Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Ruth Plaks
Määruse tegemise aeg ja koht
3. oktoober 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-17-873
Haldusasi
Maksu- ja Tolliameti taotlus loa saamiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26. aprilli 2017. a määrus
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Veiko Soll Puudutatud isik – I OÜ, esindaja Anu Toomemägi
Menetluse alus ringkonnakohtus
I OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta I OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26. aprilli 2017. a määrus haldusasjas nr 3-17-873 muutmata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5; MKS § 1361 lg 4).
3-17-873 ei tuvastanud enne tehingu tegemist esindusõiguslikku isikut ning andis selle kohta ebausaldusväärseid selgitusi, samuti ei tea ta isikute nimesid, kes väidetavalt A OÜ poolt töid teostasid. A OÜ-ga 03.10.2016 sõlmitud töövõtuleping nr_20161003 on üldsõnaline ja esitatud dokumendid sisaldavad lahknevusi ja puudusi (nt lepingus puuduvad allkirjad ja koguste juures pole märgitud ühikuid, lepingus ja aktis on erinevad tööde nimetused). Sularahas tasumise asjaolud on ebausaldusväärsed ja A OÜ vastab varifirma tunnustele (kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist, äriregistris muu tegevusala, puuduvad töötajad, ei kinnita tehingut I OÜ-ga). Kontrolli tulemusena jätab MTA tõenäoliselt rahuldamata I OÜ 2017. a jaanuari tagastusnõude summas 13 934,19 eurot ning maksuotsusega äriühingule juurdemääratava võimaliku rahalise nõude suurus on kokku 36 065,81 eurot. Maksukohustuse määramise õiguslikuks aluseks on käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 ja § 31 lg 1 ning tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3. Esineb põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks. I OÜ on esitanud käibedeklaratsioonides teadlikult valeandmeid ning on tõenäoline, et maksueelise kadumine viib äriühingu tegevuse lõpetamiseni. Äriregistri andmetel on AT juhatuse liige ja osanik T OÜ-s, mis on oma tegevuse lõpetanud seoses pankroti väljakuulutamisega, ning OÜ-s L, millel on 11.04.2017 seisuga maksuvõlg 19 564,70 eurot ja intressivõlg 4074,69 eurot. AT eelnevat käitumismudelit arvestades esineb põhjendatud kahtlus, et I OÜ ei pruugi tasuda võimaliku maksuotsusega määratavat maksusummat. Äriühingul ei ole kinnisvara ega väärtpabereid ning I OÜ-le kuuluv haagis Respo (ehitusaasta 2016, reg.nr XXXXXX) on lihtsasti võõrandatav ning selle tegelik väärtus ja tegelik omanik ei ole teada. Kuigi äriühingu pangakontol on olnud ka võimalikku maksukohustust ületavaid summasid, võib selle saldo iga hetkega muutuda. Maksukontrolli käigus on selgunud, et I OÜ sõlmis 27.09.2016 alltöövõtulepingu ja 20.02.2017 alltöövõtulepingu lisa nr 11 AS-ga O, millega I OÜ kohustus teostama AS-le O Maarjamäe objektil alltöövõttu ning AS O kohustus tasuma I OÜ-le tehtud tööde eest. Lepingu kogumaksumus on 287 693 eurot ning AS O kinnitusel ei ole tööd lõppenud ja I OÜ-le on veel tasumata 111 977,70 eurot koos käibemaksuga. Seega tekib I OÜ-l tööde lõpetamisel ja arvete väljastamisel AS O vastu nõue, mis oleks võimalik 36 065,80 euro ulatuses arestida äriühingu maksukohustuste katteks. Sissenõude pööramine rahalisele nõudele MKS § 130 lg 1 p 3 alusel on kõige sobivam meede, sest see ei takista ebaproportsionaalselt isiku igapäevast majandustegevust. Äriühingu pangakonto arestimine ei oleks suure tõenäosusega tulemuslik ning rahavoo arestimine halvaks omakorda ettevõtte tegevuse suurel määral. MKS § 130 lg 1 p-des 1, 2, 4 ja 5 nimetatud täitetoimingute sooritamine ei oleks võimalik või tulemuslik. Maksuhaldur lõpetab I OÜ vastu suunatud täitetoimingud viivitamata pärast selle aluseks oleva asjaolu äralangemist või MKS §-de 120–122 nõuetele vastava ja piisava tagatise esitamist.
