Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Ruth Plaks
Määruse tegemise aeg ja koht
3. oktoober 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-17-873
Haldusasi
Maksu- ja Tolliameti taotlus loa saamiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26. aprilli 2017. a määrus
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Veiko Soll Puudutatud isik – I OÜ, esindaja Anu Toomemägi
Menetluse alus ringkonnakohtus
I OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta I OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26. aprilli 2017. a määrus haldusasjas nr 3-17-873 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5; MKS § 1361 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 25.04.2017 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel taotluse loa saamiseks aresti seadmiseks I OÜ tulevikus tekkivale rahalisele õigusele AS O vastu summas 36 065,81 eurot, keelates I OÜ-l nõuet käsutada ja lubades maksuhalduril kohustada kolmandat isikut tasuma rahalise nõude selle tekkimisel summas 36 065,81 eurot MTA tagatiste kontole. MTA kontrollib 06.03.2017 korralduse nr 12.2-3/039652-1 alusel I OÜ 2017. a jaanuari käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud tagastusnõude ning käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. Maksuhalduril on kontrolli käigus tekkinud põhjendatud kahtlus, et äriühing on kajastanud raamatupidamises tegelikult mittetoimunud tehinguid (A OÜ 02.01.2017 arve nr 170102 summas 120 000 eurot, sh käibemaks 20 000 eurot) eesmärgiga suurendada mahaarvamisele kuuluvat sisendkäibemaksu summat, et vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu ja küsida riigilt alusetult tagasi käibemaksu. Lisaks esineb kahtlus, et A OÜ-ga mittetoimunud tehingu varjus on I OÜ viinud äriühingust maksuvabalt raha välja (s.o tasumata tulumaks 30 000 eurot). I OÜ juhatuse liikme poolt volitatud isik AT
3-17-873 ei tuvastanud enne tehingu tegemist esindusõiguslikku isikut ning andis selle kohta ebausaldusväärseid selgitusi, samuti ei tea ta isikute nimesid, kes väidetavalt A OÜ poolt töid teostasid. A OÜ-ga 03.10.2016 sõlmitud töövõtuleping nr_20161003 on üldsõnaline ja esitatud dokumendid sisaldavad lahknevusi ja puudusi (nt lepingus puuduvad allkirjad ja koguste juures pole märgitud ühikuid, lepingus ja aktis on erinevad tööde nimetused). Sularahas tasumise asjaolud on ebausaldusväärsed ja A OÜ vastab varifirma tunnustele (kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist, äriregistris muu tegevusala, puuduvad töötajad, ei kinnita tehingut I OÜ-ga). Kontrolli tulemusena jätab MTA tõenäoliselt rahuldamata I OÜ 2017. a jaanuari tagastusnõude summas 13 934,19 eurot ning maksuotsusega äriühingule juurdemääratava võimaliku rahalise nõude suurus on kokku 36 065,81 eurot. Maksukohustuse määramise õiguslikuks aluseks on käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 ja § 31 lg 1 ning tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3. Esineb põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks. I OÜ on esitanud käibedeklaratsioonides teadlikult valeandmeid ning on tõenäoline, et maksueelise kadumine viib äriühingu tegevuse lõpetamiseni. Äriregistri andmetel on AT juhatuse liige ja osanik T OÜ-s, mis on oma tegevuse lõpetanud seoses pankroti väljakuulutamisega, ning OÜ-s L, millel on 11.04.2017 seisuga maksuvõlg 19 564,70 eurot ja intressivõlg 4074,69 eurot. AT eelnevat käitumismudelit arvestades esineb põhjendatud kahtlus, et I OÜ ei pruugi tasuda