Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)

14.03.2016 saatis OÜ Mellog Trans e-kirjaga kirjalikud selgitused, 21.03.2016 andis suulisi selgitusi OÜ Mellog Trans esindaja ning 24.03.2016 saatis OÜ Mellog Trans esindaja selgitused kirjalikult. MTA leidis, et OÜ-lt Mellog Trans saadud teave ei ole piisav autode rentimisega seotud tehingutes maksustamise seisukohast tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Meelis Õigemeel esindas OÜ-d Mellog Trans autode renditehingutes. MTA koostas OÜ-le Mellog Trans kui kolmandale isikule 29.04.2016 korralduse nr 12.2-3/03607126 teabe andmiseks ning kohustas OÜ Mellog Trans juhatuse liiget Meelis Õigemeelt andma maksuhalduri ruumides suulisi selgitusi autode renditehingutega seonduvate asjaolude kohta. OÜ Mellog Trans esitas MTA 29.04.2016 korraldusele nr 12.2-3/036071-26 vaide, mille MTA jättis 25.05.2016 vaideotsusega nr 6-1/3348-2 rahuldamata. 27.06.2016 esitas OÜ Mellog Trans Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 29.04.2016 korralduse nr 12.2-3/036071-26 tühistamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja: Kaebaja leiab, et maksuhalduri 29.04.2016 korraldus nr 12.2-3/036071-26 on õigusvastane. Vaidlustatavast korraldusest nähtub, et maksuhaldur kontrollib OÜ Üheksavara käibemaksu arvestamise ning tasumise õigsust maksustamisperioodidel 2015 november ja detsember. Korraldusest nähtub, et maksuhalduri arvates ei ole OÜ Üheksavara ja OÜ Mellog Trans vahelised tehingud seoses autode rentimisega piisavalt selged. Vaidlustatav korraldus ei ole kaebaja arvates piisavalt põhjendatud ega motiveeritud. Vaidlustatud korraldus on vastuolus Maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 lg-te 1 ja 2 ning § 62 lg 1 nõuetega ning korralduses nõutud teavet ja dokumente ei ole õigust nn kolmandalt isikult nõuda. Käesolevas asjas oli maksuhalduril võimalik saada nimetatud tehingute kohta täielikku teavet, sh ka dokumente, kontrollitavalt isikult, so OÜ-lt Üheksavaralt endalt. Vaidlustatavast korraldusest ei nähtu, et kontrollitav OÜ Üheksavara oleks keeldunud andmast teavet ja dokumente autode rentimisega seotud tehingute kohta OÜ-ga Mellog Trans. Veelgi enam, korraldusest ei nähtu, et maksuhaldur oleks enne, kui nõudis kaebajalt teavet ja dokumente, pöördunud maksukohustuslase OÜ Üheksavara poole. MKS § 62 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks kolmandate isikute valduses olevate dokumentide esitamist. Samas sätestab aga MKS § 61 lg 2, et enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist. Nimetatud piirang tuleneb MKS §-st 62 lg 1 kolmandatelt isikutelt asjade ja dokumentide nõudmise korral. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud asjaolusid, et maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile kättesaadav või et maksukohustuslane takistab maksumenetluse läbiviimist. Kaebuse esitajale teadaolevalt on maksukohustuslane, so OÜ Üheksavara, olnud maksuhaldurile kättesaadav ning osutanud igakülgset kaasabi maksuhaldurile teabe kogumisel. Lisaks on vaidlustatavas korralduses maksuhaldur ise märkinud, et ka kolmas isik on nii oma juhatuse liikme kui ka lepingulise esindaja vahendusel lausa kolmel korral edastanud kirjalikud selgitused huvipakkuvate tehingute kohta. Seega jääb vaidlustatavast haldusaktist ebaselgeks, milles seisneb kolmandale isikule esitatud korralduse faktiline alus. MKS § 46 lg 2 kohaselt haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid peavad olema kirjalikud ning põhjendatud. Sama paragrahvi kolmanda lõike punkt 5 kohaselt on kohustuslikult nõutav muuhulgas ka haldusakti andmise faktiline alus. Vaidlustatava haldusakti puhul ei ole selge, milles seisneb haldusakti faktiline alus.

