
11.Linnas asuva haruapteegi ümbervormistamine üldapteegiks ei loo juurde uut apteeki (kaebaja on põhjendanud, et ümberkorraldatav apteek vastas juba enne taotluse esitamist üldapteegile esitatavatele esemelistele majandustegevuse nõuetele). Taolist käsitlust toetab mh RavS § 1166, mille kohaselt loeb seadus apteegiteenuse osutamiseks kohustamisel linnas asuva haruapteegi üldapteekide hulka. Samuti võrdsustab RavS § 32 lg 1 üldapteegid ja linnas asuvad haruapteegid mittesteriilsete ravimite valmistamise kohustuse osas. Seega pole mingit sisulist põhjust, miks olemasoleva ja õiguslikul alusel tegutseva (haru)apteegi seaduse nõuetega kooskõlla viimiseks peaks kohalduma uue apteegi tegevusloa väljastamiseks ettenähtud loamenetlust koos selle puhul kehtivate intensiivsete piirangutega taotleja omanikeringile. Seda eriti arvestades, et omanikeringile kehtestatud piirangute rakendumisele on sätestatud RavS § 1163 ja 1167 lg 2 üleminekutähtaeg 01.04.2020 (st tähtaja saabumiseni jäi taotluse esitamise ajast veel ligi 4 aastat, mil kaebaja peab saama olemasolevat apteeki opereerida ilma uute isikuliste piiranguteta).
12.Otsuses on antud väär hinnang RavS sätete hierarhiale. Üldsätete ja sellest erandi moodustavate sätete eristamisel ei saa lähtuda normi jõustumise ajast. Käesoleval juhul on tegemist sama taseme normidega, mille koostoimet tuleb hinnata nende olemuse alusel, mitte jõustumise ajale tuginedes. Isikulisi nõudeid kehtestanud RavS § 41 lg 3 ja § 42 lg 5 rakendussätetest ega eelnõu menetluse käigus koostatud dokumentidest ei nähtu seadusandja soovi säilitada varem kehtinud normid üldsätetena, lisades neile hiljem kaebaja õigusi piiravad erandid. RavS sätteid kogumis hinnates on põhiseaduspärane tõlgendus, mille kohaselt kehtivad RavS §-des 1162, 1163 ja § 1167 sätestatud üleminekuajad võrdselt kõigi turuosaliste suhtes. Üleminekuaja vältel peab olema tagatud kõigile turuosalistele võrdne võimalus kujundada ümber haruapteekide kaudu toimiv majandustegevus.
13.Haldusakt tugineb RavS sätetele, mis on kogumis vastuolus põhiseadusega. Kui kohus leiab, et tegevusloa muutmise menetluse kaudu ei ole võimalik tagada kaebaja ümberkorraldatava haruapteegi ümber korraldamise õigust, siis taotleb kaebaja RavS asjassepuutuvate sätete põhiseadusvastasuse tuvastamist ja kohaldamata jätmist. Põhiseadusega vastuolus olevate RavS sätete kohaldamine otsusega toob kaasa kaebaja subjektiivsete õiguste riive. Vastustaja vastuväited
14.19.08.2016. a tegi Ravimiamet otsuse nr IN-1-3/16/123, millega jättis üldapteegi tegevusloa taotluse rahuldamata ja tagastas 01.07.2016. a taotluse tegevusloalt nr 219 Sõbra Selveri haruapteegi HA2 (Turu 14, Tartu) kustutamiseks. Nimetatud otsusega jäi BENU Apteek Eesti OÜ senine olukord muutmata. Vastustaja jääb oma otsuses motiveeritud põhjenduste juurde.