võimaliku maksuotsusega määratavat maksusummat. Äriühingul ei ole kinnisvara ega väärtpabereid ning I OÜ-le kuuluv haagis Respo (ehitusaasta 2016, reg.nr XXXXXX) on lihtsasti võõrandatav ning selle tegelik väärtus ja tegelik omanik ei ole teada. Kuigi äriühingu pangakontol on olnud ka võimalikku maksukohustust ületavaid summasid, võib selle saldo iga hetkega muutuda. Maksukontrolli käigus on selgunud, et I OÜ sõlmis 27.09.2016 alltöövõtulepingu ja 20.02.2017 alltöövõtulepingu lisa nr 11 AS-ga O, millega I OÜ kohustus teostama AS-le O Maarjamäe objektil alltöövõttu ning AS O kohustus tasuma I OÜ-le tehtud tööde eest. Lepingu kogumaksumus on 287 693 eurot ning AS O kinnitusel ei ole tööd lõppenud ja I OÜ-le on veel tasumata 111 977,70 eurot koos käibemaksuga. Seega tekib I OÜ-l tööde lõpetamisel ja arvete väljastamisel AS O vastu nõue, mis oleks võimalik 36 065,80 euro ulatuses arestida äriühingu maksukohustuste katteks. Sissenõude pööramine rahalisele nõudele MKS § 130 lg 1 p 3 alusel on kõige sobivam meede, sest see ei takista ebaproportsionaalselt isiku igapäevast majandustegevust. Äriühingu pangakonto arestimine ei oleks suure tõenäosusega tulemuslik ning rahavoo arestimine halvaks omakorda ettevõtte tegevuse suurel määral. MKS § 130 lg 1 p-des 1, 2, 4 ja 5 nimetatud täitetoimingute sooritamine ei oleks võimalik või tulemuslik. Maksuhaldur lõpetab I OÜ vastu suunatud täitetoimingud viivitamata pärast selle aluseks oleva asjaolu äralangemist või MKS §-de 120–122 nõuetele vastava ja piisava tagatise esitamist.
2.Tallinna Halduskohus andis 26.04.2017 määrusega MTA-le loa seada Eesti Vabariigi kasuks arest I OÜ tulevikus tekkivale rahalisele õigusele AS O vastu summas 36 065,81 eurot, keelates I OÜ-l nõuet käsutada ja lubada maksuhalduril kohustada kolmandat isikut (AS O) täitma rahalise nõude selle tekkimisel 36 065,81 euro ulatuses MTA tagatiste kontole. MTA taotlus vastab MKS §-s 1361 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Maksuhalduri tuvastatud asjaolude pinnalt on alust arvata, et I OÜ on pannud toime maksupettuse ning kontrollimenetluse tulemusel suureneb äriühingu maksukohustus kokku 36 065,81 euro võrra. Taotluse põhjal ei saa väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Samuti võib kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks. MTA on veenvalt põhjendanud seisukohta, et äriühingul ei pruugi maksukohustuse kindlaksmääramise hetkeks olla selle täitmiseks piisavalt rahalisi vahendeid. Äriühingul puudub arvestatav 2(6)
3-17-873 registervara, mille arvelt maksukohustust täita ning kohus nõustus maksuhalduri selgitustega äriühingu kassas ja pangakontodel oleva rahaseisu dünaamilisuse kohta, mistõttu ei pruugi äriühingu varaline seis võimaldada hiljem maksusummat tasuda. MTA kogutud tõendid loovad kahtluse maksupettusest ning vältimaks ka edasist maksudest kõrvalehoidumise võimalust, on vajalik anda maksuhaldurile luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks juba enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega. Maksuhalduri valitud abinõu on põhjendatud ja proportsionaalne ning kooskõlas MKS § 130 lg 1 p-s 3 ja täitemenetluse seadustiku §-s 111 ja § 113 lg-s 2 sätestatuga. Muude MKS § 130 lg-s 1 märgitud täitetoimingute rakendamine ei oleks tõenäoliselt tulemuslik või võiksid toimivat äriühingut ülemääraselt koormata (nt pangakonto arestimine). Taotluses on välja toodud konkreetsed nõuded tagatisele, mille esitamisel lõpetab MTA täitetoimingute sooritamise viivitamatult.
