Majandushaldusõigus › Tegevusload ja registreerimine

3-16-411 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Maanteeamet palus jätta kaebus rahuldamata.

Kaalutlusreegleid ei ole rikutud ja vaidlustatud otsus ei ole ebaproportsionaalne. Kaebaja suhtes ei rakendatud maksimaalset LS § 74 lg-s 8 sätestatud atesteerimistunnistuse kehtivuse 2(10)

3-16-411 peatamise tähtaega. Kaebaja rikkumine on oluline ja see on toime pandud tahtlikult. Kaebaja tunnistab, et ta kasutas teadlikult BMW 520i korduvülevaatuse tegemisel teise sõiduki heitgaaside kontrolli mõõtetulemusi. Seega ohustas kaebaja oma tegevusega inimeste elu ja tervist ning keskkonda. Haldusmenetluse alustamine oli vajalik tulenevalt õigusaktidega vastustajale pandud ülesannetest tagada tehnoülevaatuse nõuetekohane korraldus, suurendada liiklusohutust ja vähendada liiklusvahendite keskkonnakahjulikkust. Kergendava asjaoluna on arvestatud, et kaebajal puuduvad varasemad rikkumised. Kaebaja kahetsus ei taasta koheselt usaldust tema vastu. Atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamise tähtaja määramisel ei ole arvestatud Tiki Treileri juhtumit, vaid üksnes rikkumist BMW 520i heitgaasi kontrolli tulemuste võltsimisel. Kaebaja isiklike asjaoludega ei pidanud vastustaja arvestama, sest kaebaja kuulati haldusmenetluses ära, kuid ta ei toonud neid asjaolusid välja. Otsus ei võta kaebajalt õigust töötada muul alal ja saada sissetulekut, et oma perekonda ülal pidada. Vastustaja ei pidanud arvestama ka kaebaja tööandja huvidega, sest see ei puuduta kaebaja õigusi ega saa mõjutada otsuse õiguspärasust. LS § 74 lg 8 ei näe ette võimalust peatada atesteerimistunnistuse kehtivus sõidukite teatud kategooriate osas. Kaebaja suhtes tehtud otsus ei ole ebaproportsionaalne, võrreldes teiste ülevaatajate omadega. Iga kaalutlusotsus on eriline ja kui kõik faktilised asjaolud ei kattu, siis ei ole need vaidlustatud otsusega võrreldavad. Võrreldav on üksnes TS suhtes tehtud otsus ja sellega kohaldatud sanktsioon on sama.

Tallinna Halduskohus jättis 25.08.2016 otsusega kaebuse rahuldamata.