15.Haruapteegi avamiseks või haruapteegi tegutsemiskoha muutmiseks on vajalik esitada üldapteegi tegevusloa muutmise taotlus. Haruapteegi suhtes kohaldatakse vähendatud nõudeid ruumide osas ja ravimite valmistamise osas (ei ole valmistamise kohustust alla 4000 elanikuga piirkonnas) ning haruapteegil ei ole määratud pädevat isikut, kuna üldapteegi pädev isik (kelleks saab olla ainult proviisor vastava kogemusega) vastutab üldapteegi ja selle struktuuriüksuste ehk üldapteegi
täiendavate apteegiteenuse osutamise kohtades nõuete täitmise üle. Samasugune vastutus on üldapteegi tegevusloa omajal. Üldapteegi tegevusloa omaja ja tegevusloa omaja poolt määratud pädev isik on vastutavad ka haruapteekides apteegiteenuse osutamise eest. Üldapteegi tegevusloa kehtetuks tunnistamisel, ei ole võimalik ka tegevusloaga seotud haruapteekides apteegiteenuse osutamine. See tähendab, et kui üldapteegi haruapteegi tegutsemiskohas soovitakse hakata osutama üldapteegiteenust, siis esmalt tuleb olemasoleva üldapteegi tegevusloa muutmisega kustutada üldapteegi tegevusloalt tegutsemiskohana haruapteek. Endise haruapteegi tegutsemiskohas üldapteegi teenuse osutamiseks on vajalik taotleda uus tegevusluba ehk üldapteegi tegevusluba ja täidetud peavad olema nii tegevusloa omajale kehtestatud nõuded, kui ka tegevusloa isikulised ja esemelised nõuded. Arvestades eeltoodut on vastustajale ebaselge kaebuse esitaja ja kolmanda isiku nõude kohustada Ravimiametit väljastama tegevusluba, kui kontrollieseme vastavuse tuvastamine ei ole asendatav kohtuotsusega, vaid seda saab teha pädev asutus sisuliselt nõuetele vastavust hinnates. Kohus saab kohustada pädevat asutust kaebaja taotluseid uuesti läbi vaatama.
16.Üldapteegi tegevusloa taotlemisel tegevusloa omaja suhtes erisuste kohaldamist ette ei nähtud ja seda eesmärki seadusandjal ka ei olnud. See tähendab, et üldapteegi tegevusloa omaja peab vastama RavS ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning teistes ravimite käitlemist reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetele, sh ka tegevusloa omajale kehtestatud nõuetele.
17.RavS § 41 lg 2-6 ja RavS § 42 lg 5 ei ole diskretsiooninormid, mistõttu kaebaja etteheide kaalutluste puudumisele haldusaktis ei ole asjakohased. Apteegiteenuse osutamise tegevusloa andmisest keelduv otsus on haldusakt (HMS § 51 lg 1) ja otsuse tegemisel peab Ravimiamet lähtuma otsuse tegemise hetkel kehtivast normist ehk 09.06.2014. a jõustunud RavS § 42 lg 5 ning 20.03.2015. a jõustunud RavS § 41 lg 2-6, mille rakendamise osas Ravimiametil puudub kaalutlusõigus. Kohtu seisukoht
18.Halduskohus jääb eelmenetluses kaebusele antud hinnangu juurde ja käsitleb jätkuvalt kaebuse eesmärgina kaebaja soovi vältida RavS § 41 lg-s 3 ja § 42 lg-s 5 sätestatud isikulisi piiranguid tegevusloa taotlemisel ning saavutada haruapteegi ümberkorraldamine ilma vastavaid muutusi ettevõtte omanike seas tegemata (tl 33).
19.Nimelt on kaebaja sooviks saada halduskohtumenetluses vastus küsimusele, kas Ravimiamet on üldapteegi haruapteegile iseseisva üldapteegi staatuse saamise taotluse rahuldamata jätmisel kohaldanud RavS § 41 lg-t 3 ja § 42 lg-t 5 õigesti. Alternatiivselt, kas RavS § 41 lg-s 3 ja § 42 lg-s 5 sätestatud isikulised piirangud on koostoimes RavS rakendussätetega põhiseadusega kooskõlas osas, milles need ei võimalda kaebajal haruapteeki üldapteegile kehtestatud nõuetega vastavusse viia. Vastustaja peab halduskohtu poolt vastatavaks küsimuseks seda, kas üldapteegi (mille struktuuris on haruapteek) tegevusloa omaja (kes ei vasta tegevusloa omajale kehtestatud nõuetele) on õigustatud taotlema haruapteegi ümberkorraldamiseks kehtestatud tähtajal haruapteegi lihtsustatud korras muutmist üldapteegiks.
20.Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et Ravimiamet on väljastanud BENU Apteek Eesti OÜ-le tegevusloa (tl 10) apteegiteenuse osutamiseks Sõbra Selveri Apteegi kaudu üldapteegi apteegiteenusena Tartus Sõbra tn 56. Kuna tegevusloale on mh kantud haruapteek asukohaga Tartus Turu tn 14, esitas kaebaja 01.07.2016. a taotluse haruapteegi üldapteegiks ümberkorraldamiseks.
Vaidlust ei ole ka selles, et BENU Apteek Eesti OÜ osanikuks on TAMRO EESTI OÜ (tl 16). Kohus saab aru, et kõik menetlusosalised jaatavad tõsiasja, et üldapteegi pidamiseks peab olema väljastatud tegevusluba.