3.I OÜ esitas halduskohtu määruse peale 19.05.2017 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 29.05.2017 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.I OÜ palub 19.05.2017 määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja teha asjas uus määrus, millega jätta MTA taotlus rahuldamata. Alternatiivselt taotleb I OÜ halduskohtu määruse tühistamist osas, milles määruskaebuse esitaja rahaline nõue AS O vastu on lubatud arestida suuremas ulatuses kui 14 930,24 eurot või alternatiivselt 20 000 eurot. MKS § 1361 lg 1 kohaldamise tingimused (vt Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50) on praegusel juhul täitmata. MTA kontrollib 06.03.2017 korralduse nr 12.2-3/039652-1 alusel üksnes I OÜ 2017. a jaanuari käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud tagastusnõude ning käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust, kuid puuduvad tõendid kontrolli läbiviimisest ühegi perioodi tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni õigsuse osas (sh TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel). Seega puudub tulumaksu osas reaalselt eksisteeriv menetlus (vt ka Riigikohtu 05.04.2017 määrus nr 3-3-1-68-16, p 13) ja võimalik maksukohustus ei saa ületada 20 000 eurot. Halduskohtu määruse põhjendustest ei nähtu lisaks, miks on peetud kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramist. Puuduvad andmed pöördumisest määruskaebuse esitaja tehingupartneri A OÜ poole ning lähtuda ei saa ainuüksi asjaolust, et nimetatud äriühing pole tehingut deklareerinud ja ta on käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud. Taotlusest nähtuvalt ei kahtle maksuhaldur AS-le O alltöövõtu korras tööde faktilises teostamises, mistõttu tuleb tal rakendada hindamist vastavalt MKS §-le 94 või vähemalt seda kaaluda. Maksuhalduri põhjendatud kahtlus tulevase sundtäitmise oluliselt raskemaks või võimatuks muutumise kohta ei ole tõendatud. Määruskaebuse esitajale kuulub jätkuvalt heas korras haagis, mille turuväärtus on 1500 eurot. Seega oli maksuhalduril võimalik taotleda haagise võõrandamise keelumärke seadmist, koormates seega I OÜ-d vähem intensiivselt kui rahalise nõude arestimisega. Halduskohus on nõustunud MTA väidetega äriühingu kassas ja pangakontodel oleva raha seisu dünaamilisuse kohta, kuid pole selgitanud, mida ta selle all silmas peab. MTA taotlusest ei nähtu põhjendusi, mis annaks alust kahelda, et I OÜ kontolt raha kuhugi kaoks. Maksuhaldur on pööranud ebaproportsionaalselt suurt tähelepanu I OÜ volitatud esindajale AT-le ja tema varasemale majandustegevusele, sest äriühingu juhatuse liige on olnud hoopis HV. Maksuhaldur ei ole väitnud ega tõendanud, et juhatuse liikme maksukuulekus oleks kuidagi kahtluse all. Vaidluse all ei ole asjaolu, et 18.02.2017 seisuga oli I OÜ pangakonto vabade vahendite jääk 50 887,85 eurot, kuid puuduvad andmed, milline oli kontojääk taotluse esitamise aja seisuga. Isegi kui eeltoodud summast oli 20.02.2017 3(6)
3-17-873 tasutud A OÜ-le 20 000 eurot, pidi kontole jääma alles veel ca 30 887 eurot. Samuti on MTA jätnud põhjendamatult kõrvale asjaolu, et I OÜ-l oli taotluse esitamise hetkel ka määramisele kuuluvat summat arvestamata enammakse 5069,76 eurot. Kõnealust enammakset arvestades ei saaks tulevikus tekkiva nõude suurus olla suurem kui 14 930,24 eurot (s.o 20 000 – 5069,76 = 14 930,24). MTA-le on teada, et äriühingul on hetkel töös kaks objekti, millest üks asub Maarjamäel ja teine Tallinnas XXX. Olukorras, kus määruskaebuse esitajale maksmisele kuuluvat väljamakset piiratakse või seda keelatakse teha, võib sattuda ohtu ettevõtte võime täita jooksvaid kohustusi ning äriühingut võivad oodata kahjunõuded ja muud kahjulikud tagajärjed. Eelduslikult on ka peatöövõtja arvestanud määruskaebuse esitaja poolt tööde tähtaegse valmimisega. Sellises olukorras oleks võimalik kompromiss, mille kohaselt piiratakse määruskaebuse esitaja kontolt väljamaksete tegemise õigust sinna laekunud summadest ja võimaldatakse seda üksnes maksuhalduri igakordse loa alusel selgelt ettevõtlusega seotud eesmärkidel. Küsitav on ka AS-le O täitmiseks kohustusliku haldusakti andmise võimalikkus enne praeguses asjas lõpplahendi tegemist, sest Tallinna Halduskohtu 26.04.2017 määrus ei kuulu täitmisele viivitamatult.
