Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. september 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-16-1272
Haldusasi
OÜ Mellog Trans kaebus Maksu- ja Tolliameti 29.04.2016 korralduse nr 12.2-37036071-26 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Mellog Trans, volitatud esindaja v.adv Madis Mahlapuu Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Margo Karu
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 7. novembri 2016. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Mellog Trans apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Mellog Trans apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.11.2016 otsus haldusasjas nr 3-16-1272 muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastmes kantud menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.10.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-16-1272 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 08.02.2016 korralduse nr 12.2-3/036071-1 alusel OÜ Üheksavara käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil november‒detsember 2015.
2.MTA kohustas 08.03.2016 korraldusega nr 12.2-3/036071-6 OÜ-d Mellog Trans andma suulisi seletusi OÜ Üheksavara ja OÜ Mellog Trans vaheliste tehingute kohta 2015. a detsembris. OÜ Mellog Trans seaduslik esindaja saatis 14.03.2016 e-kirjaga maksuhaldurile kirjalikud selgitused, 21.03.2016 andis OÜ Mellog Trans lepinguline esindaja suulisi selgitusi ning 24.03.2016 saatis lepinguline esindaja selgitused kirjalikult.
3.MTA kohustas 29.04.2016 korraldusega nr 12.2-3/036071-26 OÜ Mellog Trans juhatuse liiget MÕ andma maksuhalduri ruumides suulisi selgitusi autode renditehingutega seonduvate asjaolude kohta. Korralduse kohaselt esindas MÕ OÜ-d Mellog Trans autode renditehingutes.
4.OÜ Mellog Trans esitas MTA 29.04.2016 korraldusele nr 12.2-3/036071-26 vaide, mille MTA jättis 25.05.2016 vaideotsusega nr 6-1/3348-2 rahuldamata.
5.OÜ Mellog Trans esitas 27.06.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 09.09.2016) MTA 29.04.2016 korralduse nr 12.2-3/036071-26 tühistamiseks. MTA 29.04.2016 korraldus nr 12.2-3/036071-26 on õigusvastane. Korraldus ei ole piisavalt põhjendatud ega motiveeritud ning on vastuolus maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 lg-te 1 ja 2 ning § 62 lg 1 nõuetega. Korralduses nõutud teavet ja dokumente ei ole õigust nn kolmandalt isikult nõuda. Maksuhalduril oli võimalik saada nimetatud tehingute kohta täielikku teavet, sh ka dokumente, kontrollitavalt isikult, s.o OÜ-lt Üheksavara endalt. Vaidlustatavast korraldusest ei nähtu, et kontrollitav OÜ Üheksavara oleks keeldunud andmast teavet ja dokumente autode rentimisega seotud tehingute kohta OÜ-ga Mellog Trans. Veelgi enam, korraldusest ei nähtu, et maksuhaldur oleks enne, kui nõudis kaebajalt teavet ja dokumente, pöördunud maksukohustuslase OÜ Üheksavara poole (MKS § 61 lg 2). Kaebajale teadaolevalt on maksukohustuslane, s.o OÜ Üheksavara, olnud maksuhaldurile kättesaadav ning osutanud igakülgset kaasabi maksuhaldurile teabe kogumisel. Lisaks on vaidlustatavas korralduses maksuhaldur ise märkinud, et ka kolmas isik on nii oma juhatuse liikme kui ka lepingulise esindaja vahendusel lausa kolmel korral edastanud kirjalikud selgitused huvipakkuvate tehingute kohta. Seega jääb vaidlustatavast haldusaktist ebaselgeks, milles seisneb kolmandale isikule esitatud korralduse faktiline alus. Vaidlustatavast haldusaktist ei selgu haldusakti faktiline alus. Kolmanda isiku OÜ Mellog Trans seaduslik esindaja MÕ on juba andnud maksuhaldurile 14.03.2016 kirjalikud selgitused maksukontrolli puudutavates küsimustes. Lisaks on OÜ Mellog Trans lepinguline esindaja andnud 21.03.2016 vahetult maksuhalduri ruumides omapoolsed selgitused maksuhalduri asjasse puutuvatele küsimustele. MKS § 48 lg 2 kohaselt võib esindaja esindatava nimel osaleda kõigis menetlustoimingutes, välja arvatud juhul, kui seadusest või toimingu olemusest tulenevalt on vajalik esindatava isiklik osavõtt. Praeguse asja olemusest tulenevalt ei ole vajalik kolmanda isiku juhatuse liikme MÕ isiklik osavõtt menetlustoimingust. 2(7)