21.Ravimiameti vaidlusaluse 19.08.2016. a otsusega (tl 13–14) jäeti taotlus üldapteegi tegevusloa väljastamiseks rahuldamata. Taotluse rahuldamata jätmise põhikaalutluse kohaselt ei vasta taotleja RavS § 41 lõikes 3 ja § 42 lõikes 5 sätestatud nõuetele.
22.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et puudub alus nii tühistamis- kui kohustamiskaebuse rahuldamiseks. Vastustajale selgituseks, kohustamiskaebuse osas sõltumata sellest, kas kaebuse rahuldamise korral oleks tulnud vastustajale teha definitiivne või üldine ettekirjutus, sest mõlemad juhud tähendavad kaebuse täielikult rahuldamist.
23.Ravimiseaduse 4. jagu annab küll apteegiteenuse definitsiooni, kuid ei määratle apteegi mõistet. Käesolevat vaidlust põhjustavate objektiivse õiguse normide tõlgendamisel lähtub halduskohus seetõttu apteegi kui määratlemata õigusmõiste sisustamisel selle tänapäevasest käsitlusest, mille kohaselt on apteek tervishoiuasutus, mitte nn rohupood. Apteegi tervishoiuasutusena määratlemise õiguslikuks järelmiks peab halduskohus mh aga seda, et tervishoiuasutuse tegevuse regulatsioonile on rahvatervise tagamise eesmärgi tõttu omane jäikus, mis tähendab, et lubatav on ainult see, mis tuleneb sõnaselgelt seadusest. Käesoleval juhul on seadus kohtu hinnangul selge ja mõistetav üheselt.
24.Kaebaja ei ole sisuliste argumentidega kaalutletult vaidlustanud vastustaja poolt välja toodud erisusi üldapteekide ja nende haruapteekide vahel. Seega lähtub halduskohus vastustaja käsitlusest, mille kohaselt kohalduvad haruapteegile vähendatud nõuded ruumide ja ravimite valmistamise osas ning haruapteegis ei pea olema määratud pädevat isikut, vaid üldapteegi pädev isik vastutab nii üldapteegi kui selle struktuuriüksustes apteegiteenuse osutamise nõuete täitmise eest. Samasugune vastutus laieneb üldapteegi tegevusloa omajale. Üldapteegi tegevusloa omaja vastutab ka haruapteekides kui tervishoiuasutuses apteegiteenuse osutamise eest. Üldapteegi tegevusloa kehtetuks tunnistamisel, ei oleks võimalik ka tegevusloaga seotud haruapteekides apteegiteenuse osutamine. Halduskohtu arusaamist mööda on seetõttu õige vastustaja käsitlus, et haruapteeki saab avada või tema tegutsemiskohta muuta esitades üldapteegi tegevusloa saamise või muutmise taotluse. Kuid haruapteeki ei saa muuta üldapteegiks, muutes üldapteegi tegevusluba, sest erinev on tegevusloast tulenevate õiguste ja kohustuste maht. Seega ei jaga halduskohus kaebuse põhiväidet, mille kohaselt RavS § 1162 lg 1 kohane ümberkorraldus oleks käesoleval juhul võimalik korraldades haruapteegi tegevuse ümber üldapteegiks kvalifitseeruvaks tervishoiuasutuseks.
25.Kaebaja on vastustajale esitanud kaks taotlust tegevusloa nr 219 (tl 24–25) muutmiseks, nimetades neid alternatiivseteks. Neist esimese kohaselt soovitakse sõnaselgelt muuta tegevusluba nr 219 (tl 24) ja teise puhul muuta tegevusluba nr 219 ja anda ka üldapteegi tegevusluba (tl 25). Alternatiivi ehk teise võimalusena käsitletakse keeleliselt valimist kahe või mitme üksteist välistava võimaluse vahel (Võõrsõnastik, Tallinn, 2005, TEA Kirjastus, lk 36). Kuigi kohus kahtleb, kas tegemist on alternatiivsete tegevusloa muutmise taotlustega, ja seda eelkõige seetõttu, et neist esimest põhjendab kaebaja väitega vertikaalse integratsiooni sätete mittekohaldumisest asjas ja teist vastustaja kohustusega teostada kaalutlusõigust põhiseaduskomformselt, siis on mõlema muutmistaotluse sisuks siiski haruapteegi saamine üldapteegiks. Esimese puhul haruapteegi tegevuse ümberkorraldamise teel üldapteegiks ja teise puhul sõnaselgelt uue üldapteegi tegevusloa väljastamise teel.