3-17-873 registervara, mille arvelt maksukohustust täita ning kohus nõustus maksuhalduri selgitustega äriühingu kassas ja pangakontodel oleva rahaseisu dünaamilisuse kohta, mistõttu ei pruugi äriühingu varaline seis võimaldada hiljem maksusummat tasuda. MTA kogutud tõendid loovad kahtluse maksupettusest ning vältimaks ka edasist maksudest kõrvalehoidumise võimalust, on vajalik anda maksuhaldurile luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks juba enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega. Maksuhalduri valitud abinõu on põhjendatud ja proportsionaalne ning kooskõlas MKS § 130 lg 1 p-s 3 ja täitemenetluse seadustiku §-s 111 ja § 113 lg-s 2 sätestatuga. Muude MKS § 130 lg-s 1 märgitud täitetoimingute rakendamine ei oleks tõenäoliselt tulemuslik või võiksid toimivat äriühingut ülemääraselt koormata (nt pangakonto arestimine). Taotluses on välja toodud konkreetsed nõuded tagatisele, mille esitamisel lõpetab MTA täitetoimingute sooritamise viivitamatult.
3-17-873 tasutud A OÜ-le 20 000 eurot, pidi kontole jääma alles veel ca 30 887 eurot. Samuti on MTA jätnud põhjendamatult kõrvale asjaolu, et I OÜ-l oli taotluse esitamise hetkel ka määramisele kuuluvat summat arvestamata enammakse 5069,76 eurot. Kõnealust enammakset arvestades ei saaks tulevikus tekkiva nõude suurus olla suurem kui 14 930,24 eurot (s.o 20 000 – 5069,76 = 14 930,24). MTA-le on teada, et äriühingul on hetkel töös kaks objekti, millest üks asub Maarjamäel ja teine Tallinnas XXX. Olukorras, kus määruskaebuse esitajale maksmisele kuuluvat väljamakset piiratakse või seda keelatakse teha, võib sattuda ohtu ettevõtte võime täita jooksvaid kohustusi ning äriühingut võivad oodata kahjunõuded ja muud kahjulikud tagajärjed. Eelduslikult on ka peatöövõtja arvestanud määruskaebuse esitaja poolt tööde tähtaegse valmimisega. Sellises olukorras oleks võimalik kompromiss, mille kohaselt piiratakse määruskaebuse esitaja kontolt väljamaksete tegemise õigust sinna laekunud summadest ja võimaldatakse seda üksnes maksuhalduri igakordse loa alusel selgelt ettevõtlusega seotud eesmärkidel. Küsitav on ka AS-le O täitmiseks kohustusliku haldusakti andmise võimalikkus enne praeguses asjas lõpplahendi tegemist, sest Tallinna Halduskohtu 26.04.2017 määrus ei kuulu täitmisele viivitamatult.
4(6)
3-17-873
3-17-873 väljamakse väidetavalt soetatud teenuse eest, kuid teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt tuvastatav, siis tuleb üldjuhul kogu väljamakse lugeda ettevõtlusest väljaviidud rahaks ja täies ulatuses maksustada. Teenuse puhul on hindamise kohaldamine tulumaksu määramisel võimalik üksnes erandina (vt Riigikohtu 17.03.2015 otsus nr 3-3-1-76-14, p 18 ja seal viidatud varasemad lahendid).
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Altnurme
Ruth Plaks
Virgo Saarmets
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.