3-16-1272 Lisaks on kolmanda isiku OÜ Mellog Trans lepinguline esindaja andnud veel 24.03.2016 täiendavad kirjalikud selgitused maksuhaldurile maksukontrolli puututavates küsimustes. Seega on vaidlustatav korraldus OÜ Mellog Trans juhatuse liikme MÕ isikliku kohaloleku nõudes ilmselgelt kolmanda isiku suhtes põhjendamatult koormav ning ebaotstarbekas. Vaidlustatava korralduse andmisega on maksuhaldur rikkunud hea halduse põhimõtteid. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Samad põhimõtted on sätestatud ka MKS § 10 lg-s 3. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-79-15 (p 19) tauninud olukorda, kus kohustatakse äriühingu juhatuse liiget ilmuma maksuhalduri juurde isiklikult suuliste selgituste andmiseks, kui asjas esinevad muud dokumentaalsed tõendid. Praeguses asjas on maksuhalduril lisaks dokumentaalsetele tõenditele olemas ka kolmandatest isikutest äriühingute esindajate seletused. Kaebaja ei ole nõustunud (ka mitte vaikimisi) MTA 15.08.2016 vastuse p-s 4 esitatud seisukohtadega. MTA 15.08.2016 vastuse p 4 seisukohad on praeguse vaidluse seisukohast asjassepuutumatud ega oma asjas tähtsust.
6.Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebuse rahuldamata. Vaidlusaluses korralduses sisaldub nii selle andmise õiguslik kui faktiline alus. Korralduse faktilise alusena on märgitud, et kuivõrd varem saadud teave ei ole piisav autode rentimisega seotud tehingutes maksustamise seisukohast tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, on vajalik renditehingutes OÜ-d Mellog Trans esindanud MÕ-l anda selgitusi kõnesolevate tehingutega seonduvate asjaolude kohta. MKS § 61 lg 1 kohaselt saab kolmandalt isikult teavet nõuda vastava korralduse aluseks olevas maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Teabe seos läbiviidava maksumenetlusega on sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks. Kaebajalt on teavet nõutud kooskõlas MTA 29.04.2016 korralduses nr 12.23/036071-26 märgitud eesmärgiga ehk OÜ Üheksavara maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Maksuhaldur on pöördunud OÜ Üheksavara poole 08.02.2016 korraldusega nr 12.23/036071-1, milles kohustas maksukohustuslast esitama kontrollitava perioodi majandustehingute kohta dokumendid ning andma suulised seletused. Kaebajale esitatud esmases 08.03.2016 kui ka vaidlustatud korralduses on viide OÜ-le Üheksavara tehtud 08.02.2016 korraldusele, millega alustati OÜ Üheksavara suhtes kontrollimenetlust ning nõuti teavet. OÜ Üheksavara juhatuse liige andis maksuhaldurile 11.02.2016 seletused, samuti on esitatud dokumendid. Seega oli vaidlusalusele otsusele eelnenud korralduse puhul täidetud nõue, et maksuhaldur peab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks esmalt pöörduma maksukohustuslase poole (MKS § 61 lg 2). Kaevatud korralduse põhjenduses on adressaadilt nõutava teabe seos läbiviidava kontrollimenetlusega (kontrolli mahu ja eesmärgiga) selgelt ära toodud ja üheselt mõistetav. Maksuhaldur on haldusaktis näidanud, millistel kaalutlustel on vajalik kaebaja poole pöörduda. Vaidlus puudub selles, et OÜ Mellog Trans on varasemalt nii seadusliku kui lepingulise esindaja vahendusel kirjalikke ja suulisi seletusi andnud. Kuna aga menetluse käigus on selgunud, et äriühingult erineval moel saadud teave ei ole piisav autode rentimisega seotud tehingute maksustamise osas tähtsust omavate asjaolude lõplikuks väljaselgitamiseks, peab maksuhaldur vajalikuks äriühingu nimel tookordseid tehinguid sõlminud esindajal anda veelkordselt suulisi selgitusi asja kohta.