26.Kohus märgib vastuseks kaebajale, et kuna mõlema taotluse sisuks on uue üldapteegi tegevusloa
väljastamine, mis kehtiva õiguse kohaselt ei ole võimalik, siis ei jaga kohus kaebaja seisukohta vaidlustatud otsuse õigusvastasusest ega kaebaja soovitud kujul kaalutlusõiguse õigusvastasest kohaldamata jätmisest. Kohus ei tähelda vaidlustatud otsuses sellise kaaluga kaalutlusvigu, mis saaksid olla aluseks tühistamis- ja kohustamiskaebuse rahuldamisele.
27.Halduskohus märgib vastuseks kaebajale, et kohtasjas nr 3-15-2937 vaieldi Benu Apteek Eesti OÜ taotluse üle muuta üldapteegi tegevuskohta ja nime, mitte aga haruapteegile tegutsemisõiguse saamiseks üldapteegi staatuses. Seetõttu ei ole kohtuasjade asjaolud sarnased ja halduskohtu seisukohad vahetult käesolevasse asja ülekantavad. Kaebaja on jätnud vajaliku tähelepanuta halduskohtu 02.07.2016. a kohtuotsuse punktis 18 sedastatu seonduvalt viitega kuni 01.07.2014. a kehtinud RavS §-le 52, mis lubas ka tol ajal luua uut üldapteegi struktuuriüksust muutes üldapteegi tegevusluba. Nagu rõhutatud, ei ole käesoleva vaidluse esemeks uues kohas haruapteegina vaid haruapteegi asemel üldapteegina tegutsemise soovi seadustamiseks esitatud taotluse lahendamine.
28.Haruapteeki ei saa eraldada üldapteegist ja tema tegevusloast, nagu soovib kaebaja käesoleval juhul vastustajale esitatud taotluses ja kohtule esitatud kaebuses. Ka Tartu Ringkonnakohtu 31.08.2017. a otsuse 3-15-1445 punktis 9 on juhitud tähelepanu sellele, et RavS § 38 lg 1 kohaselt saab tegevusloa väljastada üksnes üldapteegile, mitte aga haruapteegile. Seega toetab ka suhteliselt hiline kohtpraktika halduskohtu seisukohta, et tegevusloale saab lisada üksnes haruapteeki, mil puhul pole kohtupraktika kohaselt tegemist uue tegevusloa väljaandmisega. Seevastu käesolevas asjas soovis kaebaja vastustajalt lõppkokkuvõttes tegevusluba uuele üldapteegile.
29.Eelpool viidatud Tartu Halduskohtu otsuses nr 3-15-2937 on samuti nenditud, et uue apteegi loomise korral on vajalik eraldi tegevusluba MsÜS § 16 lg 2 (loakohustus) mõttes. Asjaolu, et samaaegselt kaotataks käesolevas asjas kaebaja käsitluse kohaselt ära samast kohast haruapteek, ei muudaks halduskohtu hinnangul uue üldapteegi rajamist olematuks, sõltumata sellest, kumba kaebaja pakutud variantidest vastustaja oleks kohaldanud.
30.Vaidlust ei saa olla aga selles, et RavS § 41 lg 3 ja § 42 lg 5 sätestatud piirangud puudutavad nii üld-kui haruapteeke. Tartu Halduskohus on kaebaja viidatud kohtuasjas nentinud, et üleminekuaeg kohalduks üksnes juhul, kui ei ole kohustust uue tegevusloa väljastamiseks. Nagu eelnevalt läbivalt rõhutatud, on seetõttu vastustaja õigesti leidnud, et kaebaja taotluse puhul on tegemist üldapteegi tegevusloa saamise taotlusega, millele kohalduvad vertikaalset integratsiooni piiravad sätted. Rakendussätetest tulenev üleminekutähtaeg kulgeb ja seetõttu ei saa vastustaja üleminekusätete algusajal valitsenud faktilist olukorda ka enam muuta.
31.Vertikaalse integratsiooni keelu osas on käesoleva kohtuasja asjaolud sarnased kohtuasjaga nr 314-52930, milles oli pooleks kaebaja ja milles kohtuotsus jõustus Riigikohtu 30.01.2017. a määrusega. Vastuseks kaebusele ei vaja halduskohtu hinnangul käesolevas otsuses uuesti kordamist asjaolud, mis tingisid kaebuse rahuldamata jätmise samade poolte vahel sisuliselt samadel asjaoludel käesoleva kaasuse asjaoludega.
