Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene, Madis Ernits 28.09.2017, Tartu 3-16-763 Kalle Baranini kohustamiskaebus Tartu Vangla vastu isikliku elektriseadme (raadio JVC) kasutamise loa väljastamiseks Tartu Halduskohtu 28.07.2016. a otsus Kalle Baranini apellatsioonkaebus Lihtmenetlus Kaebaja/apellant Kalle Baranin Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.07.2016. a otsus muutmata.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 30.10.2017 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaebaja esitas 03.12.2013 Tartu Vanglale taotluse kambris elektriseadme (raadio JVC) kasutamiseks. Raadio JVC kambrisse saamise vajadust põhjendas kaebaja sooviga veeta vaba aega ning saada informatsiooni. Tartu Vangla jättis 03.01.2014. a otsusega nr 6-27/1080-2 taotluse rahuldamata. Kaebaja läbis vaidemenetluse ja pöördus kohtusse. Tartu Ringkonnakohus kohustas 09.02.2016. a otsusega haldusasjas nr 3-14-50557 Tartu Vanglat kaebaja 03.12.2013. a taotlust uuesti läbi vaatama.
Tartu Vangla jättis 08.03.2016. a otsusega nr 6-27/1080-5 (tl 17-17p) kaebaja taotluse rahuldamata.
Vangla jättis loa andmata, sest seadme suur helivõimsus ning seadmel olev madal sageduskõlar annab aluse tõenäosusele, et seadme kasutamine võib rikkuda vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatut ning häirida teisi isikuid. Vangla leidis, et taotletud elektriseade on ohtlik vangla julgeolekule, kuna seadme suurusest tulenevalt on selles palju erinevaid avasid, kuhu on võimalik peita keelatud esemeid ja kõigi avade kinni katmine ei ole nende suuruse tõttu võimalik.
3.Kaebaja esitas Tartu Vangla 08.06.2016. a otsuse peale vaide (tl 18-20p), mille Tartu Vangla jättis 08.04.2016. a vaideotsusega nr 1-11/78-2 (tl 5-5p) rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 18.04.2016 Tartu Halduskohtusse kaebuse (tl 1-3), milles palus kohustada Tartu Vanglat taotlust uuesti läbi vaatama. Kaebaja leidis, et vangla oleks pidanud algses otsuses kõik keeldumise põhjendused välja tooma, mitte otsima neid hiljem juurde. Vangla väited baashelide kahjulikkuse kohta on välja mõeldud ning teiste isikute häirimisel on vanglal võimalik kasutusluba tühistada. Vastustaja kohtleb kaebajat ebavõrdselt, sest teise kinnipeetava raadiole, millel on suur basskõlar ja basskanal, anti kasutusluba. Midagi tõsiseltvõetavat, mis ohustaks vangla julgeolekut, ei ole võimalik seadmesse peita. Raadiokanalid, mida võimaldatakse kuulata vangla poolt, ei kuulu kaebaja poolt kuulatavate raadiojaamade hulka.
5.Tartu Vangla palus kaebusele esitatud vastuses (tl 15-16) jätta kaebuse rahuldamata.