5.Maksu- ja Tolliamet vaidleb 29.05.2017 kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Vaidlustatud määrus on kooskõlas Riigikohtu juhistega (vt 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-8-13, p 11) ning menetluse käigus ei ole selgunud uusi asjaolusid, mis annaksid alust asuda halduskohtust erinevale seisukohale. Olenemata asjaolust, et MTA 06.03.2017 korralduses puudub viide tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimisele, ei tähenda see, et MTA-l ei oleks õigust määrata I OÜ-le tasumisele kuuluvat tulumaksu ja selles osas menetlust ei eksisteeriks. Mõistlikku kahtlust ei saa olla, et MTA on alustanud muu hulgas I OÜ tulumaksuarvestuse õigsuse kontrolli, mis võib haldusmenetluse seaduse (HMS) § 35 lg 1 p 3 kohaselt alata ka esimese menetlustoimingu sooritamisega (vt näiteks 23.03.2017 protokollis esitatud küsimused tasumise / väljamaksete kohta, mis omavad tähtsust tulumaksu arvestamisel). MKS § 1361 alusel loa andmisel ei saa hakata lahendama põhivaidlust (vt lahend nr 3-3-1-15-12, p 49) ning loa andmine on põhjendatud kahtlusel põhinev prognoos, mille puhul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust, kuid ei saa nõuda tõsikindlat veendumust, et maks määratakse või selle tasumisest kõrvalehoidumine leiab aset. Ka maksuhalduril ei pea olema välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes. Taotlus eeldab esmajärjekorras selle põhistamist (HKMS § 63), mitte tõendamist. Tõendamata väide haagise turuväärtusest ei paranda kuidagi määruskaebuse esitaja positsiooni, sest see ei ületa 1/24 võimalikust maksunõudest. Olukorras, kus seni kogutud tõendid tekitavad põhjendatud kahtluse, et I OÜ on teadlikult varjanud oma tegelikku maksukohustust, esineb põhjendatud alus eeldada, et tema soovimatus maksukohustusi täita säilib ka tulevikus (nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2015 määrus nr 3-14-52172; 27.01.2015 määrus nr 3-14-51698). Määruskaebuses ei ole väidetud, et I OÜ muude varade (sh pangakontol oleva raha) arvelt oleks võimalik oodatavat maksukohustust täies ulatuses täita.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.I OÜ määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes vajalikuks neid üle korrata.
4(6)
3-17-873
7.Määruskaebuse esitajaga ei saa nõustuda selles, et kuivõrd MTA 06.03.2017 korralduse nr 12.2-3/039652-1 alusel kontrollitakse üksnes I OÜ käibemaksuarvestust, kuid puudub eraldi korraldus, mille järgi oleks kontrollieset laiendatud ka tulumaksuarvestusele, siis puudub osaliselt maksumenetlus, mille tulemusel määratava maksukohustuse täitmise tagamiseks oleks MKS § 1361 alusel üldse võimalik toiminguid sooritada. Sellest tulenevalt on määruskaebuses leitud, et võimalik maksukohustus ei saa ületada 20 000 eurot.