Kolmanda isiku OÜ Mellog Trans seaduslik esindaja Meelis Õigemeel on juba andnud maksuhaldurile 14.03.2016 kirjalikud selgitused maksukontrolli puudutavates küsimustes. Lisaks on kolmanda isiku OÜ Mellog Trans lepinguline esindaja andnud 21.03.2016 vahetult maksuhalduri ruumides omapoolsed selgitused maksuhalduri asjasse puutuvatele küsimustele. Teadaolevalt MKS § 48 lg 2 kohaselt võib esindaja esindatava nimel osaleda kõigis menetlustoimingutes, välja arvatud juhul, kui seadusest või toimingu olemusest tulenevalt on vajalik esindatava isiklik osavõtt. Vaide esitaja on seisukohal, et käesoleva asja olemusest tulenevalt ei ole vajalik kolmanda isiku juhatuse liikme Meelis Õigemeele isiklik osavõtt menetlustoimingust. Lisaks on kolmanda isiku OÜ Mellog Trans lepinguline esindaja andnud veel 24.03.2016 täiendavad kirjalikud selgitused maksuhaldurile maksukontrolli puututavates küsimustes. Seega on vaidlustatav korraldus OÜ Mellog Trans juhatuse liikme Meelis Õigemeel’e isikliku kohaloleku nõudes ilmselgelt kolmanda isiku suhtes põhjendamatult koormav ning ebaotstarbekas. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 3 lg 2 kohaselt peab halduse õigusakt ja toiming olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Kaebuse esitaja märgib ka, et vaidlustatava korralduse andmisega on maksuhaldur rikkunud hea halduse põhimõtteid. HMS § 5 lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Samad põhimõtted on sätestatud ka MKS §-s 10 lg 3. Maksuhaldur on eelnimetatud sätet vaidlustatava korraldusega eiranud. Kaebaja arvates on asjakohane käesoleval juhul viidata ka Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-79-15 punktile 19, kus kolleegium taunib olukorda, kus kohustatakse äriühingu juhatuse liiget ilmuma maksuhalduri juurde isiklikult suuliste selgituste andmiseks, kui asjas esinevad muud dokumentaalsed tõendid. Käesolevas asjas on aga maksuhalduril lisaks dokumentaalsetele tõenditele olemas ka kolmandatest isikutest äriühingute esindajate seletused. Vastavalt PS § 13 lg-le 2 kaitseb seadus igaüht riigivõimu omavoli eest. Seadus ei tohi olla umbmäärane. Riigivõimu omavoli on välistatud, kui seaduse adressaadil on seaduse teksti alusel võimalik piisava kindlusega selgusele jõuda, millist käitumist temalt oodatakse. See puudutab nii normi koosseisu kui ka õiguslikku tagajärge. Seda põhimõtet võib nimetada määratuse ehk õigusselguse põhimõtteks. Määratluse põhimõte nõuab, et õigusaktid oleksid sõnastatud piisavalt mõistetavalt ja selgelt, et üksikisikul oleks võimalik haldusorganite käitumist teatava tõenäosusega ette näha ja sellega arvestada. Kaebaja peab vajalikuks ka rõhutada, et kaebaja ei ole nõustunud (ka mitte vaikimisi) MTA 15.08.2016 vastuse punktis 4 esitatud seisukohtadega. Kaebaja vaid märgib, et MTA 15.08.2016 vastuse punktis 4 seisukohad on käesoleva vaidluse seisukohast asjassepuutumatud ega oma seetõttu ka asjas tähtsust.