3(7)
3-16-1272 Kaebaja poolt viidatud Riigikohtu lahend nr 3-3-1-79-15 ei ole asjakohane, kuivõrd tegemist oli olukorraga, kus maksuhaldur oli heitnud maksukohustuslasele ette seda, et juhatuse liige on jätnud täitmata maksuhalduri korralduse ilmuda maksuhalduri juurde suuliste selgituste andmiseks oma ettevõtluse kohta. Riigikohus leidis märgitud lahendis, et maksuhalduri kahtlus, et äriühingu juhatuse liige on variisik, või see, et juhatuse liige ei täida korraldust isiklikult maksuhalduri juurde ilmuda, ei anna alust isiku registrist kustutamiseks olukorras, kus isik on ettevõtlusega tegelemist tõendanud muude dokumentidega. Kaebaja viitab, et kaebaja lepinguline esindaja Madis Mahlapuu on 21.03.2016 ja 24.03.2016 maksuhaldurile andnud selgitusi kaebaja esindajana. Samas on M. Mahlapuu OÜ Üheksavara maksumenetluses teiste kolmandate isikute, kellele maksuhaldur on väljastanud korraldused teabe andmiseks OÜ Üheksavara maksumenetluses, volitatud esindaja. M. Mahlapuu on vaidlustanud nii kaebaja kui ka teistele kolmandatele isikutele esitatud korraldused, millega maksuhaldur on soovinud nende ilmumist maksuhalduri ametiruumidesse. M. Mahlapuu koordineeritud tegevusest kaebaja ja teiste kolmandate isikute esindajana saab järeldada, et kaebaja seaduslik esindaja ei ole huvitatud OÜ Üheksavara maksumenetluses tegelike asjaolude väljaselgitamisest, sest ta on kaebuses sisuliselt ise tunnistanud, et osaleb varjatult OÜ Üheksavara juhtimises. Järelikult on kaebaja seaduslik esindaja teadlik OÜ Üheksavara tegevusest, mis seondub OÜ Üheksavara maksumenetlusega. See tingib täiendavalt kaebaja seadusliku esindaja maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise vajaduse. Kaebaja seadusliku esindaja suuliste selgituste andmine on vajalik selleks, et vältida vääritimõistmisi ja vastuolusid. Kaebaja ei ole kohtumenetluse käigus toonud välja ühtegi asjaolu, mille pinnalt saaks asuda seisukohale, et maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise kohustus koormaks teda ebaproportsionaalselt või on muul põhjusel õigusvastane. Seda enam, et maksuhalduri valitud menetlustoimingute läbiviimise otstarbekuse hindamine ei ole halduskohtu ülesanne.
