Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Madis Ernits 12.09.2017, Tartu 3-16-356 V. kaebus Viru Vangla 30.11.2015. a käskkirja nr 63/1553, 02.12.2015. a käskkirja nr 6-3/1578, 08.12.2015. a käskkirja nr 6-3/1589 ja 14.12.2015. a käskkirja nr 63/1614 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 09.06.2016. a otsus V. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant V. Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.06.2016. a otsus muutmata.
2.Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi otsuse päises tähemärgiga V.
3.Jätta kaebaja apellatsiooniastme menetluskulu (riigilõiv) summas 15 eurot Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 12.10.2017 (halduskohtumenetluse seadustik e HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla määras 08.09.2015. a käskkirjaga nr 6-2/1410 (tl 53p) kaebaja tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks V8 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana, alates 08.09.2015 kuni 08.12.2015 tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele.
2.Viru Vangla tunnistas 30.11.2015. a käskkirjaga nr 6-3/1553 (tl 10-11) kaebaja süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises 30.10.2015 ja määras karistuseks kartserisse paigutamise 10 ööpäevaks.
3.Viru Vangla tunnistas 02.12.2015. a käskkirjaga nr 6-3/1578 (tl 13-14p) kaebaja süüdi VangS § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises 02.11.2015 ja määras karistuseks kartserisse paigutamise 10 ööpäevaks.
4.Viru Vangla tunnistas 08.12.2015. a käskkirjaga nr 6-3/1589 (tl 16-17) kaebaja süüdi VangS § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises 08.11.2015 ja määras karistuseks kartserisse paigutamise 10 ööpäevaks.
5.Viru Vangla tunnistas 14.12.2015. a käskkirjaga nr 6-3/1614 (tl 19-20) kaebaja süüdi VangS § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises 14.11.2015 ja määrati karistuseks kartserisse paigutamine 10 ööpäevaks.
6.Kaebaja esitas 23.12.2015 Viru Vanglale neli vaiet (tl 22-25p, 25-25p, 28-28p, 31-31p). Kaebaja palus vaides nr 6-12/355-1 Viru Vangla 30.11.2015. a käskkirja nr 6-3/1553, vaides nr 6-12/356-1 Viru Vangla 02.12.2015. a käskkirja nr 6-3/1578, vaides nr 6-12/357-1 Viru Vangla 08.12.2015. a käskkirja nr 6-3/1589 ja vaides nr 6-12/358-1 Viru Vangla 12.12.2015. a käskkirja nr 6-3/1614 kehtetuks tunnistamist.
7.Viru Vangla jättis 19.01.2016. a vaideotsustega nr 6-12/355-2 (tl 23-23p), nr 6-12/356-2 (tl 26-26p) ja 20.01.2016. a vaideotsustega 6-12/357-2 (tl 29-29p), 6-12/358-2 (tl 32-32p) kaebaja 23.12.2015 esitatud vaided rahuldamata.
8.Kaebaja esitas 15.02.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-1p) Viru Vangla 30.11.2015. a käskkirja nr 6-3/1553, 02.12.2015. a käskkirja nr 6-3/1578, 08.12.2015. a käskkirja nr 6-3/1589 ja 14.12.2015 käskkirja nr 6-3/1614 tühistamiseks. Kaebaja väitis, et ta keeldus 30.10.2015, 02.11.2015, 08.11.2015 ja 14.11.2015 tööst seoses tervisliku seisundiga ja erinevate ravimite võtmisega. Kaebajal on probleemid selgrooga ning sellest tulenevalt on kaebajal pidevalt valud. Kaebaja on pöördunud arsti juurde, kuid abi ei ole saanud. Seoses psüühiliste probleemidega on kaebajale määratud psühhotroopne ravim Amitriptylin, mille mõju on uimastav, ärritusvastane, ravimit võetakse ärritavas-depressiivses olekus, unetuse korral ja paljude teiste haiguste puhul, mis on seotud psüühiliste häiretega. Ravim aitab ka krooniliste valude puhul. Kaebaja väitis, et tal avalduvad paljud ravimi kõrvalmõjud. Kaebaja võtab lisaks ka vererõhuvastast ravimit ning nende ravimite võtmisel tunneb nõrkust. Kaebaja väitis, et ta ei vajanud töökorralduse saamisel meditsiiniõe abi, sest kaebaja oli vahetult enne seda manustanud temale välja kirjutatud ravimit. Pärast ravimi Amitriptylin manustamist ei ole kaebaja võimeline ravimi kõrvaltoimetest tulenevalt korralikult vastama küsimustele.