1) LS § 74 lg 8 sätestab, et Maanteeamet võib mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollija atesteerimistunnistuse kehtivuse peatada kuni selle kehtivuse lõpuni ning keelduda uue atesteerimistunnistuse väljastamisest kolme aasta jooksul alates atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamisest, kui tunnistuse omaja on rikkunud mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrolli reguleerivaid õigusakte. Kehtivat atesteerimistunnistust omamata ei tohi kaebaja sõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrollijana tegutseda (LS § 74 lg 5). 2) Vaidlust ei ole selles, et kaebaja teostas 07.10.2015 korduvülevaatuse sõidukile BMW 520i ning märkis kontrollkaardile otsuse „tehniliselt korras“, kuigi tegelikult kasutas ta heitgaaside testi tegemisel sõidukit Fiat Panda ning kandis Fiat Panda heitgaasi testi tulemused liiklusregistri sõidukite andmebaasi kui BMW 520i heitgaasi testi tulemused. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kaebaja selline tegu on vastuolus majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.07.2011 määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ (määrus nr 77) § 8 lg-ga 1, §-ga 9 ja § 10 lg-ga 1. 3) Kaebaja on BMW 520i ülevaatusega seotud tegu ja määruse nr 77 rikkumist ise tunnistanud, mistõttu pole tähtsust, kas vastustaja kogus või oleks pidanud koguma selle rikkumise toimepanemise kohta veel mingeid tõendeid ja kas täiendavad tõendid on nõuetekohased. Vaidlustatud otsuses on lisaks käsitletud haagise Tiki Treiler korralise ülevaatuse käigus 29.10.2015 toimunud rikkumist, mille toimepanemist ei ole kaebaja tunnistanud. Selle rikkumise tõendatus ei oma praeguse asja lahendamisel tähtsust põhjusel, et vaidlustatud otsuse p 26 kohaselt ei ole haagisega Tiki Treiler seotud rikkumist atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamisel arvestatud. Nagu vastustaja oma vastuses selgitas, oli selle põhjuseks asjaolu, et rikkumise toimepanemise kohta ei õnnestunud haldusmenetluse käigus koguda piisavalt tõendeid. 4) LS § 74 lg 8 alusel atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamine on kaalutlusotsus. Kuna LS ei sätesta sellisele otsusele konkreetseid kriteeriume, pidi vastustaja kooskõlas LS § 1 lg-ga 5 lähtuma haldusmenetluse seaduse § 4 lg-s 2 sätestatud üldnormist. 5) Kaebaja väitel ei nähtu otsusest kaalutlusi, miks vastustaja üldse alustas haldusmenetlust. Vaidlustatud otsuse kohaselt oli haldusmenetluse alustamise ajendiks vastustajale 16.11.2015 3(10)