32.Eelpool viidatud Tartu Ringkonnakohtu 31.08.2017. a otsuse 3-15-1445 punktis 9 on kohtupraktikas käsitletud ka tegevusloa muutmise küsimust, mis saab ringkonnakohtu hinnangul toimuda HMS § 70 lg 1 ja § 64 lg 1 järgi üksnes teise haldusaktiga. Seetõttu ei nõustu halduskohus kaebaja väitega vastustaja poolt läbi viidud haldusmenetluse õigusvastasusest ja selle väidetavast formaalsest iseloomust. Vaidlustatud otsuse punktis 2 on vastustaja seetõttu õigesti lugenud kaebaja oma taotlusest loobunuks haruapteeki puudutava otsuse kehtetuks tunnistamise soovist. Ning punktis 1 keeldunud üldapteegi tegevusloa väljastamisest, sest kaebaja ei vasta RavS § 41 lg 3 ja § 42 lg 5
sätestatud piirangule, mis on kehtestatud üldapteegi tegevusluba soovivatele isikutele, sest väljastama peaks uue üldapteegi tegevusloa, mida ei asenda olemasolevas loas väljenduv aktsept haruapteegi tegevusele tegevusloa nr 219 alusel.
33.Halduskohtu hinnangul tugineb kaebaja taotluses vastustajale ja kaebuses kohtule üksnes oma nägemusele sellest, kuidas võiks olla apteegiturg korraldatud ja kuidas peaks enne rakendusnormides nimetatud tähtpäevade saabumist seniseid õigussuhted ümber korraldama. Kaebaja ei viita aga normidele, mis annaksid selgesõnalise aluse olemasoleva haruapteegi tegevuse jätkamiseks üldapteekidele seadusandja poolt võimaldatud tähtajani. Kohtu hinnangul üritab kaebaja üleminekusätteid (RavS § 1162 lg 1 ja § 1163) tõlgendada endale soodsal viisil. Seaduseelnõud, millele viidatakse, ei pruugi tõe poolest kajastada haru- ja üldapteegi õiguslikku vahekorda kaebaja poolt taotluses ja kaebuses õiguslikult disainitud viisil, kuid see ei tähenda seda, et kaebajal, kellel on üldapteekides tervishoiuasutusena võimalik tegutseda kuni 2020. aasta 1. aprillini, tohiks vaatamata vertikaalse integratsiooni keelule vaidlusaluse haruapteegi ümber korraldada üldapteegiks.
34.Tulenevalt PS § 3 kohasest seaduse reservatsiooni üldpõhimõttest kehtestavad RavS § 41 lg 3 ja § 42 lg 5 sätestatud piirangud aluse vastustajale kaebajat koormava haldusakti andmiseks. Vastustajal puudus võimalus kaebaja kirjeldatud kujul ja väidetavalt põhiseaduskomformse kaalutlusotsuse tegemiseks.
35.Vastustajast haldusorgani ja halduskohtu volitused on selles küsimuses samaväärsed. Kohus, tuginedes tõenditena kohtute infosüsteemist kättesaadavatele haldus-ja ringkonnakohtu kohtuotsustele ja Riigikohtu halduskolleegiumi määrusele kohtuasjas nr 3-14-52930, on seisukohal, et kaebaja soovitud seadusesätete kohaldamata jätmiseks käesolevas asjas puudub alus nende kahe kohtuasja faktiliste ja õiguslike asjaolude kattuvuse tõttu.
36.RavS § 1162 lg 1 ei ole käesoleval juhul olnud aluseks kaebaja taotluste rahuldamata jätmisele vastustaja poolt. Seetõttu pole see säte vaidluse lahendamisel Ravimiameti otsuse õiguspärasuse üle ka määravaks ja asjakohaseks seadusesätteks, mille kohaldamisel tuleks kaebus rahuldamata jätta ja kohaldamata jätmisel kaebus rahuldada. Kaebaja taotlus sel motiivil põhiseadusliku järelevalvemenetluse algatamiseks halduskohtus, ei ole põhjendatud (HKMS § 158 lg 4).
37.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab halduskohus kaebuse täielikult rahuldamata.
38.HKMS § 108 lg-te 1 ja 8 alusel jäävad kaebaja ja kolmanda isiku menetluskulud nende endi kanda, kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks. Vastustaja ei taotle vastaspoolelt menetluskulusid, mis tähendab, et ka tema peab oma menetluskulud ise kandma. (allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.