9.Viru Vangla palus kaebusele 18.04.2016 esitatud vastuses (tl 44-45) jätta kaebuse rahuldamata. Viru Vangla oli seisukohal, et vaidlustatud haldusaktid on õiguspärased. Kaebajal puudus õiguslik alus töötamisest keelduda. Vangla arst on hinnanud kaebaja enne 08.09.2015 tööle määramise käskkirja nr 6-2/1410 väljaandmist töövõimeliseks, kaebajale antud tööle asumise korraldused, mis seisnesid koristustööde tegemises, ei väljunud arsti poolt antud kooskõlastusest. Puudub põhjus kahelda vangla meditsiinitöötaja kutsealases pädevuses. Kaebaja keeldus tervishoiutöötaja läbivaatusest, mida tõendavad ka kaebaja RVL-d nr 74, 75, 76 ja 78. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit enda väidetava halva terviseseisundi kohta korralduse saamise hetkel. Hilisemalt on kaebaja põhjendanud enda keeldumist erinevate ravimite, sh Amitriptylini
tarvitamisega. Kaebajale ravimi Amitriptylini määranud raviarst, psühhiaater dr O. Toomla on kinnitanud, et ravi ei takista kinnipeetaval tegemast päeva jooksul ja peale õhtuste ravimite manustamist kergekujulist füüsilist tööd (koristamine jms).
10.Tartu Halduskohus jättis 09.06.2016. a otsusega (tl 94-97) kaebuse rahuldamata. Halduskohus märkis, et kuna Viru Vangla 08.09.2015. a käskkirja nr 6-2/1410 ei ole tühistatud, on tegemist kehtiva ja selle adressaadile täitmiseks kohustusliku haldusaktiga ning käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et vangla meditsiinitöötajad on kaebaja hinnanud töövõimeliseks vastavalt VangS § 37 lg-e 3. Halduskohtule esitatud meditsiiniosakonna poolt väljastatud tõendi 25.11.2015 (tl 54) kohaselt on alates 30.10.2015 psühhiaatri poolt kaebajale määratud Amitriptylin kuni 30.04.2016. Ravim võib põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Ravimi mõju väljendub igal inimesel individuaalselt. Antidepressandid võivad muuta kinnipeetava uimaseks, kuid nende ravimite tarbimine ei tähenda, et kinnipeetav on ajutiselt töövõimetu. Meditsiiniosakonna tõendi 08.12.2015 (tl 78) kohaselt neuroloog N. Neglasoni poolt 07.12.2015 tehtud otsuse kohaselt kaebajale ei sobi raske füüsiline töö, kerget tööd võib teha. Halduskohus märkis, et kohtul puudub põhjus kahelda vangla meditsiinitöötaja kutsealases pädevuses, sh selles, et vangla meditsiinitöötajad on vahetult teadlikud, millised konkreetsed töötingimused on kinnipeetaval, kelle tööle määramisele meditsiinitöötaja kooskõlastuse annab. Tööle määramise käskkirjast nähtuvalt on kaebaja tööle määramine kooskõlastatud vangla meditsiiniosakonnaga ning vangla meditsiiniosakond hinnanud kinnipeetava töövõimeliseks ja ei näe kaebaja tööle määramisel vastunäidustusi. Halduskohus oli seisukohal, et Viru Vangla ei ole rikkunud kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse nõudeid. VangS § 67 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Täitmata jäetud vanglaametnike korraldused 30.10.2015, 02.11.2015, 08.11.2015 ja 14.11.2015 ei vastanud tühise haldusakti tunnustele. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS § 64 lõigetes 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlused, kaebajat on teavitatud temapoolsest rikkumisest (tl 53, 63, 74, 85), kaebajale on antud võimalus esitada omapoolsed selgitused (tl 55p, 65p, 74p, 85p) menetluse käik on protokollitud (tl 50-51, 60-61, 71-72, 82-83) ja karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus, 10 ööpäevaks kartserisse paigutamine, on proportsionaalne toime pandud rikkumistega. Kaebajale määratud distsiplinaarkaristused on õiguspärased ning tervislikud põhjused tööst keeldumiseks puudusid. Halduskohus nõustus vastustaja seisukohaga, et kinnipeetav keeldus vahetult peale korralduse saamist tervishoiutöötaja kontrollist, kes oleks saanud, juhul kui kaebaja viidatud kõrvaltoimed tõesti oleksid esinenud, anda kaebajale töövabastuse. Kui kinnipeetav keeldub töötamast, on praktiliselt võimatu saavutada vangistuse täideviimise eesmärke. Töö kohustuse eiramisel on tegemist olulise kohustuse rikkumisega, mis näitab, et isik ei soovi õiguskuulekale teele asuda.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.Kaebaja esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 102-102p), milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldatakse. Kaebaja selgitab, et ta on pidevalt pöördunud seoses terviseprobleemidega arsti poole, aga tööst vabastuse on saanud vaid ühel korral, 2014. aastal. Vaatamata sellele, et kaebajale pakutakse kergeid töid, ei tunne ta et oleks suuteline töötama seoses valudega seljas ja ravimi Amitriptylin kõrvalmõjudega. Kaebaja väidab, et meditsiiniline teenindus vanglas ei ole piisavalt efektiivne ja tunneb enda tervise halvenemist nii füüsiliselt kui psüühiliselt. Kinnipeetava töökaitse ja ohutustehnika peavad vastama väljaspool vanglat kehtivatele nõuetele. Kaebaja viitab Euroopa Nõukogu Ministrite komitee soovitusele REC(2006)2 „Euroopa Vanglareeglistik“.