3-16-411 Politsei- ja Piirivalveametilt (PPA) laekunud teave, millest võis järeldada, et kaebaja oli rikkunud mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrolli reguleerivaid õigusakte. Otsusest saab järeldada, et vastustaja pidas menetluse alustamist vajalikuks just PPA-lt saadud teabe sisu tõttu. Kuna teabes oli viidatud tõsistele rikkumistele, mille tulemusena võis olla liiklusesse sattunud ohtlikke sõidukeid ja vastustaja ülesanne on tagada sõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrolli kvaliteet (LS § 73 lg-d 1-3, § 74 lg 8, § 75 lg 1), oli menetluse alustamine õigustatud. Paralleelselt kaebaja suhtes läbiviidav kriminaalmenetlus ei välista haldusmenetluse alustamist, sest nende menetluste eesmärgid on erinevad. 6) Otsusest tulenevalt on vastustaja arvestanud järgmiste asjaoludega: 1) kaebaja täitis ülevaatuse teostamisel haldusülesannet, mille puhul kehtivad kõrgendatud hoolsuskohustus, ranged nõuded ja kohustus tegutseda kooskõlas õigusaktidega; 2) kaebaja oli sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollijana vastutav liiklusohutuse eest, kuid oma ametiseisundit kasutades ning teadliku ja tahtliku tegevusega võimaldas ta kasutada liikluses sõidukit, mille tehnonõuetele vastavust ta ei kontrollinud; 3) teadlikult ohtlikku sõidukit liiklusesse lubades eiras kaebaja tehnoülevaatuse üldisi eesmärke ja oma kohustusi, mille ta on tehnoülevaatajana tegutseda otsustades vabatahtlikult endale võtnud; 4) tehnoülevaatuse peamine eesmärk on tagada, et liikluses kasutatakse ainult nõuetele vastavaid sõidukeid, liiklusohutuse ja keskkonnaohutuse tagamise kaudu kaitstakse ka inimeste elu, tervist ja vara. Seda eesmärki saab saavutada ainult siis, kui ülevaatajad on ausad. Kaebaja on seda usaldust oma tahtliku teoga kuritarvitanud ja tahtliku teo tõttu ei ole rikkumine ebaoluline ega vabandatav; 5) kergendava asjaoluna tuleb arvestada, et kaebajal puuduvad varasemad rikkumised, ja raskendava asjaoluna seda, et kaebaja kaasas rikkumise toimepanemisse oma kolleegi TS ja tema sõiduki. 7) Kaebaja arvates on vastustaja asjatult kahelnud tema aususes. Kohus nõustus vaidlustatud otsuses märgituga, et ülevaatajale pandud avalikke ülesandeid ja nende täitmata jätmisega kaasnevat raskete tagajärgede ohtu arvestades piisab ka ühest tahtlikust ja olulisest rikkumisest, et kahelda ülevaataja aususes. Asjaolu, et tegemist oli kaebaja tuttavaga, muudab toimepandud teo isegi etteheidetavamaks, sest näitab, et kaebaja tuttavad saavad teda lihtsasti mõjutada rikkumisi toime panema. Hilisem kahetsus ei tee rikkumist olematuks ega taasta kadunud usaldust. 8) Kaebaja väitel ei olnud ta ametiisik, seega ei saa see olla raskendav asjaolu. Vaidlustatud otsusest tulenevalt on ilmne, et vastustaja ei pidanud kaebajat ametnikuks avaliku teenistuse seaduse § 7 mõttes, ametiisikuks karistusseadustiku 17. ptk mõttes vms. Ilmselgelt pidas vastustaja „ametiisiku“ ja „ametiseisundi“ all silmas asjaolu, et kaebaja tööandja oli halduskoostöö seaduse alusel volitatud halduslepinguga tegema sõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrolli ning kaebaja ülevaatuse teostajana täitis seega avalikku ülesannet. Seda, et tegemist oli haldusülesande täitmisega, ei ole kaebaja kahtluse alla seadnud. 9) Kaebaja väitel ei ole otsuses arvestatud asjaoluga, et LS § 74 lg 8 alusel võib vastustaja pärast atesteerimistunnistuse kehtivuse lõppemist keelduda tunnistuse väljastamisest veel 10 kuu jooksul. Kaebaja tõlgendus LS § 74 lg 8 kohaldamisest on ekslik. Sättest saab välja lugeda õiguse piirata isiku tehnoülevaatajana tegutsemist maksimaalselt kolmeks aastaks, kusjuures ühe osa sellest perioodist võib hõlmata juba väljastatud tunnistuse kehtivuse peatamine ja teise osa keeldumine teatud perioodil uue tunnistuse väljastamisest. Kuna tunnistus kehtib kolm aastat (LS § 74 lg 6), võimaldab LS § 74 lg 8 kohaldada raskete rikkumiste korral maksimaalset sanktsiooni ka juhul, kui tunnistuse kehtivuse lõpuni on jäänud väga vähe aega. Selline tõlgendus on kooskõlas 01.05.2015 jõustunud liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 779 SE seletuskirjas toodud selgitustega, samuti vastustaja praktikaga (nt AL suhtes 28.01.2016 tehtud otsus, kus on korraga otsustatud nii