Vastustaja: Vaidlusaluses korralduses sisaldub nii selle andmise õiguslik kui faktiline alus, mistõttu ei nõustu MTA kaebajaga selles, et otsus on ebaseaduslik või õigusvastane. Korralduse andmise õiguslikud alused on välja toodud korralduse lõpus (MKS § 46, § 61 lg 1 ja 3) ning faktilise alusena märgitud, et kuivõrd varem saadud teave ei ole piisav autode rentimisega seotud tehingutes maksustamise seisukohast tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, on vajalik renditehingutes OÜ-d Mellog Trans esindanud Meelis Õigemeelel anda selgitusi kõnesolevate tehingutega seonduvate asjaolude kohta. MTA viitab MKS § 10 lg-le 1, mis näeb ette, et maksuhaldur kontrollib maksukorralduse seaduse ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. MKS § 59 lg 2 kohaselt on maksuhalduril õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase majandus- või kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente, samuti teha kaupade, materjalide ja muu vara ning tehtud tööde ja osutatud teenuste inventuure ja ülemõõtmisi. MKS § 61 lg 1 kohaselt saab kolmandalt isikult teavet nõuda vastava korralduse aluseks olevas maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Nimelt on § 61 lg 1 esimeses lauses maksuhaldurile antud selgesõnaline volitus nõuda kolmandalt isikult igasugust teavet, mis omab tähendust

maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses. Teabe seos läbiviidava maksumenetlusega on sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks. MTA 29.04.2016 korralduses nr 12.2-3/036071-26 on märgitud, et kuivõrd seni antud teave ei ole piisav autode rentimisega seotud tehingutes maksustamise seisukohast tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, on vajalik OÜ Mellog Trans juhatuse liikme Meelis Õigemeele suulised selgitused renditehingute kohta. Vastustaja on seisukohal, et kaebajalt on teavet nõutud kooskõlas nimetatud eesmärgiga – OÜ Üheksavara maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Ka MKS § 61 lg-s 2 sätestatud piirangu nõude on maksuhaldur täitnud. Asja materjalidest nähtub, et maksuhaldur on pöördunud OÜ Üheksavara poole 08.02.2016 korraldusega nr 12.2-3/036071-1, milles kohustas maksukohustuslast esitama kontrollitava perioodi majandustehingute kohta dokumendid ning andma suulised seletused. OÜ Üheksavara juhatuse liige andis maksuhaldurile 11.02.2016 seletused, samuti on esitatud dokumendid. Seega oli vaidlusalusele otsusele eelnenud korralduse puhul täidetud nõue, et maksuhaldur peab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks esmalt pöörduma maksukohustuslase poole. Samuti on nii korralduse kui otsuse põhjenduses adressaadilt nõutava teabe seos läbiviidava kontrollimenetlusega (kontrolli mahu ja eesmärgiga) selgelt ära toodud ja üheselt mõistetav. Maksuhaldur on mõlemas haldusaktis näidanud, millistel kaalutlustel on vajalik kaebaja poole pöörduda. Vaidlus puudub selles, et OÜ Mellog Trans on varasemalt nii seadusliku kui lepingulise esindaja vahendusel kirjalikke ja suulisi seletusi andnud. Kuna aga menetluse käigus on selgunud, et äriühingult erineval moel saadud teave ei ole piisav autode rentimisega seotud tehingute maksustamise osas omavate asjaolude lõplikuks väljaselgitamiseks, peab asja maksuhaldur vajalikuks äriühingu nimel tookordseid tehinguid sõlminud esindajal anda veelkordselt suulisi selgitusi asja kohta. Kaebaja poolt viidatud Riigikohtu lahend nr 3-3-1-79-15 ei ole antud juhul asjakohane, kuivõrd tegemist oli olukorraga, kus maksuhaldur oli heitnud maksukohustuslasele ette seda, et juhatuse liige on jätnud täitmata maksuhalduri korralduse ilmuda maksuhalduri juurde suuliste selgituste andmiseks oma ettevõtluse kohta. MKS § 60 lg 3 kohaselt kui maksukohustuslase volitatud esindaja ei anna teavet või tema poolt antud teave on vastuoluline või ebapiisav, on maksuhalduril õigus pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase poole. Riigikohus leidis märgitud