6.Tartu Halduskohus vaatas kaebuse läbi lihtmenetluses ja jättis 28.07.2016. a otsusega (tl 27-27p) kaebuse rahuldamata. Halduskohus märkis, et jälgib otsuse tegemisel Tartu Vangla 08.03.2016. a (tl 17) otsuses, Tartu Vangla 08.04.2016. a vaideotsuses (tl 5) ning Tartu Vangla 26.05.2016. a vastuses kaebusele toodud põhjendusi (tl 15) ning teeb otsuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 169 lg 1 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osata. Halduskohus selgitas, et kinnipeetavale kambris isikliku raadio kasutamise võimaldamise otsustamine on vangla kaalutlusotsus ning kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda isiklikku raadiot enda kambrisse vanglas viibimise ajal. Kinnipeetav peab alluma vanglas kehtivatele normidele ning kohus saab isikut kaitsta üksnes avaliku võimu kandja võimu kuritarvitamise eest. Halduskohtu arvates põhjendas vastustaja piisavalt oma keeldumist ja vangla kaalutlusotsus on õiguspärane ja proportsionaalne. Halduskohus selgitas, et kohus ei saa võimude lahususe põhimõttel sekkuda täitevvõimu teostamisse ega teha haldusorganile definitiivset ettekirjutust. Haldusorgani kaalutlusotsus ei saa olla üheselt ettemääratud tulemusega. Eeltoodut kogumis hinnates leidis halduskohus, et haldusorgan ei ole kaebaja õigusi isikliku elektriseadme (raadio JVC) kasutamiseks loa andmisest keeldumisega rikkunud. Halduskohtu hinnangul tagab vastustaja piisavalt kaebajale võimaluse jälgida vanglas raadio- ja televisioonisaateid ning kohustamiskaebuse rahuldamine ei ole põhjendatud. Halduskohus leidis, et vastustaja on kaebusele esitatud vastuse p-s 9 (tl 15p) õigustatult möönnud, et elektriseadme helitugevus ja madalsageduskõlarite olemasolu, ei saa olla aluseks seadme kinnipeetavale keelamisel, kuna nendes tehnilistest karakteristikutest tehtud järeldused on seoses teiste isikute häirimise võimalusega oletuslikud. Seega on kaebaja ja vastustaja kohtumenetluses selles küsimuses lõppkokkuvõttes samasisulisel seisukohal. Halduskohus leidis, et kuna tegemist on vangla keeldumise kõrvalkaalutlusega, ei tulene vastustaja poolsest seisukoha korrigeerimisest alust kaebuse rahuldamiseks. Samal põhjusel ei saa olla tegemist võrdse kohtlemise printsiibi eiramisega vastustaja poolt. Vastuse p-s 12 rõhutas vastustaja kaebajal olevat võimalust uue kiirtelefonisüsteemi vahedusel raadio kuulamiseks, mistõttu ei ole aktuaalune kohustamiskaebuse aspektist kaebaja 01.07.2016 menetlusdokumendis esitatud väide, et ta ei saa praegu enam kambrikaaslase raadiot kuulata seoses viimase ümberpaigutamisega. Ka selle asjaolu suhtes on tegemist keeldumise kõrvalkaalutlusega, mis on
kohtotsuse tegemise ajaks aktuaalsuse kaotanud seoses uue kiirtelefonisüsteemi vahedusel kaebajale raadio kuulamise võimaluse tagamisega vangla poolt. Riigikohus on jaatanud haldusorgani õigust asja uuel arutamisel uutele asjaoludele tuginemiseks kuni menetlusosalise olukorra raskendamiseni. Seetõttu on alusetud kaebaja väited, et vastustaja on käitunud pärast apellatsioonikohtu poolt kaebaja varasema samasisulise kaebuse rahuldamist kaebaja suhtes ülekohtuselt ja erapoolikult.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebaja esitas halduskohtu otsuse peale hiljem täiendatud apellatsioonkaebuse (tl 34-35, 57-57p), milles palub apellatsioonkaebus rahuldada ja kohustada Tartu Vanglat väljastama kaebajale raadio JVC kasutusluba. Halduskohus jättis kaebajale edastamata Tartu Vangla esitatud vastuse kaebusele. Kaebaja ei saanud seetõttu esitada vastuväited vangla seisukohtadele. Halduskohus tegi otsuse põhjendava osata, viidates toimiku leheküljele 15 ning kaebaja ei saa seega kuidagi kommenteerida ja teada, mis seal on. Kaebaja leiab, et teda on koheldud ebavõrdselt, sest teisele kinnipeetavale on antud bassikanalitega seade. Vangla tugineb oletustele, et justkui äkki kaebajal tekib keelatud asju, mida on võimalik seadmesse peita. Kaebaja käitumine on olnud laitmatu. Ülejäänud osas jääb kaebaja juba eelnevalt väljatoodud seisukohtade juurde.
8.Tartu Vangla palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl 45-45p) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Tartu Vangla märkis, et haldusorganil on õigus tugineda asja uuel arutamisel uutele asjaoludele ning seega ei saa elektriseadme kasutamiseks loa andmisest keeldumisel uutele põhjendustele tuginemine olla õigusvastane.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kohus järgmist.