4(10)

3-16-411 tunnistuse kehtivuse peatamise kui ka uue väljastamisest keeldumise üle). Nimetatud tõlgendusele on viidatud ka kaebaja suhtes tehtud otsuses. 10) Kaebaja väitel on vastustaja jätnud kaalumata atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamisega kaasnevad tagajärjed (sissetulekute vähenemine ja sellest tulenev vajadus muuta elukorraldust). Vastustaja andis kaebajale haldusmenetluses võimaluse esitada selgitusi ja vastuväiteid nii kirjalikult kui ka suuliselt ning kaebaja on seda õigust kasutanud. Kaebajale oli juba vastustaja 01.12.2015 kirjast teada, et vastustaja arvates on kaebaja rikkunud õigusakte ja vastustaja võib seetõttu tunnistuse kehtivuse peatada. Kuna kaebaja ei toonud haldusmenetluses välja oma sissetulekute vähenemise või elukorralduse muutmisega kaasnevaid raskeid tagajärgi, ei pidanud vastustaja vaidlustatud otsuses neid aspekte eraldi analüüsima. 11) Kaebaja arvates ei saa raskendava asjaoluna käsitada seda, et ta kasutas sõiduki BMW 520i kontrollkaardile andmete kandmiseks töökaaslase sõidukit. Selle asjaolu arvestamine ei ole vale, sest see viitab tehnoülevaatajate kooskõlastatud tegevusele neile õigusaktidega pandud ülesannete täitmata jätmisel. Selline koostöö muudab tehnoülevaatajate poolsete rikkumiste toimepanemise lihtsamaks (või üldse võimalikuks) ja tekitab kahtluse, et soodsa võimaluse avanemisel võivad rikkumised korduda. See mõjutab aga kokkuvõttes avaliku teenuse usaldusväärsust. 12) Kaebaja väitel on vastustaja jätnud ebaõigesti arvestamata, et avalik huvi võib seisneda ka kaebaja tööandja huvis täita vastustajaga sõlmitud halduslepingut ja jätkata oma majandustegevust. See, kas vastustaja on arvestanud kolmanda isiku (nt kaebaja tööandja) ettevõtlusvabaduse või muude õigustega, ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi ja kaebajal ei ole praeguses asjas õigust kolmandate isikute huvides kohtusse pöörduda. Puuduvad andmed ja ka kaebaja ei väida, et avalik huvi saaks kahjustatud selliselt, et Eestis ei ole enam võimalik sõidukite tehnoülevaatusi teostada või oleks see ülemäära keerukas. Asjasse puutumatute asjaoludega arvestamata jätmine ei ole kaalutlusviga. 13) Kaebaja heidab ette, et vastustaja ei kaalunud võimalust peatada atesteerimistunnistuse kehtivus ainult mõne sõiduki liigi osas. LS § 74 lg 8 ei näe sellist võimalust ette, mistõttu ei pidanud vastustaja seda kaaluma. Isegi kui tunnistuse kehtivuse peatamine oleks kaebaja soovitud viisil võimalik, tuleb otsusest piisavalt selgelt välja vastustaja seisukoht, et kaebaja on kaotanud oma tahtliku rikkumise tõttu usalduse ega saa seetõttu kahe aasta ja kahe kuu jooksul üldse tehnoülevaatajana tegutseda. 14) Kaebaja väitel ei ole vastustaja kutsunud korduvülevaatusele „ohtlikke“ sõidukeid, mistõttu ei ole tõsiseltvõetavad otsuse väited kaebaja tegevuse ohtlikkuse kohta. Kohus nõustus vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega, et tehnoülevaatuse läbimise nõude kaudu tagatakse liiklus- ja keskkonnaohutus ning kui liiklusesse saavad sõidukid, mis tehnonõuetele ei vasta, ohustab see inimeste elu, tervist ja vara. Kaebaja lubas liiklusesse sõiduki, mille heitgaaside nõuetekohasust ei olnud testitud. Kaebaja on 04.12.2015 vastustajale selgitanud, et ta ei hakanud heitgaase mõõtmagi, sest oli ilmne, et need olid korrast ära. On selge, et selline sõiduk reostab keskkonda rohkem kui asjakohaste normidega lubatud ning kahjustab tavapärasest enam ka nende inimeste tervist, kes tänaval selle sõiduki heitgaase sisse hingavad. See, kas vastustaja oli vaidlustatud otsuse tegemise ajaks tehnonõuetele mittevastava sõiduki korduvülevaatusele kutsunud ning kas see oli asjaolusid arvestades üldse õiguslikult võimalik ja mõistlikult teostatav, ei mõjuta otsuse õiguspärasust. See, et vastustaja ei ole väidetavalt võtnud kõiki võimalikke meetmeid, et kaebaja rikkumise tagajärgi kõrvaldada, ei muuda kaebaja rikkumist kergemaks. 15) Kaebaja väitel ei oleks otsuse tegemisel tohtinud arvestada haagisega Tiki Treiler väidetavalt toimunud rikkumist, sest selle rikkumise toimepanemine pole tõendatud. Kohus 5(10)