7.Tallinna Halduskohus jättis 07.11.2016 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Vaidlustatud korraldusest ning kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on maksuhaldur enne kaebajale kui kolmandale isikule teabe andmise korralduse koostamist pöördunud maksukohustuslase OÜ Üheksavara poole. Kuigi korralduses on jäänud selgesõnaliselt märkimata, et enne kaebaja poole pöördumist nõuti sama teavet ka maksukohustuslaselt, on tegemist sellise menetlus- või vormiveaga, mis ei ole korralduse tühistamise aluseks. Isik ei saa maksuhaldurile ette kirjutada, millist menetlusvormi (suuline/kirjalik) maksukohustuslasega suhtlemisel valida. See on maksuhalduri diskretsioon. Iga üksikjuhtumi puhul maksuhaldur otsustab, kas nõuab isikult suulist või kirjalikku teavet. Antud juhul otsustas maksuhaldur suulise teabe kasuks, mille valikut on kohtule piisavalt põhjendanud. Samuti on vastustaja põhjendanud teabe saamiseks kaebaja kui kolmanda isiku poole pöördumise vajadust. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega, mida ei hakka üle kordama. Maksuhalduri korraldus teabe andmiseks on piisavalt motiveeritud. Korraldusest selgub, mis põhjusel kohustati kolmanda isiku juhatuse liiget ilmuma suuliste selgituste andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse. Vaidlustatud korralduse kohaselt on kaebaja juba andnud OÜ Üheksavara ja OÜ Mellog Trans vaheliste tehingute kohta 2015. a detsembris kirjalikke ja suulisi selgitusi, kuid saadud teave ei ole piisav autode rentimisega seotud tehingutes maksustamise seisukohast tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Kuna saadud teave ei ole maksuhaldurile piisav asjaolude väljaselgitamiseks ning juhatuse liige MÕ esindas OÜd Mellog Trans autode renditehingutes, siis on maksuhalduril vajalik saada OÜ Mellog Trans juhatuse liikmelt MÕ-lt autode renditehingutega seonduvate asjaolude kohta suulisi selgitusi. 4(7)
3-16-1272 Maksuhaldur ei pea kolmandale isikule põhjendama, miks ei ole juba saadud teave piisav maksustamise seisukohast tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Samuti ei pea maksuhaldur põhjendama, kuidas on nõutud teave seotud maksukohustuslase kontrollimisega (Riigikohtu 14.04.2014 otsus asjas nr 3-3-1-90-13, p 11). Vaidlustatud korralduses on selgelt ja arusaadavalt välja toodud, millega seoses on maksukohustuslase osas kontrolli alustatud ning milliste tehingutega seonduvate asjaolude kohta suulisi selgitusi kolmandalt isikult nõutakse. Vaidlustatud korralduse tühistamiseks ei ole alust põhjusel, et kaebaja juhatuse liiget on kohustatud isiklikult ilmuma maksuhalduri ametiruumidesse. Vaidlustatud korralduses on maksuhaldur leidnud, et vahetu kohtumine on efektiivseim viis teabe kogumiseks ning juhatuse liikme isiklik osavõtt on vajalik selleks, et vältida vääritimõistmisi, lahendada vastuolud ja saada küsimustele suulise vestluse käigus ammendavad vastused. Praeguses asjas on maksuhaldur kaalunud kaebaja juhatuse liikme maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise vajalikkust ning märkinud vaidlustatud korraldusse suuliste seletuste andmise põhjendused, mis on üheselt mõistetavad. Kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi põhjendust, mis annaks alust arvata, et kaebaja juhatuse liikme maksuhalduri ametiruumidesse ilmumine on ebamõistlikult koormav või ebaotstarbekas. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.OÜ Mellog Trans palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 07.11.2016 otsus ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et maksuhaldur on piisavalt põhjendanud vajadust kolmanda isiku kutsumiseks maksuhalduri ametiruumidesse teabe andmiseks ning maksuhalduri kaalutlusõigus on jälgitav. Maksuhaldur ei ole põhjendanud ega selgitanud kaalumisõiguse teostamist. Vaidlustatud korraldus on vastuolus MKS § 61 lg-te 1 ja 2 ning § 62 lg 1 nõuetega. Korralduses nõutud teavet ja dokumente ei ole kolmandalt isikult õigust nõuda. Seega on maksuhaldur kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Maksuhalduril oli võimalik saada tehingute kohta täielikku teavet OÜ-lt Üheksavara endalt. Korraldusest ei nähtu, et OÜ Üheksavara oleks keeldunud teavet andmast ja dokumente esitamast. Korraldusest ei nähtu, et maksuhaldur oleks enne kaebaja poole pöördumist OÜ Üheksavara poole pöördunud. MTA 08.02.2016 korraldusest nr 12.2-3/036071-1 ei nähtu, et maksuhaldur oleks pöördunud OÜ Üheksavara poole just seoses OÜ Mellog Trans ja maksukohustuslase vaheliste sõidukite rendilepingutega. Samuti ei nähtu, millist teavet on seoses sellega maksukohustuslaselt endalt saadud. Halduskohus jättis 14.09.2016 määrusega rahuldamata kaebaja taotluse nõuda vastustajalt välja kõik OÜ Üheksavara maksukontrolli materjalid selle kohta, kas äriühing on olnud maksuhaldurile kättesaadav ning osutanud igakülgset kaasabi teabe kogumisel. Seega jättis kohus sisuliselt kontrollimata väite, et maksuhaldur on eelnevalt pöördunud 08.02.2016 korraldusega maksukohustuslase poole. Kohtuotsus on selles osas põhjendamata. Maksuhalduri väide, et vahetu kohtumine on efektiivseim viis teabe kogumiseks ning juhatuse liikme isiklik osavõtt on vajalik selleks, et vältida vääritimõistmisi, lahendada vastuolud ja saada küsimustele suulise vestluse käigus ammendavad vastused, on paljasõnaline. Vaidlustatav korraldus on ilmselgelt ebamõistlikult koormav ja ebaotstarbekas, sest MÕ on juba andnud maksuhaldurile 14.03.2016 kirjalikud selgitused seoses sõidukite rendiga. Lisaks on ta andnud 21.03.2016 maksuhalduri ruumides selgitused ning 24.03.2016 täiendavad kirjalikud selgitused.
5(7)
3-16-1272
9.Maksu- ja Tolliamet palub kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Kaebajale esitatud nii esmases 08.03.2016 kui ka vaidlustatud korralduses on viide OÜ-le Üheksavara tehtud 08.02.2016 korraldusele, millega alustati OÜ Üheksavara suhtes kontrollimenetlust ning nõuti teavet. Korraldusest nähtub, et maksuhaldur kontrollib 08.02.2016 korralduse alusel OÜ Üheksavara käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil november‒detsember 2015. Korraldusest tuleneb ka see, et maksumenetluses saadud teave ei ole piisav autode rentimisega seotud tehingutes maksustamise seisukohast tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Vaidlustatud korraldus vastab MKS § 61 lg 1 nõuetele ning on kohtupraktikas aktsepteeritud motiveerimiskohustuse täitmiseks ilmselgelt piisav. Seda enam, et maksuhaldur on kaebaja seadusliku esindajaga pidanud täiendavaid läbirääkimisi, millal kaebaja seaduslikul esindajal oleks võimalik ilmuda maksuhalduri ametiruumidesse ning seaduslik esindaja on sisuliselt andnud nõusoleku maksuhalduri ametiruumidesse ilmumiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 07.11.2016 otsus muutmata.
11.Halduskohus on põhjalikult analüüsinud kaebuses esitatud väiteid, viidanud asjakohasele Riigikohtu praktikale ning jõudnud õigele järeldusele, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega ega korda neid halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg-st 4 tulenevalt. Apellatsioonkaebus ei sisalda selliseid väiteid, mis annaks alust halduskohtu seisukohti ümber hinnata.
12.Menetlusväliselt isikult teabe küsimine on põhjendamatu eelkõige juhul, kui on ilmne, et nõutav teave ei seondu käimasoleva maksumenetlusega ning teabe edastamine on isiku jaoks üleliia koormav. Selliseid asjaolusid praegusel juhul ei esine.