10.Kaebaja heidab halduskohtule ette, et halduskohus jättis kaebajale edastamata Tartu Vangla vastuse kaebusele ning sellest lähtuvalt ei saanud kaebaja esitada vastuväiteid vastustaja vastusele. Asja materjalidest nähtub, et Tartu Vangla vastas kaebusele 26.05.2016 (tl 15-16). Tartu Halduskohus määras 01.06.2016. a määrusega (tl 22-22p) vaadata asi läbi lihtmenetluses ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate seisukohtade ja menetlusdokumentide esitamiseks. HKMS § 134 lg 1 järgi järgib kohus lihtmenetluses üksnes halduskohtumenetluse olulisi põhimõtteid, tagab menetlusosaliste põhiõiguste- ja vabaduse, samuti oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalised tema taotlusel ära. Lihtmenetluse regulatsioonist tulenevalt on kohtul võimalik menetleda asja omal äranägemisel ja kohtunikul on võimalik otsustada, mis on konkreetse asja lahendamisel oluline ja mis võimaldavad asja efektiivselt lahendada. Asja materjalidest ei nähtu, et halduskohus oleks kaebajale edastanud Tartu Vangla 26.05.2016. a vastust kaebusele, aga samas on halduskohus lahendanud asja lihtmenetluses kirjeldava ja põhjendava osata ning märkinud, et järgib ka Tartu Vangla 26.05.2016. a vastuses kaebusele toodud põhjendusi. Halduskohus on otsuse p-s 4 välja toonud vastustaja vastuse p-s 9 esitatud seisukoha seoses isikute häirimise võimalusega ning vastustaja vastuse p-s 12 selgitatud kiirtelefonisüsteemi võimaldamise.
11.Ringkonnakohus leidis 13.09.2017. a määruses, et halduskohtu poolt Tartu Vangla 26.05.2015. a vastuse saatmata jätmisega ei ole tehtud sellist menetlusviga, mida ei saaks apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Ringkonnakohus pidas aga asja õige ja ausa lahendamise kindlustamiseks vajalikuks anda kaebajale võimalus apellatsioonkaebuse täiendamiseks ning saatis kaebajale Tartu Vangla 26.05.2016. a vastuse kaebusele. Ringkonnakohus märkis, et kui kaebaja peab vastuse saamisel vajalikuks apellatsioonkaebust täiendada, on vastustajal võimalus nendele vastata kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kaebaja täiendas apellatsioonkaebust ja märkis, et vangla seisukoht põhineb oletustele, et justkui kaebajal tekiks keelatud asju, mida on võimalik seadmesse peita. Kaebaja märkis, et tema käitumine on olnud laitmatu ja teda pole distsiplinaarkorras karistatud alates aastast 2013. Kaebaja lisas, et vangla ei ole põhjendatud, miks on antud bassikanalitega seade teisele kinnipeetavale. Ringkonnakohus jääb määruses esitatud seisukoha juurde ja leiab, et halduskohtu poolt tehtud menetlusvea kõrvaldamine oli võimalik apellatsioonkaebuse täiendamiseks tähtaja andmisega. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kaebaja ei ole apellatsioonkaebuse täienduses esitanud selliseid põhjendusi, mis annaksid alust asuda määruses esitatud seisukohast erinevale arvamusele.
12.VangS § 15 lg 2 p 6 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis nõuavad VangS § 31 lg 2 kohaselt vanglateenistuse ametniku luba. VangS § 31 lg 2 järgi võib kinnipeetaval olla vanglateenistuse ametniku loal isiklik raadio, televiisor või muu vajalik elektriseade, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirju ega korda ning ei häiri teisi isikuid ja kui kinnipeetaval ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on talle määratud isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise nõuete rikkumise eest. VangS § 15 lg 2 p-st 6 koostoimes § 31 lg-ga 2 tuleneb, et kuni eriloa andmiseni on isiklike raadiote, televiisorite ja muude vajalike elektriseadmete kasutamine kinnipeetavale keelatud, loa saamisel võib neid seadmeid kinnipeetava kambrisse väljastada. Lisaks on vanglal VangS § 15 lg 4 alusel õigus keelata aineid ja esemeid, mis vastavad sama paragrahvi teises lõikes sätestatud tingimustele. VangS § 15 lg 2 p 3-st tulenevalt on kinnipeetaval keelatud ained ja esemed, mis võivad ohustada vangla julgeolekut või korda.