3-16-411 möönis, et otsus võiks haagisega Tiki Treiler seotud rikkumise osas olla oluliselt selgem, kuid otsusest tervikuna on siiski võimalik mõistlikult aru saada, et PPA-lt saadud teavet arvestades alustati haldusmenetlust nii BMW 520i kui ka haagisega Tiki Treiler seotud rikkumise kontrollimiseks, kaebaja kuulati ära mõlema rikkumise osas ning komisjon tegi Maanteeameti peadirektorile samuti ettepaneku mõlemat rikkumist arvestades, kuid atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamisel arvestas Maanteeamet siiski vaid rikkumist, mida kaebaja ise tunnistas. Lisaks otsuse sõnastusele viitab sellele ka asjaolu, et komisjon tegi ettepaneku peatada tunnistuse kehtivus maksimaalseks võimalikuks ajaks (kolmeks aastaks), kuid peadirektor vähendas seda perioodi ligi kolmandiku võrra. 16) Kaebaja väitel ei ole teda koheldud võrdselt teiste tehnoülevaatajatega, kelle atesteerimistunnistused on peatatud lühemaks ajaks. Kaebaja esitas oma väidete tõendamiseks otsused AL, TS ja RH kohta. Vastustaja esitas sarnased otsused ka AS, KP, PJ, UV, TT, AP, VM ja GO kohta. Nimetatud otsused on tehtud ajavahemikus 17.01.2012-28.01.2016. Võrdse kohtlemise põhimõte ei tähenda, et kõiki isikuid peab alati kohtlema ühetaoliselt, vaid seda, et erineval kohtlemisel peab olema mõistlik põhjus. Seejuures ei välista võrdse kohtlemise põhimõte halduspraktika üldisemat muutmist, sh õigusaktide rikkumiste suhtes rangemate sanktsioonide kohaldamist, kui seda tingivad laiemalt ühiskonnas või kitsamalt konkreetses valdkonnas toimunud muutused. Kohtule esitatud otsustest nähtubki, et vastustaja on ca nelja aasta vältel muutnud oma praktikat rangemaks. Kohtuistungil antud selgituste kohaselt soovib vastustaja sellega vähendada tehnonõuetele mittevastavate sõidukite sattumist liiklusesse ning eelkõige reageeritakse rangemalt teadlikele ja tahtlikele rikkumistele, võrreldes hooletusest või teadmatusest tulenevate rikkumistega. Halduspraktika rangemaks muutmise asjakohasust kinnitavad kaebaja esitatud ajaleheartiklid, mille kohaselt on viimasel ajal avastatud suur hulk ebaausaid tehnoülevaatajaid, kelle rikkumiste tulemusena on liiklusesse sattunud rohkem kui sada potentsiaalselt ohtlikku autot. Seega, isegi kui isikud, kelle atesteerimistunnistuste kehtivus on peatatud aastatel 2012-2015, olid kaebajaga sarnases olukorras, on erinevaks kohtlemiseks olemas mõistlik põhjus. 2016. a-l tegi vastustaja atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamise otsused lisaks kaebajale ka AL, TS ja GO kohta. AL suhtes on kohaldatud maksimaalset sanktsiooni, seega pole alust väita, et kaebajat on koheldud temaga võrreldes halvemini. Otsuse asjaolud ei oma seejuures tähtsust, sest LS § 74 lg 8 ei võimaldanud peatada tunnistuse kehtivust kauemaks kui kolmeks aastaks, sõltumata rikkumiste hulgast ja raskusest. TS ja GO atesteerimistunnistuse kehtivus peatati sama pikaks ajaks kui kaebajal – kaks aastat ja kaks kuud. Seega on sanktsioonid võrreldavad. Vastustaja märgib aga õigesti, et iga kaalutlusotsus on ainulaadne ja võrrelda ei saa pelgalt rikkumiste arvu ja sanktsiooni pikkust, sest otsuste aluseks olevad elulised asjaolud reeglina täielikult ei kattu ning kõik nüansid ei pruugi kogu haldustoimikut uurimata selguda. Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist saaks ette heita eelkõige siis, kui otsuste põhjal oleks ilmne, et vastustaja on kaebaja, TS ja GO atesteerimistunnistuste kehtivuse peatamisel arvestanud erinevaid kriteeriume, mida võrreldavast kolmest otsusest ei nähtu. Vastustaja selgituse kohaselt arutati sõidukite tehnoülevaatuse kvaliteedi kontrolli komisjoni 10.12.2015 istungil lisaks kaebaja, AL, TS ja GO rikkumistele veel kolme tehnoülevaataja juhtumeid. UK suhtes ei ole haldusmenetlus veel lõppenud, seega ei saa kaebajat temaga praegu võrrelda. Ühe menetlusosalise suhtes lõpetati menetlus põhjusel, et vastustajal ei õnnestunud rikkumise kohta tõendeid koguda. Seega pole ka see juhtum kaebaja omaga võrreldav, sest kaebaja tunnistas ise ühte rikkumist. Kolmanda isiku eksimus seisnes õigusaktide vales tõlgenduses. Kuna kaebaja pani rikkumise toime teadlikult ja tahtlikult, ei ole ka see juhtum kaebajaga võrreldav. Seega ei ole alust otsust tühistada ka võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise tõttu.