12.Viru Vangla palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl 116-116p) jätta see rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja väited terviseprobleemidest ning sellest tulenevast töövõimetusest on tõendamata. Ka vabaduses otsustab töötaja terviseprobleemide korral tema tööst vabastamise tervishoiutöötaja. Käesoleval juhul keeldus kaebaja tööle asumise korralduse täitmisest, aga samuti keeldus tervishoiutöötaja läbivaatusest, mistõttu tema keeldumist korralduse täitmiseks ei saa pidada õiguspäraseks. Kaebaja viidatud Euroopa Nõukogu Ministrite komitee soovitus Rec(2006)2 ei anna kaebaja käitumisele õigustust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.
14.Kaebaja keeldus tööle minemisest 30.10.2015, 02.11.2015, 08.11.2015 ja 14.11.2015. Kaebaja väidab, et keeldus tööst seoses tervisliku seisundiga ja ravimite võtmisega. VangS § 37 lg 3 sätestab, et kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst. Ainult arstil on võimalik VangS § 37 lg 2 p-s 3 nimetatud töökohustuse puudumise aluse väljaselgitamiseks ainupädevus. Vangistusseadus ega ka ükski muu seadus ei määratle, milline arst võib teha otsuse kinnipeetava töövõimelisuse kindlakstegemiseks. Vastavalt Riigikohtu praktikale võib juhul, kui arst on tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse tema tööle määramisel ootamatu terviserikke korral kinnipeetava terviseseisundile hinnangu anda ka tervishoiuteenust osutav õde (RKHKo 22.01.2015, 3-3-1-53-14, p 16). Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul VangS § 37 lg 2 p 3 alusel kinnipeetaval õigus keelduda tööle asumast, kui arst või tervishoiuteenust osutav õde leiab, et kaebaja ei ole tervislikel põhjustel võimeline sel hetkel töötama. Kuna kaebaja väidab, et tema keeldumine oli seotud tervisega, siis arsti või tervishoiuteenust osutava õe hinnang vahetult pärast keeldumist oleks võinud anda kinnipeetavale aluse tööst keeldumiseks.
15.Viru Vangla valvuri S. Pungase ettekandest nähtub, et ta andis kaebajale 30.10.2015 kella 20:43 paiku korralduse asuda tööle V8 osakonna koristajana. Kaebaja väitis, et ei saa tööle asuda eelnevalt manustatud tablettide tõttu ning meditsiini töötajat kaebaja ei soovinud (tl 52). Kaebaja 30.10.2015. a raviloost nr 74 nähtub, et kaebaja ei soovinud meditsiiniõe visiiti (tl 93). Viru Vangla valvuri U. Võhma ettekandest nähtub, et ta andis 02.11.2015 kella 21:00 paiku kaebajale korralduse asuda tööle V8 osakonna koristajana. Kaebaja väitis, et tervis ei võimalda seda. Kohale kutsutud meditsiinitöötaja kaebajat üle ei vaadanud, sest kaebaja keeldus sellest (tl 62). Meditsiiniõe visiidi mittesoovimist näitab ka tervisekaardi 02.11.2015. a ravilugu nr 75 (tl 93). Valvur A. Kooli ettekandest nähtub, et 08.11.2015 kella 20:23 paiku ei allunud kaebaja korraldusele asuda tööle V8 osakonna koristajana. Kohale kutsutud meditsiinitöötaja kaebajat üle ei vaadanud, kuna kaebaja keeldus sellest (tl 73). Meditsiiniõest keeldumise kohta on tehtud märge raviloos nr 76. Valvur A. Rääski ettekandes on märgitud, et ta andis 14.11.2015 kella 20:57 paiku kaebajale korralduse asuda tööle koristajana V8 osakonda. Kaebaja korraldusele ei allunud (tl 84). Raviloos nr 78 on kirjas, et kell 21:00 tuli kutse sektorisse tervisliku seisundi hindamiseks tööle määramisel, aga kaebaja ei soovinud õe visiiti. Ringkonnakohus leiab, et kuna 30.10.2015, 02.11.2015, 08.11.2015 ja 14.11.2015 töökorraldused anti kehtiva käskkirja alusel ning kaebaja keeldus enda tervisliku seisundi kohta hinnangu saamisest vahetult pärast tööle minemise korralduse saamist, siis ei saanud kaebajal olla ka alust vanglaametniku antud tööle asumise korralduse mittetäitmiseks.