13.Kaebaja väidab, et teisele kinnipeetavale on väljastatud bassikanalite seadme kasutamise luba ja seega on kaebajat koheldud ebavõrdselt. Ringkonnakohus selgitab, et raadio väljastamise otsustamisel teostab vangla kaalutlusõigust ning keeldumise aluste olemasolu tuleb tuvastada iga üksikjuhtumi puhul eraldi. Tartu Vangla jättis 08.03.2016. a otsusega nr 6-27/1080-5 taotluse rahuldamata põhjendusel, et seadme tagumisel küljel on avad, mis kaarduvad seadme sisse ning mille lõppu seetõttu ei näe ning antud avadesse on võimalik peita keelatud esemeid, mida seadet avamata ei ole võimalik leida ning seetõttu takistab seade järelevalve teostamist. Vangla märkis ka lisaks, et antud avasid ei ole võimalik vanglal kinni kleepida, kuna avad on küllaltki suured. Seega põhjendustest nähtub, et vastustaja on arvestanud konkreetset seadet ning lähtunud loa andmisel sellest seadmest ning on sealjuures ka kaalunud võimalust avade kinni kleepimiseks. Ringkonnakohus selgitab, et julgeolekuoht on sedavõrd oluline asjaolu, et ainuüksi sellest piisab loa andmisest keeldumiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja vangla julgeolekuohust lähtuvalt piisavalt põhjendatud taotluse rahuldamata jätmist.
14.Kaebaja on seisukohal, et Tartu Vangla oleks pidanud keeldumise põhjendused kohe alguses välja tooma, mitte otsima neid hiljem juurde. Ringkonnakohus kaebaja väitega ei nõustu ja on arvamusel, et haldusorganil oli asja uuel arutamisel võimalus tugineda uutele asjaoludele. Kaebaja esitas 03.12.2013 Tartu Vanglale taotluse elektriseadme (raadio JVC) kasutamiseks kambris. Tartu Vangla jättis 03.01.2014. a otsusega nr 6-27/1080-2 taotluse rahuldamata ning kaebaja pöördus kaebusega halduskohtu poole. Tartu Halduskohus jättis 12.12.2014. a otsusega haldusasjas nr 3-14-50557 kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus aga tühistas 09.02.2016. a otsusega halduskohtu otsuse elektriseadme kasutamisluba puudutavas osas ning tegi
elektriseadme kasutamisluba puudutava kohustamisnõude osas uus otsuse ja kohustas Tartu Vanglat kaebaja 03.12.2013. a taotlust, väljastada talle elektriseadme kasutamise luba, uuesti läbi vaatama, arvestades ringkonnakohtu otsuse põhjendusi. Tartu Vanglal olid seega uue haldusakti andmisel samasugused õigused asjaoludele tuginemiseks, nagu tal oleks olnud siis, kui ta oleks teinud otsuse esimest korda.
15.Ringkonnakohus märgib, et vastavalt VangS § 31 lg-le 1 võimaldatakse vanglas jälgida raadio- ja televisioonisaateid. Riigikohus on leidnud, et isikliku raadio väljastamisest keeldumine ei riiva üldjuhul kinni peetava õigusi intensiivselt juhul, kui isikut ei ole jäetud täielikult ilma võimalusest jälgida piisaval määral raadiosaated ning saada vajaduse korral teavet teistest informatsiooniallikatest (RKHKo 19.10.2015, 3-3-1-28-15, p 33). Asjas kogutud materjalidest nähtub, et kambritesse sisseehitatud raadiote kaudu on kinnipeetavatel, sealhulgas ka kaebajal, võimalik kuulata raadiosaateid neljalt raadiokanalilt. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna VangS § 31 lg 1 kinnipeetavale subjektiivset õigust kuulata selliseid raadiokanaleid, mida ta soovib. Kuna vangla võimaldab kaebajale raadiosaadete kuulamist läbi kiirtelefonisüsteemi, ei ole vangla jätnud kaebajat ilma võimalusest jälgida erinevaid raadiosaateid.
16.Eelnevalt tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.07.2016. a otsuse muutmata.
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jääb kaebaja apellatsiooniastme menetluskulu (riigilõiv) summas 15 eurot kaebaja kanda.
Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/
Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/
Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.