6(10)

3-16-411

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7(10)

3-16-411 7) Keskkonnakahjulikkuse vähendamine ei ole üksnes ülevaatajate ülesanne. Sõidukeid ei ole saadetud korduvülevaatusele ja ebaõigeid ülevaatuse tulemusi ei ole tühistatud. 8) Avalik huvi võib seisneda ka äriühingu huvis täita vastustajaga sõlmitud halduslepingut. Äriühingus oli tööl neli ülevaatajat, kellest kolmel (kaebaja, AL, TS) on atesteerimistunnistuse kehtivus peatatud, tunnistuse kehtivus ei ole peatatud üksnes UK-l. Selline vastustaja tegevus seab ohtu halduslepingu täitmise ja kannatab avalik huvi. Vastustajal tulnuks seda asjaolu kaaluda. 9) Vaidlustatud otsusest ei nähtu, kuidas toimus kaalutlemine atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamise kestuse üle. Halduskohus ei ole kaebaja sellekohaseid argumente käsitlenud ega analüüsinud vastustaja esitatud otsuseid. Ajakirjanduse andmed annavad alust arvata, et vastustaja ei esitanud kohtule materjale kõigi isikute kohta, kes olid kaebajaga võrreldavas olukorras. Vastustaja on kogu menetluse käigus olnud seisukohal, et iga isiku kohta tehtav otsus on eriline ja ainukordne. Järelikult ei olnud vastustajal üldist halduspraktikat. Tänaseks ei ole peatamised läinud loogiliselt pikemaks. Kohus asus ebaõigele seisukohale, et vastustaja on muutnud praktikat rangemaks. Kõiki ülevaatajaid ei ole koheldud kaebajaga võrdselt ja on ülevaatajaid, kelle atesteerimistunnistuste kehtivust pole üldse peatatud. 10) Halduskohus nõustus vastustaja selgitusega, et vaidlustatud otsuse p 26 järgi ei ole episoodi Tiki Treileriga arvestatud, kuid sama otsuse p-s 23 on seda episoodi käsitletud, mistõttu ei ole arusaadav, kas kaebaja pani toime kaks rikkumist või ühe rikkumise. 11) Kuigi haldusorgani iga otsus on individuaalne, eksisteerivad siiski üldised kriteeriumid LS § 74 lg 8 kohaldamiseks ning kaaluda tuleb rikkumise raskust, intensiivsust (episoodide arv), kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohtule esitatud käskkirjadest nähtub, et nimetatud asjaoludega arvestati, kuid teiste isikute rikkumiste korral piirduti leebemate meetmetega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-16-411 komisjoni 10.12.2015 koosolekul ära kuulatud kolmest ülevaatajast, kellega võrreldes kaebaja väidab end olevat ebavõrdselt koheldud neil isikutel tunnistuse kehtivuse peatamata jätmise tõttu, ei olnud kahe isiku puhul kaebaja suhtes otsuse tegemise ajaks veel otsustust tehtud ning ühe isiku puhul, kelle suhtes otsustas komisjon tunnistuse kehtivust mitte peatada, ei ole asjaolud võrreldavad, sest tema rikkumist ei peetud piisavalt raskeks (vt vastustaja 28.07.2016 menetlusdokumendi p 2, tl 137p). Kuna kohus hindab haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 ls 2), siis ei ole vastustaja hilisemad võimalikud otsustused praeguse asja lahendamisel olulised. Siiski märgib ringkonnakohus, et ühe isiku (Urmas Kähari) suhtes on atesteerimistunnistuse kehtivus hiljem (25.11.2016 otsusega) peatatud. Teise isiku puhul otsustati hiljem menetlus lõpetada, kusjuures erinevalt kaebajast ei pea ringkonnakohus vastustaja selgitust (2010. a-l toimunud rikkumisest sai vastustaja teada 2015. a-l jõustunud kohtuotsusest) ebaloogiliseks ega ebausaldusväärseks. Ka apellatsioonkaebuses osutatud SL ja RT atesteerimistunnistuste kehtivus on vastavalt 01.07.2016 ja 07.07.2016 peatatud.

9(10)

3-16-411

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.