8.MTA 25.04.2017 taotlusest (vt lk 5-6, allmärkus nr 37) nähtuvalt kujunes I OÜ-le võimaliku maksuotsusega juurdemääratava rahalise nõude suuruseks 36 065,81 eurot (mille täitmise tagamiseks on MKS § 1361 alusel taotlus esitatud) selliselt, et maksuhaldur kavatseb jätta rahuldamata äriühingu 2017. a jaanuari käibemaksu tagastusnõude summas 13 934,19 eurot, määrata äriühingule sama perioodi eest juurde käibemaksu 6065,81 eurot (s.o 20 000 – 13 934,19 = 6065,81) ning lisaks tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt kokku 30 000 eurot (sh 25 000 eurot 2017. a jaanuaris ja 5000 eurot 2017. a veebruaris I OÜ kassast välja võetud ja väidetavalt A OÜ-le makstud summadelt – 06.01.2017 summas 25 000 eurot; 13.01.2017 summas 25 000 eurot; 20.01.2017 summas 25 000 eurot; 27.01.2017 summas 25 000 eurot; 20.02.2017 summas 20 000 eurot).
9.Määruskaebuses on iseenesest õigesti märgitud, et võimaliku tulevase maksukohustuse täitmise tagamiseks MKS § 1361 alusel toimingute sooritamine eeldab reaalselt eksisteerivat maksumenetlust (nt Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 12). Samas on I OÜ jätnud tähelepanuta, et kohtupraktikas (vt Riigikohtu 05.04.2017 määrus nr 3-3-1-68-16, p 11; 18.06.2013 määrus nr 3-3-1-28-13, p 11.1) on peetud võimalikuks aktsepteerida MKS § 1361 alusel esitatavat taotlust maksumenetluse esimese toiminguna olukorras, kus kahtlus maksukohustuslase võimaliku käitumise suhtes ning vajadus maksumenetluse alustamiseks tekkis tagastusnõude tuvastamise käigus ehk juba alustatud menetluse raames, mille käigus on maksuhalduril olnud võimalik tuvastada ja analüüsida MKS § 1361 alusel loa taotlemise põhjuseks olevat kahtlust puudutavaid asjaolusid. Kuna üksikjuhtumi kontrolli menetluse alustamiseks ei näe MKS ette kindlat vormi ning see võib HMS § 35 lg 1 p-st 3 tulenevalt alata ka esimese menetlustoimingu sooritamisega, siis algas I OÜ poolt 2017. a jaanuaris ja veebruaris väidetavalt A OÜ-le tehtud väljamaksetega seonduva tulumaksuarvestuse kontroll hiljemalt MTA 25.04.2017 taotluse esitamisega.
10.Ringkonnakohtu hinnangul on MTA 25.04.2017 taotluses piisavalt põhjendatud, miks on maksuhalduri hinnangul I OÜ-le 36 065,81 euro suuruse täiendava maksunõude esitamine tõenäoline. Kuna MKS § 1361 alusel tulevase võimaliku maksukohustuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmine otsustatakse piiratud informatsiooni põhjal juba enne maksude tasumise õigsuse kontrolli lõppemist, siis ei saa ega pea maksuhalduril olema kogutud kõiki tõendeid ega välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Olenemata sellest, et MTA ei ole enne taotluse esitamist pöördunud asjaolude selgitamiseks I OÜ väidetava tehingupartneri A OÜ poole, ei saa maksuhalduri hinnangut juurdemääratava maksukohustuse osas pidada meelevaldseks, sest kahtlust väidetavalt A OÜ-le makstud summade ettevõtlusega seotuse kohta põhjendavad juba seni tuvastatud asjaolud (nt AT kahtlust äratavad seletused; tellitud tööde kohta vormistatud dokumentatsioonis esinevad vastuolud ja puudused; arve sularahas tasumisega seotud asjaolud; A OÜ poolt ettevõtlusega tegelemise tõendamata jätmine). Küsimus maksusumma MKS § 94 alusel hindamise teel määramise võimalikkusest ja vajalikkusest kuulub lahendamisele maksumenetluses. Ringkonnakohus viitab siiski, et kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et maksukohustuse määramisel on oluline eristada majandustehinguid kaupade ostu-müügi ja teenuste saamise-osutamise alusel ning kui äriühing on teinud 5(6)
3-17-873 väljamakse väidetavalt soetatud teenuse eest, kuid teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt tuvastatav, siis tuleb üldjuhul kogu väljamakse lugeda ettevõtlusest väljaviidud rahaks ja täies ulatuses maksustada. Teenuse puhul on hindamise kohaldamine tulumaksu määramisel võimalik üksnes erandina (vt Riigikohtu 17.03.2015 otsus nr 3-3-1-76-14, p 18 ja seal viidatud varasemad lahendid).