lahendis, et maksuhalduri kahtlus, et äriühingu juhatuse liige on variisik või see, et juhatuse liige ei täida korraldust isiklikult maksuhalduri juurde ilmuda, ei anna alust isiku registrist kustutamiseks olukorras, kus isik on ettevõtlusega tegelemist tõendanud muude dokumentidega. Kaebaja heidab vastustajale ette asjaolu, et korraldusest ei nähtu, et maksuhaldur oleks enne kui nõudis kaebajalt teavet ja dokumente pöördunud maksukohustuslase poole. Vastustaja märgib, et kaebajale esitatud nii esmases 08.03.20162 ja vaidlustatust korralduses on viide OÜ-le Üheksavara tehtud 08.02.2016 korraldusele3, millega alustati OÜ Üheksavara suhtes kontrollimenetlust ning nõuti teavet. Vastustaja leiab, et kaebaja kaebuse punktis 1.2. esitatud väited ei ole asjakohased ka seetõttu, et kaebaja väidab kaebuse punktis 1.3. (lk 3 ülevalt 1. lõik), et vaide esitajale teadaolevalt on maksukohustuslane, so OÜ Üheksavara, olnud maksuhaldurile kättesaadav ning osutanud igakülgselt kaasabi maksuhaldurile teabe kogumisel, millest saaks järelda, et kaebaja seaduslik esindaja sisuliselt osaleb OÜ Üheksavara tegevuse juhtimises. Vastustaja hinnangul vaidlustatud korraldus vastab MKS § 61 lg 1 nõuetele ning on kohtupraktikas aktsepteeritud motiveerimiskohustuse täitmiseks ilmselgelt piisavad (Tallinna Ringkonnakohtu 02.04.2015 lahend haldusasjas nr 3-13-2076 punkt 11, jõustunud 04.08.2015). Seda enam, et maksuhaldur on kaebaja seadusliku esindajaga pidanud täiendavaid läbirääkimisi, millal kaebaja seaduslikul esindajal oleks võimalik ilmuda maksuhalduri ametiruumidesse. Vastustaja märgib, et kaebaja seaduslik esindaja on sisuliselt andnud nõusoleku maksuhalduri ametiruumidesse ilmumiseks. Kaebaja viitab, et kaebaja lepinguline esindaja Madis Mahlapuu on 21.03.2016 ja 24.03.2016 on maksuhaldurile andnud selgitusi kaebaja esindajana. Samas vastustaja tõdeb, et kaebaja lepinguline esindaja Madis Mahlapuu on samas OÜ Üheksavara maksumenetluses teiste kolmandate isikute volitaud esindaja. Järelikult kaebaja lepinguline esindaja Madis Mahlapuu esindab ka teisi kolmandaid

isikuid, kellele maksuhaldur on väljastanud korraldused teabe andmiseks OÜ Üheksavara maksumenetluses. Siinkohal vastustaja märgib, et kaebaja lepinguline esindaja Madis Mahlapuu on vaidlustanud kaebaja kui ka kolmandate isikutele esitatud korraldused, millega maksuhaldur on soovinud nende ilmumist maksuhaldur ametiruumidesse. Vastustaja hinnangul saab Madis Mahlapuu koordineeritud tegevusest kaebaja ja teiste kolmandate isikute esindajana järeldada, et kaebaja seaduslik esindaja ei ole huvitatud OÜ Üheksavara maksumenetluses tegelikke asjaolude väljaselgitamisest, seda põhjusel, et ta on kaebuses sisuliselt ise tunnistanud, et ta osaleb varjatult OÜ Üheksavara juhtimises. Järelikult kaebaja väidetu kohaselt kaebaja seaduslik esindaja on teadlik OÜ Üheksavara tegevusest, mis seondub OÜ Üheksavara maksumenetlusega. Seetõttu vastustaja leiab, et kaebaja poolt kaebuses eelnimetatud asjaolu tingib täiendavalt kaebaja seadusliku esindaja maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise vajaduse. Järelikult on põhjendatud vaidlustatud korralduses märgitud põhjendused, et kaebaja seadusliku esindaja suuliste selgituste andmine on vajalik selleks, et vältida vääritimõistmisi ja vastuolusid. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ei ole kohtumenetluse käigus toonud välja ühtegi asjaolu, mille pinnalt saaks asuda seisukohale, et maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise kohustus koormaks teda ebaproportsionaalselt või muul põhjusel õigusvastane. Seda enam, et maksuhalduri valitud menetlustoimingute läbiviimise otstarbekuse hindamine ei ole halduskohtu ülesanne (Tallinna Ringkonnakohtu eelviidatud lahendi p 11). Vastustaja leiab, et vaidlustatud korraldus on õiguspärane ning kaebaja ei ole esitanud põhjendusi, miks maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise kohustus koormaks teda ebaproportsionaalselt või muul põhjusel õigusvastane.