16.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et kaebaja ei olnud töövõimeline psühhotroopse ravimi Amitriptylin tarvitamisest tekkinud kõrvalmõjude tõttu. Meditsiiniosakonna 25.11.2015. a tõendi kohaselt oli nimetatud ravim määratud kaebajale psühhiaatri poolt 30.10.2015 kuni 30.04.2016 ja selle ravimi tarbimine ei tähendanud, et kinnipeetav oleks olnud ajutiselt töövõimetu. Seega ei anna ka kaebaja väide nimetatud ravimi võtmise kohta alust järelduseks, et kaebaja ei olnud 30.10.2015, 02.11.2015, 08.11.2015 ja 14.11.2015 töövõimeline.
17.Tervisekaardilt nähtub, et meditsiiniosakond on arvestanud kaebaja terviseprobleemidega ja vastupidiselt kaebaja väitele on andnud kaebajale tööst vabastusi. Kaebajale on antud tervisliku seisundi hindamisel tööst vabastus näiteks 16.10.2015 (RVL nr 69), 26.11.2015 (RVL 81) ja perioodil 02.12.–07.12.2015. meditsiinilistel näidustustel kuni neuroloogi otsuseni (RVL 82). Tervisekaardi väljavõttest (nt RVL 59, 61, 66, 71) nähtub, et meditsiinitöötajad on olnud teadlikud kaebaja seljavaludest ning kaebajale on määratud ka ravi.
18.Kaebaja märgib apellatsioonkaebuses, et ta ei loe meditsiinilist teenindust piisavalt efektiivseks ja tunneb oma tervise halvenemist nii füüsiliselt kui psüühiliselt. Ringkonnakohus märgib, et kui kaebajal on etteheiteid seoses vangla poolt osutatud tervishoiuteenusega, tuleb kaebajal pöörduda vastavasisulise hagiga maakohtu poole. Vangla meditsiinitöötajate tegevuse puhul meditsiiniprotseduuride osutamise vajaduse hindamisel ja ravi määramisel on tegemist eraõigusliku lepingulise suhtega vangla ja kaebaja vahel, ning see on vaidlustatav maakohtus (vt nt RKEKm 07.04.2011, 3-3-4-1-11, p 9; 28.08.2012, 3-3-4-1-12, p 9). Halduskohtu pädevuses ei ole lahendada vaidlusi, mis on seotud tervishoiuteenuse osutamisega.
19.Kaebaja viitab kaebuse põhjendustes Euroopa Nõukogu Ministrite komitee soovituses REC(2006)2 „Euroopa Vanglareeglistik“ sätetatule. Riigikohus on selgitanud, et „Euroopa Vanglareeglistiku“ normid on soovitusliku iseloomuga ja ei ole õiguslikult siduvad, kuid neid tuleks käsitada eesmärkide ja põhimõtetena, mille täitmise poole püüelda ja millest võimaluse korral juhinduda Eesti õigusaktide tõlgendamisel ja rakendamisel (RKHKo 07.04.2010, 3-3-1-5-10, p 19). Seega võtab konnakohus vanglareeglistiku norme tõlgendamisel küll arvesse, kuid nendest ei tulene konkreetseid subjektiivseid õigusi.
20.Arvestades eelnevat leiab ringkonnakohus, et kaebajal puudus alus jätta vanglaametniku korraldus tööle asumiseks täitmata ning keeldumisega rikkus ta VangS § 67 p-st 1 ja § 37 lg-st 1 tulenevaid kohustusi ning pani sellega toime distsiplinaarsüüteo. Ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
21.HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas otsuse päises kohtu algatusel kaebaja nimi tähemärgiga V.
22.Tulenevalt HKMS § 108 lg-st 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, mistõttu puudub vajadus selles osas seisukoha võtmiseks. Kaebaja vabastati apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest (tl 110-111p). Seega jäävad vastavalt HKMS § 118 lg-le 3 kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud (riigilõiv) summas 15 eurot Eesti Vabariigi kanda.
Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/
Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/
Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.