11.Maksuhaldur on seejuures põhjendatult analüüsinud just AT tegevust, sest kuigi äriregistrist nähtuvalt ei olnud AT alates 28.03.2016 enam I OÜ juhatuse liikmeks (ja alates 23.03.2016 ka mitte osanikuks), vaid äriühingu juhatuse liikmeks ja ainuosanikuks oli HV, nähtub kõigist asjas esitatud dokumentidest, et vaidlusalustes tehingutes esindas I OÜ-d nimelt AT, kellele on 23.03.2016 antud viieaastase kehtivusajaga notariaalne volitus I OÜ esindamiseks kõigis majandustehingutes. Seega on alust arvata, et äriühing on tegelikkuses jätkuvalt AT kontrolli all.
12.Olenemata sellest, kas I OÜ-le kuulub jätkuvalt ca 1500 euro suuruse turuväärtusega haagis või mitte, ei oleks sõidukile võõrandamise keelumärke seadmine saanud sisuliselt tagada maksuhalduri võimalikku nõuet, sest sõiduki väärtus väheneb ajas pidevalt ning see kataks vaid mõne protsendi eeldatavast maksukohustusest. I OÜ ei ole esitanud määruskaebuses väiteid ega andmeid (nt pangakonto väljavõte), mille põhjal saaks asuda seisukohale, et võimaliku maksukohustuse täitmise tagamiseks oleks saanud tegelikkuses rakendada äriühingut vähem koormavaid meetmeid, mis taganuks maksuhalduri nõude sama tõhusalt kui AS O vastu tekkiva rahalise nõude arestimine. Käibemaksu enammakse arestimine ei oleks koormanud äriühingut vähem intensiivselt, sest piiraks samuti tema käibevahendeid. Määruskaebuses viidatud käibemaksu enammakse summa (5069,76 eurot) ei arvesta lisaks äriühingu maksukohustustega teiste maksude osas. Asjaolust, et äriühingu pangakontol oli 18.02.2017 seisuga 50 887,85 eurot, ei saa järeldada, et sellest oli halduskohtu määruse tegemise ajaks järel veel vähemalt 36 065,81 eurot, mille arvelt võimalikku maksukohustust täita. Samuti olnuks I OÜ-l sellisel juhul võimalik saavutada nn eeltäitetoimingute viivitamatu lõpetamine, kandes vastava summa tagatisena MTA deposiidikontole. Küsimus AS-le O täitmiseks kohustusliku haldusakti andmise võimalikkusest ei saa rikkuda I OÜ õigusi. Ringkonnakohus selgitab siiski, et kuivõrd MKS § 1361 lg 1 alusel esitatav taotlus lahendatakse haldustoiminguks loa andmiseks ettenähtud korras, siis jõustub vastav määrus HKMS § 265 lg 3 viimase lause kohaselt selle kättetoimetamisel taotlejale ning on HKMS § 246 lg 1 esimesest lausest tulenevalt sellest hetkest ka täidetav.
13.Eelneva põhjal jääb I OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.04.2017 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Altnurme
Ruth Plaks
Virgo Saarmets
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.