13.Vaidlustatud korraldusest nähtub väga selgelt, et MTA kontrollib 08.02.2016 korralduse nr 12.2-3/036071-1 alusel OÜ Üheksavara käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil november–detsember 2015. Korralduses on maksuhaldur selgitanud, et maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks on vajalik saada teavet OÜ-lt Mellog Trans kui kolmandalt isikult. Korralduse kohaselt kohustati OÜ-d Mellog Trans 08.03.2016 korraldusega nr 12.2-3/036071-6 andma suulisi seletusi OÜ Üheksavara ja OÜ Mellog Trans vaheliste tehingute kohta 2015. a detsembris. 14.03.2016 saatis OÜ Mellog Trans kirjalikud selgitused, 21.03.2016 andis suulisi selgitusi OÜ Mellog Trans volitatud esindaja ning 24.03.2016 saatis OÜ Mellog Trans esindaja selgitused kirjalikult. Korralduses on ühemõtteliselt märgitud, et OÜ-lt Mellog Trans saadud teave ei ole piisav autode rentimisega seotud tehingutes maksustamise seisukohast tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ning viidatud, et MÕ esindas OÜ-d Mellog Trans autode renditehingutes. Sellest tulenevalt kohustas MTA OÜ Mellog Trans juhatuse liiget MÕ andma suulisi selgitusi eelnimetatud autode renditehingutega seonduvate asjaolude kohta. Maksuhaldur ei pea kolmandale isikule detailselt selgitama teise maksukohustuslase suhtes käiva kontrollimenetluse üksikasju ning miks oli kolmanda isiku poole pöördumine vajalik. Kolmandalt isikult teabe küsimise vajalikkuse hindamisel on maksuhalduril suur kaalutlusruum. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlustatud korralduses esitatud põhjendused piisavad.
6(7)
3-16-1272
14.MKS § 61 lg-s 2 sätestatud menetlusnõudest ei tulene, et maksuhaldur ei või pärast maksukohustuslaselt teabe saamist pöörduda teabe täpsustamiseks menetlusvälise isiku poole. Maksuhalduril on õigus nõuda kolmandalt isikult teavet ka maksukohustuslaselt saadud andmete õiguspärasuse kontrollimiseks (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 30.03.2011 otsuse nr 3-3-1-98-10 p 19). Kaevatud korraldus ei ole vastuolus MKS § 61 lg-tega 1 ja 2 ega § 62 lg-ga 1.
15.Kaebaja väide, et maksuhalduri juurde suuliste selgituste andmiseks ilmumine on tema jaoks koormav, kuna OÜ Mellog Trans on juba nii kirjalikult kui suuliselt selgitusi andnud, ei mõjuta asja lahendamist. Asjaolu, et kolmas isik on kirjalikult juba teavet jaganud ning teinud seda suuliselt oma volitatud esindaja kaudu, ei muuda korralduse täitmist ülemäära koormavaks MÕ jaoks. Vaidlus puudub selles, et MÕ ei ole enne korralduse andmist maksuhaldurile suulisi selgitusi jaganud. Maksuhaldur on suulise vestluse vajadust põhjendanud vajadusega vältida vääritimõistmisi, lahendada vastuolud ja saada küsimustele suulise vestluse käigus ammendavad vastused. Ringkonnakohtu hinnangul on selline põhjendus mõistlik ja loogiline.
16.Ringkonnakohus on jaganud halduskohtu seisukohta sellest, et OÜ Üheksavara maksukontrolli puudutavate dokumentide väljanõudmine praeguses vaidluses ei olnud asjakohane, jättes OÜ Mellog Trans vastavasisulise taotluse 4. juuli 2017 määrusega rahuldamata.
17.OÜ Mellog Trans apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tuleb HKMS § 108 lg 1 alusel jätta tema enda kanda. MTA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.