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjaliku seletusega, hinnanud käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kaevatava MTA 29.04.2016 korraldusega nr 12.2-3/036071-26 kohustati kolmanda isiku OÜ Mellog Trans juhatuse liiget Meelis Õigemeelt andma maksuhaldurile suulisi selgitusi autode renditehingutega seonduvate asjaolude kohta. Kaebaja leiab, et MTA 29.04.2016 korraldus nr 12.2-3/036071-26 tuleb tühistada, kuna on rikutud MKS § 61 lg-tes 1-2 ja § 62 lg-s 1 sätestatud nõudeid. Kaebaja selgitab, et vaidlustatud korraldusest ei nähtu, et maksuhaldur oleks enne kaebajale kui kolmandale isikule teabe andmise korralduse koostamist pöördunud maksukohustuslase poole. Kaebaja märgib, et temale teadaolevalt on maksukohustuslane OÜ Üheksavara olnud maksuhaldurile kättesaadav ning osutanud maksuhaldurile teabe kogumisel igakülgset kaasabi. Kaebaja leiab, et vaidlustatud korraldusest ei ole selge, milles seisneb korralduse andmise faktiline alus, kuna kaebaja on eelnevalt andnud maksuhaldurile selgitusi. Korraldusest nähtub, et kaebaja 14.03.2016 saatis e-kirjaga maksuhaldurile kirjalikud selgitused, 21.03.2016 andis suulisi selgitusi kaebaja esindaja ning 24.03.2016 saatis kaebaja esindaja selgitused maksuhaldurile kirjalikult. Kaebaja on seisukohal, et kolmanda isiku juhatuse liikme isiklikult suulise teabe andmise kohustus maksuhalduri ametiruumides on põhjendamatult koormav ning ebaotstarbekas. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 10 lg 1 sätestab, et maksuhaldur kontrollib maksukorralduse seaduse ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. MKS § 59 lg 2 kohaselt on maksuhalduril õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase majandus- või kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente, samuti teha kaupade, materjalide ja muu vara ning tehtud tööde ja osutatud teenuste inventuure ja ülemõõtmisi. MKS § 61

lg-te 1 ja 2 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist ning käesoleva seaduse § 72 lõike 5 punktis 6 sätestatud juhul. Vaidlustatud korraldusest ning kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on maksuhaldur enne kaebajale kui kolmandale isikule teabe andmise korralduse koostamist pöördunud maksukohustuslase OÜ Üheksavara poole. Kohus nõustub ülalviidatud Riigikohtu seisukohaga, et kuigi korralduses on jäänud selgesõnaliselt märkimata, et enne kaebaja poole pöördumist nõuti sama teavet ka maksukohustuslaselt, on tegemist sellise menetlus- või vormiveaga, mis ei ole korralduse tühistamise aluseks. Kaebaja väidab, et korralduses ei ole märgitud, et enne kaebaja poole pöördumist küsis maksuhaldur teavet ka maksukohustuslaselt. Riigikohtu 14.04.2014 otsuses asjas nr 3-3-1-90-13 punktis 11 on kohus asunud järgnevale seisukohale: „/.../Kui korralduses ongi jäänud märkimata, et enne kaebaja poole pöördumist nõuti teavet maksukohustuslaselt, on see niisugune menetlus- või vormiviga, mis ei saa olla korralduse tühistamise aluseks/.../“. Kaevatavast korraldusest nähtub, et maksuhaldur kontrollib 08.02.2016 korralduse nr 12.2-3/036071-1 alusel OÜ Üheksavara käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil november-detsember 2015. Samuti nähtub kohtule esitatud materjalist, et maksuhaldur on enne kolmandale isikule teabe andmise korralduse tegemist pöördunud maksuhustuslase poole 08.02.2016 korraldusega nr 12.2-3/036071-1. Lisaks on vaidlustatud korralduses märgitud, et maksumenetluses saadud teave ei ole piisav autode rentimisega seotud tehingutes maksustamise seisukohast tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Vastustaja selgituse kohaselt kaebaja seadusliku esindaja suuliste selgituste andmine on maksuhaldurile vajalik selleks, et vältida vääritimõistmisi ja vastuolusid. Maksuhalduri sellekohase selgitusega nõustub ka kohus. Kohus märgib, et isik ei saa maksuhaldurile ette kirjutada, millist menetlusvormi (suuline/kirjalik) maksukohustuslasega suhtlemisel valida. See on maksuhalduri diskretsioon. Iga üksikjuhtumi puhul maksuhaldur otsustab, kas nõuab isikult suulist või kirjalikku teavet. Antud juhul otsustas maksuhaldur suulise teabe kasuks, mille valikut on kohtule piisavalt põhjendanud. Samuti on vastustaja põhjendanud teabe saamiseks kaebaja kui kolmanda isiku poole pöördumise vajadust. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega, mida ei hakka üle kordama. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vaieldav korraldus on motiveerimata.Kohus leiab, et maksuhalduri korraldus teabe andmiseks on piisavalt motiveeritud. Korraldusest selgub, mis põhjusel kohustati kolmanda isiku juhatuse liiget ilmuma suuliste selgituste andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse. Vaidlustatud korralduse kohaselt on kaebaja juba andnud OÜ Üheksavara ja OÜ Mellog Trans vaheliste tehingute kohta 2015 detsembris kirjalikke ja suulisi selgitusi, kuid saadud teave ei ole piisav autode rentimisega seotud tehingutes maksustamise seisukohast tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Kuna saadud teave ei ole maksuhaldurile piisav asjaolude väljaselgitamiseks ning juhatuse liige Meelis Õigemeel esindas OÜ-d Mellog Trans autode renditehingutes, siis on maksuhalduril vajalik saada OÜ Mellog Trans juhatuse liikmelt Meelis Õigemeelelt autode renditehingutega seonduvate asjaolude kohta suulisi segitusi. Kohus on seisukohal, et maksuhaldur ei pea kolmandale isikule põhjendama, miks ei ole juba saadud teave piisav maksustamise seisukohast tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Samuti ei pea maksuhaldur põhjendama, kuidas on nõutud teave seotud maksukohustuslase kontrollimisega (Riigikohtu 14.04.2014 otsus asjas nr 3-3-190-13, punkt 11). Vaidlustatud korralduses on selgelt ja arusaadavalt välja toodud, millega seoses on maksukohustuslase osas kontrolli alusatud ning milliste tehingutega seonduvate asjaolude kohta suulisi selgitusi kolmandalt isikult nõutakse.

Kohus leiab, et ei ole alust vaidlustatud korralduse tühistamiseks põhjusel, et kaebaja juhatuse liiget on kohustatud isiklikult ilmuma maksuhalduri ametiruumidesse. Vaidlustatud korralduses on maksuhaldur leidnud, et vahetu kohtumine on efektiivseim viis teabe kogumiseks ning juhatuse liikme isiklik osavõtt on vajalik selleks, et vältida vääritimõistmisi, lahendada vastuolud ja saada küsimustele suulise vestluse käigus ammendavad vastused. Maksuhaldur kaalutlusõigusest tulenevalt otsustab, kas küsib isikult vajalikku teavet suuliselt (maksuhalduri ametiruumides) või kirjalikult. Riigikohtu 14.04.2014 otsuse asjas nr 3-3-1-90-13 punktis 11 kohus leidis, et „/.../maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise kohustus on õiguspärane MKS § 61 lg 1 alusel. Kuigi selle sätte kohaldamine eeldab kaalumist, kas nn kolmanda isiku kohustamine ilmuda maksuhalduri ametiruumidesse on vajalik, ei saa korraldust selles osas tühistada üksnes põhjusel, et kaalumise käik ei nähtu korraldusest/.../“. Käesolevas asjas maksuhaldur on kaalunud kaebaja juhatuse liikme maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise vajalikkust ning märkinud vaidlustatud korraldusse suuliste seletuste andmise põhjendused, mis on üheselt mõistetavad. Seejuures kohus märgib, et kaebuse esitaja ei ole kohtule esitanud ühtegi põhjendust, mis annaks alust arvata, et kaebaja juhatuse liikme maksuhalduri ametiruumidesse ilmumine on ebamõistlikult koormav ja/või ebaotstarbekas. Kohus leiab, et kaevatava korralduse andmise eeldused on maksuhalduri poolt täidetud. Kaevatav korraldus on piisavalt põhjendatud ning oma sisult selge ja arusaadav. Kaebuse väited ei anna alust õiguspärase korralduse tühistamiseks. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 108 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus tehti kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.